1-21-8345/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

2. mai 2023 Kohtuasja number 1-21-8345 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Juri Paromonov (38909096516) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 11. aprilli 2023. a määrus Määruskaebuse esitaja Juri Paromonov Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Kristiina Erte

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Paramonov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2022 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja § 209 lg 2 p-de 1, 5 järgi. Teda karistati vangistusega 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva alates 26. jaanuarist 2022. Karistuse tähtaeg lõpeb 26. märtsil 2024.

2. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid J. Paramonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3. Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Kohus märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korda (neist 3 kehtivad), vangistuses viibib ta 4 korda. Viimase kuriteo pani J. Paramonov toime katseajal. Olles karistatud 26. novembri 2019. a otsusega, jätkas ta kuritegude toimepanemist 2020. a märtsis, aprillis ja juulis. Seega on tegemist väljakujunenud käitumismustriga inimesega, kes paneb vabaduses järjepidevalt toime uusi kuritegusid. Käitumist vangistuses iseloomustab 1 kehtiv distsiplinaarkaristus lühiajalisel väljaviimisel teavitamiskohustuse rikkumise eest. Iseenesest ei ole rikkumine raske, ent näitab, et kinnipeetava käitumine ei ole eeskujulik. Muud vangistuses käitumist iseloomustavad asjaolud (alates 25. oktoobrist 2022 avavanglas karistuse kandmine, majandustöödel osalemine, töötamine väljaspool vanglat tähtajatu töölepinguga, riigikeele õppes osalemine ja edukas eksami sooritamine, sotsiaalprogrammides ja vestlustel osalemine) ning B-kategooria juhtimisõiguse omamine, iseloomustavad isikut positiivselt.

4. J. Paromonovil on elukoht ja lähedased. Samas on J. Paromonovi suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid (sh lähikondsed). Praegusel ajal on J. Paromonovil töökoht. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud siiski saada ettevõtte juhatuse liikmelt nõusolekut võtta kinnipeetav vabanemisel tööle. Kinnipeetaval on ca 33 000 euro ulatuses võlgasid. Arvestades ka varavastaste kuritegude toimepanemise asjaolusid, võib kehv materiaalne kindlustatus viia uute kuritegude toimepanemiseni.

5. Kokkuvõtvalt ei tekitanud J. Paramonovi vanglas tehtud pingutused maakohtus veendumust, et süüdlane suudab edaspidi elada seaduskuulekalt. Sellist veendumust tekitavad J. Paromonovi korduvkaristatus, garanteeritud töökoha puudumine, suured võlad ning kriminaalne suhtlusringkond. J. Paramonovil on väljakujunenud käitumismuster ning vabaduses oht toime panna uusi kuritegusid.

MÄÄRUSKAEBUS

6. J. Paramonov palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.

7. Kohus on esile toonud võlgnevused. Nendega J. Paramonov tegeleb – hetkel toimub pankrotimenetlus. Puutuvalt kriminaalset suhtlusringkonda küsib J. Paramonov, kas ta ei tohi oma sugulastega suhelda, kui see teda halba valgusesse asetab. Määruskaebuse esitaja palub end vabastada, sest tema tütar vajab praegu väga enda kõrvale isa. Kriminaalhooldusel oleks vangistusest parem eripreventiivne toime. Tal on vabanedes töökoht, ehkki sellekohast paberit

J. Paramonovil pole, sest pole teada tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamine. Elamaasumisel õe juurde Kohtla- Järvele oleks J. Paramonov eemal kriminaalse taustaga sõpradest ja tuttavatest. J. Paramonov palub anda endale võimaluse näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Hinnates määruskaebuse argumente, puudub ringkonnakohtul põhjus I astme kohtu määruse tühistamiseks.

9. J. Paramonov ei heida maakohtule ette kaalutlusviga. Ta üksnes selgitab, miks ta palub end vabastada praegusel ajal ning palub anda endale uue võimaluse. Ringkonnakohus kaalutlusviga ei tuvastanud. Maakohus tuvastas uute kuritegude riski

J. Paramonovi varasema elukäigu pinnalt (kriminaalkorras karistatud 7 korda (neist 3 kehtivad), vangistuses 4. korda) ning arvestas viimase kuriteo asjaolusid (süütegude toimepanemine napilt pool aastat pärast eelmise otsusega mõistetud karistust katseajal). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et J. Paramonovi käitumismuster on kuritegelik – sellele viitab nii vabaduses järjepidevalt uute kuritegude toimepanemine (sh katseajal) kui ka süstemaatiliste varavastaste süütegude sooritamine. Eeltoodu ning J. Paramonovi distsiplinaarkorras karistatus seab kahtluse alla kriminaalhoolduse edukuse ning selle eripreventiivse toime. Maakohus osundas veel isiku vabanemisjärgsetele tingimustele. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad ja lähikondsed. Ehkki J. Paramonov kinnitab, et õe juurde elama asudes on ta kriminaalsest suhtlusringkonnast eemal, on vangla siiski näinud elukohas mitut riski – esiteks on J. Paramonov ühe vägivalla kuriteo toime pannud õe suhtes. Teiseks on ta ühe kuriteo toime pannud koos õega. Seetõttu ei ole elukohavalik see kaalukeel, mille alusel maakohtu määrust tühistada tuleks.

10. J. Paramonovi vabastamise kaalukeeleks ei saa iseenesest olla pankrotimenetluse alustamine või väidetav töökoht. Maakohus on välja toonud argumendid, miks võib kehv materiaalne kindlustatus viia uute kuritegude toimepanemiseni. Lisaks aga nähtub iseloomustusest, et J. Paramonovit ei ajenda uusi kuritegusid toime panema üksnes sõltuvusprobleemid, vaid ka impulsiivsus, grupi mõju ning armukadedus. Kuriteo toimepanemise ajendiks võib olla kehv probleemide lahendusoskus ja ükskõikne suhtumine ühiskonda.

11. Kaalutlusõiguse rikkumist ei saa täheldada ka positiivsete asjaolude arvestamata jätmises või nendele vale kaalu andmises. Küll aga ei veennud see kogumis kohut, et J. Paramonov uusi kuritegusid toime ei pane. Samal arvamusel on ka allakirjutanud.

12. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)