1-09-18689/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-09-18689
Legislator headnote
AI generated1-09-18689/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1-09-18689
Full text
1-09-18689
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Rutt Teeveer Kriminaalasja number 1-09-18689
Taotlus Tartu Vangla Tartu maakonna talituse
kriminaalhooldusametniku Ellen Hanseni erakorraline ettekanne M.Z kohta Menetlustoiming katseaja pikendamise otsustamine Menetlusosalised
süüdimõistetu:
(isikukood M.Z XXX; elukoht xxx) RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus (KrMS § 427, § 432 lg 1).
2. Pikendada M.Z katseaega 6 (kuus) kuu võrra, s.o kuni 14.12.2011. a
(KarS § 74 lg 4).
3. Saata kohtumääruse koopia kriminaalhooldusalusele M.Z-ile ja Tartu
Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele (KrMS § 432 lg 4). Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu
Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 384 lg 1, § 387 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Maakohtu 16.12.2009. a otsusega tunnistati M.Z süüdi KarS § 121 järgi
ja mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõisteti karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse
kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti M.Z-ile liitkaristuseks 11 (üksteist)
kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana
kinnipidamise aeg 13.-14.09.2009. a, so 2 (kaks) päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti M.Z-ile 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras kohus, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.Z ei pane 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;
2
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle
andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks
kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 järgi kohustati M.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 28.12.2009. a.
2. 09.02.2011. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse
kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande M.Z kohta (ettekanne nr 27952), kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud korduvalt (20.01.2010. a,
16.03.2010. a, 18.05.2010. a, 14.07.2010. a, 09.12.2010. a ja 01.02.2011. a)
registreerimiskohustust. Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt on M.Z põhjendanud registreerimisele mitteilmumisi valdavalt unustamisega ja tööl olemisega.
Kriminaalhooldusametnik hindab M.Z senist katseaja kulgemist võrdlemisi
probleemseks: Töötukassas ei ole ta end töötuna arvele võtnud, õppima minekut on M.Z
kaalunud, konkreetse eesmärgi seadmiseni ei ole jõudnud. Karistusregistri
väljavõtte alusel on 06.06.2010. a M.Z karistatud LS § 74'1 lg 1 alusel rahatrahviga 2400 krooni; 23.12.2010. a viibis ta oma sõnade kohaselt varguskatse tõttu arestimajas. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pikendada M.Z katseaega 6 kuu võrra. M.Z kavatseb end töötukassas end arvele võtta, mis suurendab tema tõenäosust leida
ametlik töökoht. Samuti on ta avaldanud nõusolekut osalemiseks programmis Viha juhtimine. Katseaja pikendamine võimaldab toetada nende eesmärkide täitmist.
3. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida
talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
Erakorralises ettekandes märgitu kohaselt ei ole M.Z nõuetekohaselt täitnud
registreerimiskohustust. Mõjuvaid ja aktsepteeritavaid põhjusi, M.Z
registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks ei ole olnud. Kriminaalhooldusametnikule
oleks soovi korral olnud võimalik alati teatada registreerimisele ilmumatajätmisest. Pigem nähtub erakorralises ettekandes kajastatust, et ta ei suhtu registreerimiskohustuse täitmisesse ja kriminaalhooldusesse vajaliku tõsidusega ja täie vastutustundega.
Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kriminaalhooldusalust tuleb
distsiplineerida, et ta ei suhtuks katseaja tingimustesse kergekäeliselt ja et tal ei tekiks karistamatuse tunnet. Sarnaselt kriminaalhooldusametnikuga leiab kohus, et M.Z
suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik
positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega. Pidev riigipoolse järelevalve
olemasolu võib aidata suunata M.Z õiguskuulekale käitumisele. Kuna
käesolevaks ajaks ei ole käitumiskontrolli eesmärgid veel täidetud, siis tagaks
käitumiskontrolli pikendamine 6 (kuus) kuuks jätkuva kontrolli isiku tegevuse üle ning
aitaks kaasa temale hoolduskavas seatud eesmärkide täitmisele. Samuti oleks käitumiskontrolli ajal võimalik isikule vajadusel täiendavaid lisakohustusi määrata, et distsiplineerida teda hoolduskavas sätestatud eesmärke täitma ning maandada riske uute õigusrikkumiste toimepanekuks.
3 KarS § 74 lg 4 alusel ning erakorralises ettekandes kajastatud asjaoludel on põhjendatud
pikendada M.Z suhtes Tartu Maakohtu 16.12.2009. a kohtuotsuse alusel kohaldatavat katseaega (1 aasta 6 kuud) 6 (kuus) kuu võrra ja lugeda M.Z suhtes kohaldatava katseaja kogupikkuseks 2 aastat.
Kohtunik