2-22-131520/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-131520 Tsiviilasi PlusPlus Capital ASi hagi S. V. vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 197,84 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ; e-post: carlo.kask@plusplus.ee Kostja: S. V. (isikukood xxxx); elukoht teadmata RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista S. V.lt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlgnevus 141,36 eurot, intress 8,41 eurot, lepingu haldustasu 5,20 eurot, viivis 6,76 eurot ja sissenõudekulud 20 eurot eurot. 3. Välja mõista S. V.lt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis põhivõlalt (141,36 eurolt) alates 18.10.2022 määras 11,4 % aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam, kui põhinõude ulatuses. 4. Jätta menetluskulud S. V. kanda. 5. Välja mõista S. V.lt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 220 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot. 6. Välja mõista H. V. PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

2

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja E AS vahel 29.09.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr xxxx. Kostja kohustus tasuma kauba eest osamakseid vastavalt lepingule ja maksegraafikule. Kostja jättis lepingust tuleneva kohustuse täitmata ja ei tasunud osamakseid alates veebruari, märtsi ja aprillikuu 2022 eest. E AS saatis kostjale 02.05.2022 teate täiendava tähtajaga. Kostja võlgnevust ei tasunud ning E AS ütles lepingu 17.05.2022 üles. E AS loovutas 17.06.2022 nõude hagejale.

Varasemas menetluses info, et kostja aadressid xxxx ja xxxx on kehtetud. Võlgnik on varasemas menetluses kinnitanud, et kindel elukoht puudub, elab seal kus jope ripub. Teises menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 23.09.2022, et Politseija Piirivalveameti andmekogu kohaselt nimetas isik seisuga 14.03.2022 oma elukohaks xxxx ja kontaktandmeteks xxxx; xxxx. Hilisemad andmed neil puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel on aadressil xxxx viis korterit ja tegemist on ärimaaga. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale üritatud makseettepanekut kätte toimetada xxxx, kuid tulemuseta. Seetõttu toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte 28.01.2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (17.02.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

3

Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksuja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik