2-21-101143/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-101143

Tsiviilasi

Margus Püvi hagi iSauna OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2302 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

iSauna OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24. jaanuar 2023 ja 11. aprill 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): iSauna OÜ (rk: 12398775), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Erki Siht ja seaduslik esindaja Veimo

Beilmann

Vastustaja (hageja): Margus Püvi (ik: XXXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2022 otsus osas, milles maakohus määras

kindlaks hageja õigusabikulude suuruse 2304 eurot ületavas osas ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3791,20 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata hageja õigusabikulude suuruseks 2304

eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2063,20 eurot.

Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi ning

täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni poolte vastastikuste kohustuste täitmise ning

menetluskulude väljamõistmises osas selliselt, et tasaarvestab poolte menetluskulude

nõuded, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1699,20 eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt ning mõista iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks välja 2302

eurot.

5.2. iSauna OÜ on kohustatud tasuma Margus Püvile 2302 eurot kahe nädala möödumisel

kohtuotsuse jõustumisest tingimusel, et Margus Püvi on võimaldanud iSauna OÜ-l saada

kätte eelnevalt demonteeritud klaaslahendused samal aadressil, kuhu iSauna OÜ need

paigaldas (s.o XXXXXXXXXXXX talu).

5.3. Jätta menetluskuludest 80% iSauna OÜ kanda ja 20% Margus Püvi kanda.

5.4. Määrata Margus Püvi menetluskulude suuruseks 2579 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja

õigusabikulud 2304 eurot (koos käibemaksuga) ja välja mõista iSauna OÜ-lt Margus Püvi

kasuks 2063,20 eurot.

5.5. Määrata iSauna OÜ menetluskulude suuruseks 1820 eurot ning mõista Margus Püvilt

iSauna OÜ kasuks välja 364 eurot.

5.6. Tasaarvestada käesoleva otsuse p-s 5.4 nimetatud Margus Püvi menetluskulude nõue

käesoleva otsus p-s 5.5 nimetatud iSauna OÜ menetluskulude nõudega kattuvas ulatuses

ning mõista tasaarvestuse tulemusena iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks välja

menetluskuluna 1699,20 eurot.

5.7. Väljamõistetud menetluskuludelt 1699,20 eurot peab iSauna OÜ tasuma viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 80% ulatuses iSauna OÜ kanda ja 20% ulatuses

Margus Püvi kanda.

7. Määrata Margus Püvi menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1932 eurot ja

mõista iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks välja 1545,60 eurot.

8. Määrata iSauna OÜ menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 4620,25 eurot ja

mõista Margus Püvilt iSauna OÜ kasuks välja 924,05 eurot.

9. Tasaarvestada käesoleva otsuse p-s 7 nimetatud Margus Püvi menetluskulude nõue

käesoleva otsuse p-s 8 nimetatud iSauna OÜ menetluskulude nõudega kattuvas ulatuses

ning mõista tasaarvestuse tulemusena iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks välja

menetluskuluna ringkonnakohtus 621,55 eurot.

10. Väljamõistatud menetluskuludelt 621,55 eurot peab iSauna OÜ tasuma viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Margus Püvi (hageja) esitas 15.01.2021 iSauna OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 16.02.2021

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 2931,38 euro saamiseks

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

15.03.2021 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

2846 eurot, sh tasutud 1502 eurot ja kahjuhüvitise 1344 eurot.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 16.09.2019 kostjale e-kirja teel päringu klaasseina

lahenduse saamiseks koos ukse ja paigaldusega. Hageja nõustus 17.09.2019 kostja

hinnapakkumisega ning märkis, et kindlasti on paigaldajal vaja kohapeal ise mõõdud võtta.

Kostja kinnitas 02.10.2019, et paigaldusfirma on kohal käinud ja mõõdud võtnud. Kostja esitas

hagejale tööde eest arveid summas 1502 eurot. Hageja eest tasus arved Osaühing Graborg.

27.12.2019 teatas hageja kostjale, et klaasukse paigaldus ebaõnnestus. Ust ei ole võimalik kinni

panna, hingi ei saa reguleerida vastavalt avale, ukse äärtest on ca 1 cm vahe, st uks ei toimi.

Hageja pakkus välja, et kostja kas taastab endise olukorra ja maksab raha tagasi või paneb

klaasavadele korralikult sulguva ukse. 13.01.2020 saatis hageja kostjale fotod olukorrast.

Kostja teatas 22.01.2020, et saunade klaaslahendused ei saa olla hermeetilised, tavapäraselt on

klaaside servade vahe 6–10 mm. Fotode põhjal ei ole võimalik leida lahendust, et uks oleks

suletud asendis ja klaaside servade vahed mõistlikud. Lahendus on arvestatud 135/45 nurkadele

ning kõrvalekalded ei ole võimalikud. Kostja nägi ainsa võimalusena konstrueerida täiendav

puit- või alumiiniumraamistik. Hageja nõustus tingimusel, et lahendus on töötav.

11.03.2020 tegi hageja kostjale müügilepingust taganemise avalduse põhjusel, et tellimusest on

möödunud viis kuud ja mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks on möödunud. Hageja palus

tagastada 1502 eurot OÜ Graborg kontole ning taastada objektil endine olukord. Kuna kostja

avaldusele ei reageerinud, pöördus hageja 20.04.2020 tarbijavaidluste komisjoni. Komisjon

rahuldas 05.11.2020 otsusega avalduse, tunnistas tarbija õigust kostjaga sõlmitud

töövõtulepingust taganemiseks, mõistis kostjalt välja 1502 eurot ja märkis, et objektil tuleb

taastada algne olukord. Kostja ei ole komisjoni otsust täitnud. Hageja võetud hinnapakkumise

kohaselt on endise olukorra taastamiseks vajalike tööde maksumus 1344 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel puudub lepinguline suhe. Kostjaga sõlmis

müügilepingu OÜ Graborg oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on OÜ Graborg osanik ja

juhatuse liige. Objekt, mille jaoks kostja klaasid tootis, ei kuulu hagejale, objekti arendas

OÜ Graborg. OÜ Graborg on deklareerinud arvete tasumise ettevõtluskuluna. Sõltumata

sellest, kas lepingu pooleks oli hageja või OÜ Graborg, ei ole tegemist tarbijalepinguga.

Alust lepingust taganemiseks ei ole. Kostja tootis klaasid vastavalt tellija joonisele, mõõtudele

ja soovidele. Hageja ei ole tõendanud, et toode ei vasta lepingu tingimustele, on puudustega ja

seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja teavitas, et paigaldust kostja ei paku,

seda teostab kostja koostööpartner. Seega ei olnud paigaldus lepingu osaks.

26.09.2022 esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele kostja taotluste rahuldamata jätmisel.

Kohus ei ole võimaldanud kostjal tõendeid koguda ja on seeläbi pooli erinevalt kohelnud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis iSauna OÜ-lt

välja M. Püvi kasuks 2302 eurot. Maakohus määras, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale

2302 eurot enne, kui hageja on võimaldanud kostjal kätte saada paigaldatud klaaslahendused

sellisel kujul, nagu kostja need paigaldas.

Maakohus jättis hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud ulatuses hageja

enda kanda ning kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja ülejäänud ulatuses kostja

enda kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 4454 eurot (käibemaksuga),

sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 4189 eurot, ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulude katteks 3791,20 eurot. Kostja menetluskulude suuruseks määrati 1820 eurot

(käibemaksuta) ja mõisteti hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 364 eurot.

Pooltel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjalt telliti klaaslahendus sauna leili- ja pesuruumi eraldamiseks.

Tegemist on töövõtulepinguga. Viiteid sellele, et töö oleks tellinud OÜ Graborg, ei ole. Kostja

poole on pöördunud hageja, arved on kostja adresseerinud eraisikule M. Püvi vastavalt M. Püvi

ostutellimusele. Arveid on esitatud nii toodete kui paigaldustööde eest. Kostja väited, et hageja

on kinnisvaraarendaja ning OÜ Graborg osanik ja juhatuse liige, ei oma asjas tähtsust. Asjaolu,

et hageja omab ehitusettevõtet, kes on tema eest arveid tasunud, et muuda ettevõtet lepingu

pooleks. VÕS § 78 järgi on võimalik lepingust tuleneva kohustuse täitmine kolmanda isiku

poolt. Hageja ja OÜ Graborg kokkulepped ning kuidas need kajastuvad OÜ Graborg

raamatupidamises, ei oma menetluses tähtsust. OÜ-t Graborg ei muuda lepingupooleks ka see,

et objekt ei kuulunud hagejale. Kostja tegutses klaasuste valmistajana ja paigaldusteenuse

vahendajana majandus- ja kutsetegevuses. Seega pooled sõlmisid klaaslahenduse

valmistamiseks ja paigaldamiseks tarbijatöövõtulepingu VÕS § 635 lg 4 mõistes.

Hageja on saatnud kostjale joonise mõõtudega ja selgitanud, et paigaldajal on vaja kindlasti

kohapeal mõõdud võtta. Esialgse hinnapakkumise järgi kostja paigaldusteenust ei paku, seda

pakub koostööpartner. 02.10.2019 on kostja hagejat teavitanud, et paigaldusfirma on mõõdud

võtnud ja tehnilised joonised on valmimisel. Seega on objektil kostja juhiste alusel käinud

professionaalne paigaldaja, kes on vajalikud mõõdud võtnud. Järelikult ei ole asjakohased

kostja väited, et paigaldus ei olnud lepingu osa, uksed valmistati vastavalt hageja joonisele ja

kostja sai eeldada, et hageja kui professionaalse kinnisvaraarendaja antud mõõdud on täpsed.

Hageja fotodelt nähtub, et klaasustel on nii ülaääres kui hingede juures 1–1,3 cm vahed ja

uksepoolte vahe on ca 13 cm. Kostja hinnangul on vahe 0,6–1 cm ulatuses normaalne. Seda,

millised vahed on lubatavad, kostja tõendanud ei ole. Fotodelt nähtub, et osaliselt on vahed ka

suuremad kui 1 cm. Kostja sõnul (22.01.2020 e-kiri) on lahendus arvestatud 135/45 kraadi

nurga jaoks ja kõrvalekalded ei ole võimalikud, kuid tegelikkuses erineb see nurk objektil

olulisel määral. Seega on kostja möönnud, et valmistatud klaaslahendust ei ole võimalik

nõuetekohaselt paigaldada ja sihipäraselt kasutada. Ebatäpsused on lahenduse konstruktsioonis.

Kohus leidis, et kostja ei ole töövõtulepingut nõuetekohaselt täitnud. Kostjal oli kohustus mõõta

klaaslahendus sellise täpsusega, et uksi oleks võimalik kasutada vastavalt otstarbele, sh et

klaaside vahed oleksid mõistlikud ja uks sulguks. Kui kostja koostööpartner on võtnud kohapeal

mõõdud ning kostja probleemide ilmnemisel avaldab, et lahendus on 135/45 nurkade jaoks,

kuid objektil on nurk tegelikult teine, ei saa olla tegemist lepingu kohase täitmisega. Kostja ei

ole tuginenud asjaolule, et ruumis oleks pärast mõõtmist tehtud ehituslikke muudatusi.

Hageja on kostjat puudustest teavitanud õigeaegselt ja on korduvalt andnud tähtaja töö

ümbertegemiseks vastavalt VÕS § 646 lg-le 1. Kostja on avaldanud, et võimalik oleks

konstrueerida puit- või alumiiniumraamistik. Hageja on puitraamistikuga nõustunud, kuid

kostja ei ole astunud samme puuduste parandamiseks.

Kuivõrd hageja on lepingust 11.03.2020 kehtivalt taganenud, peab kostja VÕS § 189 kohaselt

hagejale tagastama 1502 eurot ja hageja peab kostjale tagastama saadud klaaslahenduse.

Täidetud on ka kahju hüvitamise eeldused. Hagejast mitteolenevatel põhjustel on kostja

koostööpartner paigaldanud klaaslahenduse, mis ei ole tehniliselt sobilik ega täida eesmärki

takistada leiliruumist soojuse väljumist pesuruumi. Kostja ei ole puudustega tööd parandanud.

Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt on endise olukorra taastamiseks vajalike tööde

maksumus 1344 eurot. Ka siis, kui arvestada hinnapakkumisest maha utiliseerimise kulud

180 eurot (pooltel tuleb lepingu alusel saadu tagastada), on hageja esitatud hinnapakkumine

kostja esitatud hinnapakkumisest (692 eurot) 59% kallim ja annab alust arvata, et tegemist on

ülepaisutatud kuludega. Arvestades üldist hinnatõusu ja seda, et hinnapakkumiste esitamisest

on möödunud üle 1,5 aasta, pidas kohus põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist 800 euroni.

Seega rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2302 eurot,

sh lepingu alusel saadud 1502 eurot ja kahjuhüvitis 800 eurot.

Kohus rahuldas kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja määras, et

kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale 2302 eurot enne, kui hageja on võimaldanud kostjal

kätte saada paigaldatud klaaslahendused sellisel kujul nagu kostja need paigaldas.

Kohus

jättis

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS)

§ 163

lg 1

alusel

hageja

menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest

80% kostja enda kanda ja 20% hageja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks on 5747 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud

5472 eurot (tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks), ajakulu 38 tundi). Tunnitasumäär on

mõistlik, kuid ajakulu ei ole põhjendatud. Nõupidamine kliendiga (5 tundi) on toiming, mis

peaks olema hõlmatud kohtule sisulise menetlusdokumendi esitamisega. Ülepaisutatud on ka

dokumentide koostamise aeg. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtuistung kestis

36 minutit, mitte 1 tund. Kohus pidas põhjendatuks ajakulu 31 tundi, s.o 4464 eurot

(käibemaksuga). Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulud 4739 eurot.

Kostja menetluskulude suuruseks on 2080 eurot (õigusabi tunnihind 130 eurot (käibemaksuta),

ajakulu 16 tundi). Tunnitasumäär on mõistlik. Arvestades esindaja koostatud dokumentide

mahtu ja sisu, samuti asjaolu, et kohus on kostja taotlused jätnud rahuldamata, pidas kohus

põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 14 tundi, s.o 1820 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude jaotust arvestades mõistis kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja

3791,20 eurot (80% hageja põhjendatud kuludest) ja hagejalt kostja menetluskulude katteks

364 eurot (20% kostja põhjendatud kuludest). Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. iSauna OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2022

otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata asi tühistatud osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Juhul kui kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise, jätta jõusse maakohtu otsus osas,

millega määrati, et kostjal ei ole kohustust tasuda hüvitist enne, kui hageja on võimaldanud

kostjal kätte saada paigaldatud klaaslahendused sellisel kujul, nagu kostja need paigaldas.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus ebaõigesti leidnud, et pooltevaheline leping on tarbijatöövõtuleping. VÕS § 635

lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping vaid selline leping, mille ese on vallasasi. Kohtu arvates oli

lepingu esemeks klaaslahenduse valmistamine, paigaldamine ja ehitamine. Ehituse

töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, kas maatükile ehitise

rajamine või selle remontimine. Ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtuleping.

Kohus ei ole võtnud otsuses seisukohta kostja 03.06.2021 taotluses toodud vastuväidete osas.

Hageja on pikaaegne ehitusettevõtja, st ehituses eriteadmisi omav isik. Hageja on väitnud, et

OÜ Graborg ei arendanud kinnistut. Samas on hageja jätnud selgitamata, miks tasus

OÜ Graborg hageja eest arved ning miks arendas hageja, kes on majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev kinnisvaraarendaja, kolmanda isiku kinnistut. Ühtlasi puuduvad tõendid, et

OÜ Graborg oleks tasutud arved deklareerinud erisoodustusena. Kostja on 03.06.2021 taotluses

teinud piisavalt usutavaks, et hageja tellimus ei olnud seotud tema erasfääriga ning kui

lepingupooleks ei olnud OÜ Graborg, on leping sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuses.

Kostja arvates ei saa lepingut käsitleda tarbijatöövõtulepinguna. Kui kostja esitab vastuväidetes

oma tõendid, on ka hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus omapoolset vastuväidet tõendada.

Hageja seda ei teinud. Seetõttu palub kostja rahuldada 03.06.2021 taotlus ning kohustada

maksu- ja tolliametit esitama kohtule teave, mis kinnitaks, et hagiavalduse lisades 6, 7 ja 8

esitatud maksekorraldustelt nähtuvad maksed on deklareeritud kui OÜ Graborg ettevõtlusega

mitteseotud tehingud hagejale kui seotud isikule varalise hüvena ning neilt on tasutud

erisoodustusmaks TuMS § 48 lg-te 1, 4 ja SMS § 2 lg 1 p 7 alusel;

2) on kohus ebaõigesti leidnud, et hageja on tõendanud, et toode on puudustega ja kostja

vastutab puuduste eest.

Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja 21.06.2021 taotlused. Hageja fotodelt ei ole

võimalik tajuda, et ust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada (seejuures ei ole tõendatud, et fotod

on tehtud vaidlusalusest klaaslahendusest). Paikvaatluse abil tõendite kogumine on

menetluslikult ökonoomseim viis teha kindlaks, kas uks ust on võimalik sihipäraselt kasutada.

Arvestades, et hageja tellis klaaslahenduse oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kohus

jätnud põhjendamatult tähelepanuta VÕS § 641 lg-st 3 tuleneva vastutuse välistuse. Hageja on

ehitusettevõtja, kes koos tellimusega edastas tööprojekti joonise ning kinnitas, et avad on

viimistletud ja täpse mõõduga. Projektjooniselt on näha, et nurk on 135/45. Kostja lähtus hageja

kui professionaali juhistest (kuna tööprojekt on koostatud väliselt asjatundlikult, puudus alus

projektis kahelda). Kostja koostööpartner on käinud kohal ning võtnud mõõdud, seega on kostja

täitnud eeltööde kontrolli kohustuse VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Hageja fotodelt on näha, et

silma järgi pole võimalik öelda, et tegelik nurk erineb oluliselt nurgast 135/45. Kostja tootis

lepingutingimustele vastava ukse, vastavalt tellija joonisele, mõõtudele ja juhistele.

VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt

ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas

tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Hageja kui ehitusettevõtja kinnitas, et mõõdud on täpsed, ja soovis tööd vastavalt

müügitellimuse osaks olevale joonisele. Seega puudus tulenes hageja enda tegevusest. Kostja

kinnitas kohe alguses, et paigaldus ei ole lepingu osaks, vaid soovi korral saab kostja paigalduse

korraldada;

3) ei ole hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud õiglases korrelatsioonis hageja osaga

kahju tekkimisel. Maakohus pidanuks jätma menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi

kanda. Hageja menetluskulud ületasid kostja kulusid enam kui kaks korda. Vaidluse ese ja

asjaolud olid juba leidnud käsitlemist tarbijavaidluste komisjonis. Hageja on hagis korranud

töövaidluskomisjonis esitatud seisukohti. Hageja õigusabi maht ei olnud seega põhjendatud.

Igal juhul tuleks vähendada kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurust kostja

põhjendatud kulude suuruseni (14 h, 1820 eurot).

5. M. Püvi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt on VÕS § 635 lg 4 kohaldamine kooskõlas hagis esitatuga. Kohus on

õigesti leidnud, et tähtsust ei oma asjaolud, et hageja on ehitusettevõtja ja arved tasus

OÜ Graborg. Hageja ei tellinud klaaslahendust oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Samuti

on kohus õigesti tuvastanud, et toode on puudustega ning kostja vastutab puuduste eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks hageja õigusabikulude suuruse 2304 eurot

ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude katteks 3791,20 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7). Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hageja õigusabikulude suuruseks 2304 eurot

ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2063,20 eurot. Ühtlasi

muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni vastastikuste kohustuste täitmise

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ning menetluskulude väljamõistmise osas selliselt, et

tasaarvestab poolte menetluskulude rahalised nõuded, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskuluna 1699,20 eurot.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt

rahuldamisele.

7. Asja materjalide kohaselt tellis hageja kostjalt klaaslahenduse sauna leili- ja pesuruumi

eraldamiseks. Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Samas on maakohus

ekslikult leidnud, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 järgi.

VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus-või kutsetegevuses tegutseva

töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija

vallasasja suhtes.

Seega peab tarbijatöövõtulepingu esemeks olema teenuse osutamine tarbijale kuuluva

vallasasja suhtes või tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Tarbijatöövõtu mõiste alla

ei kuulu tööd, mis seonduvad kinnisasjade või nende osadega, eelkõige tarbijast tellijale

kuuluva hoone või selle osade ehitus- ja remonditööd, st ehituse töövõtuleping ei saa olla

tarbijatöövõtuleping (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 15). Üksnes

sellest, et kostja tegutses klaasuste valmistajana ja paigaldusteenuse vahendajana majandus- ja

kutsetegevuses, ei piisa, et kvalifitseerida vaidlusalust lepingut tarbijatöövõtulepinguna.

Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja maakohtu seisukoht, mille kohaselt on

vaidlusalune leping kvalifitseeritav tarbijatöövõtulepinguna.

8. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole

kokkulepitud omadusi.

Hageja tellis kostjalt klaaslahenduse sauna leili- ja pesuruumi eraldamiseks ning rõhutas

17.09.2019 e-kirjas, et kindlasti on vaja paigaldajal kohapeal ise mõõdud võtta. Kostja on

02.10.2019 e-kirjas kinnitanud, et paigaldusfirma on kohapeal käinud, mõõdud võtnud ja

koheselt valmivad kõik tehnilised joonised. Seega soovis hageja klaaslahendust sauna leili- ja

pesuruumi eraldamiseks vastavalt kostja koostööpartneri poolt võetud mõõtudele ning

eelmärgitud e-kirjadest nähtuvalt on kostja sellega ka nõustunud. Kuna eriteadmistega isiku

arvamuse kohaselt klaasseina tellija poolt esitatud joonisel märgitud nurgakraad ja tegelik

nurgakraad erinevad teineteisest 9,5 kraadi, sellest tingituna on klaasseina ja ukseklaasi

esiservade vahe 105 mm ning sulatuna seisab uks ainult „sunnitud“ asendis, siis ei ole

klaaslahendusel kokkulepitud omadusi. Ringkonnakohtu arvates on üldteada, et kui sauna leili-

ja pesuruumi eraldamiseks tellitud klaaslahendusel (uksel) on esiservade vahe 105 mm ning

uks seisab suletuna ainult „sunnitud“ asendis, siis ei sobi see leili- ja pesuruumi eraldamiseks.

Kokkulepitud omadustele mittevastavuse tõttu on kostja tehtud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 alusel

puudustega.

9. Vastavalt VÕS § 642 lg 1 esimesele lausele vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

üleandmise ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

Nimetatud sättest tuleneb, et töö lepingutingimustele mittevastavuse korral järgneb alati

töövõtja vastutus, st VÕS § 642 lg 1 näeb ette kõrgendatud vastutuse ning on erinormiks VÕS

§ 103 suhtes. VÕS § 641 lg 3 sätestab erandliku töövõtja vastutusest välistava asjaoluna

juhtumid, mil töö lepingutingimustele mittevastavus tulenes tellija juhistest, tellija poolt

muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid materjali

või eeltöid piisavalt kontrollis.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja peamiseks vastuväiteks see, et tema kui

töövõtja vastutus on VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud, kuna ta juhindus klaaslahenduste

tegemisel hageja antud joonisest, mis on käsitletav tellija juhisena.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja sellkohane vastuväide ei ole põhjendatud.

Asja materjalide kohaselt esitas hageja 16.09.2019 e-kirjaga kostjale päringu klaaslahenduse

saamiseks, millele lisas enda tehtud joonise. Pärast kostjalt vastuse saamist, milles kostja muu

hulgas teatas, et paigalduse teostab eraldi tasu eest nende koostööpartner, teatas hageja

17.09.2019 e-kirjaga, et kindlasti on paigaldajal vajalik kohapeal ise mõõdud võtta. Kostja

kinnitas 02.10.2019 e-kirjas, et paigaldusfirma on kohal käinud, mõõdud võtnud ja koheselt

valmivad kõik tehnilised joonised. 07.10.2019 esitas kostja hagejale tasumiseks esimese arve.

Eelnimetatud e-kirjavahetusest nähtub üheselt, et hageja sooviks oli tellida selline

klaaslahendus, mille täpsed mõõdud on võtnud töövõtjast kostja. Kostja seisukoht, mille

kohaselt valmistati klaaslahendus vastavalt hageja esialgsel joonisel märgitud mõõtudele ning

seetõttu on kostja vastutus VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud, on põhjendamatu. TsÜS § 132 lg

2 järgi vastutab kostja tema koostööpartneri käitumise või temast tulenevate asjaolude eest ning

asjakohane ei ole kostja seisukoht, et ta lähtus hageja kui ehitusettevõtja esitatud mõõtudest.

Kostja ei ole põhjendanud, milline tähendus oli tema koostööpartneri poolt kohapeal võetud

mõõtudel ega esitanud asja materjalide juurde ka koostööpartneri poolt võetud mõõtusid.

Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi sellest, et hageja on tegev kinnisvara arendusega (vt

osaühing Graborg registrikaart), ei saa järeldada hageja esialgsele päringule lisatud joonisel

märgitud mõõtude õigsust. Vastasel korral ei oleks hageja kostjalt tasulist mõõtude võtmist ja

paigaldust tellinud. Oluline on siinkohal rõhutada, et kuni klaaslahenduste paigaldamiseni ei

olnud kostjale teada hageja taust ning hagejale kui ehitusettevõtjale, kelle esitatud joonisel

märgitud mõõtusid kostja usaldas, tugines kostja alles hagile vastuväiteid esitades.

VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama ka selle, et ta tellija

juhist (antud juhul hageja esialgset joonist) piisavalt kontrollis. Seega pidanuks kostja

koostööpartner kontrollima, kas hageja esialgsel joonisel märgitud ukseava kaldenurk vastab

tegelikkusele või mitte, selle fikseerima ning sellest hagejat teavitama. Nimetatud asjaolusid ei

ole kostja tõendanud ning seetõttu kannab ta ebaõigetest mõõtudest (kaldenurgast) tingitud töö

lepingutingimustele mittevastavuse riski.

Eriteadmistega isiku arvamusest nähtub veel see, et sauna karniis on puudulikult ehitatud ning

tavapärase ülevaatuse käigus nurgakraadide täppismõõtmist ei teostata. Ringkonnakohus

märgib, et vastutusest vabanemiseks VÕS § 641 lg 3 järgi oleks kostja (või kostja

koostööpartner) pidanud hagejale selgitama, et täppismõõtmist (ukse kaldenurka) tema ei teosta

ning puudulikult ehitatud karniisi tõttu võib klaasseina ja ukseava vahele jääda tuntava

suurusega vahe. Eelmärgitud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja sellistele asjaoludele

hageja tähelepanu juhtinud ning asunud tellimust täitma. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

nimetatud kahele asjaolule on kostja esmakordselt tuginenud pärast eriteadmistega isiku

arvamuse saamist.

11.03.2020 e-kirjaga taganes hageja lepingust, kuna klaaslahenduste paigaldamisest möödunud

viie kuu jooksul ei ole kostja puuduseid kõrvaldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et tegemist oli olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses ning hageja

taganemine lepingust oli kehtiv. Seetõttu on põhjendamatu kostja tuginemine eriteadmistega

isiku arvamuses märgitule, mille kohaselt on pärast lisareguleerimist võimalik saunaust

sihtotstarbeliselt kasutada. Samas ei nähtu arvamusest, milliseks jääb klaasseina ja ukseklaasi

esiservade vahe pärast ukse reguleerimist.

10. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.

Kuna taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused mõlemapoolsed ja vastastikused, siis pool

peab täitma oma kohustuse vaid siis, kui teine pool täidab oma tagastamiskohustuse.

Praeguses asjas määras maakohus kostja taotlusel otsuse täitmise korra ja viisi kindlaks selliselt,

et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale 2302 eurot enne, kui hageja on võimaldanud kostjal

kätte saada paigaldatud klaaslahendused sellisel kujul, nagu kostja need paigaldas (vt

kohtuotsuse resolutsiooni p 3). Kuigi nimetatud osas ei ole kohtuotsust eraldi vaidlustatud, võib

selliselt sõnastatud kohtuotsuse resolutsioon tekitada täitmise käigus vaidlusi. Seetõttu peab

ringkonnakohus vajalikuks täpsustada kohtuotsuse täitmise korda ja viisi selliselt, et alates

kohtuotsuse jõustumisest kahe nädala jooksul tuleb hagejal võimaldada kostjal kätte saada

eelnevalt demonteeritud klaaslahendused samal aadressil, kuhu need paigaldati ning kostja on

kohustatud klaaslahendused ära viima. Tähtaja möödumisel on hagejal õigus pöörduda

kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Sellise täpsustatud täitmise korrale pooled

ringkonnakohtu istungil vastuväiteid ei esitanud.

11. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse mh temalt väljamõistetud hageja õigusabikulude suuruse

(töötundide) osas.

Maakohus leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 31 tunni ulatuses ja kostja

õigusabikulud 14 tunni ulatuses. Seega erineb poolte õigusabikulude ajaline maht enam kui

kaks korda ning ringkonnakohtu arvates on õige kostja seisukoht, et sellist erinevust ei ole

maakohus piisavalt põhjendanud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koostas hageja

lepinguline esindaja hagiavalduse; seisukoha kostja vastusele; osales maakohtu 10.06.2021

istungil kestusega 36 minutit; samuti tutvus ja koostas vastuse kostja 03.06.2021, 21.06.2021

ja 11.11.2021 taotlustele ning koostas menetluskulude nimekirja. Pooled ei ole vaidlustanud

maakohtu seisukohta, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Hageja on kõikidele

kostja taotlustele vastu vaielnud ning vastused on lakoonilised. Eeltoodud põhjendusi

arvestades ei ole hageja õigusabikulud 31 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175

lg 1 tähenduses. Arvestades vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja poolt osutatud

õigusabi toiminguid, on ringkonnakohtu arvates hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud

16 tunni ulatuses. Koos riigilõivuga 275 eurot moodustavad hageja menetluskulud kokku

(16x120x1,2+275) 2579 eurot. Arvestades eeltoodut tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

milles maakohus määras hageja õigusabikulude põhjendatud suuruseks 4464 eurot (kohtuotsuse

resolutsioonis ekslikult märgitud 4189 eurot). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse,

millega määrab hageja õigusabikulude põhjendatud suuruseks 2304 eurot.

Maakohus jättis hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 20%

hageja kanda. Sellist menetluskulude jaotust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.

Hageja menetluskuludest 2579 eurot moodustab 80% 2063,20 eurot ning kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 2063,20 eurot. Kostja menetluskuludest

1820 eurot 20%, s.o 364 eurot, jääb hageja kanda ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista

menetluskulude katteks 364 eurot. Tegemist on rahaliste nõuetega ning ringkonnakohtu arvates

on mõistlik need TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestada kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse

tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1699,20 eurot. Tasaarvestuse tegemise

osas tuleb kohtuotsuse resolutsiooni täpsustada.

12. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning sellest tulenevalt jätab

menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel sarnaselt maakohtuga 80% ulatuses

kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest 1932

eurot. Vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale koosnevad kostja menetluskulud

õigusabikuludest 2586 eurot, riigilõivust 350 eurot, kohtutäituri tasust 278 eurot ja asjatundja

tasust 1406,25 eurot, kokku 4620,25 eurot. Pooled ei ole õigusabikulude suurusele vastuväiteid

esitanud ning TsMS § 175 lg 11 alusel lähtub ringkonnakohus menetluskulude nimekirjades

esitatud kulude suurusest.

Hageja menetluskuludest 1932 eurot moodustab 80% 1545,60 eurot ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1545,60 eurot. Kostja menetluskuludest 4620,25

eurot jääb 20%, s.o 924,05 eurot, hageja kanda ning hagejalt tuleb kostja kasuks mõista

menetluskulude katteks välja 924,05 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb väljamõistetud

menetluskulud kattuvas ulatuses tasaarvestada ning selle tulemusena tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 621,55 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja