2-23-4199/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2023. a Tsiviilasja number 2-23-4199 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K Ši vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

18 534,07 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja C K (e-post: xxx) Kostja K Š (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista K Šilt välja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 12 724,47 eurot, intress 1132,88 eurot, lepingu haldustasu 7,5 eurot, 17.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2102,05 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ning viivis põhinõudelt 12 724,47 eurot alates 18.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Mõista K Šilt välja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 1250 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1250 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

2-23-4199

2(3) samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

AS PlusPlus Capital nõuab 17.03.2023 esitatud hagis K Ši vastu mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 12 724,47 eurot, intress 1132,88 eurot, lepingu haldustasu 7,5 eurot, 17.03.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2102,05 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja lisanduv viivis. Hageja nõue tuleneb xxx AS ja kostja vahel 04.03.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxx. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kostjale kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 28.03.2023. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 1050 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 1470 eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis

2-23-4199

3(3) tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 1050 eurot + õigusabikulu 200 eurot) 1250 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 1250 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik