2-20-16304/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16304

Kohtuasi

Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) hagi X

vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.08.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Standart Invest Estonia OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Standart Invest Estonia

OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12314399, aadress

NNN, Tallinn, 10117) , lepinguline esindaja Anne-Jana

Prantsuzova (e-post XXX)

Kostja: X (isikukood XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.08.2022. a määrus jätta muutmata.

2. Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Standart Invest

Estonia OÜ (likvideerimisel) kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1-2 peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (TsMS §

427 teine lause). Määruse resolutsiooni punkt 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-20-16304

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel) (hageja) esitas 05.11.2020. a Harju Maakohtule

X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 794 482

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlalt summas 153 792 eurot perioodi

30.01.2014. a kuni 30.10.2020. a eest ja viivised põhinõudelt alates 01.11.2020. a kuni

võgnevuse kohase tasumiseni.

2. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 27.01.2021. a määrusega.

3. Hagimaterjale ei ole kohtu hinnangul õnnestunud vastustajale kätte toimetada. Hagis

märgitud kostja elukoha aadressile FFF, Tallinn saadetud dokumendid tagastati Harju

Maakohtule hoiutähtaja möödumisel. Rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress puudub, lisa-

aadress alates 01.10.2015. a on NNN, Tallinn. Sellele aadressile saadetud dokumendid tagastati

Harju Maakohtule seoses aadressi ebapiisavusega (tegemist korterelamuga, aga puudub korteri

number). E-posti teel edastas kohus materjalid XXX ning YYY, dokumentide kättesaamist

kinnitatud ei ole. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kostjale kuuluks kinnisvara, Maksu- ja

Tolliameti andmebaasist nähtuvalt sai kostja Eestis tulu viimati 2016.a., kohtute infosüsteemist

ei nähtu, et kostja oleks käesoleval ajal menetlusosaliseks muus käimasolevas kohtumenetluses.

Rahvastikuregistris on kostja andmed märkega „arhiveeritud“.27.05.2021. a vastas politsei

Harju Maakohtu päringule, et kontrollis FFF aadressi, seal kostja ei ela, korteriomanik ütles, et

kostja elas seal 2-3 kuud 5 aastat tagasi, kuid peaks praegu elama Venemaal. Nähtuvalt

rahvastikuregistrist on kostja Venemaa kodanik, kostja elamisloa staatus on „kehtetu“. Politsei

vastuse kohaselt tehti kostjale ettekirjutus Schengeni riikidest lahkumiseks hiljemalt

15.12.2016. a. Politseile teadaolevalt lahkus kostja Eestist 13.12.2016. a ning puuduvad

andmed, et ta oleks hilisemalt Eestisse tagasi tulnud. Politseile teadaolevad võimalikud kostja

aadressid välismaal on Venemaa, MMM ja Venemaa, SSS. Harju Maakohus esitas 19.10.2021.

a

Justiitsministeeriumi

kaudu

taotluse

dokumentide

kättetoimetamiseks

Venemaa

Föderatsiooni pädevale kohtule. 01.06.2022. a saabunud vastuste kohaselt dokumente kätte

toimetada ei õnnestunud.

4. 08.06.2022. a määras Harju Maakohus hagejale tähtaja kuni 22.06.2022. a, et esitada

täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

Maakohus hoiatas, et andmete esitamata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja

täiendavaid andmeid ei esitanud. Hageja viitas 14.06.2022.a e-kirjas avaliku kättetoimetamise

võimalusele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 04.08.2022. a määrusega Standart Invest Estonia OÜ (likvideerimisel)

hagi X vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes läbi vaatamata, menetluskulud

hageja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

6. Määruse põhjendustest nähtuvalt jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt hagi läbi

vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks

andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole

vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu

kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks

vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude

kandmiseks riigi menetlusabi.

2-20-16304

7. Kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada hagis märgitud aadressile

ega kasutades täiendavaid andmeid, mis on selgunud päringutest. Kohtule kättesaadavatest

registritest täiendavaid andmeid ei nähtu. Kogutud andmete kohaselt kostjal käesoleval ajal

Eestiga seosed puuduvad, kostja on läinud tagasi elama Venemaale. Kuivõrd kostja on

Venemaa kodanik, tuleb temale menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohaldada

26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta

tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping).

8. Eesti kohtu menetlusdokumendi kättetoimetamine Venemaa kodanikule Venemaal saab

viidatud lepingu art 9 ja 10 alusel toimuda Vene pädeva asutuse poolt Eesti justiitsministeeriumi

poolt edastatud kohtu õigusabitaotluse alusel. Kohus vastava taotluse tegi, kuid Vene kohus

teatas

kättetoimetamise

ebaõnnestumisest.

Täiendavaid

viise

menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks Venemaal õigusabileping ette ei näe, sh ei näe leping ette avaliku

kättetoimetamise võimalust.

9. Kuivõrd

kättetoimetamine

Venemaal

on

reguleeritud

välislepinguga,

TsMS

kättetoimetamise sätteid, sh TsMS § 317 avalik kättetoimetamine, ei saa kohaldada. Seetõttu

on kohtu võimalused hagimaterjalide kostjale kättetoimetamiseks ammendunud. Kuna hageja

kohtu määratud tähtajaks täiendavaid andmeid ei esitanud, tuleb hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel

jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule ja lahendada asi tagaseljaotsusega, menetluskulud jätta vastustaja

kanda.

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrus vastuolus TsMS § 3 lg-ga 1, § 316 lg-ga 4,

§ 317 lg 1 p-dega 1 ja 2, § 407 lg-ga 1 ning 26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni

lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 10

regulatsiooni ja nõuetega.

12. Vastavalt 26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) artiklile 10

dokumentide kätteandmise kinnitamine vormistatakse vastavalt järelepärimise saanud

lepingupoole territooriumil kehtivatele eeskirjadele.

13. Vene Föderatsiooni Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 132 lg 6 kohaselt tuleb

hagiavaldusele lisada hagiavalduse ja sellele lisade ärakirjade puhul väljastusteade või muud

hagiavalduse suunamist kinnitavad dokumendid teistele asjas osalevatele isikutele, mida teistel

asjas osalevatel isikutel ei ole.

14. Vene Föderatsiooni Tsiviilkohtumenetluse artikli 117 „Nõuetekohane teavitamine“ alusel

loetakse asjas osalevad isikud ja teised protsessis osalejad nõuetekohaselt teavitatuks, kui

kohtuistungi alguseks, eraldi menetlustoimingu tegemiseks on kohtul teave kohtu kohtuteade

kättesaamise kohta või muu tõend selle kohta, et asjas osalevad isikud on kohtumenetluse

alustamise kohta eelnevalt saanud teavet. Asjas osalevad isikud ja teised protsessis osalejad

loetakse kohtu poolt nõuetekohaselt teavitatuks ka juhul, kui adressaat keeldus kohtuteadet

vastu võtmast ja postiorganisatsioon või kohus fikseeris selle keeldumise.

2-20-16304

15. See tähendab, et Venemaa seaduste kohaselt kehtib alternatiiv: kui kohaletoimetamist ei

toimunud, piisab tõendada, et kostjale on hagiavaldusest teavitatud kostja registreeritud

aadressile. Venemaa pädeva kohtu saadud materjalide alusel on kindlaks tehtud, et vastustaja

registreeritud aadress on Venemaa, SSS. Leninskij rajonnõj kohus on kinnitanud, et vastustajale

oli korduvalt esitatud kohtuteabe kohtuistungist, kuid kostja ei ilmunud sellele.

16. Ülaltoodud Venemaa Föderatsioonis kehtivate kohtumenetluse reguleerivate eeskirjade

alusel, juhul kui kohtuteave on saadetud vastustaja ametlikule registreerimise aadressile, kuid

vastustaja ei ole seda vastuvõtnud, postiasutus tagastas selle peale hoiustamise tähtaja

möödumist ning kohus fikseeris selle, loetakse et kohus on kohtuteate nõuetekohaselt

toimetanud ega ole vajalikud muud toimingud vastutajale hagiavalduse kättetoimetamiseks

Venemaa Föderatsiooni territooriumil kehtivate eeskirjade kohaselt.

17. Lisaks oli võimalik dokumenti avalikult kätte toimetada ka Eestis, lähtudes TsMS § 317 lg

1 p-dest 1 ja 2. TsMS § 407 lg 1 alusel kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

vastustaja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati vastustajale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited vastustaja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt TsMS § 407 paragrahvi lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei

ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

18. Arvestades ülaltoodut on määruskaebuse esitaja arvamusel, et dokumendid vastustajale

tuleb lugeda kätte toimetatuks ja esineb alus lahendada asja tagaseljaotsusega ning puudusid

alused jätta hagiavaldus läbi vaatamata.

19. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st

6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Maakohus leidis põhjendatult, et käesoleval juhul kohaldub kostjale menetlusdokumentide

kätte toimetamisel 26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping), kuna

tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja rahvastikuregistri kohaselt Venemaa kodanik (tlk

42).

22. Õigusabilepingu artikli 9 lõike 1 esimene lause sätestab, et järelepärimise saanud asutus

annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad

dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Õigusabilepingu

artikkel 10 sätestab, et dokumentide kätteandmise kinnitamine vormistatakse vastavalt

järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil kehtivatele eeskirjadele. Kinnituses peavad

olema märgitud kätteandmise aeg ja koht ning isik, kelle kätte dokument anti.

23. Tsiviilasja materjalid ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostjat

on käesoleva tsiviilasja menetlusest Vene Föderatsioonis kehtivate eeskirjade kohaselt

2-20-16304

teavitatud, arvestades, et Justiitsministeeriumist laekunud informatsiooni kohaselt ei

õnnestunud Vene Föderatsiooni pädevatel asutustel dokumente kostjale kätte anda (tlk 133).

24. Sealjuures nähtub saadud vastustest, et: 1) Sankt-Peterburgi Smolninski rajoonikohtusse

kostja 24.02.2022. a, 17.03.2022. a ja 07.04.2022. a ei ilmunud; kostjale Sankt-Peterburg,

MMM aadressile saadetud kohtudokumendid on hoiutähtaja möödumisel kohtule tagastatud

ning kostja ei olegi sellele aadressile sisse registreeritud isikute nimekirjas (tlk 135); 2)

Sverdlovski oblasti Nižnii Tagili linna Lenini rajoonikohtusse kostja 29.12.2021. a, 28.01.2021.

a, 24.02.2022. a ei ilmunud ning kostjale tema registreeritud elukoha aadressile, so NNN,

saadetud dokumendid on kohtule hoiutähtaja möödumisel tagastatud (tlk 137).

25. Vastustest ei nähtu, et kohtutel oleks teave dokumentide kättesaamise kohta kostja poolt või

muud tõendid selle kohta, et kostja on kohtumenetluse alustamise kohta teavet saanud. Ka ei

nähtu nendest asjaolu, et kostja oleks kohtute dokumentide vastuvõtmisest keeldunud. Seega ei

võimalda vastustes kirjeldatud asjaolud asuda seisukohale, et kostjale on kohtu dokumendid

Vene Föderatsioonis kehtivate eeskirjade kohaselt kätte toimetatud. Selliselt ei ole

õigusabilepingu järgset kohtudokumentide kättetoimetamisi tõlgendanud ka kumbki Vene

Föderatsiooni pädev asutus, arvestades, et mõlemad kohtud on teada andnud, et Harju

Maakohtu korraldust ei olnud kättetoimetamise võimatuse tõttu täita võimalik (tlk 135 ja 137).

26. Kuivõrd õigusabileping ei näe ette eraldi võimalust menetlusdokumentide avalikult

kättetoimetamiseks, ka ei ole määruskaebuse esitaja tuginenud väitele, et nimetatud kätte

toimetamise viisi võimaldaks mõni Vene Föderatsiooni Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

artikkel, järeldas maakohus õigesti ka seda, et menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine

ei ole õigusabilepingu alusel võimalik.

27. Eeltoodut arvestades on põhimõtteliselt õige ka see maakohtu järeldus, et praegusel juhul

ei saa menetlusdokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikku, sh TsMS §

317 sätteid kohaldada. Põhiseaduse § 123 lg 2 kohaselt juhul, kui Eesti seadused või muud aktid

on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid

(vt RKo 06.01.2004. a, kohtuasjas 3-1-3-13-03, p 31). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et

kostja registreeritud elukoht on teadaolevalt Vene Föderatsioonis, ei ole võimalik nõustuda

selle määruskaebuse esitaja väitega, et käesoleva asja dokumendid oli kostjale võimalik kätte

toimetada Eestis, lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2.

28. Ringkonnakohus osundab, et kohtupraktikas on alternatiivselt leitud ka seda, et

menetlusdokumentide kättetoimetamise osas kohaldub juhul, kui dokumendid tuleb kätte

toimetada Vene Föderatsioonis, 15.11.1965. a Haagi tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja

kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon (konventsioon) (vt RKTKm

11.01.2012. a, 3-2-2-2-11, p 9 esimene lõik). Siiski ei võimalda ka see asjaolu ringkonnakohtu

hinnangul praeguses asjas esitatud määruskaebust rahuldada.

29. Nimelt järeldub konventsioonist, et üldjuhul toimub dokumentide kättetoimetamine

konventsiooni alusel analoogselt õigusabilepingus sätestatud üldisele korrale. Konventsiooni

artikkel 5 sätestab, et adressaatriigi keskasutus annab dokumendi ise kätte või korraldab selle

kätteandmise asjakohase asutuse poolt kas: a) adressaatriigi seadustega siseriiklikes

protsessides tema territooriumil olevatele isikutele dokumentide kätteandmiseks ette nähtud

korras või b) taotluse esitaja nõutud erikorras, kui selline kord pole vastuolus adressaatriigi

seadustega.

2-20-16304

30. Kuigi osundatud erikorda reguleerib konventsiooni artikkel 10, mis sätestab, et, juhul kui

adressaatriik ei vaidle vastu, on lubatav: a) saata kohtudokumente postiga otse välisriigis

asuvatele isikutele; b) dokumendi päritoluriigi kohtuametnikel, ametiisikutel või teistel

pädevatel isikutel kohtudokumente kätte anda otse adressaatriigi kohtuametnike, ametiisikute

või teiste pädevate isikute kaudu, c) kohtumenetlusest huvitatud isikul kohtudokumente

kätteanda otse adressaatriigi kohtuametnike, ametiisikute või teistepädevate isikute kaudu, ei

ole see käesolevas asjas kohaldatav, kuna Vene Föderatsioon on teatanud, et ta ei luba

konventsiooni artikli 10 kohaselt dokumente enda territooriumil kätte toimetada (vt RKTKm

11.01.2012. a, 3-2-2-2-11, p 9 teine lõik).

31. Kuivõrd õigusabilepingu alusel ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine lubatav ka

elektrooniliselt (vt RKTKm 11.01.2012. a, 3-2-2-2-11, p 10 teine lõik), ei saa käesoleval juhul

lugeda hagiavaldust ja selle menetlusse võtmise määrust kostjale kättetoimetatuks ka fiktsiooni

alusel, so saatmisega teadaoleva(te)le kostja e-posti aadressi(te)le.

32. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi kohtupraktika kohaselt saab TsMS § 423 lg 1

p 8 alusel hagi läbi vaatamata jätmise põhiline juhtum olla see, kui kohus keeldub TsMS § 317

lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamas (vt RKTKm

31.03.2015. a, 3-2-1-179-14, p 11), ei ole maakohtu määrus ka selles osas seadusega vastuolus,

arvestades, et TsMS § 317 lg 6 kohaldamise eelduseks on kohtul menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise võimaluse olemasolu. Praegusel juhul õigusabileping sellist võimalust ette ei

näe.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

33. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad, kuna kostja ei ole menetluses osalenud.

34. Määrus ei ole resolutsiooni punktide 1-2 osas edasikaevatav tulenevalt TsMS § 427 teisest

lausest. Määrus on edasikaevatav resolutsiooni punkt 3 osas tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/