4-10-3695/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev 15. veebruar 2011.a. Väärteoasja number 4 – 10 – 3695 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi K.P süüdistuses NPALS § 15 1 järgi Menetlusalune isik

K.P, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht teadmata Asja läbivaatamise kuupäev 15. veebruar 2011.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Kesklinna

Politseijaoskonna – esindaja konstaabel Jelena Saveljeva

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.P NPALS § 15 1

järgi ja mõista karistuseks arest 4 /neli/ päeva.

Kohustada K.P asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 02.05.2011.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Lääne Prefektuuri arestimaja, aadressil Lossiplats 4, Haapsalu. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

K.P poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada K.P suhtes sundtoomist arestimajja.

Välja mõista K.P-lt ekspertiisitasu 35.41 (kolmkümmend viis eurot ja

nelikümmend üks senti) joobeseisundi tuvastamise eest, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates Väärteoasi nr. 4 – 10 – 3695

2

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

K.P suhtes on 08.09.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1194357 selle kohta,

et tema, viibides 08.09.2010.a. kell 10.04 Tallinnas, Sõle Kolde pst. ristmikul oli eelnevalt

tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

K.P kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik on kohtukutse isiklikult kätte saanud. 04.02.2011.a. saatis menetlusalune isik kohtule kirja, milles palus väärteoasja 4 – 10 – 3695 arutada ilma tema osavõtuta, kuna ta elab Haapsalus ja tal puudub rahaliste probleemide tõttu võimalus sõita Tallinnasse.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et K.P

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja

hinnangul menetlusalune isik K.P eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada K.P väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et K.P süü väärteo toimepanemises 08.09.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige:

- poolt menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises K.P K.P selgitab, et tema oli 08.09.2010.a. tarvitanud „hiinlast“ - , millisest nähtub, et K.P joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekirjaga

08.09.2010.a. kella 10.15 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni

- suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et K.P

menetlusalust isikut on varem väärtegude toimeapanemise eest karistatud rahatrahvidega ning need on tasumata.

Menetlusalune isik on tunnistanud narkootikumi tarvitamist. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii K.P poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks

NPALS § 151

sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav. Seega on tuvastatud K.P käitumises NPALS §-le 15 1 vastav koosseisupärane tegu.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

3 õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja nimelt, et K.P on varem

väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid ei ole avaldanud viimasele piisavat mõju asuma käituma õiguskuulekalt,

siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et K.P ei ole enam otstarbekas

karistada rahatrahviga. Samuti ei ole kohtule esitatud tõenditeid töökoha olemasolu kohta, mistõttu ei ole kohtule teada, kas menetlusalune isik omab igakuist kindlat sissetulekut rahaliste

vahendite näol. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et K.P tuleb karistada arestiga,

mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on

varem karistatud rahatrahvidega, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud oleks viimasele

aresti kohaldamine pikkusega 4 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaiks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 02. mai 2011.a.

Samuti tuleb K.P-lt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv ekspertiisitasu.

Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111

Aulike Salo Kohtunik