4-10-3697/24-10-3697/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev 15. veebruar 2011.a. Väärteoasja number 4 – 10 – 3697 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi M.K süüdistuses NPALS § 15 1 järgi Menetlusalune isik

M.K,

isikukood xxx,

määratlemata kodakondsusega, elukoht: xxx, töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev 15. veebruar 2011.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Kesklinna

Politseijaoskonna – esindaja konstaabel Jelena Saveljeva

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.K NPALS § 15 1 järgi ja mõista karistuseks arest 5 /viis/ päeva.

Kohustada M.K asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.03.2011.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

M.K poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada M.K suhtes sundtoomist arestimajja.

Välja mõista M.K ekspertiisitasu 35.41 (kolmkümmend viis eurot ja

nelikümmend üks senti) joobeseisundi tuvastamise eest, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777.

Edasikaebamise kord

Väärteoasi nr. 4 – 10 – 3697

2

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

M.K suhtes on 11.09.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1178830 selle kohta, et tema, viibides 11.09.2010.a. kell 07.28 Tallinnas, Sõle 57 maja juures oli eelnevalt tarvitanud

narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

M.K kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastati kohtukutse

01.02.2011.a.. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik M.K kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et M.K

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja

hinnangul menetlusalune isik M.K eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada M.K väärteoprotokollis

kirjeldatud rikkumise eest arestiga 5 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et M.K süü väärteo toimepanemises 11.09.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige:

- , millises M.K poolt 11.09.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega M.K tunnistas narkootilise aine tarvitamist süstimise teel.

- , millest nähtub, et 11.09.2010.a. Põhja Prefektuuri isikusamasuse tuvastamise õiendiga

Kesklinna politseijaoskonna konstaabel O. Sahharova tuvastas M.K isiku viimase ütluste võrdlemisel X-tee andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga - , millisest nähtub, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga

M.K 11.09.2010.a. kella 07.55 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli, kodeiini, metamfetanüüli ja amfetamiini, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni

- , millest nähtub, et M.K suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalust isikut on varem väärtegude toimeapanemise eest karistatud rahatrahvidega ning need on tasumata.

Menetlusalune isik on tunnistanud narkootikumi tarvitamist, s.h. kirjeldanud tarvitamise viisi.

Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii M.K poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest

teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 151

sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele

tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate

3

asjaolude puudumine on eeldatav. Seega on tuvastatud M.K käitumises NPALS §- le 151 vastav koosseisupärane tegu.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja nimelt, et M.K on varem

väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, menetlusalusele isikule karistuseks

määratud rahatrahvid ja arestid ei ole avaldanud viimasele piisavat mõju asuma käituma

õiguskuulekalt, siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et M.K ei ole enam otstarbekas karistada rahatrahvidega. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et menetlusalune isik ei tööta st. menetlusalune isik ei oma igakuist kindlat sissetulekut rahaliste vahendite näol ning rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et M.K tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda

hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on varem karistatud

rahatrahvidega ning arestidega, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud oleks viimasele

aresti kohaldamine pikkusega 5 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaiks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 31. märts 2011.a.

Samuti tuleb M.K-lt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv ekspertiisitasu.

Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111.

Aulike Salo Kohtunik

4