3-22-1820/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number 3-22-1820

Haldusasi X. X.i kaebus Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr

TVH/22/025695 ja 03.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1840

tühistamise nõuetes

Menetlusosalised Kaebaja X. X.

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-22-1820

2(14)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. esitas 14.06.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsusega nr TVH/22/025695 tuvastati X. X.il osaline

töövõime kestusega kuni vanaduspensionieani. Otsust põhjendatakse kokkuvõtlikult

järgmiselt.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid,

deformeerivad dorsopaatiad, spondülopaatiad ehk lülihaigused ja vigastuse jääknähud.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille

põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest

lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete

osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ei

leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on selja-, ja hüppeliigese- ja

põlvevalu tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine, pikaajaline

staatilises asendis püsimine ning keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on liigse ärevuse tõttu

piiratud uutes ja harjumatutes situatsioonides toimetulek ning toimetulek igapäevarutiini

muutustega.

Arvestades

taotleja

tervisekahjustuse

iseloomu,

on

tema

töövõime

vanaduspensionieani tõenäoliselt vähemuutuv.

3. X. X. esitas 01.07.2022 vaide Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsusele nr TVH/22/025695,

kuna leidis, et tema töövõime on puuduv.

4. Eesti Töötukassa 03.08.2022 vaideotsusega nr VO/22/1840 jäeti X. X.i vaie rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr

39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused

ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab

töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.

Määruse nr 39 § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste

andmete alusel: 1. taotlusel olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele

erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2. TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed

(tervise infosüsteemi (TIS) kantud taotleja terviseandmed); 3. taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,

töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas

3-22-1820

3(14)

rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja

tervise klassifikatsioonile.

Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS kantud

terviseandmeid. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on

koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO ekspertarst). Töövõime hindamisel on

lähtutud TVTS-st (§ 5 lg-d 1 ja 2), määrusest nr 39 (§ 8 lg 6, § 5 lg 1, § 6 lg-d 1 ja 3) ning

töövõime hindamise metoodikast.

Vaide esitaja on 14.06.2022 taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste

sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas. TTO

ekspertarst tuvastas TIS terviseandmete alusel, et vaide esitajal on: 1) mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, deformeerivad

dorsopaadid, spondülopaatiad ehk lülihaigused ja vigastuse jääknähud; 2) kerge

tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on

psüühika- ja käitumishäired.

Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt:

1. liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2; ohutu

ringiliikumine – arvväärtusega 0; seismine ja istumine – arvväärtusega 2; liikumisega seotud

muud piirangud – arvväärtusega 0.

2. muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused: väljaskäimine –

arvväärtusega 0; riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0; toimetulek muutustega –

arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud –

arvväärtusega 0.

3. teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud.

Taotluses kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud

koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud.

Taotluses kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda

hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja

tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

Arvestades vaide esitaja tervisekahjustuse iseloomu, hindas TTO ekspertarst vaide esitaja

töövõime osaliseks kestusega kuni vanaduspensionini. TTO ekspertarst analüüsis veelkord

vaide esitaja terviseandmeid ning vaide esitaja kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse

hinnangu juurde, et vaid esitaja töövõime on osaline, kestusega kuni vanaduspensionini. Eesti

Töötukassa ekspertarst

hindas vaidemenetluses

vaide esitajal

jätkuvalt

mõõduka tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid,

deformeeruvad dorsopaatiad, spondülopaatiad või lülihaigused ja vigastuse jääknähud. Vaide

esitajal on selja, hüppeliigese- ja põlvevalu tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine,

treppidel liikumine, pikaajaline staatilises asendis püsimine ning keha põhiasendi muutmine.

TTO ekspertarst selgitab, et terviseandmete alusel esinevad vaide esitajal pikaajalised

alaseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist artroosi vasakul.

Vaide esitaja liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Vaide esitajale teostatud

röntgenuuringute alusel esinevad luu-liigessüsteemi muutused. Samas ei nähtu terviseandmetes

liikumise funktsioonipiiranguid kajastavat objektiivse leiu kirjeldust, mille alusel vaide esitajal

esineks märkimisväärset kõnnakuhäiret ja et vaide esitaja vajaks liikumisel abivahendeid.

Viimasel kahel aastal ei ole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavtele preparaatidele, mis

3-22-1820

4(14)

oleks mõeldud liigesevaevuste või kroonilise valu raviks. Samuti puudub informatsioon, et

vaide esitaja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Ortopeed dr JAAN LAOS on oma

18.12.2019 sissekandes märkinud ravisoovitused: „RKK. Vajadusel valuravi. Neuroloogilise

defitsiidi süvenemisel ITK seljakeskuse konsultatsioon.“

Vaide esitajal esinevad kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired, mis ei mõjuta püsivalt tema üldist

töövõimet. Raviga on vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti raviga kontrolli all. Samas on

digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid tarvitatud episoodiliselt.

TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja

käitumishäired. Vaide esitajal on liigse ärevuse tõttu piiratud uutes ja harjumatutes

situatsioonides toimetulek ning toimetulek igapäevarutiini muutustega. TTO ekspertarst

selgitab,

et

terviseandmete

alusel

on

vaide

esitajal

diagnoositud

ärevushäiret.

Antidepressantravi ei saa. Kasutanud ärevuse leevendamiseks Diasepaami tilkasid, millest

perearsti hinnangul tekkinud sõltuvus. Psühhiaatri vastuvõtul ei ole vaide esitaja tervisandmete

alusel käinud.

Taotluses muude tervisehäirete osas kirjeldatud kehalise võimekuse piiranguid on arvestatud

liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud

tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Terviseandmete alusel ei esine vaide esitajal häireid,

mis takistaksid suuga toidu haaramist, mälumist ja neelamist. Vaide esitaja väidab, et nägemine

on väga halb, kuid viimase viie aasta vältel ei ole ta silmaarstil käinud. Terviseinfosüsteemis

puuduvad andmed õppimist, tegevuste sooritamist, suhtlemist piiravate vaimse tervise

probleemide kohta, samuti ebakohase käitumise episoodide esinemise ja sageduse kohta.

Käelise tegevuse valdkonnas piiranguid kirjeldatud ei ole.

TTO ekspertarst tugines hindamisel järgmistele TIS-is kajastuvatele terviseandmetele:

− 23.02.2022 perearst MERIKE TUBLI: kaebused Viimasel ajal seismise ja käimise ajal

ägenenud seljavalud, mis põhjustavad jalgade tuimsust, lisaks sellele ei anna rahu põlvede

artroosi põhjustatud valud. Tööandja nõuab, et tegeleks/osaleks Ehitusobjekti juhtimisega, mis

näeb ette palju liikumist ebatasasel maastikul, tellingutele ja katusele ülesronimist. Parem põlv

valutab.2,5 aastat tagasi konsul. ortopeedi poolt, siis oli 2-3 st.gonartroos. Töö iseloom-

objektidel peab liikuma kogu aega, lahendama erakorralise situatsioone. Soojakutes kontakt

töötajatega. Rahuolematus oma tööga. 2016a.konsul.ortopeedi poolt. op.ravi ei soovinud.

*Seistes spondülogrammil lülisambal asend kompenseeritud, kõrge lumbaalne küfoos

kompenseeritud

torakaalosaa

hüpoküfoosiga,

koronaarselt

tasakaalus.

*06.06.2022

RÖNTGEN: Kirjeldus: Võrreldes varasema ülesvõttega on TC vahemik enam ahenenud,

ebaühtlasem, väljendunud posttraumaatiline artroos, liigespinnad on lamenenud, *03.05.2022

RÖNTGEN: Kirjeldus: Nimmeosa sinistroskolioosi, L5 anterolistees ca 1cm, spondülolüüsi ei

erista, lülikehad kogu nimmeosa ulatues deformeerunud, L1-3 madaldunud, ka varasemal üv-l,

väljendunud osteokondroos, spinalkanali deformatsioon ja ilmselt ka stenoosid, küfoos

süvenenud. Spondüloartroos enam L4-5-S1 osas. Vasakul III st põlveliigese varusartroos,

paremal IV st varusartroos.

− 20.12.2021 perearst MERIKE TUBLI: Soovib retsepti. Peab panema aja psühhiaatrile, 40

päevaga kulunud pudel diazepami tilkasid, on sõltuvus. 30.08.2021 perearst MERIKE TUBLI:

sagenenud rütmihäired, tunneb end halvasti, köha ka hooti, võtab mitu x päevas diazepami

valokordiniga, selgitatud, et ei tohi nii sageli võtta. Pigem ärevushäire.

− 22.09.2021 kardioloog VALENTINA KORROVITS: *15.09.2021 VERERÕHU

3-22-1820

5(14)

HOLTERUURING: RR holter ( vererõhud normist kõrgem hommikul, paeval ja õhtul.Öösiti

vererõhud normis.max. RR 190/103 mm hg, min.RR 121/75 mm hg). *20.09.2021 EHHO:

Kirjeldus: Nähtavus hea. Siinusrütm. Kaal 112 kg, pikkus 190 cm. Siinusrütm, 97 x/min.

Suitsetanud juba hommikul neli suistsu. 1. Vasaku vatsakese kerge hüpertroofia. Üldine

süstoolne funktsioon normis, EF 60 % (visuaalselt). Nomokinees. Diastoolse funktsioon kerge

häire mitraalvoolu alusel ja TDI E/E´10,22 (lat) . 2. Parema vatsakese suurus ja funktsioon

normis. Longitudinaalne süstoolne funktsioon (TAPSE 2,0 cm). 3. Aordiklapp kolme hõlmne,

funktsioonilt normis. Aordibulbuse ja astsendeeruva aordi läbimõõt normis. 4. Mitraalklapi

struktuur normis, kerge regurgitatsioon. 5. Trikuspidaalklapi struktuur normis, kerge

regurgitatsioon. Kopsuringe süstoolne rõhk arvutuslikult hinnatuna normis (sPAP). 6 .Kojad

norm. suurusega. 7. Pulmonaalklapp: Pulmonaaklapi funktsioon normaalne. Pulmonaalarteri

läbimõõt normis klapi funktsioon normis. 8. Pulmonaalhüpertensioon: ei esine, PAP < 30

mmHg; hinnatud parema koja rõhk 6 mmHG. 9. perikardi öös: vedelikku ei esine. *Kokkuvõte

ja soovitused: 31.08.2021 - Ravi:triplixam 10/5/2,5 mg, rytmonormi 150 mg x 2 21.09.2021 -

NB! vajalik korduv RR ja Rütmi holter, KEKG novembri lõpus 2021 21.09.2021 - NB! ravi

jatkame TVL -ga 1 kuu jooksul. *11.10.2021: vahepeal oli parem olla, kuid nüüd uuesti

rütmihäired, RR tõusis uuesti,pole töövõimeline. TVL kuni 10okt.järg alates 11okt.

*26.10.2021: võtnud rytmonormi ja triplixami, RR normaliseerunud, rütmihäireid ei ole olnud.

TVL kuni 31okt. − 18.12.2019 ortopeed JAAN LAOS: Probleemid samad. Seljavalu püsiv,

jalgades vahepeal suur nõrkus, peab pikali vahepeal olema. Parem põlv valutab endiselt.

Gonarth. dex. (II-III aste). Vasema jala valu.aug.2017 oli trauma. Hüppeliigese- või

labajalaluumurru sisemine fiksatsioon plaadi ja kruvidega; mõlemad malleolused vasema

hüppeliigese mall. med. piirkonnas naha pigmentatsioon. Sekundaarselt paranenud haavand.

Lisaks jalgade naha säärtel vitiliigo kolded. Liikumine raskendatud. Kokkuvõte ja soovitused:

18.12.2019 - RKK. Vajadusel valuravi. Neuroloogilise defitsiidi süvenemisel ITK seljakeskuse

konsultatsioon.

5. X. X. esitas 29.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse

nr TVH/22/025695 ja 03.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1840 tühistamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et vaidlusalune töövõime hindamise otsus on õigusvastane, kuivõrd olulised

TIS andmed on jäänud tähelepanuta.

6.1.

Kaebaja palus vastustajal määrata puuduv töövõime. Vastustaja on jätnud tähelepanuta

digiloos 03.05.2022 dr Jaanus Torm ning 23.02.2023 perearst Merike Tubli sissekanded.

Nendele puudustele juhtis kaebaja tähelepanu ka vaides.

6.2.

Valusvaigistid on käsimüügiravim ning kaebaja võtab neid vastavalt vajadusele. Samas

võib pidev valuvaigistite tarbimine viia selleni, et tekib suurem kahju põlvede luudele ja

seljaajule. Valu kaob, kui kaebaja istub või on pikali asendis. Liikumise abivahendina kasutab

kaebaja sõiduautot.

6.3.

Vastavalt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) lisale peaks kaebaja terviseseisund olema hinnatud

järgmiselt: 1.1. liikumine eri tasapindadel, arvväärtus 4 (suudan läbida ohutult ja korduvalt 50

meetrit (umbes 5 bussi pikkus), ilma et tuleks peatuda kas väsimuse, valu, õhu- või

tasakaalupuuduse tõttu); 1.3. Seismine ja istumine, arvväärtus 3 (suudan ilma teise inimese abita

püsida ühel kohal kas seistes, istudes või vaheldumisi, tundmata valu või kurnatust, vähem kui

3-22-1820

6(14)

1 tund). Vastavalt määruse nr 39 § 8 lg 3 punktile 2 hindab eksperdiarvamuse andja isiku

töövõime puuduvaks, kui mis tahes võtmetegevuse raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

6.4.

Vaides ja kaebuses palus kaebaja keskenduda ainult ühele tegevuse valdkonnale –

liikumine, kuid vastustaja on nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele lahti kirjutanud kõik

valdkonnad. See on vastuolus Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse punktis 10 märgituga,

et avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

6.5.

Tervishoiutöötajate registris ei ole ekspertarste Alvi Tellmann ja Siiri Oro, kes on

koostanud

seisukohad

käesolevas

kohtumenetluses

(vt

vastustaja

20.10.2022

menetlusdokumendi lisad 11 ja 12).

6.6.

Vastustaja on selgitanud, et töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust isikule

sobivat tööd. Kahjuks ei pakuta kaebajale sellist tööd, arvestades kaebaja vanust. Samuti on

kaebaja alates 22.08.2022 töötu ning on töötukassas töötuna arvel. 10.03.2023 lõppes ka

töötuskindlustushüvitise väljamaksmine ning kaebaja jäi sissetulekust ilma.

6.7.

Alajäsemetes esinev tuimus on kajastatud ka terviseandmetes (vt dr Jaan Laos

18.12.2019 epikriis; dr Jaanus Torm 03.05.2022 saatekirja vastus; dr Merike Tubli 20.06.2022

epikriis; dr Anne Lepik 09.10.2015 epikriis; dr Taavi Toomela 20.01.2016 epikriis ja 22.08.2016

epikriis).

6.8.

Dr J. Laose 18.12.2019 ja dr Merike Tubli 20.06.2022 sissekannetes ei ole soovitatud

põlveliigese operatiivravi, vaid selja operatiivravi. Kaebaja lükkas operatsiooni edasi (vt

kaebaja 28.03.2023 menetlusdokumendi lisa 3). Kaebaja tuli 22.08.2016 seljaoperatsioonile,

kuid haiglas selgus peale operatsiooni eeluuringuid, et eeldiagnoos oli ebatäpne ja muudetud

raskema vastu. Operatsiooni plaan oli ka muudetud raskema vastu. Kui esimese operatsiooni

plaani järgi oli taastumisperiood 2 kuud, siis uue plaani järgi pikenes taastumisperiood 6-12

kuuni (vt kaebaja 28.03.2023 menetlusdokumendi lisa 5) ja keegi ei garanteerinud, et

operatiivravi viib positiivse tulemuseni. Seetõttu kaebaja loobus operatsioonist ning otsustas

proovida ilma operatsioonita hakkama saada. Füsioteraapia ravi on läbitud 2015 (vt kaebaja

28.03.2023 menetlusdokumendi lisa 4) ja 2016, kuid ei andnud tulemusi, vaid tekkisid uued

valud. 6.9. Kui taotluses välja toodud käimise ja seismise piirangud on seatud kahtluse alla ning

erinevad olulisel määral ekspertarsti arvamusest, siis oleks töötukassa saanud kaebaja suunata

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule visiidipõhisele hindamisele, mida aga ei tehtud (vt TVTS

§ 7 lg 3, määrus nr 39 § 2 p 10; vt Riigikohtu lahend nr 3-20-2474). Probleem selja ja põlvega

on kaebajal juba ammu ning aina süveneb. Siiamaani on kaebaja töötamisega hakkama saanud

tänu tööandja poolt antud ametisõiduautole ning kodus parkimise võimalusele. Väljas käib

kaebaja üksnes hoovis, kui on vaja kaugemale minna, siis kasutab sõiduautot. Tööd on võimalik

teha ainult tänu sellele, et iga hetk on võimalik istuda või pikali heita. Käesoleval ajal on kaebaja

hakanud kaaluma operatiivravi võimalust ning läheb 30.03.2023 perearsti vastuvõtule.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Lisaks töövõime

hindamise metoodikale lähtuvad töövõime hindamise ekspertarstid ka metoodikale tuginevast

töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendist (vt vastustaja 01.04.2022

menetlusdokumendi lisa 4).

7.2.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 14.06.2022

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud

terviseandmed. Kaebaja on 14.06.2022 taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise,

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja

3-22-1820

7(14)

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades.

Kaebaja on märkinud piirangud ka muude tervisehädade osas.

7.3.

Kohtumenetluses vaatas Eesti Töötukassa ekspertarst veelkord TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed

terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde. Ekspertarstid on tutvunud kõigi

olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes on välja toodud

andmed, millele on otseselt tuginetud. Kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.

Adekvaatse regulaarse raviga kaebaja vaevused suure tõenäosusega leeveneksid, samas ei ole

kaebaja ise kõiki arstide soovitusi järginud (soovitatud on operatiivset ravi, ravikehakultuuri,

füsioteraapiat). Kaebajale on ekspertarsti hinnangul sobilik töö, mis ei eelda rohket liikumist,

mittefüüsiline töö, istuva iseloomuga töö, osalise ajaga töö. Käelise tegevuse valdkonnas ei ole

kaebaja esitanud ühtegi piirangut ning neid ei ole hinnanud ka ekspertarstid.

7.4.

Vastustaja palub jätta tähelepanuta kaebaja seisukoht, et vastustaja on nii vaideotsuses

kui ka vastuses kaebusele kajastanud kõiki tegevusvaldkondi, kuigi kaebaja keskendus vaides

ja kaebuses ainult liikumise valdkonnale (vt määrus nr 39 § 8 lg 6 ja § 5 lg 1). Töövõime

hindamise metoodika kohaselt hinnatakse taotleja tegevuspiiranguid 7 tegevusvaldkonnas,

mitte ainult ühes. Kui vastustaja oleks hinnanud kaebaja tegevuspiiranguid ainult liikumise

valdkonnas, oleks see olnud vastuolus töövõime hindamise metoodikaga. Ka vaidemenetluses

ei hinnatud vaid liikumise valdkonda, ega jäetud kõrvale kõik ülejäänud valdkonnad, milles on

samuti kaebaja enda poolt kirjeldatud temal esinevaid piiranguid. Vaidemenetluses vaadati

kaebaja töövõime hindamise taotlus, terviseandmed, samuti vaides kirjeldatud asjaolud ja TTO

ekspertarsti koostatud eksperdiarvamuse põhjendused tervikuna uuesti üle eesmärgiga tagada,

et kõik hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele

asjaoludele. Töövõimet ei hinnata lähtudes isiku enda poolt valikuliselt määratud

haigusseisunditest, samuti tema poolt määratud ühes kindlas valdkonnas.

7.5.

Tervishoiutöötajate registris peavad olema registreeritud praktiseerivad arstid, kes

osutavad tervishoiuteenust. Eesti Töötukassa tervishoiuteenust ei osuta.

7.6.

Vastustaja nõustub kaebajaga, et terviseandmete kohaselt on soovitatud selja, mitte põlve

operatiivset ravi. Töötukassa ekspertarsti A. Tellmann poolt 19.10.2022 koostatud seisukohas

on liikumise valdkonna võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ selgituses ekslikult märge,

et kaebajale on soovitatud põlveliigese operatiivset ravi ning vastustaja palub jätta see

tähelepanuta. Vaidlustatud otsuses kajastatud põhjendustes, samuti otsuste aluseks olnud

ekspertarstide hinnangutes on terviseandmed seljaoperatsiooni kohta õigesti esitatud ja

hindamise tulemus õige. TTO ekspertarsti poolt koostatud 22.06.2022 ja 19.07.2022

ekspertiisides on mõlemas liikumise valkdonnas (piirangu põhjustanud haiguse kulg) viidatud

seljaoperatsioonile. Vastustaja lisab ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti A. Tellmann

seisukoha ning palub lugeda ka see vastustaja seisukohaks.

7.7.

Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav

protseduur, sest töövõime hindamiseks vajalikud andmed on juba olemas. Asjakohaste

terviseandmete olemasolu aitab tagada TVTS § 6 lg-s 4 sätestatud kohustus käia kuue kuu

jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, taotlejat põhiliselt raviva eriarsti

või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kaebaja esitas töövõime hindamise taotluse 14.06.2022. TIS

andmetel käis kaebaja viimase 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist

perearsti M. Tubli vastuvõtul (vt dr M. Tubli 20.06.2022 epikriis). Lisaks kajastusid TIS-s

järgmised raviarstide andmed, mis on ka töövõime hindamisel ja vaidemenetluses aluseks

võetud: perearsti M. Tubli 20.06.2022, 26.10.2021 ja 17.03.2017 epikriisid ning 20.12.2021

3-22-1820

8(14)

visiit, radioloogi Jaanus Torm 03.05.2022 ja 06.06.2022 saatekirja vastused, kardioloogi

Valentina Korrovits 21.09.2021 epikriis ning ortopeedi Jaan Laos 18.12.2019 epikriis.

Vaidlustatud otsuste tegemise seisuga ei nähtunud kaebaja täidetud töövõime hindamise taotluse

ja tema ravidokumentatsiooni vahel sellist vastuolu, mis vajanuks kaebaja saatmist töövõime

hindamise menetluse käigus tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Andmed töövõime

hindamiseks olid olemas ning piisavad, puudus kahtlus nende objektiivsuses, samuti ei

esinenud terviseandmetes vasturääkivusi, mistõttu puudus vajadus kaebaja vastuvõtule

kutsumiseks. Ekspertarsti poolt vaadati üle TIS-s kajastuvad viimase 5 aasta epikriisid.

Ekspertarst, analüüsinud olemasolevaid terviseandmeid ja kaebaja poolt kirjeldatud

tegutsemispiiranguid kogumis, leidis, et puudus vajadus täiendavate andmete saamiseks.

Vastustaja on arvestanud töövõime hindamisel kõikide asjakohaste terviseandmetega. Samuti

pole kaebaja väitnud, et olemasolevad terviseandmed oleks omavahel vastuolus.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

hinnanud kaebaja töövõime ulatuse osaliseks, kuivõrd kaebajal esineb mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud

kaebajal esinevaid tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas, täpsemalt võtmetegevustes

1.1. liikumine eri tasapindadel ning 1.2. seismine ja istumine.

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

11. Kaebaja on vaidlustanud Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse täies ulatuses ning

samamoodi palunud vaideotsuse tühistamist tervikuna. Samas on kaebuse põhjendustest

nähtuvalt ette heidetud ebaõiget hinnangut liikumise valdkonna võtmetegevustele 1.1 ja 1.3.

Kuigi vastustaja oleks saanud piirduda vastusega viisil, et täpsemalt on käsitletud üksnes

võtmetegevustele 1.1. ja 1.3. antud hinnanguid, siiski arvestades, et Eesti Töötukassa

27.06.2022 otsust ja 03.08.2022 vaideotsust on vaidlustatud tervikuna, ei saa vastustajale ette

heita, et ta on esitanud seisukoha tervikuna töövõime hindamise otsuse õiguspärasusest.

12. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused

ning kord on kehtestatud TVTS-s (vt TVTS § 1 lg 2). Lisaks reguleerib töövõime hindamist

määrus nr 39. Vaidlusaluses 27.06.2022 otsuses on õiguslike alustena märgitud TVTS §-d 5-

9 ning määrus nr 39. Kuigi vaidlusaluses otsuses ei ole viidatud töövõime hindamise

metoodikale, siiski on see viga parandatud vaidemenetluses (HMS § 58). Kohtupraktikas on

selgitatud, et haldusorgan võib anda õigusnorme, sh metoodikat, selgitavaid juhiseid, mis

lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete varal avavad metoodika sisu (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110/84, p 18). Seetõttu on vastustaja tuginenud

asjakohastele õigusaktidele.

13. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Isikul on osaline töövõime, kui tema töötamine on

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 2).

Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

3-22-1820

9(14)

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks

koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o

taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2)

TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja

tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). 14. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on

hindamisotsus. Riigikohus on selgitanud, et haldusakti kontrollimisel on halduskohtu

pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse

raskusastme määramisel) ning kohtul tuleb nõuda vastustajalt nt teise tervishoiuteenuse

osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut vaidlusaluse eksperdiarvamuse

kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 317-1110, p-d 24 ja 26). Kohus

ei asu ise hindama töövõime ulatust.

Liikumise valdkond

15. Kaebaja on märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 4

ning võtmetegevuse 1.3. piirangu arvnäitajaga 9, kuid TTO ekspertarst on hinnanud vastava

valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 2 ning 1.3. piirangu arvnäitajaga 2 (vt

vastustaja 20.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9; digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-d) 74-75).

TTO ekspertarsti 22.06.2022 eksperthinnangus on tegevusvaldkonna liikumine võtmetegevuse

1.1. Liikumine eri tasapindadel ekspertarst selgitanud, et hinnangu andmisel on tuginetud

järgmistele diagnoosidele: „M48.0 – Lülisambakanali kitsenemine e spinaalstenoos, M17 –

Gonartroos e põlveliigese artroos, M43.1 – Lülilibisemine e spondülolistees, T93.2 – Alajäseme

muude murdude jääknähud (dtl 74). TTO ekspertarsti põhjendus on järgmine: „Taotlejal

pikaajalised alasseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist

artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Viimasel kahel aastal

pole väljastatud ühtegi retsepti, valu leevendavatele preparaatidele. Samuti puudub

informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Taotlejal

kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired. Raviga vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti raviga

kontrolli all. Samas Digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid tarvitanud

episoodiliselt. Piirang hinnatud mõõdukaks.“ (dtl-d 74-75).

16. Liikumise valdkonna kokkuvõtte all on toodud ära objektiivne staatus ja

uuringutulemused järgmiselt: „*06.06.2022 RÖNTGEN: Kirjeldus: Võrreldes varasema

ülesvõttega on TC vahemik enam ahenenud, ebaühtlasem, väljendunud posttraumaatiline

artroos, liigespinnad on lamenenud, *03.05.2022 RÖNTGEN: Kirjeldus: Nimmeosa

sinistroskolioosi, L5 anterolistees ca 1cm, spondülolüüsi ei erista, lülikehad kogu nimmeosa

ulatuses deformeerunud, L1-3 madaldunud, ka varasemal üv-l, väljendunud osteokondroos,

spinalkanali deformatsioon ja ilmselt ka stenoosid, küfoos süvenenud. Spondüloartroos enam

L4-5-S1 osas. Vasakul III st põlveliigese varusartroos, paremal IV st varusartroos. MERIKE

TUBLI: *SR normaalses vahemikus, keskmine fr 85x´. 5421 üksikut VES-i. 2 VE kupletti. 288

SVES-i, Pause ei ole.

*15.09.2021 VERERÕHU HOLTERUURING: RR holter (vererõhud normist kõrgem

hommikul, paeval ja õhtul.Öösiti vererõhud normis.max. RR 190/103 mm hg, min.RR 121/75

mm hg). *20.09.2021 EHHO: Kirjeldus: Nähtavus hea.Siinusrütm. Kaal 112 kg, pikkus 190

cm. Siinusrütm, 97 x/min. Suitsetanud juba hommikul neli suitsu. 1. Vasaku vatsakese kerge

hüpertroofia. Üldine süstoolne funktsioon normis, EF 60 % (visuaalselt). Nomokinees.

Diastoolse funktsioon kerge häire mitraalvoolu alusel ja TDI E/E’10,22 (lat). 2. Parema

3-22-1820

10(14)

vatsakese suurus ja funktsioon normis. Longitudinaalne süstoolne funktsioon (TAPSE 2,0 cm).

3. Aordiklapp kolme hõlmne, funktsioonilt normis.

17. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud arvestamata dr Jaanus Torm 03.05.2022 sissekande

ning perearsti M. Tubli 23.02.2022 sissekande.

18. Vaidlusaluses 27.06.2022 otsuses on tuginetud tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus

Confido eksperdiarvamusele (vt kaebuse lisa 2; dtl 6). Vastustaja on esitanud kohtule ekspertarst

dr Tarvo Kiudma 22.06.2022 koostatud eksperthinnangu (vt vastustaja 20.10.2022

menetlusdokumendi lisa 9; dtl 74), kuid sellest ei ole tuvastatav, et ekspertarst oleks arvesse

võtnud perearsti M. Tubli 23.02.2022 sissekannet. Küll aga nähtub see vastustaja 20.10.2022

menetlusdokumendi lisast 11, kus on märgitud mh järgmist: „23.02.2022 perearst MERIKE

TUBLI: kaebused Viimasel ajal seismise ja käimise ajal agenenud seljavalud, mis põhjustavad

jalgade tuimsust, lisaks sellele ei anna rahu põlvede artroosi põhjustatud valud. /…/“ (digitaalse

kohtutoimiku leht (dtl) 104). Ka vaideotsuses on märgitud, et TTO ekspertarst tugines

23.02.2022 perearsti M. Tubli epikriisile (vt dtl 27). Seega ka juhul, kui TTO ekspertarst oma

22.06.2022 hinnangus perearsti 23.02.2022 sissekandest ei lähtunud, siis on see viga

kõrvaldatud vaidemenetluses (HMS § 58).

19. Küll aga nähtub nii TTO ekspertarsti 22.06.2022 eksperdihinnangust ning vaideotsusest,

et TTO ekspertarst on tuginenud 03.05.2022 röntgeni tulemustele: „Kirjeldus: Nimmeosas

sinistroskolioos, L5 anterolistees ca 1cm, spondülolüüsi ei erista, lülikehad kogu nimmeosa

ulatuses deformeerunud, L1-3 madaldunud, ka varasemal üv-l, väljendunud osteokondroos,

spinalkanali deformatsioon ja ilmselt ka stenoosid, küfoos süvenenud. Spondüloartroos enam

L4-5-S1 osas. Vasakul III st põlveliigese varuartroos, paremal IV st varuartroos.“ (vt kaebuse

lisa 4; dtl 28; vastustaja 20.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9; dtl 76). See tekst langeb kokku

ka kaebuses viidatud dr Jaanus Torm 03.05.2022 epikriisiga (vt kaebus; dtl 2). Samuti vastustaja

esitatud dr Jaanus Torm 03.05.2022 epikriisiga (vt vastustaja 20.10.2022 menetlusdokumendi

lisa 2; dtl 53). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamise

taotluse lahendamisel võtnud arvesse dr J. Torm 03.05.2022 epikriisi ning vaidemenetluses

perearsti M. Tubli 23.02.2022 sissekannet.

20. TTO ekspertarst on hinnanud veelkord ka vaidemenetluses kaebaja töövõimet ning

jäänud varasema seisukoha juurde. Liikumise valdkonna kokkuvõttes on märgitud piirangute

avaldumise, mõju tegevusvõimele ja põhjuse all järgmist: „Taotlejal esineb mõõdukas piirang

liikumise valdkonnas. Taotlejal on seljavalu, hüppeliigese valu ja põlvevalu tõttu takistatud

jalgsi pikkade vahemaade läbimine ja treppidel liikumine. Taotlejal on takistatud pikaajaline

staatilises seisvas asendis püsimine ning siirdumised, suurte raskuste maast tõstmine ja

teisaldamine. Piirangud on põhjustatud lülisamba nimmeosa struktuuri, põlveliigese struktuuri,

hüppeliigese struktuuri

ja kardiovaskulaarsüsteemi struktuuri

häiretest.“ (dtl

90).

Võtmetegevuste põhjendused on toodud välja järgmiselt: „1.1. Liikumine eri tasapindadel:

Taotlejal

pikaajalised

alasseljavaevused,

diagnoositud

gonartroosi

ja

hüppeliigese

posttraumaatilist artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta.

Viimasel kahel aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele. Samuti

puudub informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Taotlejal

kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired. Raviga vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti raviga

kontrolli all. Samas Digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid tarvitanud

episoodiliselt. Piirang hinnatud mõõdukaks. /…/ 1.3. Seismine ja istumine: Taotlejal

pikaajalised alasseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist

artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Viimasel kahel aastal

pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele. Samuti puudub

3-22-1820

11(14)

informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Piirang mõõdukas.“

(dtl-d 91-92). TTO ekspertarst selgitab „Märkused valdkonna hinnangute kohta“ all järgmist:

„Piiranguid ei muuda. Taotleja toob välja, et liikumist takistavad valud seljas ja põlveliigestes.

Ei olevat suuteline 50 m liikuma. Miks piiranguid ei muuda: - Pole kirjeldatud, et esineks

kõnnakuhäiret, pole kirjeldatud, et liikumisel vajaks abivahendeid – Taotleja pole vajanud

valuravi. Viimasel 2-l aastal pole väljastatud ühtegi retsepti ravimitele, mis oleks mõeldud

liigesevaevuste või kroonilise valu raviks. – Taotleja pole saanud taastusravi, füsioteraapiat

*18.12.2019 JAAN LAOS ORTOPEED: RKK. Vajadusel valuravi. Neuroloogilise defitsiidi

süvenemisel ITK seljakeskuse konsultatsioon.“ (dtl 92).

21. Vaidemenetluses on TTO ekspertarsti hinnangu üle vaadanud ka töötukassa ekspertarst

Siiri Oro, kes nõustus TTO ekspertarsti antud hinnangutega (vt vastustaja 20.10.2022

menetlusdokumendi lisa 11). Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et hindamisel võetakse

arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse

olemasolevate objektiivsete terviseandmetega (TVTS § 5 lg 2, määrus nr 39 § 5). See tähendab,

et kaebaja hinnangut oma töövõimele peavad toetama TIS-s olevad terviseandmed.

22. Lisaks on vastustaja esitanud kohtumenetluses töötukassa ekspertarst A. Tellmanni

seisukoha kaebaja poolt 14.06.2022 töövõime hindamise taotluses, 01.07.2022 vaides ja

29.08.2022 kaebuses kirjeldatud piirangutele (vt vastustaja 20.10.2022 menetlusdokumendi lisa

12). Töötukassa ekspertarst A. Tellmann on leidnud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1.

osas järgmist: „Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukas, sest vaatamata valudele seljas

ja jalgades ning käimisel tekkivale jalgade tuimusele suudab X. X. kõndida ilma abivahendi ja

teise inimese abita. Hindamisel on arvestatud ka seda, et töövõime hindamise metoodika

kohaselt hinnatakse tegevuspiiranguid koos adekvaatse raviga. See tähendab, et taotleja

tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid

(ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutatule. Tervise infosüsteemi

andmetel ei ole aga X. X. järginud kõiki arstide soovitusi, ei ole soovinud põlveliigese

operatiivset ravi, ravikehakultuuri ega füsioteraapiat (vt ortopeedi J. Laose 18.12.2019 ja

perearsti M. Tubli 20.06.2022 epikriisid).“ (dl 111). Seejuures on vastustaja täpsustanud

12.04.2023 vastuses, et nõustub kaebaja väitega, et kaebajale on terviseandmete kohaselt

soovitatud selja (mitte põlve) operatiivset ravi (dtl 146) ning lisanud, et töötukassa ekspertarsti

A. Tellmann poolt 19.10.2022 koostatud seisukohas on liikumise valdkonna võtmetegevuse

„Liikumine eri tasapindadel“ selgituses ekslikult märge, et kaebajale on soovitatud põlveliigese

operatiivset ravi. 23. Töötukassa ekspertarst A. Tellmann on leidnud liikumise valdkonna

võtmetegevuse 1.3. Seismine ja istumine osas järgmist: „Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui

mõõdukaks, sest kuigi X. X.il esinevad valud põlvedes ja seljas ning seismisel tekib jalgade

tuimus, ei ole üheski meditsiinidokumendis märgitud, et X. X. ei suuda üldse istuda, seista ega

kehaasendeid vahetada. Hindamisel on arvestatud ka seda, et X. X. ei ole retseptipõhiseid

valuravimeid (mis on tugevamad kui käsimüügi ravimid) viimase kahe aasta jooksul vajanud

ning ei ole soovinud ravikehakultuuri ja füsioteraapiat ega põlveliigese operatiivset ravi. Mis

puudutab X. X.i kohtukaebuses esitatud väidet, et tema tervislik seisund on eelmise

ekspertiisiga võrreldes halvenenud (artroos on süvenenud), siis töötukassa ekspertarst nõustub

sellega, kuid selgitab, et artroosi süvenemine ei tähenda veel seda, et X. X. oleks puuduva

töövõimega, sest töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei

pruugi olla tema praegune töö. Valdavalt istuvas asendis tehtavat füüsilist kerget tööd peaks X.

X. vähemalt osalise koormusega teha suutma. Kaebuses on välja toodud radioloogi Jaanus Torm

03.05.2022 ja 06.06.2022 sissekanded, mis on sisuliselt dr Jaanus Torm saatekirja vastustes

kirjeldatud röntgenuuringute tulemused. Need röntgenuuringu tulemused on hindamisel arvesse

võetud /…/. Töötukassa ekspertarst selgitab, et kõiki X. X.i diagnoose, k.a spinaalstenoosi ja

3-22-1820

12(14)

küfoosi (mis klassifitseeritakse dorsopaatiate ja lülihaiguste alla), samuti artroosi on töövõime

hindamisel arvesse võetud, kuid töövõime hindamise metoodika kohaselt ei ole hindamisel

määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud tegevuspiirangud. /…/. Mis

puudutab auto kui liikumise abivahendi kasutamist, siis liikumise valdkonna piirangute

hindamisel arvestatakse nn invaabivahendite (näit tugikepp, kark, rulaator, ratastool)

kasutamist. Kui X. X. kasutab liikumise abivahendina ainult autot, siis järelikult suudab ta

siseruumides liikuda ilma abivahendita ning seetõttu ei saa tema piirangut eri tasapindadel

liikumisel hinnata arvväärtusega 4. Piirang eri tasapindadel liikumisel hinnatakse arvväärtusega

4 (st täielikuks) siis, kui isik ei suuda üldse iseseisvalt kõndida (näit liigub ainult teise inimese

toel).“ (dtl 112).

24. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on arvesse võtnud kaebajal esinevaid selja- ja

põlveprobleeme (sh diagnoose nagu spinaalstenoos ja küfoos), samuti asjaolu, et kaebajal

tekib seismisel jalgades tuimus, aga ka väidet, et kaebaja tervislik seisund on halvenenud

ning artroos on süvenenud. Lisaks on vastustaja selgitanud, et kaebaja liigub ilma

abivahendita ning asjakohaselt märkinud, et sõiduautoga liikumine tähendab, et

siseruumides suudab kaebaja liikuda iseseisvalt. Kaebuses väljatoodu, et kaebaja kasutab

abivahendina sõiduautot, ei ole käsitletav meditsiinilise abivahendina sotsiaalkaitseministri

21.12.2015 määruse nr 74 tähenduses.

25. Töövõime hindamisel antakse hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele ning

inimese töövõimet hinnatakse 7 kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste

alusel1. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik)

määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt

ettekirjutatule2. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma

terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine

tegutsemisvõimet parandaks3. Tegutsemispiirangu raskusaste punktiväärtusega 4 tähendab

„täielik probleem“ 96100%, ehk teisisõnu takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt,

tegevust ei ole üldse võimalik teostada3.

26. Ülaltoodu kokkuvõtteks on vastustaja võtnud töövõime hindamisel arvesse asjakohaseid

TIS-i andmeid ning kõrvutanud neid kaebaja antud hinnangutega. Kohtule ei nähtu, et

vastustaja oleks teinud ilmselgeid vigu liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute

raskusastmete hindamisel.

27. Kaebaja leiab, et tervishoiutöötajate registris ei ole ekspertarste Alvi Tellmann ja Siiri Oro.

28. Ka juhul, kui see väide vastab tõele, siis puudub alus jätta kohtule esitatud ekspertarstide

hinnangud kõrvale. Vastavalt TVTS § 7 lg-le 1 hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates

eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte.

Määruse nr 39 § 2 punkti 3 kohaselt on eksperdiarvamus töövõime hindamisel tervishoiuteenuse

osutaja või arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötaja antud arvamus isiku kehalise ja vaimse

võimekuse valdkondades piirangute esinemise või puudumise kohta, töövõime ulatuse, seisundi

muutumise prognoosi ja töövõimet välistava seisundi või erijuhtumi esinemise kohta koos

1 Vt Töövõime hindamise metoodika, lk 6. Kättesaadav arvutivõrgust:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

2 Vt Töövõime hindamise metoodika, lk 7. 3

Samas.

3 Samas, lk-d 13-14.

5 Samas, lk 7.

3-22-1820

13(14)

asjakohaste põhjenduste ning töötingimusi, abivahendeid ja töövõime toetamist puudutavate

soovitustega. Eelnevast nähtuvalt ei pea olema arstiõppe läbinud töötukassa töötaja kantud

tervishoiutöötajate registrisse. Seega piisab kui töötukassa esitab kohtule oma töötaja (kes on

läbinud arstiõppe) hinnangu. Tervishoiutöötajate registrisse on kantud Siiri Oro. Samas puudub

alus kahelda A. Tellmanni kvalifikatsioonis.

29. Kaebaja toob välja, et vastustaja ei ole suunanud teda visiidipõhisele hindamisele.

30. TVTS § 7 lg 3 kohaselt, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet

hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks TVTS

§ 7 lg-s 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Käesoleval juhul on vastustaja

leidnud, et TIS-s olid piisavad andmed olemas, et hinnata kaebaja töövõimet. Nagu

varasemalt on kohus selgitanud, siis kaebaja hinnang on oluline, kuid seda peavad toetama

objektiivsed terviseandmed. Vastustaja ongi kõrvutanud kaebaja hinnanguid ning TIS-s

olevaid andmeid.

31. Kaebaja on selgitanud, et kasutab käsimüügi ravimina valuvaigisteid vastavalt vajadusele

ning toonud ka põhjused, miks.

32. TVTS § 7 lg 4 punktist 3 nähtuvalt tuleb ekspertarstil võtta arvesse mh ka andmeid ravimite

kohta. Vastustaja ekspertarst A. Tellmann on asjakohaselt selgitanud, et retseptipõhiste

valuvaigistite mittekasutamisele on ekspertarstide poolt viidatud seetõttu, et need on

tugevama valuvaigistava toimega kui käsimüügist ostetud valuvaigistid (dtl 112). See

tähendab, et mida tugevam valu ja tõsisem terviseprobleem, siis sõltuvalt sellest, kas on

retseptuuris arsti poolt välja kirjutatud ka tugevamad valuvaigistid või on valu võimalik

kontrolli all hoida käsimüügiravimitega. Ka töövõime hindamise metoodikast tuleneb, et

tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga5.

33. Seoses füsioteraapiaga on kaebaja ise kinnitanud, et selle on ta läbinud 2015 ja 2016, kuid

tulemust ei ole see andnud. Ka TTO ekspertarst on leidnud, et andmed füsioteraapia ja/või

taastusravi kohta puuduvad, kuid soovitanud regulaarset füsioteraapiat (dtl 87).

34. Kaebaja on toonud välja oma taotluses ka piirangud liikumise valdkonnas võtmetegevuses

1.2 ohutu ringiliikumine; teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes

3.1. ja 3.2.; teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses 4.3 söömine

ja joomine; õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses 5.3 õppimise ja

tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonna võtmetegevustes 6.1 väljaskäimine, 6.3 toimetulek muutustega, 6.4. muutustega

kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; suhtlemise valdkonna

võtmetegevustes 7.1. suhtlemisega hakkamasaamine, 7.2. kohane käitumine ning muud

tervisehädad (vt kaebuse lisa 1). Kohus nõustub seoses loetletud võtmetegevustega

vaideotsuses märgituga ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2).

35. Eeltoodust lähtuvalt kaebus rahuldamisele ei kuulu.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad

kaebajate kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust

esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg

1).

37. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

3-22-1820

14(14)

(allkirjastatud digitaalselt)