2-22-141016/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2023.a Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-22-141016

Tsiviilasi

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

hagi

LINNAINVESTEERINGUD

OÜ

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine hagist loobumise kinnitamisega

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja E A (e-

post: xxx)

Kostja: LINNAINVESTEERINGUD OÜ (registrikood

10990860, asukoht Mustamäe tee 4, 10616 , Tallinn)

seaduslik esindaja L T

Resolutsioon ja menetluskulude jaotus

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-141016.

2. Jätta menetluskulud 57% ulatuses osaühingu EUROPARK ESTONIA ja 43% ulatuses

LINNAINVESTEERINGUD OÜ kanda.

3. Määrata

kindlaks

hüvitatavate

menetluskulude

rahaline

suurus

ja

mõista

LINNAINVESTEERINGUD OÜ-lt välja osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

põhjendatud menetluskulud 323,58 eurot.

4. Riigilõiv 7,53 eurot tuleb LINNAINVESTEERINGUD OÜ-l tasuda EFTA LEGAL OÜ

arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks sõiduki ja tsiviilasja numbri ning

kasutades viitenumbrit xxx.

5. Mõista LINNAINVESTEERINGUD OÜ-lt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (323,58 eurot) menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

6. Jätta rahuldamata osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude hüvitamise taotlus

summas 538,92 eurot ja LINNAINVESTEERINGUD OÜ taotlus summas 550 eurot.

7. Jätta rahuldamata LINNAINVESTEERINGUD OÜ taotlus sisulise menetluse jätkamiseks

ja hagejale ettepaneku tegemiseks kostja asendamiseks.

8. Tagastada riigilõiv 17,50 eurot (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr xxx (LHV Pank)

viitenumbriga xxx selgitusega „Tsiviilasi nr 2-22-141016, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Harju

Maakohtu

menetluses

on

osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

hagi

LINNAINVESTEERINGUD OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi on menetlusse

võetud 3.01.2023 määrusega. Hageja esitas 29.03.2023 kohtule loobumise avalduse, mille

kohaselt 23.03.2023 on tasutud võlgnevuse katteks 30 eurot ning hageja loobub

sissenõudmiskulude (kõrvalnõuete) nõudest. Hageja palub võtta vastu hageja avaldus hagist

loobumiseks, lõpetada tsiviilasja edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada

tasutud riigilõivust (17,50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks

välja pool tasumata riigilõivust summas 17,50 eurot; jätta tekkinud menetluskulud summas

845 eurot (825+20) täielikult kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastuseks kostja 13.04.2023 seisukohale toob hageja esile, et kostja väited, et sõidukit on

kasutanud keegi teine, on jätkuvalt tõendamata. Kostja endine juhatuse liige on üksnes e-

kirjas välja toonud, et nii tema kasutas sõidukit, kui ka tema abikaasa, aga tehti ka palju

töösõite. Kostjaks on olnud menetluse kestel Linnainvesteeringud OÜ, mitte L T ega J B.

Kostja on oma vastuses välja toonud, et hageja ei ole kasutanud võimalust kostja

asendamiseks. Hageja märgib, et antud juhul ei esine üheselt mõistetavalt ja tõendatud

asjaolusid, mille alusel saaks väita, et sõidukit kasutas kostja endine juhatuse liige. Hageja on

seisukohal, et kostja oleks saanud mõistlikult vältida tema vastu hagi esitamist ja

menetluskulude tekkimist, kui oleks edastanud leppetrahvide tegemise ajal sõiduki omaniku

või kasutaja andmed või hageja e-kirjale vastates. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud

menetluskulude maksumusega. Kostja ei ole välja toonud, kuidas nimetatud summa kujuneb,

veelgi vähem – kostjat ei esinda menetluses lepinguline esindaja TsMS § 218 mõttes. Kostja

on esindanud ennast menetluses ise.

Kostja seisukoht

Kostja leiab, et hageja taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks tuleb vastu võtta,

kui loobumise aluseks märgitakse TsMS § 428 lg 1 p 3. Samas palub kostja lahendada asi

sisuliselt ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, teha hagejale ettepanek menetluse

jätkamiseks vastavalt TsMS § 208 lg 1 lõpetades menetluse kostja vastu, jätta menetluskulud

hageja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja nõustaja kulud summas 550 eurot ning

märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Määruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi

lg 4 järgi ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja

avaldatud

hagist

loobumist,

kui

hagist

loobumine

on

ilmses

vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Hagist loobumine on hageja õigus ja selle vastuvõtmisest keeldumise alused nimetab TsMS §

429 lg 4 ammendavalt. Neile takistustele kostja ei tugine. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole

asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta hagist loobumine vastu võtmata.

Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Isegi kui asjas esineb

võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist loobumise

avalduse saamist. Kohus selgitab, et kostja asendamine ei mõjutaks seniste, st hageja ja kostja

vaheliste menetluskulude jaotust.

TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama eseme üle.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

Hageja esitas kostja vastu nõude 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 40 eurot

sissenõudmiskulu. Hageja loobub leppetrahvi nõudest, kuna see on tasutud. Hageja loobub ka

sissenõudmiskuludest, kuid selle põhjuseks ei ole see, et kostja oleks nõude rahuldanud.

Kohus leiab, et menetluskuludest 43% tuleb jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, kuna

kostja on leppetrahvi nõude rahuldanud ja 57% menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda

TsMS § 168 lg 4 alusel, kuna hageja loobus ülejäänud nõude sissenõudmisest.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud

(menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881

sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas

kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS

4842 alusel on maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude suuruseks 20 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot/h, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja

ei ületa keskmisi turuhindasid. Hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud ja ajakulu

on lahti kirjutatud hageja 21.02.2023 menetlusdokumendis. Kohus võttes arvesse asja

keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning seda, et hageja on

esitanud tavapärase masshagi, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse

koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks

ja hagi esitamiseks on 1 tund ning kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, hageja seisukoha

ja taotluse koostamiseks ning esitamiseks on 5,5 tundi, kokku 6,5 tundi summas 715 eurot

(6,5*110). Kokku on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 752,50 (715+20+17,50) eurot.

Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 323,58 eurot.

TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lõike 1 alusel võib kohus

otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või

tähtpäeva. Kostjal tuleb tasuda riigilõiv vastavalt menetluskulu proportsioonile 7,53 eurot

hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele XXX (Swedbank), märkides selgituseks

sõiduki ja tsiviilasja numbri ning kasutades viitenumbrit XXX.

Kostja on esile toonud, et tema menetluskulud on nõustaja kulud. E-toimikust ei nähtu, et

kostjal

oleks

menetluses

olnud

lepinguline

esindaja.

Kõik

kohtule

esitatud

menetlusdokumendid on kostja juhatuse liige ise allkirjastanud ning kohtu ja kostja vaheline

suhtlus on toimunud kostja ja tema juhatuse liikme e-posti aadressi kaudu. Üksnes abi

menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda esindajaks TsMS § 218 ja

217 lg 4-6 mõttes. Kuna TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata, jätab kohus

kostjalt välja nõudmata menetluskulusid tõendavad dokumendid, ning nõustaja kulud 550

eurot hagejalt välja mõistmata.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas

kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65

eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust

tagastatakse hagejale 17,50 eurot (35/2).

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)