1-23-487/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-487

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-487 (22231701715)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Ines Üprus

Kriminaalasi

Kirill Tverskoi süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1, § 121 lg 1, §

202 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 ettenähtud kuritegude

toimepanemises

Lühimenetluses

Prokurör

Natalia Miilvee

Süüdistatav

Kirill Tverskoi

Ik: 38608140306, xxx kodanik, emakeel: xxx keel,

haridus: xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx, asukoht: Tartu

vangla, Turu 65, Tartu linn, Tartu maakond.

Kannab Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusega nr 1-22-

6226 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistust 5

aastat 2 kuud ja 16 päeva alates 28.06.2022.

Tõkend: ei ole kohaldatud, KrMS § 217 lg 1 alusel

kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2022 kuni 08.06.2022.

Varasem karistatus: neli kehtivat karistust, viimati

- Harju Maakohtu 18.08.2020 otsusega nr 1-20-5635

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 25 lg 2

järgi ja § 65 lg 2 alusel vangistus 9 kuud.

- Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusega nr 1-22-6226

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 5 aastat ja 3 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel vangistus 5 aastat 2 kuud ja 16

päeva karistuse kandmise algusega alates 28.06.2022.

Kaitsja

Advokaat Kadi Sitska

RESOLUTSIOON

1. Kirill Tverskoi süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 ja § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuritegude

toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 ja § 418 lg 1 alusel mõista temale karistuseks

tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud.

2. Kirill Tverskoi süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

3. Kirill Tverskoi süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude

kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Kirill Tverskoile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse

4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud.

6. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 04.11.2022 otsusega nr 1-22-6226 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o

vangistusega 5 (viis) aastat, 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva, suurendades

üksikkaristustest raskeimat ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline

vangistus 8 (kaheksa) aastat.

7. KarS 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud

karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 07.06.2022 kuni 08.06.2022, s.o

kokku 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) aastat,

11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

8. Karistuse kandmise alguseks lugeda Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusega nr 1-22-6226

mõistetud ja karistuse kandmise aja algusena arvestatud kuupäev, s.o Kirill Tverskoi

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.06.2022.

Menetluskulu

9. Kirill Tverskoilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg

1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva ja 2022. aastal

kehtinud sundraha 1635 eurot ning 2023. aastal kehtiva sundraha 1812,50 eurot

vahe, s.o 177 (sada seitsekümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

-

määratud kaitsjale Gennadi Kull kohtueelses menetluses makstud tasu 133 (sada

kolmkümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, määratud kaitsjale Kadi

Sitska kohtueelses menetluses makstud tasu 291 (kakssada üheksakümmend üks)

eurot ja 60 (kuuskümmend) senti ja määratud kaitsjale Kadi Sitska kohtumenetluses

makstud tasu 842 (kaheksasada nelikümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend)

senti, kokku määratud kaitsjatele makstud tasu 1267 (tuhat kakssada kuuskümmend

seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti;

-

isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 84 (kaheksakümmend neli)

eurot;

-

DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 228 (kakssada kakskümmend kaheksa)

eurot;

s.o kokku menetluskulu 1756 (tuhat seitsesada viiskümmend kuus) eurot ja 70

(seitsekümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda

kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse:

„Kirill Tverskoi, 1-23-487, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Kirill Tverskoile tema

kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga või e-toimiku süsteemi kaudu. Määratud

maksetähtajaks menetluskulu hüvitamata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 627 (kuussada kakskümmend seitse) eurot jätta

KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust

riigi kanda.

Asitõendid, äravõetud objektid ja salvestised

10. xxx 28.06.2022 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning Politsei- ja Piirivalveameti

asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 hoiustatud: padjapüür ning padi padjapüüriga (pakend

11, akt xxx), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule I Tle, edastades

asjad I T kinnipidamiskoha, s.o Tallinna vangla administratsioonile asjade

hoiustamiseks I T isiklike asjade laos.

11. 11.06.2022 L N isiku läbivaatuse käigus ära võetud ning Politsei- ja Piirivalveameti

asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 hoiustatud: sinisekirju aluspesu (pakend nr 1), hele t-

särk (pakend nr 2), musta värvi jakk (pakend nr 3), tumedad teksapüksid vööga (pakend

nr 4), musta värvi jalatsid (pakend nr 5) ja sinine nokamüts (pakend nr 6) (akt xxx),

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule L N, edastades asjad L N

kinnipidamiskoha, s.o Tallinna vangla administratsioonile asjade hoiustamiseks L N

isiklike asjade laos.

12. 07.06.2022 Kirill Tverskoi kinnipidamisel leitud ja ära võetud ning pakendatud sularaha

summas 240 eurot ja 40 senti (pakend nr 1), mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti

asitõendite laos (akt xxx) Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

omanikule Kirill Tverskoi, kandes selle Kirill Tverskoi vanglasisesele isikuarvele,

kandes selle summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606

Swedbank

AS

või

EE891010220034796011

SEB

Pank

AS

või

EE701700017001577198 Luminor Bank AS, märkides selgitusena kinnipeetava ees- ja

perekonnanime ning sünniaja/isikukoodi ja viitenumbrina kinnipeetava individuaalse

viitenumbri või anda üle Kirill Tverskoi volitatud isikule.

13. 07.06.2022 Kirill Tverskoi kinnipidamisel ära võetud ning 08.07.2022 vaatluse käigus

nutiseadmete Samsung SM-A226B ja L8STAR BM10 kopeeritud koopiafailid,

töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (I kd, tl 226-228), mis minetavad otsuse jõustumisel

oma tõendusliku väärtuse, kustutada andmehoidlast KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtusetud asjad.

14. CD-R plaat Häirekeskusese kõnedega (I kd, tl 4 järel ümbrikus), CD-R plaat täiendava

vaatlusprotokollide videofailidega (I kd, tl 33 järel ümbrikus), CD-R plaat

vaatlusprotokolli lisadega (I kd, tl 63 järel ümbrikus), DVD plaat 01.07.2022 asitõendi

vaatlusprotokolli videosalvestustega (I kd, tl 141 järel ümbrikus), DVD-R plaat

vormikaamera salvestistega (I kd, tl 158 järel ümbrikus) ning DVD-R plaat

Häirekeskuse kõnega (II kd, tl 67 ümbrikus), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja,

tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Alates 01.05.2023

kehtiva KrMS § 319 lg 2 redaktsiooni kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast. Alates 01.05.2023 kehtiva KrMS § 319 lg 3 redaktsiooni

kohaselt vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja

kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega

kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse

läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Kirill Tverskoid (Tverskoi) süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna,

omamata relvaseaduse (RelvS) §-s 34 ettenähtud relvaluba, mis annab selle omajale õiguse

käidelda relvaloale kantud relva ja selle laskemoona, tahtlikult käitles teadvalt kuriteo

tulemusena, s.o 05.02.2022 A K poolt toime pandud röövimise tulemusena saadud

laskekõlbulikku tulirelva Glock 19, reg. nr NZV 023 koos salvega, milles oli kuni 15 tulirelva

padrunit cal. 9x19mm. Olles saanud Tallinnas 2022 aasta veebruarikuus (mitte varem kui

05.02.2022 ning enne 22.02.2022) R K ja A K eelnimetatud tulirelva koos salve ja padrunitega

enda valdusesse relva edasimüügi, s.o turustamise eesmärgil, müüs Kirill Tverskoi tulirelva

samal päeval edasi seni kohtu alla andmata isikule. Tulirelva turustamise tulemusel saadud

sularahast andis Kirill Tverskoi samal päeval osa A K ja R K edasi ning osaliselt arveldas ta

tulirelva turustamise teene eest A K narkootilises aines.

Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva käitlemine relvaseaduse tähenduses relvade ja

laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine,

kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja

hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine.

Oma tahtliku tegevusega pani Kirill Tverskoi toime tulirelva ja samuti teadvalt kuriteo

tulemusena saadud vallasasja ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Sama tegevusega pani Kirill Tverskoi toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, olles varem

varguse toime pannud isikuks.

Samuti tema 02.03.2022 kella 22:00 paiku xxx asuvas korteris tungis tervisekahjustuse

tekitamise eesmärgil kallale J T, lüües teda metallist toruga ühel korral vastu pead ning ühel

korral vastu vasakut jalga, põhjustades sellega J T füüsilist valu ning tervisekahjustusena lahtise

peahaava.

Oma tahtliku tegevusega pani Kirill Tverskoi toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Samuti tema ründas 11.06.2022 ajavahemikul kell 10:28 kuni 10:34 xxx asuva kortermaja II

korrusel enda elukoha (korter x) ukse ees L N, lüües teda vähemalt kahel korral tahtlikult

teravaotsalise torke-lõikevahendiga, s.h lüües N torke-lõikevahendiga keha vasaku külje

alaossa, roiete alla. Ründe tagajärjel tekitas Kirill Tverskoi kannatanule kõhuõõnde ulatava,

peensoole vigastusega lõike-torkehaava vasaku kehakülje piirkonnas, mis on eluohtlik

tervisekahjustus, ja samuti tekitas lõikehaava vasaku käe 4.sõrme piirkonda.

Oma tahtliku teoga pani Kirill Tverskoi toime tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega

on põhjustatud oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises

süüdi osaliselt, ei tunnistanud süüd KarS § 118 esitatud süüdistuses, jäi lühimenetluse juurde ja

enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuses KarS § 118 järgi ei peaks tema kaitsealune vastutust

kandma, muus osas on süüdistus põhjendatud ja tõendid lubatavad.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale

asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik

käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine.

KarS § 418 puhul sisustatakse tulirelva, tulirelva olulise osa, lisaseadme, laskemoona ja

laskemoona koguse olulisuse mõisteid ning nende käitlemise ebaseaduslikkust Relvaseaduse

(edaspidi RelvS) sätete kaudu. RelvS § 11 p 1 kohaselt tulirelvaks on relv, mis on ette nähtud

objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse

püssirohtu. Relva käitlemine on relvade valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine,

hoidmine,

hooldamine,

kandmine,

edasitoimetamine,

vedu,

sissevedu,

väljavedu,

võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine,

laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine RelvS § 11 lg 2 mõistes. Vastavalt

RelvS § 19 lg 1 p 5 tulirelv, selle osad ja laskemoon on piiratud tsiviilkäibega kui see ei ole

loetletud RelvS § 20 lg 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelvade loetelus.

Harju Maakohtu 14.11.2022 kohtuotsusega asjas nr 1-22-4524 mõisteti R K ja A K süüdi mh

KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos, s.o tulirelva ebaseaduslikus käitlemises.

Vastavalt süüdistusele A K ja R K alates 05.02.2022 käitlesid tahtlikult ja ebaseaduslikult

tulirelva Glock 19 seerianumbriga NZV023 koos salve ja 15 tulirelva padruniga kaliibriga

9x19mm, seda mitte kauem kui 24.02.2022 kuupäevani (II kd, tl 3-13).

Tunnistaja A K 01.11.2022 kohtuistungil antud ütluste (II kd, tl 14-20) kohaselt 05.02.2022

röövi käigus võtsid turvamehe relva sündmuskohalt kaasa. R K oli kokkulepe, et müüvad relva

maha ja raha läheb pooleks. Ise arvas, et oleks hea müüa Kirill Tverskoile, sest tema teab

inimesi, kes teavad inimesi, aga ta võis ka endale jätta, kuid seda ei usu, kuna see läks kiiresti

edasi. Läksid R Kirilli juurde, ütlesid, et neil on selline asi müügiks, mida igapäevases müügis

ei ole, äkki teab kellele müüa. Kirill küsis relva päriolu kohta ja tunnistaja on enam kui kindel,

et vastasid, kust said, et käisid tööriistu varastamas, sinna tuli turvamees, kellega oli intsident

ja selle kaudu jäi püstol nende kätte. Kirill oli relva müüki nõus vahendama, sõitsid kolmekesi

vanalinna, Kirill sai teise Kirilliga kokku. Autosse tagasi tulles tal enam relva ei olnud, müüs

selle ära, ei mäleta täpselt aga vist 600 euro eest, jagasid raha R ära. Seejärel võtsid koos Kirilli

kaudu narkootikume ja läksid laiali. Esitatud fototabelist tundis tunnistaja ära Kirill Tverskoi

fotolt nr 3, lisas, et sel ajal nägi isik natukene teistsugune välja.

Tunnistaja R K 24.03.2022 kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 21-27) kohaselt 05.02.2022

röövi käigus oli A K turvameest löönud ja temalt relva ära võtnud. Relv oli Glock, kabuuris,

üsna täis salvega. Tunnistaja peitis relva ära. Paar päeva pärast röövi tahtis K relva müüa, kuna

tal oli raha vaja. Tunnistaja R K 01.06.2022 kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 28-37)

kohaselt kui K oli rääkinud soovist relva müüa, läks tunnistaja poodi, tagasi tulles oli K juba

relva müümise ja hinna Kirilliga kokku leppinud, kes elab xxx. Võtsid relva, sõitsid Kirilli

juurde, kes istus autosse ja koos sõitsid vanalinna. Hirve kuju juures jäid seisma, relv anti Kirilli

kätte, kes läks üksi autost välja, tuli 15 minuti pärast tagasi ja ütles, et auto peale tuleb kaks

inimest ja oleks hea kui inimesi oleks vähem. Tunnistaja läks Balti jaama poole, umbes tunni

aja pärast sai Kirilli ja K kokku, relva müügi kohta ta midagi ei küsinud. Tunnistaja sai K käest

relva müügi eest 150-170 eurot ja natukene narkootikume. Arvab, et Kirill ei pruukinud relva

müügi ajal teada, et see on röövitud. Ise ta seda Kirillile ei rääkinud, võib olla K rääkis aga kui

ta sellest ise Kirillile paar päeva enne kinnipidamist rääkis, tundus Kirill üllatunud.

Äratundmiseks esitamise protokolli (II kd, tl 38-41) kohaselt tundis R K fototabelilt ära Kirilli

fotolt 3 (Kirill Tverskoi), kelle tundis ära silmade ja pilgu järgi, kui teda nägi, olid juuksed

pikemad ja habe aetud.

Harju Maakohtu 30.06.2022 kohtuotsusega asjas nr 1-22-2427 (II kd, tl 57-62) mõisteti R L

süüdi mh KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos, s.o tulirelva ebaseaduslikus käitlemises.

Süüdistuse kohaselt R L käitles tulirelva Glock 19 seerianumbriga xxx koos 15 padruniga S&B

kaliibriga 9x19 kuni 25.02.2022.

Tulirelva ekspertiisiakti nr xxx (II kd, tl 42-56) kohaselt tulirelv Glock 19, seeria nr xxx,

kaliibriga 9x19, kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Kaliibriga 9x19 püstoli Glock

padrunisalv on kasutuskõlblik ja kuulub tulirelva osade hulka, oli heas seisukorras.

Kirill Tverskoi kahtlustatavana antud ütluste (I kd, tl 231-237) kohaselt helistas talle

06.02.2022 hommikul kell 09.00 M (A K) ja ütles, et tal on püstol ja kas ta teab kuhu müüa,

siis kuulis relvast esimest korda ja vastas, et võib uurida. M ütles, et nad käisid Tabasalus vargil

ja varastasid majast ka relva Glock koos kabuuri ja täis salvega. Selle peale kirjutas süüdistatav

K M, kas tal on relva vastu huvi ning sai vastuse, et soovib relva näha ja palus enda juurde tulla.

Kella 10.00 ajal tulid M ja R talle järgi, rääkisid sama Tabasalus vargil käimise juttu, sõitsid

kõik koos vanalinna, millal märkas ka relva kabuuriga istme all kaltsu sees. Sõitsid hirve kuju

juurde, süüdistatav läks ilma relvata M juurde, tulid tagasi autosse koos M ja viimase naisega.

M näitas mõlemale relva, selgitas taas, et vargil käies oli relv olnud tühjas majas, kust nad selle

kaasa võtsid. Lõpuks jäi relva hinnaks 500 eurot, millest pool pidi olema sularahas, teine pool

narkootikumides. Talle jäi mulje, et M ja R teevad raha pooleks, ise ta sellest rahast midagi ei

saanud. R jäi Balti jaama ootama, teised sõitsid relva müüma, M oma naisega läksid majja,

süüdistatav ja R ootasid autos, umbes 30-40 minutit. M oma naisega müüsid relva ära, tagasi

tulles andsid raha M , kui palju, ei näinud aga ütles, et „pool praegu, pool pärast“. Kabuuri maha

ei müüdud. Seejärel läksid kõik oma teed.

Püstol Glock 19 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja

kas relvasoetamiseluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja

Piirivalveamet. RelvS § 32 lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud

relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks

kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks

käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

RelvS § 66 lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba.

Süüdistataval puudus relvaseaduses nimetatud luba piiratud tsiviilkäibega tulirelva püstoli

Glock 19 käitlemiseks ning seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva

edasitoimetamine ja müümine, on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes.

Kriminaaltoimikus ei leidu andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks pöördunud Politsei- ja

Piirivalveametisse taotlusega tulirelva soetamisloa või relvaloa saamiseks RelvS § 35 sätestatud

korras. Samas vastavalt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud (red. 17.05.2020) RelvS § 36 lg 4

p 5 sätetele võib loa andja keelduda tulirelva soetamisloa ja relvaloa andmisest isikule, keda on

karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse alusel kustutatud. Sama põhimõte kehtib ka käesoleval ajal kehtivas

RelvS redaktsioonis. Kuna süüteo toimepanemise ajal oli süüdistataval kolm kehtivat

kriminaalkaristust ja kaks väärteokaristust, siis ilmselgelt oleks süüdistatavale ka vastava

taotluse esitamisel nii soetamisloa kui ka relvaloa andmisest keeldutud, kuivõrd süüdistatava

isikuandmed oleks selle välistanud. Samas süüdistatakse süüdistatavat süüteo toimepanemise

tulemusena saadud relva käitlemises, milleks ei saagi ei soetamisluba ega ka relvaluba

väljastada, sest soetatud relv tuleb registreerida ja relvaloale kantakse relva andmed ning see

relv oli juba registreeritud teise isiku nimele, kelle valdusest läks relv välja relva omaniku tahte

vastaselt.

Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tulirelva, mis oli

laskekõlbulik, ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 1 sätestatud

süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud

teadlikult ja tahtlikult, s.t süüdistatav teadis, et tegemist on tulirelvaga, mis oli ka laskekõlblik

ja mille käitlemiseks tal vastav luba puudub. Seega teadis süüdistatav oma käitumise

ebaseaduslikkusest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult,

kuivõrd süüdistatav seadis tulirelva ebaseaduslikult käideldes eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub.

Süüd välistavaid asjaolusid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tverskoi pani toime tulirelva ebaseadusliku

käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 202 lg 2 p 2 kohaselt on karistatav süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara

omandamine, hoidmine või turustamine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise

või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

Ülaltoodud KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise süüdistust puudutavatest

tõenditest nähtub, et Kirill Tverskoi oli teadlik, et relv, mille müümist ta vahendas, oli saadud

süüteo toimepanemise tulemusel ja tema enda ütluste kohaselt teadis ta, et tulirelv oli varastatud

tühjast majast. Kirill Tverskoi karistusregistri andmete kohaselt on ta Harju Maakohtu

18.08.2020 otsusega nr 1-20-5635 karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja KarS § 199 lg 2 p 5, 9

- KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud süütegude toimepanemise eest ja see karistus ei olnud

KarS 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajaks ega ole ka kohtuotsuse kuulutamise

ajaks kustunud. Seega on ta isikuks, kes on varem toime pannud varguse.

Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud

teadlikult ja tahtlikult, s.t süüdistatav teadis, et tegemist on süüteo toimepanemise tulemusel

saadud tulirelvaga, mida ta turustas, ehk süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise oma eesmärgiks, olles teadlik ka sellest, et teda on varem KarS § 199 ettenähtud

kuritegude toimepanemise eest karistatud ning ta teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu ka

saabub. Seega täitis süüdistatav teadlikult kõik süüteokoosseisu tunnused, s.t süütegu on toime

pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid asjaolusid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tverskoi pani toime süüteo toimepanemise

tulemusena saadud vara turustamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o

KarS § 202 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 121 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav

kehaline väärkohtlemine.

28.04.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 64-67) on vaadeldud 02.03.2022 kell 22.07

telefoninumbrilt xxx tehtud telefonikõne Häirekeskusele. Helistaja palub kiirabi xxx korterisse

x, kuna tuttav oli tema meest löönud mingi metall pulgaga vastu pead, on suur haav, verd voolab

ja mehel on valus. Lööja jooksis minema. Helistaja ise oli juures, kuid lööki ei näinud.

Kannatanuks on J T, helistajaks K P.

J T kannatanuna ülekuulamisel (II kd, tl 68-70) selgitas, et 02.03.2022 kella 22.00 ajal oli kodus

aadressil xxx koos elukaaslase K P . Mingi hetk tuli tuttav D järgi rattale, mille oli jätnud tema

korterisse. D järel tuli korterisse ka Kirill Tverskoi, kellel oli käes umbes 0,5 m pikk metallist

toru. Kirill suundus külaliste tuppa, kus asus ka kannatanu ning küsis temalt, millal ta kavatseb

talle raha ära anda, mille peale kannatanu vastas, et ta ei pea Kirillile mingit raha anda, misjärel

Kirill lõi kannatanut metallist toruga ühe korra peapiirkonda ning ühe korra vastu vasakut jalga,

mille tõttu tundis valu. Pärast seda jooksis Kirill ära. Kannatanu ei oska öelda, miks Kirill temalt

raha tahab saada, sest ei ole temale võlgu. Kirill ütleb iga kord erinevaid summasid, on

helistanud talle mitu korda, alustas raha nõudmisega umbes kuu aega varem. Kirill on talle

tuttav umbes 5 aastat, elab xxx, on umbes 35-aastane.

Kannatanu antud ütluseid ning saadud vigastusi kinnitab ka tema läbivaatuse protokoll (II kd,

tl 71-78) ja sellele lisatud fototabel, kust nähtub peapiirkonnas kuklal olev lahtine umbes 5 cm

pikkune haav. J T patsiendikaardi ja epikriisi (II kd, tl 81-82) kohaselt tuvastati lahtine peahaav,

umbes 5 cm, mida õmmeldi.

Tunnistaja K P antud ütluste (II kd, tl 84-85) kohaselt elab ta xxx alates 2021 aasta sügisest

koos oma elukaaslase J T . 02.03.2022 kell 20.00 ajal tõi J sõber D nende juurde hoiule jalgratta,

kell 22.00 paiku tuli D rattale järgi. Tunnistaja lasi Di korterisse sisse ja läksid kööki ratast

võtma, korteriukse jättis lahti, et jalgratta saaks välja viia. Köögis olles nägi, et keegi sisenes

korterisse ja läks tuppa, kus oli J. D lahkus ja tunnistaja jäi kööki nõusid pesema. Mõne minuti

pärast hakkas J karjuma, kui tunnistaja toa poole hakkas minema, siis tema jaoks tundmatu

mees, kes enne korterisse sisenes, väljus kiirel sammul korterist. Talle paistis, et meesterahval

oli käes toru taoline ese, mis enne nende korteris ei olnud. Nägi, et J pea oli verine, hoidis peast

kinni ja lonkas. Seejärel helistas 112. J ütles, et ei tunne lööjat. Lööja oli tumedat värvi riietes,

umbes 180 cm pikk, teda ära ei tunneks.

Kirill Tverskoi kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 86-89) kohaselt läks 02.03.2022 J T

elukohta aadressil xxx selleks, et temaga rääkida, et ta talle võla 700 eurot ära maksaks ja

lõpetaks tema elukaaslase I T ähvardamise. J oli ähvardanud tema elukaaslase näo sassi lüüa,

kui viimane süüdistatavale ütleb, et J ei kavatse võlga tagasi maksta. Korteris nägi Jt, kes oli

oma toas, ning naisterahvast, keda ta ei tunne. Hakkas J rahulikult võlast ja tema elukaaslase

ähvardamisest rääkima, mille peale J hakkas oma sõpradele helistama, et nad tuleksid tema

juurde ja ütles, et siis räägivad, kui sõbrad jõuavad. Selle peale läks süüdistatav närvi ja lõi J

ühe korra pea piirkonda metallist toruga, mille sai J toast kapi kõrvalt. Kui õigesti mäletab oli

tegemist tolmuimeja toruga. J hakkas karjuma, ei mäleta täpselt mida, süüdistatav ütles talle

selle peale midagi ja lahkus korterist. Enda mäletamist mööda jättis metallist toru trepikotta.

Vastu jalga Jt ei löönud, ei tahtnud ka vastu pea lüüa vaid vastu käsi, et telefon käest ära lüüa.

Tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi.

Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kehalise väärkohtlemise kannatanu J Ti vastu pani toime

süüdistatav Kirill Tverskoi.

Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab,

et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja,

mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu

tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule

valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo

tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).

Kannatanu ütluste kohaselt lõi Kirill Tverskoi teda metallist toruga ühe korra peapiirkonda ning

ühe korra vastu vasakut jalga, mille tõttu tundis valu, tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanul

valus ning haavast tuli palju verd. Kannatanu terviseandmete kohaselt oli tal löögi tagajärjel

peapiirkonnas kuklal olev lahtine umbes 5 cm pikkune haav. Tuginedes kannatanu ja tunnistaja

ütlustele ning epikriisile, millest nähtuvalt tuli haava korrastada ning kannatanu pidi kasutama

valuvaigisteid, puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna

see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale,

et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema

koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti

valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega

tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja

tervisekahjustuse, s.o löögiga vastu jalga valu ja peapiirkonnas kuklal oleva umbes 5 cm lahtise

haava.

Järgmisena peab kohus hindama Kirill Tverskoi tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud

süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja

kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja

tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut metallist toruga lüüa. Süüdistatava

enda ütluste kohaselt tahtis ta lüüa küll vastu käsi ja lõi kogemata vastu pead, kuid on selge, et

metalltoruga inimest lüües põhjustab see tervisekahjustusi ja valu ning see oli tema tegevuse

ainus eesmärk, mille ta ka saavutas.

Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud

teoga, kuivõrd kannatanut metalltoruga lüües teadis süüdistatav nii vägivallaga kannatanule

põhjustatavat tagajärge, s.o nii valu tekitamist kui ka tervise kahjustamist ja ta tahtis sellise

tagajärje saabumist või vähemalt möönis seda, kuivõrd sellise käitumise tulemusena ei saanud

eeldada, et sellist tagajärge ei saabu.

Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole

tuvastatud.

Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tverskoi pani toime kehalise väärkohtlemise, ehk

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud

oht elule.

01.08.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 2-4, CD plaat ümbrikus) on vaadeldud kahte

11.06.2022 kell 10.38 ja 11.13 Häirekeskusega toimunud kõnet. Kell 10.38 tehtud kõnes teatab

naisterahvas, et xxx maja taga on meesterahvas, kellel on külg verine, on teadvusel ja tundub

purjus. Meesterahvas on umbes 30-aastane, seljas hele pluus, jope võttis ära ja jalas

teksapüksid. Kell 11.13 helistab Häirekeskus tagasi naisterahvale, kes teavitas vigastatud

meesterahvast ning ütles, et politsei sooviks temaga rääkida, naisterahvas palub patrullil tema

korterisse tulla.

11.06.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd, tl 5-23) on vaadeldud sündmuskohta xxx,

kortermaja teise korruse koridoris, kus korterite 7, 11 ja 12 ühise vahekoridori ukse eest on

põrandal näha verekahtlase määrdumise järgi, mis markeeriti ja neist võeti proovid. Korteri nr

x esiku seinal, välisuksest paremat kätt on näha pruuni värvi verekahtlane määrdumine, mis

markeeriti ja võeti proov. Korter fotografeeriti. 11.08.2022 täiendavas sündmuskoha

vaatlusprotokollis (I kd, tl 24-23, CD plaat ümbrikus) on vaadeldud xxx, Tallinn kortermaja

sissepääsusid ning koridorides liikumise võimalusi, seal olevat nähtavust ning turvakaamerate

asukohti ja seda, kus asub Kirill Tverskoi korter.

L N läbivaatuse protokolli (I kd, tl 36-42) kohaselt oli isikul vasaku külje peal roiete all 2 cm

läbimõõduga torkehaav. Koostati fototabel ning võeti ära isikul seljas olnud riided, jalanõud,

nokamüts ning telefon Huawei. 25.11.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 45-63, lisaks

CD plaat ümbrikus) on vaadeldud L. N äravõetud riideesemeid. Helehallil pikkade varrukatega

pluusil on ulatuslik verelaadne määrdumine, rohke veremäärdumine on pluusi esi- ja tagaküljel

alumises vasakpoolses osas. Pluusi vasakpoolse küljeõmbluse lähedal alumises osas on piklik

vertikaalne kangast läbiv kahjustus, mille ümber on rohke veremäärdumine. Kahjustuse pikkus

on 2,6 cm. Dressipluusil on näha väheseid veremäärdumisi, rohkem kapuutsi siseküljel.

Dressipluusi vasakpoolse küljeõmbluse lähedal on umbes 3 cm pikkune kangast läbiv

kahjustus.

L N 14.06.2022 kannatanuna antud ütluste (I kd, tl 66-72) kohaselt viimased kuud tarvitas

sageli narkootikume, fentanüüli ja amfetamiini, mistõttu ei mäleta täpset kuupäeva ja seda,

kuidas noahaava sai. Peab võimalikuks, et see toimus nädalavahetusel 11. või 12. juuni 2022.

Hommikul läks Kirill Tverskoi juurde, kes on tema tuttav ja elab 16-korruselises majas aadressil

Xxx, ei mäleta, millises korteris. Maja taga olev trepikoja uks oli avatud, läks teisele korrusele

ja sai löögi kõhu piirkonda, ei tea kes ja millega teda lõi, kuna koridoris oli pime ja oli

narkojoobes. Tavaliselt helistas Kirillile ja ta tuli trepikotta vastu, aga on ka varem ja sageli

Kirilli juures käinud. Sel päeval Kirilli telefoni teel kätte ei saanud. Pärast rünnakut läks

tänavale, nägi, et kõhu piirkonnast jookseb verd ja heitis muru peale pikali. Ei tea, kes kiirabi

kutsus, ärkas juba kiirabis. Päev enne kallaletungi käis ka Kirill juures, lihtsalt suhtlesid ja

konflikti ei olnud. Kedagi kallaletungis kahtlustada ei oska. 27.07.2022 kannatanuna

ülekuulamise protokollis (I kd, tl 75-81) selgitas L N, et on Kirilliga tuttav juba 5-10 aastat, ei

tea, kas tutvusid vanglas või mujal. Viimased paar kuud on temaga kohtunud paar korda

nädalas, aga mitte kordagi selleks, et tema käest narkootikume osta, vaid selleks, et

narkootikume koos tarvitada. Ööbima Kirilli juurde kordagi ei jäänud. Rünnaku päeval läks

Kirilli kortermajja sisse, läks kohe trepist üles ja pärast rünnakut väljus kortermajast. Liftiga

sõitmist või kortermajas muud liikumist ei mäleta. Teda rünnati trepil, kus täpselt, ei mäleta,

samuti ei meenu talle, et oleks Kirilli korteri uksele koputanud, kuigi Kirill seda talle pärast

haiglast vabanemist ütles. Pärast haiglast vabanemist on Kirilliga kohtunud umbes viis korda.

Ei tea, miks sel päeval Kirilli juurde läks, kuid ta oli juba narkootikumide mõju all, sest

tavaliselt tarvitasid narkootikume koos. Ei mäleta, mis esemed Kirilli juurde minnes kaasas

olid, mõnikord on tal enesekaitse eesmärgil kaasas ehitusnuga, tera pikkusega 10 cm. Ründaja

talle ründe hetkel midagi ei öelnud, ei mäleta, et oleks olnud rüselus, ta tuli käigu pealt ja lõi

noaga, ei tea, kes teda ründas.

Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxx (I kd, tl 86-94) kohaselt diagnoositi L. N 11.06.2022

tekitatud torke-lõikehaav vasaku kehakülje piirkonnas peensoole vigastusega ja haav vasaku

käe 4. sõrme piirkonnas. Vigastused on tekitatud vägivalla toimel torkamisest ja lõikamisest

terava otsa ja serva(de)ga esemega, võimalik, et teravaotsalise noaga. Täpsemalt ei ole võimalik

hinnata vigastuse tekitanud vahendi kuju, mõõte ega muid omadusi. Löögi suund on keha

pikitelje suhtes eest taha vasakult veidi paremale, kannatanu ja lööja paiknemine ei ole

eelandmete põhjal määratav. L. N esinenud vigastused põhjustavad koosvõetuna eluohtliku

tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat, kuid mitte üle nelja kuu.

DNA ekspertiisiakti nr xxx (I kd, tl 99-106) kohaselt kahest proovist verekahtlasest

määrdumisest teise korruse koridori põrandalt (markeeringud 1 ja 2) saadi DNA-analüüsil

täisprofiilid, mis on kokkulangevad L N DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1022. Proovist

verekahtlasest määrdumisest koriteri nr x esiku seinal välisukse kõrval saadi DNA-analüüsil

täisprofiil, mis on kokkulangev Kirill Tverskoi DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1022.

Tunnistaja I T 11.06.2022 ülekuulamise protokolli (I kd, tl 107-109) kohaselt 11.06.2022 kella

11.00 paiku tuli nende korteri ukse taha vähetuttav L ja ajas koputamisega nad üles. Korteris

oli veel tema elukaaslane Kirill Tverskoi ja ühine tuttav A , kes nende juures vahel peatub. L

oli öösel korduvalt nende juures käinud lubanud kõigil kõrid läbi lõigata ja ähvardas neid, kuna

oli oma telefoni kuhugi ära kaotanud ja küsis telefoni helistamiseks, mida nad talle ei andud. L

tahtis Kirilliga rääkida, tunnistaja tegi ukse lahti ja ütles talle, et ta ära läheks. Lil nägi värvli

vahel paremal pool noa käepidet, mis oli umbes 15 cm pikk, tumedat värvi, noa tera ta ei näinud.

Kirill tuli ukse juurde ja läks korterist välja Li juurde trepikotta, jäid lifti juurde rääkima.

Tunnistaja pani ukse kinni ja kuulis, kuidas nad trepikojas kõvahäälselt räägivad, konkreetselt

jutust aru ei saanud. 5-10 minuti pärast tuli Kirill korterisse tagasi, tunnistaja märkas, et tal on

ühel käel haav, mis veritses, kummal käel, ei mäleta. Kirill ei öelnud, mis trepikojas juhtus,

ütles vaid, et teda on ära tüüdanud, et L tuleb nende juurde siis kui tahab. Ei näinud, et Kirill

trepikotta minnes oleks midagi kaasa võtnud või tal oleks tagasi tulles midagi käes olnud. Ühel

hetkel märkas Li istumas maja taga õues, ei näinud, et ta oleks verine olnud, aga tunnistaja ei

näe ka kaugele. Üks hetk tuli kiirabi ja politsei. Kui Kirill trepikojast tuli, pani endale särgi

selga ja läks kööki, pani kas käe või midagi rätiku vahele, tunnistaja ei vaadanud täpselt. Ühel

hetkel läks Kirill kodust ära, kui politsei ka kohal oli, miks ta läks, tunnistaja ei tea. A oli

sündmuste ajal teises toas ja midagi ei näinud. Tunnistajale ei tundunud, et L oleks kaine olnud.

13.06.2022 tunnistajana ülekuulamise protokollis (I kd, tl 110-115) I T selgitas, et elab Kirill

Tverskoiga koos 4 aastat, mõlemad tarvitavad narkootikume, peamiselt amfetamiini ja paar

korda ka fentanüüli. 11.06.2022 umbes kell 03.00 ärkas selle peale, et koer hakkas ulguma, läks

akna peale ja nägi, et nende maja juures seisab L, kes ütles, et tal on vaja helistada, ta oli

ebaadekvaatne. Tunnistaja korjas siis kõik noad köögis kokku, pani kotti ja koti rõdule. Ka

Kirill ärkas üles ja saatsid Li pikalt, mille peale ta hakkas karjuma, et tapab nad noaga ära,

peksab läbi. Seejärel hakkas Szolnoki peatuse poole liikuma. L elab neist kahe peatuse

kaugusel. 5 minuti pärast tuli L tagasi, koos mehega, kellel oli kaigas käes ja jäi mulje, et nad

on tuttavad. Keegi neist seda teist meest ära ei tundnud. Kirill ja S (A) läksid õue, mille peale

L ja teine mees ära jooksid, Kirill ja S ajasid neid taga ja L olevat samal ajal Kirillilt vabandust

palunud. Umbes 10-15 minuti pärast tulid nad korterisse tagasi, naersid, et miks oli Lil alguses

vaja akna alla tulla ja pärast vabandust paluda. Tunnistajale tundus, et mingit kaklust ei olnud,

temale teadaolevalt nad nuge vms kaasa ei võtnud. 11.06.2022 kell 11.00 oli L nende korteri

ukse taga. Tunnistaja lisab varasemalt selle kuupäeva kohta antud ütlustele, et ütles L korduvalt

valjuhäälselt, et ta kaoks minema. Kui ukse avas, siis L ja Kirill karjusid omavahel, Kirill oli

tunnistaja selja taga korteris sees. Nägi, et Lil on püksivärvi vahel mingi asi, tumedat värvi ja

sirge. Lõpuks tunnistaja lasi Kirilli korterist välja koridori, et nad asjad ära klaariks. Kirill läks

koridori trussikute väel, ei näinud, et tal midagi käes oleks olnud. Kõvahäälselt vaidlesid liftide

juures umbes 5 minutit. Kui Kirill tuppa tuli oli tal nimetissõrme ja pöidla juurest käelaba

verine, haava ei näinud, aga selles kohas oli järgmisel päeval plaaster. Seejärel pani Kirill

riidesse ja väljus korterist midagi ütlemata. Ta pani ukse lukku ja võttis nende ainukese võtme

kaasa. Palus politseil tema ema juurde minna, kellel on varuvõti. Samal ajal hakkas endale

võileiba tegema, teadis, et köögis kraanikausi juures on tööriista kast, kus on väiksem nuga, aga

seda nuga ei olnud enam seal. Seda nuga ta kindlasti varasemalt teiste nugadega rõdule ei viinud

ja see nuga pidi seal olema, on töönuga, punase-musta värvilise käepidemega. Ei tea, millal

nuga ära kadus, teab, et see varem seal oli ja mujal seda hoitud ei ole. Arvab, et Kirill pidi selle

esimesel või teisel korral korterist väljudes kaasa võtma. Kui tunnistaja ütluste andmise järgselt

Kirilliga kokku sai, küsis Kirill vaid seda, kas L on elus, mille peale tunnistaja ehmus.

Tunnistaja A S ülekuulamise protokolli (I kd, tl 119-124) kohaselt tunneb ta L N ja Kirill

Tverskoid vanglast. Kirilliga suhtles paar kuud tagasi, kuna aitas talle ja teistele inimestele

narkootikume hankida. Millalgi 2022 juuni hommikul 08.-09.00 paiku läks Kirilli juurde xxx-

korruselise punakat tooni kortermaja juurde, et temalt narkootikume saada. Kirill pidi välja

tulema. Kui oli seal 5 minutit seisnud, tuli sinna ka L ja arvab, et tuli ka Kirilli käest

narkootikume ostma, sest L helistas mitu korda Kirilli tüdruksõbrale, kes aga ei vastanud ja

lülitas telefoni välja. Selle otsustas L minna Kirillile ukse taha koputama, tunnistaja jäi õue

ootama. Kirilli korteri asukohta teab tunnistaja umbkaudselt, on teisel korrusel, vasakpoolses

koridoris, millises korteris täpselt ei tea. Arvab, et L teadis täpsemalt, kus Kirilli korter asub

kuna L ei tulnud kaua aega tagasi, siis läks üles vaatama, teisel korrusel kuulis karjeid, sai hääle

järgi aru, et see on L. Nägi, et L tuli tagurpidi koridorist eemale, kus Kirill elab ja hoidis kõhu

piirkonnast kinni, verd ta ei näinud. Seisis liftide juures oleva rõdu juures, ei näinud sealt

korterite ette, taha poole aga peale Li kedagi koridoris ei näinud. Sel ajal kui L taganes ütles

„Milleks sa nii tegid?“ ja ropendas, grammatiliselt pöördus meessoost isiku poole. Siis L kõndis

tagasi sinna kust ta tuli. Tunnistaja hakkas kartma, et teda seal nähakse ja läks minema. Kirill

oli eelnevalt maininud, et talle ei meeldi kui inimesed tulevad talle ukse taha ja palub alati õues

oodata, õues oodates Li ka hoiatas, et ta sisse ei läheks. Ei tea, kas L teda koridoris nägi, väljus

tagumisest uksest ja sõitis trolliga minema. Pärast seda ei ole Kirilli ega L helistanud, rääkinud

ega näinud. Sel päeval oli Lil käes alkoholipudel, kas viin või konjak ja lisaks Gin jook, 1,5

liitrises plastmasspudelis. Ei näinud, et Lil oleks olnud kaasas terariistu või muid ohtlikke asju.

Tunnistajal oli sündmuse päeval seljas must õhem kapuutsiga jope, sinine Puma logoga

nokamüts ja helesinised teksapüksid.

01.07.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 126-141, CD-plaat) on vaadeldud xxx, Tallinn

kortermaja videokaamerate salvestusi 11.06.2022 ajavahemikul 10.09-11.31. DVD-plaadil

on kokku 8 kausta. Kaustas „Kaamera nr 1“ on 14 videofaili, millede vaatest on osaliselt näha

kortermaja, selle taga olevat prügimaja ja pargitud autosid. Kell 10.11 ilmub vaatevälja isik,

kes kaob kortermaja ja prügimaja vahelisel alal vaateväljast. Isikul on seljas sinist värvi

nokamüts, jalas sinist värvi püksid ja seljas tume pikkade varrukatega riideese. Isiku tegevus

meenutab telefoniga rääkimist, käes on tal suurem läbipaistev plastikpudel. Isik on tuvastatav

kui L N. Kell 10.34 ilmub vaatevälja taas N, samast kohast kust eelnevalt vaateväljast kadus,

isiku kõnnak on muutunud, on ebastabiilsem, ja hoiab vasaku käega külje alaosast kinni.

Kõnnib muru piirini, võtab tumedat värvi riideeseme seljast, mille all on heledat värvi pikkade

varrukatega pluus, vasaku külje alaosas on tume laik. Isik viskab muru peale pikali, liigutab,

siis tõuseb istukile. Tõuseb ka püsti, proovib pudelit haara aga kukub põlvili, seejärel on käpuli

asendis. Kella 10.42 ajal liigub isik kaamerast eemale, kõnnitee juures oleva pingi peale. Kella

10.56 ajal ilmuvad vaatevälja puude vahele kaks isikut kanderaamiga, riietuse järgi saab arvata,

et tegemist on kiirabi töötajatega. Puude vahel on näha liikumist, isik liigub kiirabitöötajate

poole, isik kannab heledat värvi pluusi, tegemist võib olla N, kuna teda kuskil mujal näha ei

ole. Edasi on näha kiirabitöötajate tegutsemist puude all, kvaliteet on halb, vahepeal tuleb ka

kolmas kiirabitöötaja. 11.00 ajal jääb mulje, et tõstetakse kanderaam üles. Kella 11.12 ajal on

näha ka politseiametnikke. Kaustas „Kaamera nr 2“ on 13 videofaili, millede vaateväli kattub

osaliselt Kaamera 1 vaateväljaga. Kell 10.11 ilmub vaatevälja L N, kes kõnnib kortermaja seina

ääres. Isikul on käes 1,5 liitrine läbipaistev pudel, mille sees on hallikat värvi jook, pudel on

helesinise sildiga, pudeli välimuse järgi saab järeldada, et tegemist on Gin Long Drink pudeliga.

Isiku tegevus meenutab telefoniga rääkimist. Kell 11.34 ilmub isik uuesti vaatevälja, seekord

on kõnnak ebakindlam kui eelnevas videos, kere ette poole kaldu ja hoiab vasaku käega

vasakult poolt külje alaosast kinni ja liigub muru servani. Kella 10.44 ajal istub isik puude

vahele maha, kell 10.53 saabub kiirabiauto ja kiirabi töötajad lähevad puude all oleva N juurde

ning tegelevad temaga kuni videofailide lõpuni. Kaustas „Kaamera nr 3“ on 6 videofaili,

millede vaade on peasissepääsule, maja ees parkivatele autodele ja sõiduteele. Kell 10.09 liigub

üle sõidutee kortermaja poole L N, kell 10.10 väljub vaateväljast. Kell 10.28 tuleb N, käes on

1,5 l Gin Long Drink pudel, kortermajast peauksest välja trepimademele ja läheb tagasi

kortermajja. Kell 10.59 väljub kortermajast meesterahvas, kes liigub kiirelt, trepist alla minnes

teeb hüpleva sammu, kõnnib sõiduteeni, ületab selle ja liigub eemal olevate kortermajade poole.

Kõrvutades isiku välimust Kirill Tverskoi 07.06.2022 kinnipidamise protokollile lisatud

fototabeliga (I kd, tl 202-216), saab järeldada, et isiku puhul on tegemist Kirill Tverskoiga.

Kaustas „Kaamera nr 4“ on 2 videofaili, millede vaateväli on samuti kortermaja peasissepääsu

poole, teise nurga alt kui eelmisel kaameral. Nähtub sama tegevus, kell 10.09 liigub kortermaja

poole L. N, minnes maja nurga taha, kell 10.28 tuleb ta korraks trepimademele, vaatab ringi

ning läheb kortermajja tagasi. Kell 10.59 väljub kortermajast kiirel sammul Tverskoi, liigub

sõiduteeni ja hakkab seda ületama. Kell 11.10 sõidab kortermaja juurde politseiauto, kell 11.16

lahkub kiirabiauto. Kaustas „Kaamera nr 5“ on 1 videofail, mille vaateväljas on kortermaja taga

asuv prügimaja tagumine sein ja selle taga olevad trepid, osaliselt ka maja tagune parkla. Kell

10.11 ilmub vaatevälja L. N, kes räägib telefoniga, kõnnib ümber prügimaja, läheb trepist üles,

misjärel siseneb kortermajja. Kell 10.28 väljub kortermajast meesterahvas, kelle välimuse ja

riietuse järgi ning tunnistaja A Si ütluste kohaselt saab järeldada, et tegemist on A S.

Meesterahvas seisab trepimademel mõned minutid ja kell 10.31 siseneb uuesti korterimajja,

vähem kui minuti pärast väljub trepikojast ja eemaldub kiirel sammul kortermajast, lahkub

kaamera vaateväljast. Kell 10.34 väljub uksest L N, ühes käes Gin Long Drink pudel, vasaku

käega hoiab kinni vasaku külje allpoolsest osast. Kaamera positsiooni kell 10.34.07 on selgelt

näha, et L. N vasakus taskus on tumedat värvi pudel, millel on osaliselt näha valgeid kirjeid,

kuvatud fotol nr 16. Isik liigub maja taga oleva haljasala poole ning liigub aina vaevalisemalt,

mida kaugemale majast jõuab, keha on ettepoole kallutatud. Kaustas „Kaamera 7“ on 2

videofaili, millede vaade on I korruse trepikojale, kus on postkastid. Kell 10.28 ilmub koridori

lõpust kaamera vaatevälja L N, liigub ukse juurde, avab selle korraks ja liigub tagasi koridori

lõppu, kus ootab natukene ja seejärel liigub koridori lõpus vasakule. Kell 10.59 tuleb kaamera

vaatevälja Kirill Tverskoi, kes liigub hoogsalt kortermaja välisukse poole ja väljub selle kaudu

kortermajast. Kaustas „Kaamera 8“ on 2 videofaili, millede vaade on lifti sisemusele, lifti nuppe

ega korruse numbreid ei ole näha. Kell 10.28 siseneb lifti N, vajutab nuppu ja väljub liftist kui

uksed avanevad 9 sekundi pärast. Kell 10.29 siseneb ta uuesti lifti, vajutab nuppu ja väljub 8

sekundi pärast ja liigub vasakule ruumi/trepikotta. Kell 10.31 avanevad lifti uksed, lifti ees

seisab N, hakkab lifti sisenema, kuid pöörab ringi ja läheb vasakule poole ruumi/trepikotta. Kell

10.58 siseneb lifti Kirill Tverskoi, vajutab nuppu ja väljub liftist kohe kui uksed avanevad.

27.07.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 146-158, CD-plaat, tõlge tl 159-171) on

vaadeldud 12.06.2022 vormikaamera salvestist ning välja on toodud 4 videolõiku, mis

omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust. I T selgitab politseitöötajatele eelmise päeva

sündmusi. Teab, et hetkel on L kuskil haiglas, sest „tema oma“ pussitas teda, sest ta tuli päeval

noaga siia. Eelmise päeva öösel oli L aknale koputanud, K visanud, et saada telefoni kasutada.

I. T keeldus talle telefoni andmast, mille peale L hakkas teda ähvardama, et tapab ta ära, selle

peale Kirill vihastas, karjus talle vastu, seejärel L lahkus. Viie minuti pärast oli L koos sõbraga

tagasi tulnud, mille peale tema elukaaslane (Kirill Tverskoi) ning nende juures ööbiv sõber A

läksid välja, kuna Li sõbral oli kepp kaasas. Jooksid neile järele ja L karjus „Kirill, anna andeks,

ma läksin omadega sassi“. L on koguaeg ebaadekvaatne. Kui Kirill ja A välja jooksid, nad

midagi kaasa ei võtnud. Kõik noad on tal ära peidetud rõdule, kuna teab, kuidas „tema oma“

hoogu satub ja mida ta võib teha. Nad tulid tuppa tagasi, mingeid vigastusi neil ei olnud.

Hommikul 10.30-11.30 koputas L uksele, tahtis Kirilli, I ajas teda ära. Kuna ei olnud mõtet

vaielda, siis avas ukse, Kirill seisis tema taga, L seisab eemal koridori vaheukse juures. I nägi,

et Lil oli midagi värvli vahel, umbes 20 cm pikk, ei saanud aru mis see on aga see oli pluusi

peal, mitte all. Kirill tuli korterist välja ja sõimlesid Liga lifti juures. Kirill tuli korterisse tagasi,

käe laba pealt kuskilt verd jooksis, pesi käe ära, kätt kuivatades määris käteräti ära ja läks

minema. Ei öelnud, kuhu läheb. Nägi aknast, kuidas L läks posti juurde, oli käpukil ja karjus,

kiirabi viis ta minema, ka politsei tuli kohale. Kirill purjus ei olnud, tegi seda nii I ja nende

koera kaitseks, nende kaitseks lööb maha. A ärkas ka üles aga oli oma toas. Viimases vaadeldud

videoklipis ütleb I uuesti, et tema mees pussitas Li.

Kirill Tverskoi peeti kahtlustatavana kinni 07.06.2022 kell 20.30 ning vabastati 08.06.2022 kell

15.50 (I kd, tl 202-216), kinnipidamise protokollile on lisatud fototabel, kus on fotografeeritud

Kirill Tverskoid ning temalt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni, nuppudega

mobiiltelefoni kujulist andmekandjat ja sularaha kokku summas 240 eurot ja 40 senti.

Kirill Tverskoi 21.11.2022 kahtlustavana ülekuulamise protokolli (I kd, tl 241-245) kohaselt

tema end KarS § 118 lg 1 p 1 järgi talle esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnista, tema seda tegu

toime pannud ei ole. Li tunneb umbes 1-2 aastat, seoses narkootikumidega, L käis temalt paar

korda kuus narkootikume ostmas. Selleks tuli L tema kodu juurde, helistas talle telefonile või

kui maja tagumine uks oli lahti, tuli korteri ukse taha. See, et L ukse taha tuli, ei olnud

ebatavaline, aga süüdistatavale see ei meeldinud, naabrid kaebasid, et narkomaanide laadsed

inimesed käisid ukse taga, mõnikord kohtus L ka kuskil õues. Juhtum leidis aset umbes 7 kuud

tagasi, ta täpselt kõike ei mäleta. Oli elukaaslase I T kodus, kedagi teist ei olnud, ei mäleta,

mida sel päeval teha plaanis või kas oli kellegagi narkootikumide müümine kokku lepitud.

Hommikul tuli L N ilmselt narkootikumide järgi, koputas uksele, kokku ei olnud neil midagi

lepitud. Süüdistatav magas, ärkas selle peale, et koer hakkas haukuma. Nägi Li ukse silmast, ei

tahtnud talle ust avada, kuna sai aru, et ta on kas alkoholi- või narkojoobes, kuna kõne oli

ebaselge ja hoidis seinast kinni. Uksesilmast nägi Li keha ülemist osa, ei usu, et ta vigastatud

oli. L küsis süüdistatavalt, kas tal on midagi, mille peale vastas, et ei ole midagi ja, et ta ära

läheks. L ei reageerinud, sai aru, et ta midagi ei saa ja ta lahkus. Süüdistataval ei olnud talle

midagi anda, kuigi seda ei juhtu tihti. Suhtlus L kestis alla minuti. Selle sündmuse toimumise

perioodil tarvitas igapäevaselt narkootikume, sel hommikul aga ei olnud tarvitanud, seega oli

kaine. Oli I kodus edasi ja umbes veerand tundi pärast Li lahkumist läks koeraga jalutama,

kellega käib tavaliselt kodu juures pargis. Eeldab, et jalutas umbes tund aega nagu tavaliselt.

Kui hiljem koju tuli siis I ütles, et nende majas käis kiirabi ja politsei, L viidi haiglasse. Tema

kuskil koridoris verd ei ole näinud ja verd ei olnud kindlasti ka tema korteri ukse juures. Pärast

haiglast välja saamist, umbes nädal-kaks pärast sündmust, tuli L kohe tema juurde, L oli kaine

ja ta arvab, et tuli selleks, et kaifi saada. Läksid koos õue ja istusid pingil, arutlesid juhtunu üle,

pärast läksid korterisse. L ei mäletanud, et oli süüdistatava ukse taga käinud, ütles, et nägi kahte

inimest koridoris, oli jutuajamine ja midagi juhtus. L oli olnud nii suures joobes, et pooli asju

ei mäletanud, vaid seda, et konflikt toimus trepikojas. Lil olid haiglariided seljas, hall kittel ja

pidžaamapüksid, kuna politsei oli ta riided ära võtnud. Kuna süüdistataval hakkas temast kahju,

andis talle tasuta fentanüüli. Paar päeva enne juhtumit oli L oma tuttavaga ka talle ukse taha

tulnud aga süüdistatav neile narkootikume sel korral ei müünud.

Antud juhul ei riimu süüdistatava Kirill Tverskoi antud ütlused 11.06.2022 sündmuste osas

teiste kogutud tõenditega. Süüdistatav väidab, et rääkis kannatanuga läbi ukse umbes ühe

minuti ja kordagi ust ei avanud. Tunnistaja I. T, kes sel hetkel kõrval oli, räägib aga täiesti

vastupidiselt, seda nii ülekuulamisel kui vormikaamera salvestisel, et lasi süüdistatava koridori,

et ta kannatanuga asjad ära klaariks, misjärel süüdistatav ja kannatanu liftide juures sõimlesid.

Samuti kortermaja turvakaamerate salvestustest nähtub, et kannatanu oli kortermajas kell 10.11

kuni 10.34, käies vahepeal kell 10.28 majast väljas trepimademel. Süüdistatav on ka väitnud,

et pärast seda kui L ukse taga käis, läks ta koeraga jalutama, kuid turvakaamerate salvestistelt

on selgelt näha, et kell 10.59 väljub Kirill Tverskoi kiirel sammul kortermajast üksi ja mingit

koera tal kaasas ei ole.

Tunnistaja I T on mitmel korral ütlusi andes öelnud, et Lil oli midagi värvli vahel, mingi asi, ei

saanud aru, mis see on aga oli tumedat värvi ja sirge, ja oli pluusi peal, seda oli näha. Ühel

korral ka viitas, et värvi vahel oli nuga, nägi noa käepidet, mis oli umbes 15 cm pikk aga noa

tera ei näinud. Kuid turvakaamerate salvestustelt, „Kaamera 5“ positsioonilt kell 10.34.07 on

selgelt näha, et N vasakus taskus on tumedat värvi alkoholi pudel, millel on osaliselt näha

valgeid kirjeid ja millisel on musta värvi kork, mille all olev musta värvi ümbris katab pikalt

pudeli kaela, mis on samuti kuvatud asitõendi vaatlusprotokolli fotol nr 16. Ka tunnistaja A. S

on selgitanud, et L. N oli xxx maja juurde tulles kaasas plastpudelis Gin Long Drink ja konjaki

pudel. Samuti kui tunnistaja T 12.06.2022 politseiametniku vormikaamerasse sündmuste käiku

selgitas (asitõendi vaatlusprotokoll, tõlge, I kd, tl 167), siis ütles, et tema ise jäi korteri ukse

juurde, Kirill väljus korterist ja samal ajal seisis L korteriuksest eemal koridorivaheukse juures,

mis selgitaks ka seda, miks ta ei saanud täpselt aru, mis kannatanul värvli vahel on, kuivõrd L

seisis tema korteriuksest eemal ning tunnistaja on ka ise öelnud, et ei näe kaugele hästi.

Korteriukse ja koridori vaheukse vaheline kaugus on näha ka täiendava vaatlusprotokolli fotost

nr 8 (I kd, tl 30). Seega ei olnud L Nl värvli vahel mitte nuga, vaid pükste taskus pudel, mille

kael taskust pikalt välja paistis. Ka siis, kui L. N riideid läbi vaadati, nuga ei leitud ning fikseeriti

vaid telefoni Huawei olemasolu (I kd, tl 36-42). Samas ei ole märgitud ka seda, et L. N juures

oleks olnud alkoholipudeleid vaatamata sellele, et ka videosalvestiselt on näha, kuidas L. N on

kaasas kaks alkoholipudelit, millistest ühte (Gin Long Drink) ta käes hoidis nii majja sisenedes

kui ka sealt väljudes ja teine oli pükste vasakus küljetaskus. Ka turvakaamera salvestise fotost

(I kd, tl 128) on näha, et L. N on jope seljast võtnud ja pudeli maha asetanud.

Antud asjas ei ole vaidlust selles, et 11.06.2022 kella 10.11-10.34 ajal viibis kannatanu L N xxx

kortermajas ning käis süüdistatava Kirill Tverskoi korteri nr x ukse taga. Seda kinnitavad

videokaamerate salvestised, tunnistajate I. T ja A. S ütlused ning fakti, et kannatanu korteri

ukse taga käis, kinnitab ka süüdistatav. Kannatanu ise sündmuse asjaolusid oma sõnade

kohaselt ei mäleta, kuna oli narkootikumide ja ilmselt ka alkoholi mõju all. Seda, et kannatanu

ja süüdistatava vahel tekkis konflikt, kinnitavad tunnistaja I. T ütlused, kes hommikusi

sündmuseid mitmel korral ütlusi andes sama moodi selgitas. Samuti kinnitavad tekkinud

konflikti tunnistaja A. S ütlused, kes kuulis koridoris olles Li karjeid, kes küsides „Miks sa nii

tegid?“ pöördudes meesterahva poole ja nägi, kuidas L. N korterist taganedes hoidis oma küljest

kinni, samal ajal tunnistaja teadis, et kannatanu läks Kirill Tverskoi ukse taha, et narkootikume

osta. Sellistest ütlustest saab üheselt järeldada, et L. N tundis isikut, kes teda noaga lõi.

Tunnistaja oli enne ka Li hoiatanud, et ta Kirillile ukse taha ei läheks, kuna talle see ei meeldi.

Tunnistaja I. T ütluste kohaselt käis kannatanu neil akna taga eelneval öösel kaks korda, mis nii

tunnistajat kui süüdistatavat ärritas ning ühel korral läks süüdistatav koos sõbraga ka neid õue

ära ajama. Samuti on süüdistatav andnud ütlusi, et müüb narkootikume ning talle ei meeldi, kui

tema kliendid tal ukse taga käivad, selle üle on ka naabrid pahameelt välja näidanud. Seega on

alust eeldada, et süüdistatav oli ärritunud kannatanu tegevusest eelmisel ööl ning sellest, et talle

tuldi ukse taha narkootikume ostma. Samuti I. T sõnul (vormikaamera salvestisel) oli ta kõik

noad ära peidetud rõdule, kuna teab, kuidas Kirill Tverskoi hoogu satub ja mida ta võib teha

ning tegi seda nii I ja nende koera kaitseks, nende kaitseks lööb maha, samuti ütles mitmel

korral, et Kirill Tverskoi pussitas Li, kuigi ta ise pussitamist pealt ei näinud. Seega ka

süüdistatava enda elukaaslane oli teadlik süüdistatava ärrituvusest ning võimalusest, et ta võib

midagi teha, mille ärahoidmiseks oli vaja korteris noad ära peita. Korteris olevast

tööriistakastist oli sündmuse päeval kadunud üks töönuga, mida I. T ära ei olnud peitnud ning

millele Kirillil oli juurdepääs. I. T selgitustest nähtub ka seda, et pärast L. N tülitsemist tuli K.

Tverskoi tuppa tagasi ja käsi oli verine ning DNA-ekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt oli

korteris seinal olev veri kokkulangev K. Tverskoilt pärineva bioloogilise materjaliga. Seega

vigastas K. Tverskoi ennast L. N tülitsedes terava esemega, mis tekitas tema käele lõikehaava.

I. T selgituste kohaselt oli lõikehaav K. Tverskoi nimetissõrme ja pöidla juures, mis viitab

sellele, et noaga lööja kasutas löömisel ilma terakaitseta nuga ning löömise ajal libises käsi noa

käepidemelt noa tera peale ning lõikas lööja kätte sisse.

Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxx kohaselt L. N vigastused on tekitatud vägivalla toimel

torkamisest ja lõikamisest terava otsa ja serva(de)ga esemega, võimalik, et teravaotsalise noaga.

Kriminaalasja tõenditest ei nähtu ja ei ole ka eluliselt usutav, et kannatanu sattus trepikojas

kokku võõraste inimestega, kes teda ründasid. Nii kannatanu kui ka süüdistatava puhul on

tegemist vangistust kandnud isikutega, kellel ei ole kombeks üksteist süüdistada, kuivõrd nende

poolt omaks võetud elustiil võib nad kinnipidamisasutuses taas kokku viia ja see võib koos

karistust kandes tekitada asjatuid pingeid. Seetõttu ei saa L. N ütlusi selle kohta, et ta ei tea, kes

talle tervisekahjustuse tekitas, pidada usaldusväärseks. Lisaks saab A. S ütlustest järeldada, et

L. N tundis lööjat kui küsis, miks sa nii tegid. Kohus on seisukohal, et põhjendades oma

mälunõrkust narkootilise aine mõjuga on kannatanul edaspidi kergem ja süümepiinu tundmata

edasi elada, kuivõrd ta ei ole süüdistanud süüdistatavat esimese astme kuriteo toimepanemises

ning tal võib süüdistatava teeneid ka edaspidi pärast karistuse kandmiselt vabanemist vaja

minna. Seda põhimõtet ei väära ka asjaolu, et tegelikkuses on kogutud piisavalt tõendeid

süüdistamaks süüdistatavat kuriteo toimepanemises, kuid kannatanu jaoks on oluline see, et

tema ei ole süüdistatavat süüdistanud ega tema vastu ütlusi andnud.

Puutuvalt kannatanu ütluste elulisse usutavusse ja teistesse tõenditesse järeldub, et hoopis

süüdistatav tuli vahetult pärast kannatanuga sõnelemist tuppa ja pesi käed verest, pani end

riidesse ja lahkus kiiresti kortermajas, ilma midagi oma elukaaslasele ütlemata. Seda, et

süüdistatav teadis, et kannatanul tekkisid sel päeval vigastused, kinnitab ka see, et oli koju

tagasi minnes elukaaslaselt küsinud, kas L on veel elus. Seega sai ta L. N juhtunust teada vaid

juhul, kui ta ise sündmuskohal viibis. Samuti on kaitsja leidnud, et tunnistaja I. T antud ütluste

kohaselt ta nägi kannatanul nuga värvli vahel ning esimesena võis rünnata hoopis kannatanu

ise, kuna soovis väga narkootikume saada ja süüdistatav kaitses ennast. Kuid eelpool toodud

tõendite pinnalt ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanul oleks mõni enesekaitse vahend või

nuga kaasas olnud, mille eest oleks süüdistatav pidanud end kaitsma ning turvakaamera

salvestiselt on selgelt näha, et kannatanul oli pükste taskus klaasist alkoholipudel, mille musta

korgiga kael ulatus pükste värvlini. Seejuures puudus L. Nl vajadus oma narkootikumidega

varustajast Kirill Tverskoid rünnata, sest sellisel juhul ei oleks ta kindlasti narkootilisi aineid

enam saanud ja ta oleks pidanud leidma uue varustaja. Asjaolu, et K. Tverskoi tegeles suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, tõendab kohtu arvates üheselt see, et K.

Tverskoi on koos I. T Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusega süüdi mõistatud KarS § 184 lg 2 p

1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et nad ühiselt oma elukohas xxx-x korteris

hoidsid narkootilisi aineid ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt käisid käesolevas

kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja A. S ja kannatanu L. N K. Tverskoi elukohast

narkootikumide järel, mida lõpuks kumbki ei saanud. Seejuures viitab K. Tverskoile omasele

vägivaldsusele ka see, et süüdistatavat süüdistatakse samas kriminaalasjas ka KarS § 121 lg 1

ettenähtud kuriteo toimepanemises ning samuti näitavad vägivaldsust I. T ütlused, millede

kohaselt peitis tunnistaja kodus olevad noad ära kuna kartis, et K. Tverskoi võib neid konflikti

käigus kellegi vastu kasutada, s.t ka I. T oli teadlik K. Tverskoile omasest vägivaldsusest.

Seevastu L. N osas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et L. N oleks vägivaldne

ning lühimenetluses ei saa kohus täiendavaid tõendeid koguda ja peab piirduma

kriminaaltoimiku materjalidega.

Seega eeltoodud tõendite pinnalt saab järeldada, et Kirill Tverskoi oli isikuks, kes tekitas L Nle

11.06.2022 lõike-torke haava vasaku kehakülje piirkonnas peensoole vigastusega ja haava

vasaku käe 4. sõrme piirkonnas. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra (Vabariigi

valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) § 7 kohaselt on L Nl esinev tervisekahjustus eluohtlik,

kuna kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik vigastus ning arvestades tervisekahjustuse

paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab rohkem

kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne

koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht

elule.

Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 118 lg 1 järgi süüteo kvalifitseerimiseks

tuvastada kas isikul oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule

(KarS § 121) vastav tagajärg. KarS § 121 lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine

sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu

tekitamine (alt 2). Seadusandja on KarS § 118 lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte p-

des 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on

tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on KarS § 118

käsitatav vaid KarS § 121 lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva

koosseisuna. Sellise KarS § 121 lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse

tekitamine peab KarS § 118 lg 1 kohaldamiseks olema tahtlik. Järelikult ei saa KarS § 118 lg-

s 1 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt

kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on

sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis

lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Juhul kui

süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid KarS § 118 lg 1 ps 1 nimetatud raske

tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, ei saa isik vastutada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Lisaks

tuleb tervise kahjustamisena käsitleda igasugust keha normaalsest toimimisest erineva

kahjuliku iseloomuga haigusliku seisundi esilekutsumist, sõltumata sellest, kas kannatanu valu

tunneb või mitte.

Järgmisena peab kohus hindama Kirill Tverskoi tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud

süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest ning eeltoodud

järeldustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult.

Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse asukoht ja selle

suund, samuti tervisekahjustuse tekitamise vahend. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab

kohus, et süüdistatav, lüües noaga teisele inimesele kõhu piirkonda, pidi oma senise

elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse,

torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on

haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, mis on kohtuarstliku

ekspertiisiakti kohaselt terava otsa ja serva(de)ga ese, võimalik, et teravaotsaline nuga, siis

teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise

kahjustamise ja ta ka tahtis seda, või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga kehasse

lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel

tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli

tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul

oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid

vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga

kehasse lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Ka

süüdistatav sai sellest aru, kuna süüdistatav koju tulles küsis elukaaslaselt, kas kannatanu on

elus. See tähendab, et süüdistatav pidas võimalikuks, et tema poolt kannatanule tekitatud

vigastused võisid kaasa tuua surma. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt

kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse

tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on

alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati

kaudse tahtlusega oht elule.

Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Kirill Tverskoi tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse,

millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Süüdistatavat iseloomustavad tõendid

Karistusregistri andmetest (II kd, tl 90-94) nähtub, et Kirill Tverskoil on 4 kehtivat

kriminaalkaristust, mis on mõistetud KarS § 199 ja KarS § 184 lg p 1, 2 järgi kvalifitseeritud

süütegude toimepanemise eest.

Harju Maakohtu 04.11.2022 otsuse nr 1-22-6226 (II kd, tl 95-105) kohaselt mõisteti Kirill

Tverskoi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest ning talle

mõisteti karistuseks 5 aastat, 2 kuud ja 16 päeva vangistust, mida ta asus kandma alates

28.06.2022. Samuti mõisteti välja sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 1635

eurot.

Kirill Tverskoi 07.06.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd, tl 222-224) kohaselt

andis indikaatorvahend positiivse tulemuse ning reageeris ainetele COC, FYL, MTD, BZD,

AMP. Prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused, esines süstejälgi, silmade

punetust, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsiooni häired.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS 56 põhimõttest lähtuvalt süüdistatava süü suurust,

toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 418 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.

KarS § 202 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette

näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.

KarS § 121 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud

karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta.

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette

näinud karistusena vangistuse 4 kuni 12 aastat.

Süüdistatava karistusregistri andmetest (II kd, tl 90-94) nähtub, et süüdistataval on neli kehtivat

kriminaalkaristust teiseliigiliste süütegude toimepanemise eest ning kaks kehtivat

väärteokaristust.

Kuivõrd KarS § 418 lg 1, § 202 lg 2 p 2 ja 121 lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid,

siis tuleks tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust.

Süüdistatava isikuandmetest nähtub, et isikul on olemas alaline elukoht, kuid puudub sissetulek

ning ta viibib hetkel Tartu vanglas kandes 5 aasta 2 kuu ja 16 päeva pikkust vangistust alates

28.06.2022. Kuivõrd karistust kandes ei pruugi kinnipeetav olla igapäevaselt tööga hõivatud,

mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ta karistust kandes saaks elatist teenida, siis leiab kohus,

et rahalise karistuse kohaldamine ei saaks oma eesmärki täita, kuivõrd sellist liiki karistus ei

oleks täidetav ning tuleks täitmata jätmise korral asendada vangistusega. Samas saab

süüdistatava isikuandmetest järeldada, et tal ei ole aastaid olnud legaalset sissetulekut ning

Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusest nähtuvalt on süüdistatav ka töövõimetuspensionär. Seega

ei saakski ta ka vabaduses viibides töist sissetulekut, kuivõrd ta ei ole töövõimeline. Seega saab

asuda seisukohale, et isikul ei ole mingeid võimalusi rahalist karistust täita, kuna puuduvad

legaalsed sissetulekud ja ka võime töist sissetulekut saada. Seega ei oleks rahaline karistus

süüdistataval sissetuleku puudumise tõttu täidetav ei käesoleval ajal ega ka tulevikus, milline

asjaolu välistab rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamise ning süüdistatava

suhtes tuleb kohaldada vangistuslikku karistust.

Süüdistatav on temale KarS § 418 lg 1 ja § 202 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud süüteod toime

pannud ühe teoga, kuivõrd KarS § 418 lg 1 ettenähtud tegu toime pannes oli ta KarS § 202 lg 2

p 2 märgitud isikuks, s.t turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, mille

käitlemine oli ebaseaduslik, olles samal ajal isikuks, kes on varem toime pannud varguse.

Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Kuivõrd ülaltoodud sätete sanktsioonidest nähtuvalt on need kattuvad, siis kohus

leiab, et KarS § 418 lg 1 järgi toime pandud süütegu oli teo toimepanemise ajahetkel

ühiskonnale ohtlikum, s.t karistus tuleb mõista KarS § 418 lg 1 sanktsioonist lähtuvalt.

Kuigi karistus tuleb mõista KarS § 418 lg 1 sanktsioonist lähtuvalt, ei saa kohus tähelepanuta

jätta ka muid inkrimineeritud süütegusid, kuivõrd asjaolu, et süüdistatav pani ühe teoga toime

mitu tegu, muudab see süü süütegude kogumis suuremaks. Järgnevalt hindab kohus

süüdistatava süü suurust talle KarS § 202 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel,

mis seisneb süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, olles isikuks, kes on

varem toime pannud varguse. Süüdistatava ja tunnistajate ütluste kohaselt Kirill Tverskoi

tulirelva turustamise eest tasu ei saanud. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et

süüdistatav on teo toime pannud kavatsetult. Puutuvalt teo tehioludesse peab kohus vajalikuks

märkida seda, et kriminaaltoimikus leiduvate tõendite kohaselt on turustatud tulirelv omandatud

varavastase kuriteo toimepanemise tulemusena, s.o röövimise tulemusena. Samas võib

tõenditest teha järeldusele, et K. Tverskoile esitati versioon sellest, et tulirelv varastati tühjast

majast ning tulirelva turustamiseks üleandmise ajal K. Tverskoi süüteo toimepanemise

tegelikke asjaolusid ei teadnud. Väidetavalt avaldas tegelikke asjaolusid K. Tverskoile R. K

pärast tulirelva turustamist. Seega ei teadnud K. Tverskoi seda, et tulirelv oli saadud röövimise

tulemusena. Lisaks sellele toimus tulirelva turustamine R. K ja A. K initsiatiivil, kes ise K.

Tverskoi üles otsisid. Puutuvalt KarS 418 lg 1 ettenähtud kuriteo intensiivsusesse saab

järeldada, et K. Tverskoi valduses oli tulirelv lühikest aega, s.t keelatud eseme käitlemine oli

lühiajaline. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü on KarS § 63

lg 1 tähenduses kuritegude kogumis hinnatav siiski alla keskmise.

Järgnevalt hindab kohus Kirill Tverskoi süü suurust talle KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

õigusvastase teo toimepanemisel, kus süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise

väärkohtlemise episoodi toimepanemist. Tekitatud tervisekahjustust saab pidada keskmiseks,

kuna süüdistatav lõi kannatanut ühel korral vastu jalga ja ühel korral küll pea piirkonda, kuid

õnnelikul kombel tekkis vaid 5 cm pikkune haav, mille puhul piisas õmblemisest ja

valuvaigistite tarvitamisest, seega ei saa rünnet pidada väga intensiivseks. Samas ei saa kõrvale

jätta kuriteo toimepanemise vahendit, kuivõrd pelgalt rusikaga löömisel ei oleks lahtist

peahaava tekitatud, küll sai see võimalikuks kasutatud vahendi tõttu. Kohus loeb arvestades nii

süüteo tagajärge kui ka süüteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava süü keskmiseks.

Hinnates Kirill Tverskoi süü suurust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo

toimepanemisel, osundab kohus, et süüdistatav lõi L Nt noaga, tekitades torke-lõikehaava

vasaku kehakülje piirkonnas peensoole vigastusega ja haava vasaku käe 4. sõrme piirkonnas.

Seejuures saab tunnistaja I. T ütlustest ning ka süüteo tehioludest järeldada, et süüdistatav võttis

enne korterist väljumist ja L. N kohtuma minemist kaasa noa. Seejuures ei ole kriminaalasjas

kogutud mingeid tõendeid selle kohta, et joobes L. N oleks K. Tverskoile või I. Tle mingit ohtu

kujutanud. Küll võis L. N olla tüütu, kui ta korduvalt helistas ja korduvalt ukse taha tuli ning

eelnevalt ka akna taga karjus, mis võis häirida nii majaelanikke kui ka süüdistatavat ning

tunnistajat. Samas ei saa pidada õigustatuks L. N vaigistamiseks noa kasutamist, isegi siis, kui

see nuga ei olnud kuigi suur. Vaatamata sellele, et vigastuse iseloomu ja I. T ütluste kohaselt ei

saanud nuga olla pika teraga, tekitati kannatanule tervisekahjustus, mis oli eluohtlik ning sellise

tervisekahjustuse tekitamine oli süüdistatava teadlik ja tahtlik tegevus. Seetõttu kohtu

hinnangul, arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust, on süüdistatava

süü arvestades tagajärge ja tervisekahjustuste raskusastet ning kannatanu paranemise aega alla

keskmise.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses ning ka kohtuistungil tunnistanud süütegude toimepanemist, v.a

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemist. Samas on just KarS § 118 lg 1

p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu kõigist inkrimineeritud kuritegudest raskeim, kuivõrd

tegemist on esimese astme kuriteoga. Süüdistatav ei ole ühelgi korral ühegi kuriteo

toimepanemises kahetsust avaldanud. Mis puudutab karistust raskendavate asjaolude

esinemisse, siis asus prokurör kohtuvaidlustes seisukohale, et KarS § 418 lg 1 ja § 202 lg 2 p 2

kuriteod on toime pandud omakasu motiivil, olenemata sellest, kas süüdistatav sai omakasu või

mitte. Seevastu süüdistusaktis on prokuratuur olnud seisukohal, et karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Vaatamata prokuratuuri vastuolulistele seisukohtadele raskendava asjaolu

esinemise ja puudumise kohta leiab kohus, et kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest ei ole

võimalik järeldada, et süüdistatav oleks tegutsenud omakasu motiivil. Kohus on seisukohal, et

selles osas on tunnistajate ütlused tulirelva võõrandamisel saadud summa osas vastuolulised.

A. K selgitustest tulenevalt tõi K. Tverskoi neile 600 eurot, mille eest osteti hiljem ka K.

Tverskoilt narkootikume, seevastu sai R. K A. Klt 150 kuni 170 eurot ja kahepeale grammi

fentanüüli. Nendest ütlustest võib järeldada, et narkootiline aine osteti tulirelva müügist saadud

raha eest ja K. Tverskoilt, kuid sellest, et K. Tverskoi poolt tulirelva turustamisest saadud rahast

K. Tverskoilt narkootilisi aineid osteti, ei saa sellist ostu-müügi tehingut lugeda omakasu

motiiviks KarS § 58 p 1 tähenduses, kuivõrd nii R. K kui ka A. K teadsidki K. Tverskoid kui

isikut, kelle kaudu saab narkootilist ainet osta. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus nad

süüteo toimepanemise tulemusena saadud raha eest ostsid esimest korda narkootilisi aineid,

millest K. Tverskoi materiaalset kasu sai, vaid nad olid K. Tverskoilt narkootilisi aineid ostnud

ka varem. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises ei ole tuvastatud raskendavaid

asjaolusid. Seega ei ole asjaolusid, mis võiksid mõjutada karistust kergendamise või

raskendamise suunas.

Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et kõigi kuritegude puhul on tegemist ka n.ö

ühekordsete õigusriivetega, s.t süüdistatav ei ole ühtegi temale inkrimineeritud kuritegu toime

pannud korduvalt, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista inkrimineeritud kuritegude

eest karistused keskmises määras või alla keskmise määra, arvestades süütegude ohtlikkuse

taset teo toimepanemise hetkel, samuti arvestades süüdistatava keskmist või alla keskmise süüd.

Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus kuritegude kogumi eest liitkaristust moodustades KarS

§ 64 lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega. KarS § 418 puhul on kaitstavaks õigushüveks ühiskonna üldine turvalisus. Kuna

KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 ettenähtud kuriteod olid suunatud sama õigushüve vastu, kuid

erinevaid kannatanuid ja kuritegude toimepanemise vahelisi ajavahemikke arvestades toime

pandud erineva tahtlusega, siis arvestades erinevate õigushüvede riivete rohkust peab kohus

vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o

üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda siiski mitte täies ulatuses karistusi liites,

vaid osaliselt.

Kuivõrd kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2

vähendada süüdistatavale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.

Puutuvalt liitkaristuse moodustamisse kohtuotsuste kogumi eest, siis KarS § 65 lg 1 kohaselt

kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne

kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS § 64 sätestatud korras

ning eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest

maha.

Kohtuotsuste kogumis liitkaristuse kohaldamise osas on kohus seisukohal, et liitkaristust tuleb

moodustada samuti KarS § 64 lg 1 sätestatud rangeimat karistuse liitmise viisi kohaldades,

kuivõrd süüdistataval on kohtuotsuse kuulutamise ajaks neli kehtivat kriminaalkaristust.

Süüdistatavat on kahel korral karistatud süstemaatiliselt varavastaste kuritegude toimepanemise

eest ning kahel korral narkootilise aine suures ulatuses ebaseadusliku käitlemise eest. Taolised

süüteod viitavad üheselt sellele, et süüdistatav paneb tulu saamiseks toime erinevat liiki

süütegusid, kahjustades erinevaid õigushüvesid. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse ta aga

süüdi teist liiki kuritegudes, kusjuures ka KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eesmärgiks oli väidetavast võlgnikust J. T stimuleerimine võlga kiiremini tasuma ja KarS § 118

lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise tingis taas narkootiliste ainete käitlemisega

kaasnenud konflikti lahendamise vajadus. Seevastu KarS § 418 lg 1 ja § 202 lg 2 p 2 ettenähtud

kuritegude toimepanemine oli kantud muudest eesmärkidest, kuid samas seotud isikutega, kes

olid tema narkootilise aine käitlemisega seotud. Seega on süüdistatav aastate jooksul korduvalt

toime pannud nii esimese kui ka teise astme kuritegusid ning mõistetud karistused ei ole

süüdistatavat õiguskuulekusele sundinud ning tema elatise teenimine on toimunud eranditult

kuritegelikul teel.

Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on lisandunud veel kuriteod, mis riivavaid teisi

õigushüvesid, siis leiab kohus, et arvestades süüdistatava aastate jooksul toime pandud

kuritegude laialdast erinevaid õigushüvesid riivavat käitumist, seda, et teda on korduvalt

karistatud erinevate ainete ebaseadusliku käitlemise eest ning ta on taas käidelnud

ebaseaduslikult tulirelva, millele on lisandunud isikuvastased kuriteod, siis asub kohus

seisukohale, et kuna korduvalt karistatud süüdistatavale ei ole mõistetud ja kantud karistused

mõju avaldanud ning süüdistatav on jätkanud erinevaid õigushüvesid riivavat õigusvastast

käitumist, tuleb mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistus, mitte lugeda

liidetavatest karistustest kergemat kaetuks raskeimaga. Samas peab kohus võimalikuks

karistuste liitmisel liita karistused osaliselt, mitte täies ulatuses.

Puutuvalt KarS § 65 lg 1 sätestatud põhimõttesse, mille kohaselt tuleks otsuse kuulutamise

ajaks täielikult või osaliselt ärakantud karistus liitkaristusest maha arvata, peab kohus viitama

Riigikohtu lahendile, milles on märgitud, et kui süüdlane alles kannab talle esimese

süüdimõistva otsuse järgi kohaldatud karistust, moodustatakse esmalt liitkaristus § 64 ja § 65

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest ning seejärel määratakse otsuses kindlaks vaid liitkaristuse

kandmise aja algus. Juba ärakantud karistuse osa liitkaristusest mahaarvamine ei ole sel juhul

lubatud, vaid samaliigilised karistused tasandatakse nende jaoks ühise karistuse kandmise

algusaja määramise teel ja liitkaristuse kulgemise alguseks on sel juhul päev, millest alates on

arvestatud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algust (RKKK 1-16-9323/41 p

20.3).

Seega kuna süüdistatav kannab eelmise, s.o Harju Maakohtu 04.11.2022 kohtuotsusega

mõistetud karistust 5 aastat, 2 kuud ja 16 päeva vangistust, mida ta asus kandma alates

28.06.2022, tuleb käesoleva otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetava liitkaristuse kandmise

algust samuti arvestada alates 28.06.2022.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel,

ekspertiiside kulud ning esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk. Antud juhul on Kirill Tverskoilt Harju Maakohtu 04.11.2022

otsusega nr 1-22-6226 sundaraha summas 1635 eurot välja mõistetud. Kriminaalasjades, milles

mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole õigustatud sundraha

kahekordne väljamõistmine, mistõttu puudub alus süüdistatavalt uuesti esimese astme kuriteos

süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha väljamõistmiseks. Samas on tegemist olukorraga,

kus eelmise otsuse kuulutamise ajal oli esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega

kaasnevaks sundrahaks 1635 eurot, kuid 2023. aastal on esimese astme kuriteos süüdimõistva

otsusega kaasnevaks sundrahaks 1812 eurot ja 50 senti. Kuivõrd erineval ajal kehtivad

sundrahad on seotud erineval ajal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära

korrutistega ning kohus peab lähtuma kohtuotsuse kuulutamise ajal kehtivast kuupalga

alammäära korrutisest, siis mõistab kohus süüdistavalt välja erinevate kohtuotsuste kuulutamise

ajal kehtinud kuupalga alammäära korrutiste, ehk sundrahade vahe summas 177 eurot ja 50

senti.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud

kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest.

Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist, on kohtu

arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning

kuivõrd ka lühimenetluses on esimese astme kuriteo puhul kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii

või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava

kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale

makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.

Ekspertiisikulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis

menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis

määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on

selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale

saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja

ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja

lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr xxx ja DNA-ekspertiisiakt nr xxx olid kuriteo avastamise

seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid

ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et

kuna ekspertiisitulemused toetasid süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis

tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatava kanda täies mahus.

DNA-ekspertiisiakt nr xxx vastavalt selle tulemustele ei olnud kuriteo avastamise seisukohalt

vajalik ning selle tulemusel ei kogutud süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Pigem tuvastati

ekspertiisi tulemusena seda, et tegemist oli asjassepuutumatu isiku bioloogilise materjaliga,

millel ei olnud süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoga mingit puutumust. Sellest tulenevalt

asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ekspertiisikulu tuleb jätta süüdistavalt välja mõistmata,

jättes selle menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi isikuandmetest nähtub, et süüdistataval ei olnud püsivat sissetulekut

aastaid ja ta ei ole töövõimeline ning ta kannab hetkel karistust Tartu vanglas, leiab kohus, et

süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks.

Kohus peab vajalikuks märkida, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte

ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid.

Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb

esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine

annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks.

Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistataval on neli kehtivat kriminaalkaristust,

s.h nii esimese kui ka teise astme kuritegude toimepanemis tõttu, mistõttu on ta teadlik ka

sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad järjekordselt

tema enda kanda jäävad menetluskulud. Seejuures on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime

pannud neli erinevat kuritegu ja süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik

valik. Seetõttu ei saa süüdistatava süülist käitumist kuidagi hinnata juhuslikku laadi

käitumiseks. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude

vähendamist. Sellest tulenevalt tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt

täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulu suurusest, samuti süüdistataval püsiva sissetuleku

puudumisest ning pikemaajalise vangistuse kandmisest lähtuvalt, et esinevad alused

võimaldada menetluskulu hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12)

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise

tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasjas on tõenditeks CD-R ja DVD-R plaadid erinevate salvestistega, mis asuvad

kriminaalasja materjalide juures. Nii asuvad toimikus CD-R plaat Häirekeskusese kõnedega (I

kd, tl 4 järel ümbrikus), CD-R plaat täiendava vaatlusprotokollide videofailidega (I kd, tl 33

järel ümbrikus), CD-R plaat vaatlusprotokolli lisadega (I kd, tl 63 järel ümbrikus), DVD-R plaat

01.07.2022 asitõendi vaatlusprotokolli videosalvestustega (I kd, tl 141 järel ümbrikus), DVD-

R plaat vormikaamera salvestistega (I kd, tl 158 järel ümbrikus) ning DVD-R plaat

Häirekeskuse kõnega (II kd, tl 67 ümbrikus). Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud

kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas

tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta

kriminaaltoimikusse.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis

kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas üleandmis-vastuvõtmise akti nr xxx alusel (I

kd, tl 201).

28.06.2022 aadressil xxx-x, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti kaasa ning

pakendati ja vaadeldi padjapüüri padjaga (pakend nr 11). Kriminaaltoimikus leiduvatest

tõenditest saab järeldada, et asjade omanikuks on I T. Kuivõrd I T oli kriminaalasjas tunnistaja

ja ta kannab karistust ning kohus arutas asja lühimenetluses, ei olnud kohtul võimalik

lühimenetlusest tingitud tõendite uurimisele kehtestatud piirangute tõttu tuvastada kas asjade

omanik soovib asju tagasi või soovib nende hävitamist. Kuivõrd tegemist on asjadega, milliste

konfiskeerimiseks ja riigi omandisse võtmiseks alus puudub ja kohus ei saa seetõttu teha

otsustust asjade hävitamiseks, asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et asjad on

määrdunud, tuleb need asjad tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule I T.

Kuivõrd I. T kannab karistust Tallinna vanglas, siis tuleb tagastavad asitõendid tagastada I Tle,

edastades asjad Tallinna vangla administratsiooni kaudu, hoiustamaks asju I T isiklike asjade

laos.

11.06.2022 on L N isiku läbivaatuse käigus ära võetud ja pakendatud ning vaadeldud sinisekirju

aluspesu (pakend nr 1), hele t-särk (pakend nr 2), musta värvi jakk (pakend nr 3), tumedad

teksapüksid vööga (pakend nr 4), musta värvi jalatsid (pakend nr 5) ja sinine nokamüts (pakend

nr 6). Lühimenetluse sätete kohaselt kutsutakse kohtuistungile lisaks prokurörile, süüdistatavale

ja kaitsjale ka kannatanu.

Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kannatanu L. N kannab karistust

kinnipidamiskohas, s.o Tallinna vanglas. Seega pelgalt kutse peale ei ole kannatanul võimalik

kohtuistungile ilmuda, mistõttu vältimaks kannatanu liigset edasi-tagasi konvoeerimist tegi

kohus kinnipidamiskoha administratsioonile päringu, tuvastamaks kannatanu soovi osaleda

kannatanuna kohtuistungil. L. N vastavalt oma kirjalikule avaldusele kohtuistungil osaleda ei

soovinud ning kohtul puudus alus kannatanu tahtevastaseks kohtuistungile toimetamiseks.

Seejuures ei takista kannatanu kohtuistungile ilmumata jätmine kriminaalasja kohtulikku

arutamist lühimenetluses. Samas jäi seetõttu tuvastamata kannatanu tahteavaldus temale

kuuluvate ja asitõendite hoidlas hoiustatud asitõendite osas, sest kohus saanuks arvestada vaid

kannatanu suulise tahteavaldusega kohtuistungil ja kohus ei saa lühimenetluses täiendavaid

tõendeid koguda tuvastamaks kannatanu seisukohti kriminaalasjas olulise tähtsusega asjaolude

tuvastamiseks kirjalike tõendite vormis, nt kirjavahetusega.

Kohus leiab, et kuigi osa riietest on määrdunud, on asjade omanik teada ning kohtul puudub

alus väita, et asjad tuleks hävitada seetõttu, et tegemist on väärtuseta asjadega kuna kohus ei

ole neid konfiskeerinud ega riigi omandit nendele asjadele kehtestanud. Seetõttu tuleb asjad

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule L N, edastades asjad L N

kinnipidamiskoha, s.o Tallinna vangla administratsioonile hoiustamaks asju L N isiklike asjade

laos.

07.06.2022 Kirill Tverskoi kinnipidamisel leiti Kirill Tverskoi juurest ja võeti ära sularaha

summas 240 eurot ja 40 senti, mis pakendati ja hoiustati asitõendite hoidlas (pakend nr 1).

Kuivõrd sularaha omanik on teada ja sularaha konfiskeerimise taotlust ei esitatud, tuleb

sularaha tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Kirill Tverskoile. Kuna süüdistatav kannab

karistust Tartu vanglas ning Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 16 kohaselt on sularaha

kinnipeetavale vanglas keelatud ja ka sularahas arveldamine on vanglas VSkE § 53 lg 1 kohaselt

keelatud, välja arvatud samas paragrahvis sätestatud erandite korral, tuleb tagastatav sularaha

kanda Kirill Tverskoi vanglasisesele isikuarvele või anda üle Kirill Tverskoi volitatud isikule.

07.06.2022 Kirill Tverskoi kinnipidamisel ära võetud ning 08.07.2022 vaatluse käigus

nutiseadmete Samsung SM-A226B ja L8STAR BM10 kopeeritud koopiafailid, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas (I kd, tl 226-228), minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse,

mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb andmehoidlast kustutamise teel KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/