1-10-474/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-474

M Ä Ä R U S

15.veebruaril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kriminaalhooldusametnik Marika Männik osavõtul arutanud avalikul kohtuistungil erakorralist ettekannet G.U (end. P.L) suhtes,

l e i d i s:

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.jaanuari 2010.a otsusega on G.U süüdi tunnistatud KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistatud 6-kuulise vangistusega. KarS §

69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ümberarvestatuna 360 tundi, mis

tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati G.U kriminaalhooldusele. Kohtuotsus jõustus 26.jaanuar 2010.a.

06.augustil 2010.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles

taotles G.U-le kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik on hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

Tartu Maakohtu 08.septembri 2010.a määrusega jäeti G.U-le Tartu Maakohtu

18.jaanuari 2010.a otsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistus täitmisele pööramata.

12.jaanuaril 2011.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande, milles

taotles G.U-le kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik on hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde.

G.U põhjendas kohtuistungil enda poolset üldkasuliku töö sooritamata jätmist seoses pakutud tööga, mis talle ei sobinud. Samuti puudusid tal enda sõnul riided, mis oleksid olnud sobilikud õues töö tegemiseks. Ta oli nõus tegemata jäänud töötundide ümberarvestamisega ja karistuse ärakandmisega.

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.U on käesolevaks ajaks sooritanud mõistetud 360-st üldkasuliku töö tunnist ära 321,5 üldkasuliku

töö tundi, millest on pärast eelmise erakorralise ettekande läbi vaatamist sooritatud vaid 2

tundi. Kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel käimise nõuet on süüdimõistetu pärast viimase erakorralise ettekande esitamist rikkunud ühel korral, kuid siiski ilmus süüdimõistetu

päev pärast kokkulepitud kokkusaamist omal initsiatiivil kriminaalhooldusosakonda, et

registreerimiskohustust täita. Üldkasuliku töö tegemise kohustuse mittetäitmist on

süüdimõistetu põhjendanud erinevate probleemidega. Erakorralisest ettekandest ja

kohtuistungil avaldatust nähtub, et süüdimõistetul esineb probleeme ka narkootikumide tarvitamisega, millest ta ei ole suutnud hoiduda vaatamata heale koostööle temale määratud tugiisikuga. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu võib olla süüdimõistetu poolt üldkasuliku töö

tegemise takistuseks. Seega ei ole kohus tuvastanud G.U mingeid põhjendatud takistusi või tervislikke probleeme, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena üldkasuliku töö tundide mittetegemiseks.

Asja materjalidest nähtub, et 05.jaanuaril 2011.a on süüdimõistetu esitanud

kriminaalhooldusametnikule avalduse, milles palub temale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna ei suuda üldkasulikku tööd sooritada. Seega leiab kohus, et eelkõige tuleb lähtuda kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu enda arvamusest, et üldkasuliku töö jätkamine ei

ole süüdimõistetu suhtes enam võimalik. Samuti on kriminaalhoolduse ajal süüdimõistetu

suhtes tehtud üks väärteootsus, millega teda karistati ühistranspordiseaduse § 547 alusel

rahatrahviga, mis on käesolevaks ajaks tasumata ning käesoleval ajal on ta võetud teises kriminaalasjas KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 alusel 07.veebruaril 2011.a. kahtlustatavana vahi alla.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.U on talle mõistetud karistusse suhtunud

ükskõikselt. Kohus on karistuse mõistmisel andnud talle võimaluse jätkata elu vabaduses tehes kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde ja täites kriminaalhoolduse nõudeid.

G.U seda teinud ei ole ja on oma ükskõikse suhtumisega näidanud oma

vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Seega on

kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud ning G.U-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kuna käesolevaks ajaks on G.U sooritatud 321,5 üldkasuliku töö

tundi, siis tuleb nimetatud üldkasuliku töö tunnid täitmisele pööratavast vangistusest maha arvestada.

Juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3, KarS § 69 lg 6, kohtunik

m ä ä r a s:

Pöörata (IK xxx) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.jaanuari G.U-le

2010.a otsusega mõistetud ja kandmata karistus kolmkümmend kaheksa ja pool (38,5)

üldkasuliku töö tundi, mis ümberarvestatuna teeb üheksateist (19) päeva vangistust, täitmisele.

G.U karistuse kandmise aja algust lugeda tema kinnipidamisest 07.veebruarist 2011.a.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtunik