1-10-5926/20 · 1-10-5926/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-5926

M Ä Ä R U S

14.veebruaril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kriminaalhooldusametnik Maret Konson osavõtul

arutanud avalikul kohtuistungil kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet J.Z-i suhtes

l e i d i s :

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.mai 2010.a otsusega tunnistati J.Z süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 69

alusel asendati mõistetud vangistus 120 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati J.Z Tartu Vangla Tartu linna

talituse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 14.mail 2010.a.

02.detsembril 2010.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande J.Z-ile

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks kuna isik hoidub

kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas ja ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde ja täpsustas, et käesolevaks ajaks on J.Z tegemata 104 üldkasuliku töö tundi.

J.Z põhjendas kohtuistungil üldkasuliku töö sooritamata jätmist ja

kriminaalhoolduse nõuete rikkumist palgatöö tegemisega väljaspool Tartut ja materiaalsete

vahendite puudumisega, et üldkasuliku töö tegemisele ning registreerimisele sõita. Hiljem tekkisid alkoholiprobleemid, mis takistasid nii kriminaalhooldusel käimist kui töö tegemist. Ta oli nõus talle mõistetud karistuse täitmisele pööramisega.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et J.Z ei ole kandnud oma karistust kohtuotsuses ettenähtud tingimustel. Ta ei ole täitnud nõuetekohaselt

üldkasuliku töö tunde, käesolevaks ajaks on tal tehtud vaid 16 tundi üldkasulikku tööd

mõistetud 120-st. J.Z-i poolt toodud põhjendustest, miks ei ole ta suutnud

üldkasulikku tööd rohkem teha, ilmnes tema ükskõikne suhtumine ja tõsised

alkoholiprobleemid. Samuti puudub tal hetkel kindel elukoht ja ta elab erinevate tuttavate

juures. Kohus ei ole tuvastanud J.Z mingeid põhjendatud takistusi või tervislikke probleeme, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena töötundide mittetegemiseks.

Samuti on J.Z jäänud mitmel korral kriminaalhooldusametniku juurde

registreerimiskohustuse täitmisele ilmumata, ta ei ela määratud elukohas ega ole elukoha

vahetusest kriminaalhooldusametnikku teavitanud ning samuti on kriminaalhooldajal olnud

võimatu saada temaga muul viisil kontakti. Kohtuistungil ei osanud süüdimõistetu

kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumistele mõjuvaid põhjendusi tuua ja kohus ei ole

tuvastanud ka selliste põhjenduste esinemist. Erakorralisest ettekandest nähtub, et

süüdimõistetu isa on teda iseloomustanud kui vastutustundetut ja asotsiaalse eluviisiga

inimest ning ka käesoleva erakorralise ettekande läbivaatamiseks tuli kohtul süüdimõistetu

tagaotsitavaks kuulutada, kuna muul viisil ei olnud tema kohtuistungile ilmumist võimalik tagada. J.Z on ise valmis karistuse reaalselt ära kandma kuna ta ei ole kindel, et ta oleks edaspidi suuteline ettenähtud kohustusi korrektselt täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.Z on talle mõistetud karistusse suhtunud ükskõikselt. Kohus on karistuse mõistmisel andnud talle võimaluse jätkata elu vabaduses tehes kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde ja täita kriminaalhooldusnõudeid. J.Z seda teinud ei ole ja on oma ükskõikse suhtumisega näidanud ülesse vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisesse. Seega on kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud ning J.Z-ile

mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kuna käesolevaks ajaks on J.Z sooritatud 16 üldkasuliku töö tundi, siis tuleb nimetatud üldkasuliku töö tunnid täitmisele pööratavast karistusest maha arvestada.

KrMS § 428, 432 lg 3, KarS § 69 lg 6, kohtunik

m ä ä r a s :

Pöörata (IK xxx) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.mai J.Z-ile 2010.a otsusega mõistetud ja kandmata karistus ükssada neli (104) üldkasuliku töö tundi, mis ümberarvestatuna teeb üks (1) kuu ja kakskümmend kaks (22) päeva vangistust, täitmisele.

J.Z-i karistuse kandmise aega hakata lugema alates tema kinnipidamisest 08.veebruarist 2011.a.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtunik