1-07-15112/39 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2011 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas Kriminaalasi 1-07-15112 Kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. mai 2008 otsuse kohaselt – tunnistati

P.A süüdi (KarS) § karistusseadustiku

200 lg 2 p 4,5,7,8,9 ja §117 lg 1 järgi ja mõisteti talle

karistusena vangistus 4 aastat; KarS § 65 lg 2 ja §64 lg 1

alusel suurendati kohtuotsusega P.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07. aprilli 2008.a otsusega P.A-le mõistetud karistuse ärakandmata

osa vangistuse 3 aastat võrra ning mõisteti P.A-le liitkaristus vangistusena 4 aastat ja 3 kuud;

KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrati, et P.A tuleb koheselt ära kanda vangistus tähtajaga 1

aasta ja vangistus 3 aastat ja 3 kuud mõisteti tingimisi 2

aastase katseajaga. Katseajaks allutati P.A KarS §75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Hele Ilisson Taotluse esitaja Kriminaalhooldaja Maila Sarap Prokurör Milvi Väin Süüdimõistetu P.A (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxx xx-xx xxxxx xxxx) Kaitsja Advokaat Neeme Leok Taotlus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse erakorraline ettekanne süüdimõistetu P.A kohta Ettekande läbivaatamise aeg 15.veebruar 2011

RESOLUTSIOON

Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes KarS §74 lg 4 ja KrMS §145, 427 lg 1, 431 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s:

Jätta erakorraline ettekanne P.A suhtes rahuldamata.

Jätkata Tartu Maakohtu 19.mai 2008 otsusega ja Tartu Maakohtu

03.septembri 2009 määrusega P.A suhtes kohaldatud kriminaalhooldust.

Määruse peale võib kohtumenetluse pool, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on

piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale.

Määruse koopia saata süüdimõistetule ja Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud

P.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19. mai 2008 otsusega, millega tunnistati P.A süüdi (KarS) § 200 lg 2 p 4,5,7,8,9 ja §117 karistusseadustiku

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 4 aastat; KarS § 65 lg 2 ja §64 lg 1 alusel suurendati kohtuotsusega P.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.

aprilli 2008.a otsusega P.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa

vangistuse 3 aastat võrra ning mõisteti P.A-le liitkaristus vangistusena 4 aastat ja 3 kuud; KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrati, et P.A tuleb koheselt ära kanda vangistus tähtajaga 1 aasta ja vangistus 3 aastat ja 3 kuud mõisteti tingimisi 2 aastase

katseajaga. Katseajaks allutati P.A KarS §75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS §75 lg 2 p 2 kohaselt keelati P.A tarvitada alkoholi. Tartu

Maakohtu 03.septembri 2009 määrusega pikendati P.A-le Tartu Maakohtu 19.05.2008 kohtuotsusega määratud katseaega ühe aasta võrra. KarS §75 lg 4, §75 lg 3 ja §75 lg

2 p 2 alusel kohustati P.A mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt 21.01.2011.a. kriminaalhooldusseaduse esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud

P.A kohta. Ettekandest nähtuvalt toimus 16.09.2009.a. P.A-ga

õnnetus, kus ta kukkus 3 korruse kõrguselt alla, õnnetuse ajal oli P.A alkoholijoobes.

Lisaks eeltoodule nähtub 13.01.2011.a. karistusregistri väljavõttest, et P.A on 02.11.2010.a. toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritud AS §71 järgi. Ettekandest nähtub, et muid kontrollnõudeid ja – kohustusi on P.A täitnud nõuetekohaselt.

Eeltoodust tulenevalt palub kriminaalhooldusametnik P.A suhtes karistus täitmisele pöörata.

P.A avaldab, et ta on teinud oma rikkumisest järeldused ning ta kahetseb toimepandut. Ta seletab, et pärast õnnetust on tema tervislik seisund väga halb, ta käib pidevalt

taastusravis ning arstide sõnul peab ta olema väga hoolas enda suhtes. P.A palub karistust täitmisele mitte pöörata.

Prokuröri seisukoht

Prokurör on seisukohal, et karistuse täitmisele pööramise vajadus ei ole käesoleval juhul

proportsionaalne toimunud rikkumise raskusega. Prokurör viitab asjaolule, et P.A tervislik seisund pärast 16.09.2009 toimunud õnnetust on halb ning et tema suhtes peab olema

tagatud arstiabi kättesaadavus. Lisaks viitab prokurör asjaolule, et ettekandest nähtuvalt on P.A muid kontrollnõudeid ja – kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Prokuröri hinnangul ei

ole põhjust ühekordse rikkumise tõttu pöörata mõistetud karistust täitmisele. Eeltoodust

tulenevalt asub prokurör seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine ei ole asjaolusid arvestades õiglane ja vajalik.

Kaitsja adv. N.Leok palub jätta karistuse täitmisele pööramata, kuna P.A tervislik

seisund ei võimalda tal karistust kanda. Kaitsja selgitab, et P.A peab olema tagatud

arstiabi kättesaadavus ning ta peab käima taastusravis. Samuti märgib kaitsja, et rikkumise raskus ei ole proportsioonis kandmisele kuuluva karistusega. Kriminaalhooldusametniku taotlus

Kriminaalhooldusametnik jääb kohtuistungil oma taotluse juurde.

Kohtu määruse resolutsioon ja põhjendused

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud

küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

P.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19. mai 2008 otsusega, millega tunnistati P.A süüdi (KarS) § 200 lg 2 p 4,5,7,8,9 ja §117 karistusseadustiku

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistusena vangistus 4 aastat; KarS § 65 lg 2 ja §64 lg 1 alusel suurendati kohtuotsusega P.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.

aprilli 2008.a otsusega P.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa

vangistuse 3 aastat võrra ning mõisteti P.A-le liitkaristus vangistusena 4 aastat ja 3 kuud; KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrati, et P.A tuleb koheselt ära kanda vangistus tähtajaga 1 aasta ja vangistus 3 aastat ja 3 kuud mõisteti tingimisi 2 aastase

katseajaga. Katseajaks allutati P.A KarS §75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS §75 lg 2 p 2 kohaselt keelati P.A tarvitada alkoholi. Tartu

Maakohtu 03.septembri 2009 määrusega pikendati P.A-le Tartu Maakohtu 19.05.2008 kohtuotsusega määratud katseaega ühe aasta võrra. KarS §75 lg 4, §75 lg 3 ja §75 lg

2 p 2 alusel kohustati P.A mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume.

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse

kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 21.01.2011.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline

ettekanne, millest nähtub, et P.A on rikkunud käitumiskontrolli ajal

kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on taotlenud P.A suhtes karistuse täitmisele pööramist.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Karistusseadustiku (KarS) (RT 61/01-364) § 74 lg.4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et P.A on 02.11.2010.a. toime pannud väärteo, mis

on kvalifitseeritud AS §71 järgi. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud asjaolu, et P.A rikkus kohustust, mitte tarvitada alkoholi. Kohtuistungil süüdimõistetu selgitas, et ta saab aru oma rikkumisest, kahetseb tehtud ning palub

võimalust näidata, et ta suudab edasise katseaja käigus täita kontrollnõudeid ja – kohustusi nõuetekohaselt. P.A palub karistust täitmisele mitte pöörata. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu

saatmise KarS §74 lõikes 5 või 6, §76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega

mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vastavalt KarS § 74 lg.4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud P.A suhtes

karistuse täitmisele pööramine. Kohus arvestab asjaolu, et muid kohtulahendis märgitud

kontrollnõudeid ja – kohustusi on P.A täitnud nõuetekohaselt ning ettekandes märgitud

rikkumiste vahe oli aasta. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaatamata P.A eksimusele KarS § 75 lg. 2 p. 2 vastu, tuleb talle anda võimalus kanda karistust tingimisi ja seda vangistusena täitmisele mitte pöörata.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole rikkumise raskus proportsionaalne kandmata jäänud karistuse osa (3 aastat 3 kuud) täitmisele pööramisega. Eeltoodud asjaoludest lähtudes kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Hele Ilisson

Kohtunik