5-23-28/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-23-28 Otsuse kuupäev 26. aprill 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Nele Parrest, liikmed Heiki Loot ja Kaupo Paal Kohtuasi Merike Lumi kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 14. aprilli 2023. a otsuse nr 90 peale Menetlusosalised Merike Lumi Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Merike Lumi kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu linna valimiskomisjon määras 6. aprilli 2023. a otsusega nr 3 Merike Lumi Tartu Linnavolikogu liikme volituste lõppemise tõttu Tartu Linnavolikogu liikmeks asendusliikme Aivar Söödi. Otsuse põhjenduste kohaselt sai Tartu linna valimiskomisjonile teatavaks, et Tartu Linnavolikogu liikme M. Lumi püsiv elukoht ei asunud rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas ajavahemikul 1. detsember 2021 kuni 19. november 2022. Rahvastikuregistri andmetel oli eelnimetatud ajal tema püsivaks elukohaks Kastre vald. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lõike 1 punkti 3 alusel lõppesid M. Lumi volitused Tartu Linnavolikogu liikmena 1. detsembril 2021 automaatselt (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-17-10, punkt 18). KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud volituste lõppemise eesmärk on sarnane püsiva elukoha nõudega kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerimisel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-47-14, punktid 17 ja 32; vt lisaks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-45-13, punkt 24).

2. M. Lumi esitas 8. aprillil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Tartu linna valimiskomisjoni 6. aprilli 2023. a otsuse nr 3 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli registrikande muutmise põhjuseks perioodil 1. detsember 2021 kuni 19. november 2022 asjaolu, et kaebaja alustas soetatud elamu renoveerimist, kavatsedes tulevikus sinna elama asuda. See ei õnnestunud ning kaebaja ei ole seal päevagi elanud. Kaebaja püsiv elukoht on olnud kogu aja Tartu linnas (vt ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõiked 1 ja 2 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3- 2-1-13-16, punkt 13). Ühel ajal mitmes kohas elukoha omamine tuleb välja selgitada tõendite kogumise abil, mida Tartu linna valimiskomisjon ei teinud. Valimiskomisjon ei võtnud otsust vastu kohe pärast registrikande muutmist. Ei ole usutav, et volikogu ega valimiskomisjon registrikande muutmisest ei teadnud. Mõistlik menetlusaeg on möödunud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

5-23-28

2(4) 6. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-78-14, punktid 13, 14 ja 16). Kui vaidlusalune otsus on õiguspärane, on õigustühised Tartu Linnavolikogu otsused, mille vastuvõtmisel kaebaja osales.

3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 14. aprilli 2023. a otsusega nr 90 kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Tartu linna valimiskomisjoni seisukohtadega. KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga volikogu valimistel (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) § 5). KOVVS § 5 lõike 1 järgi on püsiv elukoht hääleõiguse mõistes see elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. TsÜS §-l 14 ei ole praeguse vaidluse lahendamisel seetõttu tähtsust. Kohtupraktika kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused ennetähtaegselt juriidilise fakti saabumisel, st elukoha andmete muutmisel (teise omavalitsuse territooriumil asuvale aadressile). Vastupidine tõlgendus ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. KOKS ei näe ette kohustust kontrollida pidevalt volikogu liikmete elukohaandmeid rahvastikuregistrist. KOKS § 18 lõike 2 kohaselt peab volikogu liige ise oma elukoha muutusest linnasekretäri teavitama. Selle kohustuse jättis M. Lumi täitmata. Sellest, et kaebaja jättis linnasekretäri elukoha andmete muutmisest teavitamata ja osales volikogu töös volituste lõppemise järel, ei tekkinud tal õigustatud ootust, et tema volitused volikogu liikmena jäävad kehtima.

4. Asjas ei ole tähtsust, et otsuse tegemise ajal oli M. Lumi elukoht Tartu linnas. Samuti ei ole asjakohane viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile asjas nr 3-2-1-13-16, sest see on tehtud notari ametitoimingu asjas pärimise kohta ega ole laiendatav volikogu liikme elukoha küsimusele. Kastre valla elukoha andmed olid ajavahemikul 1. detsember 2021 kuni 19. november 2022 kantud rahvastikuregistrisse õigusliku tähendusega elukoha aadressina (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lõiked 1 ja 2). Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist (RRS § 66 lõige 1). Nii KOVVS kui ka KOKS mõttega on kooskõlas, et isik, kes on kaotanud hääletamis- ja kandideerimisõiguse selles vallas või linnas, kaotab volikogu liikmesuse. Seda ka juhul, kui ta muudab hiljem uuesti püsivat elukohta. Elukoha muutmise põhjendused ei ole olulised, sest seadus sätestab imperatiivselt, et selle volikogu liikme, kelle püsiv elukoht ei ole samas vallas või linnas, volitused lõpevad sellise juriidilise fakti korral automaatselt. Volikogu otsuste õiguspärasuse ega kehtivuse kohta seisukoha võtmine ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

5. M. Lumi esitas Riigikohtule kaebuse, milles soovib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 90 ja Tartu linna valimiskomisjoni 6. aprilli 2023. a otsuse nr 3 tühistamist. Kaebuse kohaselt on asjas tähtsus sellel, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli M. Lumi elukoht Tartu linnas. Riigikohtu halduskolleegium on 21. juunil 2022 asjas nr 3-21-2230/16 tehtud määruse punktis 11.2 märkinud, et kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijate rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku püsiva elukoha lahknevus ei ole õiguslikult lubatav (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. septembri 2021. a otsus asjas nr 5-21-12/2, punkt 26). RRS § 68 kohustab isikut tagama rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse. See nõue muutuks sisutuks, kui puuduks võimalus kontrollida nõude täidetust. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt elukohateate alusel rahvastikuregistrisse tehtav kanne ei seisne üksnes andmete sisestamises, vaid ka nende õigsuse kontrollimises. Lisaks on rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse vastu oluline avalik huvi (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-18-7/8, punktid 136 ja 137). Eelmärgitu laieneb ka isikule, kes on juba volikogu liige. Ei vaielda selle üle, et kaebaja tegelik elukoht on kogu aeg olnud Tartu linnas. Lisaks on möödas mõistlik menetlusaeg. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud arvestama Tartu linna valimiskomisjoni otsusega kaasnevate tagajärgede ja mõjudega.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

5-23-28

3(4)

6. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb otsuses nr 90 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Käesolevas valimisasjas on vaidluse all, kas Tartu linna valimiskomisjon kohaldas õigesti KOKS § 18 lõike 1 punkti 3, kui ta luges M. Lumi volitused Tartu Linnavolikogu liikmena ennetähtaegselt lõppenuks. Nimetatud sätte kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seoses isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas.

8. Volikogu liikme volitused lõpevad automaatselt KOKS § 18 lõikes 1 loetletud alustel sättes nimetatud juriidilise fakti tekkimisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-17-10, punkt 18). Kuna tegu on automaatse volituste lõppemise alusega, peab selle ilmnemise tuvastamine olema lihtne (vrd teised lõikes 1 nimetatud alused, nt surm, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine, nimetamine teisele ametikohale). KOKS § 18 ei näe ette võimalust volikogu liikme volituste taastamiseks, kui KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 märgitud alus ära langeb (vrd KOKS §-d 19 ja 201), vaid tegemist on range eeldusega volikogu liikme mandaadi omamiseks, mis peab olema täidetud kogu volikogu liikmeks oleku aja (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1- 45-13, punkt 22).

9. KOKS § 18 lõike 1 punkt 3 seob volikogu liikme volituste lõppemise tema püsiva elukoha muutusega väljapoole seda valda või linna, mille volikogu liige isik on. Norm sätestab, et volikogu liikme püsiva elukoha kindlakstegemisel tuleb võtta aluseks rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed. Sama kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi järjepidev praktika (vt kolleegiumi 15. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-47-14, punktid 32 ja 33; vt ka kolleegiumi 28. septembri 2021. a otsus asjas nr 5-21-12/2, punkt 22 ja seal viidatud kolleegiumi praktika). Kolleegium jääb ka praeguses asjas enda varasemate seisukohtade juurde. Kui rahvastikuregistris märgitud elukohaandmed seostuvad vahetult avaliku ülesande täitmisega (vt RRS § 66 lõige 1), esineb registriandmete õigsuse vastu kaalukas avalik huvi. Sellisel juhul tuleb isikul olla tavapärasest hoolsam, et tagada enda elukohaandmete õigsus ning vastavus tegelikule olukorrale. Kohustust tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus rõhutab ka RRS § 68.

10. Seega tuli kaebaja püsiva elukoha andmete osas lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest ning linna valimiskomisjon ei pidanud M. Lumi elukohaandmete kindlakstegemiseks koguma lisatõendeid. Kohtuasjas ei vaielda selle üle, et rahvastikuregistri andmete kohaselt ei asunud M. Lumi elukoht 1. detsembrist 2021 kuni 19. novembrini 2022 Tartu linnas, vaid Kastre vallas. Kuivõrd volikogu liikme volitused lõpevad juriidilise fakti tekkimisel ega taastu, ei ole asja lahendamisel tähtsust, et Tartu linna valimiskomisjoni 6. aprilli 2023. a otsuse tegemise ajal oli M. Lumi rahvastikuregistrijärgne elukoht Tartu linnas.

11. Tartu Linnavolikogu otsuste õiguspärasus ei ole käesolevas asjas vaidluse all, mistõttu ei käsitle kolleegium sellekohaseid kaebaja väiteid.

12. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni 14. aprilli 2023. a otsus nr 90 ja Tartu linna valimiskomisjoni 6. aprilli 2023. a otsus nr 3 on õiguspärased.

5-23-28

4(4) 13. M. Lumi kaebus jääb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)