1-10-15063/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 24.jaanuar 2011.a., Tallinn, eelistung Kriminaalasja number 1 – 10 – 15063

Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi O.N-i süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 6.detsembrist 2010.a. Apellatsiooni esitaja Kannatanu R. L. Prokurör Rainer Amur Süüdistatav

O.N

(ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses,) Kaitsja Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu otsus 6.detsembrist 2010.a.

O.N-i suhtes kannatanu R. L. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamise osas kriminaalmenetlusseaduse

olulise rikkumise tõttu ja saata kriminaalasi selles osas

Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Esitatud apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord

Kohtumäärus on vaidlustatav määruskaebe korras.

Prokurör võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamise päevast.

Süüdistataval on õigus esitada Riigikohtule

määruskaebus 10 päeva jooksul alates selle teadasaamise päevast advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 6.detsembril 2010.a. süüdi tunnistada O.N KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta 3 ( kolm ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata

kui ta kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu. Täidab kontrollnõu-deid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel

Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel O.N-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 ( kuueks ) kuuks.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast ja mootorsõiduki juhtimisõiguse ära-võtmise aega arvestada kohtuotsuse jõustumise ajast. Välja mõista O.N-ilt tsiviilhagi R. L. kasuks summas 70000 krooni.

O.N mõisteti süüdi selles, et tema 16.06.2010. a. kella 19:45 ajal juhtis

mootorratast Kawasaki ZX-6R registreerimismärgiga XXXX, liikudes Tallinnas mööda

Tulika tänavat Sõpruse pst suunas, lähenedes Endla – Tulika – Sõpruse pst valgusfooridega reguleeritud ristmikule, olles Tulika tänaval möödunud mitmest 50 km/h liikuvast mootorsõidukist, liikudes kiiremini lubatust, ei olnud ta piisavalt ettevaatlik ega

tähelepanelik /LE § 154/, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse selliseks, mis

arvestaks kõikide võimalike liiklusoludega / teiste sõidukite liikumine; valgusfooride

tulede muutumine/, et ta suudaks oma sõiduki ees-poolse nähtavusulatuse piires peatada teel etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli teadmine, et valgusfooris

on tuled muutuvad, mitte püsivad /LE § 123/, kuid sellegipoolest ta ei vähendanud ristmikule lähenedes piisavalt sõiduki kiirust ning ei jäänud stoppjoone ees seisma kuigi talle oli selleks hetkeks valgusfooris süttinud keelav „punane“ tuli /LE § 168/, vaid jätkas punast foorituld eirates ja kiirendades liikumist ristmikule välja /LE lisa 1 p 1/, mille tõttu

ei andnud teed lubava „rohelise“ tulega Sõpruse pst-l reguleeritud ülekäigurada

mootorratturi suhtes vasakult paremale teed ületavale jalakäijale R. L.’le, sõites

jalakäijale otsa, millest jalakäija paiskus vastu asfalti /LE § 64/, saades eluohtlikud tervisekahjustused /LE § 44/.

Süüdistatav ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Kannatanu vaidlustab apellatsioonis kohtuotsusega tema kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju suurust.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellatsioonis taotleb kannatanu maakohtu otsuse tühistamist tema kasuks väljamõistetud tsiviilhagi suuruse osas ja uue otsusega rahuldada tema tsiviilhagitäies ulatuses ning mõista välja tema kasuks 300000 krooni. Apellant leiab, et kohus ei ole arvestanud kõiki kannatanu jaoks olulisi asjaolusid, mis

on kajastatud nii hagiavalduses kui ka kohtustungi protokollis ning selletõttu on välja

mõistetud ebaõiglaselt väike mittevaraline kahju. Ka leiab kannatanu, et kohus ei ole

mitte kuidagi põhjendanud oma seisukohta, miks tsiviilhagi kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Otsuses puudub täielikul tsiviilhagisse puutuv argumentatsioon ja juriidilised järeldused ning viited seadusele. Kannatanu esitab apellatsioonis veelkord asjaolud, mis tema arvates põhjendavad tema pooltesitatud tsiviilhagi suurust. Eelistungil leidsid prokurör ja kaitsja, et maakohtu otsus on tsiviilhagi osas täielikult

motiveerimata, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine ja toob kaasa selles osas kohtuotsuse tühistamise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsusega ja sellele esitatud apellatsiooni

väidetega leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise tõttu. Kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks on antud juhul kohtuotsuses tsiviilhagi osas motiivide puudumine. Maakohus on tsiviilhagi osas vaid märkinud, et otstarbekas on välja mõista kannatanu poolt esitatud mittevaralise kahju katteks 70000 krooni. Tsiviilhagi täiendavas nõudes andis maakohus kannatanule õiguse veelkord kohtusse – tsiviilkohtusse – pöörduda. Miks maakohus leidis, et otstarbekas on 70000 krooni välja mõista ja ülejäänud summa ei ole otstarbekas käesolevas menetluses välja mõista ja mis üldse tähendab maakohtu

poolt kasutatud mõiste „otstarbekas summa“, jääb kohtuotsuse lugejale, sh. ka kannatanule, kelle huve see puudutab, ebaselgeks.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel kohtu poolt ei oma vähimatki tähtsust, millist summat peab kohus otstarbekaks. Riigikohus on korduvalt oma otsustes juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ( 3-1-1-11-07; 3-1-1-22-07; 3-

1-1-60-07;3-1-1-60-08). Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt

kohtuotsusele seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema

astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati

tema tervist ning deliktiõiguse järgi (või ka nt lepingu rikkumise tõttu) vastutab kostja tekitatud kahju eest. Oluline on ka väljamõistetava summa õiglane suurus e. see peab

vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Riigikohtu koduleheküljel on kättesaadavad 2 sellesisulist kohtupraktika analüüsi.

Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb

asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi

vigastuse eest järgneks. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (nt

millised vigastused isik liiklusõnnetuses sai, kui pikk oli töövõimetuse periood, kui

keerukad operatsioonid tuli teha tema tervise taastamiseks, kas tekkisid püsivad

tervisekahjustused jne) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma.

Et aru saada, miks kohus on pidanud mõistlikuks ja õiglaseks mittevaralist kahju just

väljamõistetavas suuruses, tuleb seda kohtuotsuses ka põhjendada, s.o. selgelt välja tuua, milliseid asjaolusid kohus arvestab konkreetse summa väljamõistmisel.

Samuti on kohustuslik kohtuotsuses ära näidata kahju hüvitamise materiaalõiguslik alus.

Vaidlustatud kohtuotsuses jääb ebaselgeks, miks maakohus leidis, et ülejäänud mittevaralise kahju summa nõudes võib kannatanu tsiviilkohtusse pöörduda e., miks ei saanud selles osas lahendada tsiviilhagi küsimust kriminaalmenetluses.

Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et kriminaalasja lahendav

kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1, § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tsiviilhagi

lahendamisel mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Selle nõude rikkumise korral on kohtuotsus tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas õiguslikult põhistamata, mis toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 669 lg 1 p 5 alusel tühistada(3-1-1-11-07;3-1-1-60-07;3-1-160-08).

Kuna ringkonnakohtul puuduvad volitused täielikult motiveerimata kohtuotsusele omapoolsete motiivide lisamist ja sisulise otsuse tegemist ja seda nii KrMS prg. 339 lg 1

ja 341 lg 1 sätetest lähtudes, kui ka Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt, siis tuleb kriminaalasi tsiviilhagi osas peale kohtuotsuse tühistamist selles osas saata maakohtule uueks arutamiseks.

Tulenevalt sellest, et O.N-i süü ja temale mõistetud karistuse osas ei ole

kohtuotsust apelleeritud ja selles osas ei toimu ka uut asja arutamist maakohtus,

mistõttu puudub võimalus ka peale uue otsuse tegemist tsiviilhagi osas apelleerida O.N-i süüd ja temale mõistetud karistust, kuulub kohtukolleegiumi arvates ka antud

asjas kohaldamisele Riigikohtu seisukoht, mis on väljendatud Riigikohtu otsuses nr.

nr 3-1-1-3-10 punktis 41 ja nimelt, et kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks

saatmine üksnes tsiviilhagi osas süüdimõistva otsuse jõustumist ega täitmisele pööramist edasi ei lükka. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 327 lg 1 p.1, 328 lg 1 p.2, 339 lg 1 p.7, 384 lg

1, 384 lg 2, 387 lg 1 tühistab kohtukolleegium eelmenetluses Harju Maakohtu

6.detsembri 2010.a. kohtuotsuse O.N-i suhtes kannatanu R. L. poolt esitatud tsiviilhagi osas mittevaralise kahju nõudes ja saadab selles osas kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer

Määrus parandatud 28.01.2011.a. määrusega

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium määrab:

1. Asendada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25.jaanuari 2011. a

kriminaalasjas 1-10-15063 tehtud määruse sissejuhatavas osas lahtrites “vaidlustatud kohtuotsus”, “resolutsioon” ja alapealkirja “asjaolud ja menetluse käik” all kohtuotsuse kuupäev 6.detsember 2010.a. sõnadega “13.detsember 2010.a.

2. Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25.jaanuari 2011. a

kriminaalasjas 1-10-15063 tehtud määruse sissejuhatava osa lahtrit “kaitsja” nimega adv. Natalia Lausmaa.