Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-23-2559/5 AI generated

1-23-2559/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-23-2559/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

aprill 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2559 (22231700141) Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Õigusabi taotleja X (XXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

Legislator headnote

AI generated

1-23-2559/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Ringkonnakohus sai 20. aprillil 2023 X taotluse talle riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. X taotleb riigi õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 19. aprilli 2023 määrust. Taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis. Vaidlusaluseks küsimuseks on kriminaalmenetluse lõpetamine kriminaalasjas nr 22231700141. Taotluse kohaselt on X Pakistani kodanik. Ta on taotluses maininud, et ei ela enam Eestis ning on märkinud oma aadressiks XXX.

Keywords

AI generated
unreasonableness of return to Afghanistan asylum of Sri Lankan nationals Mongolian asylum application expulsion despite persecution risk illegal departure grounds asylum for Iranian Kurds
AI generated
3-21-2171/2
Tallinna Halduskohtule 23.09.2021 esitatud riigi õigusabi taotluse kohaselt vajab Iraagi Vabariigi kodanik X riigi õigusabi vaidlustamaks Politseija Piirivalveameti (PPA) 10.09.2021 otsust nr 7002110046-1, milles on isikule tehtud ka lahkumisettekirjutus ja pandud sissesõidukeeld. Isik on soovinud õigusabi ka haldusmenetluses esindamiseks ja muus õigusvaidluses nõustamiseks ja esindamiseks. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt ei suuda isik end ise esindada, samuti puudub tal raha professionaalse õigusabi eest tasumiseks. Isik suhtleb kurdi-sorani keeles.
2-06-3090/2
A.T esitas 14.02.2006.a. Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avaldaja taotleb õigusabi seoses algatatud kriminaalasjaga, kus avaldajat vägivallaga ähvardades nõuti välja raha. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, Maksuja Tolliameti teatise taotleja sissetulekuandmete kohta, Tallinna Pensioniameti ja Eesti väärtpaberite keskregistri teatise, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A.T saab töövõimetuspenisoni, tema pensioni suurus on 2143 krooni. Taotlejal puudub registritesse kantud vara, mida oleks võimalik müüa õigusteenuse kulude katteks. A.T ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohtunikuabi asub seisukohale, et A.T ei ole võimeline hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid.
3-22-1883/2
Rahuldada X riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks Politseija Piirivalveameti 19.08.2022 otsuse nr 12203160037-1 vaidlustamiseks.
3-21-591/12
Tallinna Halduskohtule saabus 19.03.2021 X (edaspidi kaebaja) kaebus Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) 18.01.2021 otsuse nr 15.3-3.4/31-1 (edaspidi 18.01.2021 otsus) ja PPA 04.03.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052240635 (edaspidi lahkumisettekirjutus) vaidlustamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
1-16-9372/17
KrMS § 202 alusel lõpetada kriminaalmenetlus X süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-23-2559

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2559 (22231700141) Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Õigusabi taotleja X (XXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Ringkonnakohus sai 20. aprillil 2023 X taotluse talle riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. X taotleb riigi õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 19. aprilli 2023 määrust. Taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis. Vaidlusaluseks küsimuseks on kriminaalmenetluse lõpetamine kriminaalasjas nr 22231700141. Taotluse kohaselt on X Pakistani kodanik. Ta on taotluses maininud, et ei ela enam Eestis ning on märkinud oma aadressiks XXX.

1-23-2559

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2. Esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

3. Riigi õigusabi seaduse § 6 lõike 11 kohaselt antakse riigi õigusabi füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. X on Pakistani kodanik ja tema elukoht on Pakistanis. Seega ei ole tema elukoht Eestis ega muus Euroopa Liidu liikmesriigis ning ta ei ole Eesti Vabariigi ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Ka ei anna taotlus alust järelduseks, et X-l oleks õigus saada riigi õigusabi mõnest rahvusvahelisest lepingust tulenevalt. Niisiis ei ole X isik, kellel oleks õigus saada riigi õigusabi seaduse alusel riigi õigusabi.

4. Kuna X ei ole RÕS § 6 lg 11 kohaselt riigi õigusabi saama õigustatud isik, ei ole kohtul alust tema taotluse alusel kaaluda, kas anda riigi õigusabi või mitte. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus riigi õigusabi seaduse §-st 6 lg 11 alusel X taotluse läbi vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt