2-21-14142/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.4.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14142

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.5.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4836 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Päts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31.5.2022 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega jätta X hagi Y vastu rahuldamata.

3. Y apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-14142

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 8.9.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel, viivise mittevaralise kahju hüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni ning varalise kahju eest rahalise hüvitise 1056 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au, saates 8.7.2021 160 liikmega C MTÜ

(edaspidi ka ühing) postiloendisse XXX järgmise e-kirja: „Tere X, Meil on mitmeid

meditsiiniasutusi ja infoliini telefone, kuhu saab 24h oma muredega pöörduda, selleks ei pea

olema C list otsitud põhjuste ja teemadega, kaunist suve ja rahulikku meelt soovides, Y, XXX“

(edaspidi kostja e-kiri). Enne kostja e-kirja (s.o 21.6.2021) oli hageja saatnud C MTÜ

postiloendisse e-kirja, milles juhtis tähelepanu sellele, et C MTÜ põhikiri on aegunud ja palus

selle asendada uue põhikirjaga. Kuna C MTÜ juhatus ei reageerinud hageja palvele, tuletas

hageja sama asjaolu 8.7.2021 uuesti meelde. Kostja e-kiri oli saadetud vastusena hageja

eelnevalt osundatud 21.6.2021 ja 8.7.2021 e-kirjadele. Kostja eesmärgiks oli hagejat alandada

ja solvata. Hageja saatis kostjale kohtuvälise nõudekirja, kuid kostja ei väljendanud

valmisolekut kompromissi sõlmimiseks.

1.2. Kostja on e-kirjas esitanud kaudse faktiväite, et kostja on vaimselt haige. Tegemist on

ebaõige faktiväitega. Hageja ei ole vaimselt haige ja tal puudub vajadus pöörduda

meditsiiniasutuse poole.

1.3. Kostja pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas

hageja mainet ebakohasel viisil.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt väljendas ta e-kirjas ühingu liikmete vahelise arutelu käigus

oma negatiivse hinnangu hageja tegevuse kohta. Kostja pidas C MTÜ pikaajalise liikme ja

endise juhatuse liikmena põhjendamatuks ja ebasobivaks hagejapoolset ühingu juhatuse

survestamist ja etteheidete tegemist mitteolulises korralduslikus küsimuses (ühingu põhikirja

uue redaktsiooni avaldamine ühingu veebilehel) perioodil, millesse jäi pikk pühadenädal ja

puhkuste kõrghooaja algus. Kostja hinnangul ei olnud postiloend mõeldud sellise kirjavahetuse

pidamiseks ja hageja tegevus häiris lisaks kostjale ka teisi ühingu liikmeid. Kostjat mõjutas ka

see, et sarnaseid põhjendamatuid või vähesel määral põhjendatud, kuid intensiivseid etteheiteid

ja nõudeid ühingu juhtorganite tegevuse suhtes oli hagejal tavaks esitada süstemaatiliselt ja

pikema aja vältel. E-kirjas teavitas kostja kirja adressaate, s.t nii hagejat kui ka teisi postiloendi

liikmeid oma sisulisest seisukohast hageja nõuete suhtes ja ka oma emotsionaalsest seisundist

hageja ja ühingu juhatuse liikmete vahelises pingesituatsioonis, kasutamata ebatsensuurseid

väljendeid ja jäädes tavapärase viisakuse raamidesse. Kostja soovis e-kirjaga seda, et hageja

2-21-14142

lõpetaks ühingu juhatuse ja liikmete pidevate asjatute ja häirivate nõudmistega koormamise

ning kaaluks oma probleemide lahendamist mujal kui ühingu liikmete ühises postilistis.

Arvestades eesmärki ja mõju, mida kostja oma e-kirjaga taotles, ei saa kirja kõnepruuki pidada

ülemääraseks. Hageja enda tegevus postilistis oli kostja e-kirja avaldamist õigustavaks

ajendiks. Pärast kostja e-kirja, hageja asjaomases küsimuses rohkem nõudeid postiloendis

ühingu juhatusele kostjale teadaolevalt ei esitanud.

2.2. Kostja e-kiri on käsitatav erakirjavahetuse raames piiratud isikute ringile saadetud kirjana,

mis oli vastuseks hageja varasematele kirjalikele nõudmistele ja mis ei sisaldanud hageja suhtes

ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid ja põhjendamatuid väärtushinnanguid.

2.3. Kostja e-kirjas ei ole väidet või hinnangut selle kohta, et hageja on vaimse puudega ega

viiteid hageja vaimsele tervisele. Samuti ei olnud kostjal eesmärki hagejat alandada või solvata.

Kostja e-kiri jääb tavapärase viisakuse raamidesse.

2.4. Põhiseaduse (PS) § 17 annab kaitse au ja hea nime teotamise eest. Teotamine on haavamise

(riive) raskeim vorm, mille oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning

häbistav alandav viis. Normi kaitsealast jääb välja sisuline ja asjakohane kriitika, sh siis, kui

selles on kasutatud teravat või kujundlikku sõnastust ja/või see väljendab autori emotsioone.

Kostja e-kiri ei sisalda hageja suhtes ebaõiged faktilisi andmeid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kostjal puudus soov ja eesmärk hagejat solvata, või tema au ja head nime

teotada. Tegemist oli kostja õiguspärase proportsionaalse pahameelereaktsiooniga hageja enda

esitatud ja kostja poolt põhjendamatuks ja emotsionaalselt ärritavaks peetud nõutele ühingu

juhatuse suhtes. Kostja e-kiri on hõlmatud PS §-s 45 sätestatud ja kostjale laieneva

väljendusvabaduse põhiõigusega. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et

väljendusvabadus kohaldub mitte ainult informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu

meelsasti, mida ei peeta solvavaks või mille suhtes ollakse ükskõiksed, vaid ka nendele, mis

solvavad, šokeerivad või häirivad (EIKo 1.7.1997, 20834/92, Oberschlick vs. Austria, lk 29).

2.5. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude 1056 eurot hüvitamiseks on igal juhul

põhjendamatu. Poolte erimeelsuse lahendamiseks ei olnud hagejal sisuliselt vajalik pöörduda

advokaadi poole nõude esitamiseks või oma õiguste kaitsmiseks. Hageja peamiseks eesmärgiks

oli eelkõige suurendada kostjale esitatavate rahaliste nõuete mahtu ja selle läbi ka kostja

hirmutamine ning kallutamine kostjale olulisi rahalisi kohustusi sisaldava kompromissi

sõlmimisele. Hageja tegevus ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 6 sätestatud hea usu

põhimõttega. Hageja õigusabikulud on ka ülepaisutatud ja põhjendamatult suured.

2.6. Kostja taotleb VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitise olulist vähendamist vastavalt kohtu

äranägemisele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 31.5.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot ja viivise põhinõudelt (1000 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses alates 8.9.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Samuti mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 1056 eurot. Menetluskulud jäid

kostja kanda ja maakohus mõistis need kostjalt hageja kasuks 2320 euro ulatuses välja. Samuti

tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist.

3.1. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja e-kirjast nähtub, nagu oleks hageja vaimse puudega

ning peaks seetõttu pöörduma mõne ööpäevaringse meditsiiniasutuse või infoliini poole.

2-21-14142

Hagejast 160 inimese ees sellise mulje loomine on põhjendamatu. Hageja juhtis üksnes

tähelepanu puudujäägile C MTÜ leheküljel ning palus selle parandada. Kostjal puudus mõistlik

põhjendus kõigi C MTÜ liikmete ees hageja au ja hea nime teotamiseks. Kohtu hinnangul oli

kostja eesmärk hagejat alandada ja solvata. Kostja pani hagejat halvasti ja alandatult tundma,

rikkus hageja meeleolu ja kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.

3.2. Kostja avaldas e-kirjas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja e-kirjas ei ole küll

otseselt öeldud, et hageja on vaimselt haige, kuid Eesti kultuuriruumis hageja e-kirjale kostja

saadetud vastuses avaldatud soovitus hagejal oma põhikirja probleemi lahendamiseks pöörduda

24h avatud meditsiiniasutuse või infoliini poole, tähendab üheselt, et kostja peab hagejat

vaimselt haigeks inimeseks, kellel tuleb oma muredega pöörduda meditsiiniasutuse poole.

Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit faktiväite õigsuse kohta.

3.3. Kostja avaldatud ebaõige faktiväide teotab hageja au. Kostja e-kiri loob ebaõige

ettekujutuse hagejast kui isikust, kes on vaimselt haige ja kes ei tea, millise asutuse poole oma

tervislikust seisundist tulenevalt pöörduda. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mis jätab hagejast

väga inetu mulje. Ka teised inimesed tajusid kostja teksti halvustava laimuna, mida tõendab Q

e-kiri.

3.4. Kostja e-kiri ei jää hea tava piiresse. Kostja ei ole esitanud ühtegi kirjalikku dokumenti,

millest tuleneksid info avaldamise reeglid postiloendis. Põhikirjaga seotud küsimus puudutab

kõiki ühingu liikmeid. Hageja küsimusele C MTÜ põhikirja kohta oli õigustatud.

3.5. Kostja e-kirjas avaldatu kahjustab hageja mainet. Kuivõrd kostja esitatud faktiväide rikub

hageja au ja head nime, on see õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis faktiväidet.

Kostja pingeline emotsionaalne seisund ei õigusta hageja kohta tema au teotava faktiväite

avaldamist 160-le ühingu liikmele. Hagejast vaimselt haige inimese mulje loomine ei ole

hinnatav kriitikana. Tervele inimesele psüühikahäirete etteheitmine ja soovitus pöörduda arsti

poole olukorras, kus psüühikahäiret ei esine, tähendab seda, et kostja peab hagejat

psühhopaadiks.

3.6. Pooltevaheline e-kirjavahetus ei olnud erakirjavahetus. Postiloend on internetis peetav C

MTÜ teadetetahvel ja seal avaldatud sõnavõtud tähendavad avaldamist VÕS § 1047 järgi. VÕS

§ 1047 mõistes on andmete avaldamine toimunud, kui andmeid on mistahes viisil avaldatud

kolmandale isikule. Hageja käitumine ei tinginud kostja väite avaldamist. Kostja teotas hageja

au läbi avaliku solvangu tahtlikult. Vastasel korral ei oleks kostja seda avalikult teinud. Kostja

käitumine on õigusvastane.

3.7. Kostja ei järginud käibes vajalikku hoolt olulisel määral, jättes kontrollimata enne e-kirja

saatmist selles väidetu vastavuse tegelikkusele. Kostja on tekitanud hagejale kahju tahtlikult.

Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

3.8. 31.7.2021 arvega nr 21070005 ja 31.8.2021 arvega nr 21080003 on tõendatud, et hageja

kandis ebaõigete faktiväidete esitamise tõttu õigusteenusega seotud kohtuväliseid kulusid

1056 eurot koos käibemaksuga. Advokaat tegi olukorra kohtuväliseks lahendamiseks tööd

5,30 tundi keskmise tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Keskmine tunnihind

160 eurot (lisandub käibemaks), arvestades teenuse osutaja kogemust ja kvalifikatsiooni, vastab

turuhinnale. Advokaadikulude spetsifikatsioonist nähtub tööde detailne kirjeldus (tegevuskava

kooskõlastamine, nõudekirja koostamine, vastuse analüüs ja kirja koostamine). Kõik hageja

advokaadikulud on põhjustatud kostja tegevusest. Puuduvad eeldused õigusteenusega seotud

kohtuväliste kulude vähendamiseks.

2-21-14142

3.9. Kohus nõustus hagejaga, et ükski isik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid

andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla

legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega.

Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku

legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse

teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või

peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega. Seetõttu on kostja tegevuse tõttu

hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Tekkinud kahju täpset suurust on võimatu tõendada.

Arvestades muu hulgas kohtupraktikat on õiglane hüvitis 1000 eurot. Kostja eesmärgiks oli

hageja maine laiaulatuslik kahjustamine. Kostja ei saatnud oma ebaõigeid väiteid sisaldavat

kirja mitte üksnes hagejale ega C MTÜ juhatusele, vaid kõigile C MTÜ liikmetele. Kostja ei

kontrollinud fakte, ent arvestades süüdistuste iseloomu, oli faktikontroll vältimatult vajalik.

Hageja tegi endast kõik, et lahendada vaidlus kohtuväliselt kompromissi sõlmimise teel. Kostjal

puudus valmisolek vabandada. Kahjuhüvitis peab motiveerima kostjat edaspidi rikkumisi mitte

toime panema.

3.10. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue. Viivis kuulub väljamõistmisele alates 8.9.2021

protsendina põhivõlgnevuselt 1000 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks rahuldada apellatsioonkaebust osas, mis puudutab

hageja au ja väärikuse teotamise fakti, palus kostja tühistada maakohtu otsus osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot ja

seadusjärgse viivise protsendina põhivõlgnevuselt alates 8.9.2021 ja varalise kahju hüvitise

1056 eurot ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ja jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tõendeid, kohaldas

ebaõigesti materiaalõigust (VÕS § 127, 1046 ja 1047) ning kohtuotsus on põhjendamata

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436).

4.2. Maakohus on kohtuotsuses läbisegi leidnud, et kostja e-kiri on käsitatav kaudse

faktiväitena hageja vaimse puude kohta (vaimsele puudele, mida meditsiiniliselt ravida ei saa

ja infotelefoni poole pöördumisest abi ei oleks) ning tähendab ka seda, et kostja peab hagejat

psühhopaadiks (isiksusehäire, mida meditsiiniliselt ravida ei saa). Maakohus on omistanud

kostja e-kirjale erinevaid kaudse faktiväite tähendusi, millele hageja ise ei ole osundanud.

Kohtuotsusest ei selgu, mida maakohus kostja poolt hageja suhtes esitatud ebaõigeks

faktiväiteks peab – väidetav vaimne häire, vaimuhaigus, vaimne puue või isiksuse häire või

veel midagi muud.

4.3. Maakohtu käsitus ei lähtu kostja e-kirja sisust. Maakohtu tähelepanu pälvib vaid kostja

soovitus kaaluda meditsiiniasutuse poole pöördumist, kuid ülejäänud e-kirja sisu ei ole

käsitlenud. Maakohtu semiootiline analüüs eirab e-kirja saatmise ja selle retseptsiooni

konteksti. Kostja e-kirja põhjal ei ole võimalik järeldada, et tegemist on viitega vaimuhaigusele

või isegi üldse tervisehädale. Kohtuotsuses ei ole maakohtu loogilist ja jälgitavat arutluskäiku

kostja väidetava kaudse ebaõige faktiväite kohta, sest otsusest ei selgu, kuidas ja miks on

2-21-14142

maakohus välistanud kostja e-kirja sisu sõnasõnalise tähenduse ja ka kõik muud tähenduslikud

võimalused mõistliku inimese retseptsiooni vaatenurgast. Kostja püüdis e-kirjaga vaid juhtida

hageja tähelepanu sellele, et nii vaatlusalusel juhul kui ka üldisemalt häirib kostjat ja teisi

ühingu postiloendi liikmeid vastustaja tegevus erinevate nõudmiste esitamisel postiloendi

kaudu. Kostja e-kirja saab käsitada nii sõnasõnalise soovitusena kui ka kujundliku üleskutsena

hagejale loobuda oma kiuslikest nõuetest ja lahendada oma isiklikke probleeme, kui need

peaksid üldse esinema, mõnel muul viisil kui ühingu postiloendisse kirjutamine.

4.4. Postiloendi

mõtteks

ja

eesmärgiks

on

ühingu

liikmete

vaheliste

küsimuste

(ka lahkarvamuste) lahendamise foorumina. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostjal

puudus alus hageja nõuetesse kriitiliselt suhtuda ja et kostja eesmärgiks e-kirja saatmisel oli

üksnes soov hagejat alandada ja solvata, pannes viimast ennast halvasti ja alandatult tundma,

rikkudes hageja meeleolu ja kujundades tema mainet ebakohasel viisil. Kostja saatis e-kirja

vastuseks hageja poolt ühingu postiloendis esitatud nõudmisetele ja pidas asjakohaseks

reageerida hageja e-kirjadele kriitiliselt sama postiloendi kaudu. Kostja ei esitanud ebaõigeid

faktiväiteid ja taotles e-kirjaga üksnes seda, et hageja lõpetaks ühingu juhatuse ja ka

liikmeskonna survestamise postiloendisse saadetavate kirjadega.

4.5. Maakohtu otsus on vastuoluline. Otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas maakohus

käsitab kostja e-kirja kostja poolt hageja suhtes ebaõige faktiväite või ebakohase

väärtushinnangu esitamisena.

4.6. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja e-kiri on käsitatav hageja

solvamisena ehk ebakohase väärtushinnangu esitamisena hageja suhtes. Kostja e-kirja tuleb

vaadelda pooltevahelise kirjavahetuse kontekstis. Isikul on õigus väljendada oma negatiivseid

emotsioone ning mainitud asjaoludel on ebaõige maakohtu järeldus, et kostja tegutses hageja

solvamise eesmärgil. Ka põhjendamatu või vähesel määral põhjendatud kriitika ei ole

välistatav.

4.7. Kostja e-kiri ei sisalda hageja suhtes ebaõiged faktilisi andmeid ega ka ebakohaseid

väärtushinnanguid ning ei ole seetõttu hageja au ja head nime teotav. E-kirja saatmise

eesmärgiks ei olnud hageja teotamine. Kostja e-kiri ei olnud õigusvastane.

4.8. Maakohtu otsuses sisalduv käsitus, mille kohaselt kostja oleks pidanud hageja nõudmistele

üldse mitte reageerima või kasutama teistsuguseid väljendeid või mitte edastama oma

seisukohta ühingu postiloendi kaudu, ei ole käsitatav poolte hüvede ja huvide asjakohase,

võrdleva ja tasakaalustatud hindamisena. Maakohus on korranud üksnes hageja seisukohti.

4.9. Au teotamine tähendab midagi muud kui lihtsalt võimalikku solvamist, millele maakohus

viitab. Iga kriitiline märkus või isegi solvang ei tähenda, et tegemist on nii tõsise

vahejuhtumiga, et see annab aluse õiguslike nõuete esitamiseks. Au teotamine on isiku kohta

sellise ebakohase väärtushinnangu avaldamine, millel ei ole VÕS § 1046 lg 1 teisele lausele ja

lõikele 2 vastavat õigustust. Maakohus ei tuvastanud kostja e-kirja ebasündsust ja/või selle

vulgaarsust, kuid on vaatamata e-kirja sõnasõnalise sisu neutraalsusele ja e-kirja saatmise

kontekstile pidanud võimalikuks järeldada, et jättis e-kiri jättis hagejast piiratud isikute ringile

– ühingu postiloendi liikmetele inetu mulje.

4.10. Igal juhul mõistis maakohus kostjalt põhjendamatult välja 1000 euro suuruse hüvitise.

Hüvitis on ebaproportsionaalselt suur võrreldes kostja väidetava rikkumise tõsidusega. Samuti

ei pea kohus igale au teotamise juhtumile reageerima rahalise kompensatsiooni

2-21-14142

väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et

kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Maakohus ei ole seda kaalunud.

4.11. Maakohus on rahuldanud hageja varalise kahju hüvitamise nõude üksnes konstateerides,

et kohtueelselt tehtud kulutused olid nii formaalselt kui ka summaliselt põhjendatud. Maakohus

ei ole kohtuotsuses tuvastanud, et hageja nõudeavaldus oli sisuliselt vajalik tema nõude

maksmapanekuks. Kostja leiab, et hageja tegevuse peamiseks eesmärgiks oli saada kostjalt

võimalikult rohkem raha ja selle läbi ka tema hirmutamine. Hageja käitumine on vastuolus hea

usu põhimõttega (VÕS § 6).

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi

muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.

7. Kostja saatis 8.7.2021 160 liikmega C MTÜ postiloendisse XXX järgmise e-kirja: „Tere X,

Meil on mitmeid meditsiiniasutusi ja infoliini telefone, kuhu saab 24h oma muredega pöörduda,

selleks ei pea olema C list otsitud põhjuste ja teemadega, kaunist suve ja rahulikku meelt

soovides, Y, XXX“ (tl 7–9 pöördel). Hageja leiab, et kostja on e-kirjaga rikkunud hageja

isiklikke õigusi, s.t on toime pannud teo, mis on VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt eelduslikult

õigusvastane.

8. Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete

avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Faktiväide on väide, mille tõesus on

kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille

tõesus ei ole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited,

s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult

võttes järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.5.2006 otsus (RKTKo) tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas (vt RKTKo 25.9.2013, 3-2-1-80-13, p 36 kolmas lõik).

9. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kostja avaldas hageja kohta

e-kirjas ebaõige faktiväite. E-kirjas, milles kostja soovitas hagejal pöörduda oma murega

meditsiiniasutuse ja infoliini poole, ei ole kostja esitanud kaudseid asjaolusid, millest

mõistlikult saaks järeldada fakte hageja vaimse tervise kohta. E-kirjast kaudse faktiväite

väljalugemine hageja vaimse tervise kohta oleks meelevaldne. E-kirja fookus on soovitusel

pöörduda oma murega mujale kui C MTÜ postiloendisse ja see ei sisalda andmeid hageja kohta.

Maakohus on põhjendamatult keskendunud üksnes soovitusele pöörduda meditsiiniasutuse

poole ning jätnud e-kirja ülejäänud osas hindamata. Kostja väljendab e-kirjas, et ta ei soovi, et

hageja kirjutaks C MTÜ postiloendisse põhjendamatuid küsimusi. See, et kostja viitab

kujundlikult meditsiiniasutusele ja infoliinile, ei väljenda faktiväiteid hageja tervise kohta.

2-21-14142

Kuigi kostja e-kiri on emotsionaalne, ei ole emotsioonide väljendamine kostja poolt keelatud

ega õigusvastane. Hageja ja kostja kirjavahetus puudutas erimeelsusi ühingu põhikirja üle.

10. Kuna kostja e-kiri ei sisalda faktiväiteid, siis ei saa hinnata ka väidete tõesust või tõele

mittevastavust VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 alusel, vaid tuleb hinnata, kas kostja on avaldanud

(väärtus)hinnangud.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kostja e-kiri ka väärtushinnanguid hageja kohta.

Kostja, soovitades hagejal pöörduda oma murega mujale kui C MTÜ postiloendisse, ei ole

väljendanud ennast ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või

ähvardavat sõnastust. Kuigi kostja sõnakasutust võib tõlgendada ebaviisakuse või irooniana, ei

tulene sellest veel kostja tegevuse õigusvastasust. Kohtul tuleb seadusega kaitstud hüvena

arvestada ka väljendusvabadust. Igasugune ebaviisakas või ametlikumas suhtluses kohatu

väljendusviis ei tähenda veel õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 6 tähenduses.

12. Eelnevast tulenevalt ei avaldanud kostja hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega

ebakohaseid väärtushinnanguid, mistõttu puudub kahju hüvitamise esmane eeldus –

õigusvastane tegu (VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes). Seetõttu puudub vajadus hinnata hageja väiteid

mittevaralise ja vara kahju tekkimise ja selle võimaliku suuruse kohta. Hageja nõuded

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks, samuti viivise nõue jäävad rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20.4.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud

tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)