2-21-120631/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-120631

Kohtuasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Y ja New Inspiration

OÜ vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.04.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja New Inspiration OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

Krediidikaitse

Grupp

OÜ

(registrikood 11693223), lepinguline esindaja advokaat

Päivi Margna

Kostjad (apellandid): Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja

New Inspiration OÜ (registrikood 14089529), kostjate

lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja

advokaat Merili Laansoo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.04.2022 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostjate kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-120631

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 08.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Y ja New Inspiration OÜ vastu 2139,80 euro saamiseks. Võlgnikud esitasid

makseettepanekutele vastuväited. Hageja esitas 25.08.2021 Harju Maakohtule hagi Y ja New

Inspiration OÜ vastu võlgnevuse 1907,90 euro, intressi 207,76 euro ja viivise 179,83 euro

nõudes, millele lisandub täiendav viivis 0,17% põhinõude tasumata osalt päevas alates

26.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni (kokku mitte rohkem kui 1704,51 eurot).

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja New Inspiration OÜ

(laenusaaja) 15.02.2021 laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 2000

eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus.

Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 15.02.2021, arvestades laenust

maha lepingutasu summas 100 eurot.

1.2. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige Y sõlmisid 15.02.2021 laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille p 1.2 kohaselt vastutab Y laenusaaja

poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate

nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 4000 eurot.

1.3. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 20.02.2023. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut, siis

ütles laenuandja alates 02.07.2021 laenulepingu erakorraliselt üles. Sellega muutus kogu

laenulepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Laenusaaja on tasunud lepingust tulenevate

kohustuste katteks kokku 323,22 eurot, millest 92,10 eurot on arvestatud põhinõude katteks,

231,12 eurot intressi katteks. 05.07.2021 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise

lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad

nõuded hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostjad hageja nõudeid ei tunnistanud ning palusid jätta hagi rahuldamata. Lepingust nähtub,

et vaidlused lahendavad pooled hea tahte alusel omavahelisel kokkuleppel. Laenuandja rikkus

viidatud lepingupunkti. Nimelt tegi kostja I võlausaldajale enne võlgnevuse tekkimist avalduse

pikendada maksetähtaega, millele laenuandja ei vastanud, vaid teatas lepingu erakorralisest

ülesütlemisest.

2.1. Laenuandja ei saanud laenulepingut üles öelda, kuna formaalsed eeldused selleks ei olnud

täidetud. Kostja I teavitas võlausaldajat saabuvast viivitusest ning palus tähtaega pikendada.

Tähtaja pikendamise korral ei saa tegemist olla viivitusega. Samuti oleks pidanud laenuandja

andma kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja.

2-21-120631

2.2. Poolte vastastikused nõuded tuleb lugeda lõppenuks tasaarvestusega. Kostja I omab alusetu

rikastumise võlasuhtest tulenevalt nõuet Credit Invest OÜ vastu, mis muutus sissenõutavaks

enne Credit Invest OÜ poolset nõude loovutamist hagejale ning käesoleva menetluse algust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 06.04.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja 2295,49 eurot (põhinõue 1907,90 eurot, intress 207,76 eurot ja hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutav viivis 179,83 eurot), samuti täiendava viivise 0,17% põhinõude tasumata

osalt päevas alates 26.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1704,51

eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja määras need rahaliselt

kindlaks summas 1808,66 eurot (riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 1508,66 eurot).

3.1. Poolte vahel puudub vaidlus, et:

− Credit Invest OÜ ja New Inspiration OÜ sõlmisid 15.02.2021 laenulepingu, mille

kohaselt andis laenuandja kostjale II laenu 2000 eurot;

− laenuandja kandis laenusumma kostja II arvelduskontole 15.02.2021, arvestades laenust

maha lepingutasu summas 100 eurot;

− laenuandja ja kostja II juhatuse liige kostja I sõlmisid 15.02.2021 laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt vastutab

kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse

rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 4000 eurot;

− kostja II on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 323,22 eurot,

millest 92,10 eurot põhinõude ja 231,12 eurot intressi katteks;

− 05.07.2021 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt

loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale.

3.2. Asjakohatud on kostjate viited, justkui kohtusse pöördumine on vastuolus lepingu ja hea

usu põhimõttega. Oma õiguste kaitse eesmärgil kohtusse pöördumist ei ole võimalik pidada hea

usu põhimõttega vastuolus olevaks.

3.3. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 20.02.2023. Hageja on esile toonud, et kostja oli võlgnevuses

maksegraafiku kolmanda (tasumise tähtaeg 20.05.2021) ja neljanda osamakse tasumisega

(tasumise tähtaeg 20.06.2021). Kostjad ei ole tõendanud, et nimetatud maksed oleks tasutud.

Laenandja on 25.06.2021 edastatud kostjale lepingus kokku lepitud tingimustel laenulepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse. Asjakohatu on kostjate väide tähtaja pikendamise kohta.

3.4. Kostjad ei ole nõudele ja selle arvestusele sisulisi vastuväited esitanud. Seega on

võlgnevuse nõue põhjendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõue

1907,90 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenusumma kasutamise eest

intressi 5% kuus. Kostjad ei ole intressi arvestusele vastu vaielnud. Seega on intressivõlgnevuse

nõue põhjendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista intress 207,76 eurot.

Laenulepingus on laenuandja ja kostja II leppinud kokku, et juhul kui kostja II ei täida

laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub ta maksma viivist 0,17%

nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Vaidlust ei ole, et kostjad on laenumaksete

tasumisega hageja ees viivituses. Kostjad ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Seega tuleb

mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 25.08.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud

2-21-120631

viivis 179,83 eurot ning täiendav viivis 0,17% põhinõude (1907,90 eurot) tasumata osalt päevas

alates 26.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1704,51 eurot.

3.5. Kostjad on teinud menetlusliku tasaarvestuse ning märkinud, et hageja nõue on

tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Tasaarvestus on tagajärjetu ega lõpeta hageja nõuet. Kostjad

on oma nõude püstitanud väitele, et laenulepingut Ci201711147 ei olnud kehtivalt vorminõude

rikkumise tõttu sõlmitud, mistõttu on kostjad tasunud 3916,9 euro ulatuses laenuandjale

alusetuid makseid. Laenulepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Asjaolu, et

laenusaaja pidi lepingu allkirjastama, ei loonud laenulepingule kohustuslikku vormi. Seega ei

ole laenulepingul vorminõuet ning tähtsust ei oma see, et laenuandja allkirjastas lepingu alles

28.06.2021. Credit Invest OÜ ja kostja I asusid laenulepingust nr Ci201711147 tulenevaid

kohustusi täitma vaatamata sellele, et laenuleping oli laenuandja poolt elektrooniliselt

allkirjastamata. Kostja I, lisaks sellele, et ta lepingu allkirjastas, tegi igakuiselt laenuandjale

Credit Invest OÜ intressimakseid märkides selgitusse laenulepingu numbri „Ci201711147“.

Eeltoodust järeldub ühemõtteliselt, et pooled soovisid laenulepinguga nr Ci201711147 seotud

olla sõltumata sellest, kas laenulepingule on elektrooniline vorm antud või mitte. Seega on

kostja II poolt laenulepingu nr Ci201711147 raames tehtud sooritused tehtud õiguslikul alusel

ning kostjatel puudub hageja ja/või Credit Invest OÜ vastu alusetu rikastumise nõue.

3.6. Hageja menetluskulud on kokku 2106,39 eurot, millest riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu

1806,39 eurot. Hagejale osutati õigusabi 10,63 tunni ulatuses tunnihinnaga 168 eurot

(käibemaksuga). Kostjad hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid ei

esitanud. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on

märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Hageja

esindaja on teinud järgmised toimingud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 20 eurot;

hagiavalduse koostamine (1 tund ja 30 min); kostjate vastusega tutvumine, õigusliku

positsiooni kujundamine ja seisukoha koostamine (4 tundi ja 45 min); kohtuistungiks

ettevalmistumine (55 min); kohtuistungil osalemine (1 tund ja 20 min); kohtuistungi

protokolliga tutvumine (13 min); tõendite kogumine, analüüsimine, kohtule esitamine ja

menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund ja 55 min). Kulude koosseis on kooskõlas

tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega

põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud

tunnitasumääradega ning tsiviilasja keerukusega. Siiski leiab kohus, et esindajakulud kuuluvad

hüvitamisele käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane, kuid ei ole põhjendanud, miks

ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja

kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 1508,66 eurot, millele lisandub riigilõiv

300 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata 297,73 euro ulatuses (2106,39 – 1808,66).

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata. Samuti palus kostja I rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt

kostja I kasuks välja õiglane hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest või alternatiivselt saata

tsiviilasi tagasi maakohtule liitmise taotluse ja vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2022 määrusega võeti apellatsioonkaebus menetlusse

üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Vastavas osas on kaebuse väited järgmised:

Hageja menetluskulud on täiesti põhjendamatud. Sellise hagiavalduse koostamise põhjendatud

menetluskulu on 200 eurot + käibemaks. Hagi on segane ja vastuoluline.

2-21-120631

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda. Kostjad ei esitanud maakohtu menetluses hageja menetluskuludele ühtegi

vastuväidet, kuigi neil oli selleks võimalus. Kostjad ei ole põhjendanud, miks esitatakse

vastuväide hageja menetluskulude suurusele alles apellatsioonmenetluses. Hageja menetlus-

kulud olid mõistlikud ja tsiviilasja asjaolusid arvestades põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus lahendas haginõude ja määras

menetluskulude jaotuse. Apellatsioonimenetluses hindab ringkonnakohus üksnes maakohtu

otsustust menetluskulude kindlaksmääramise kohta.

9. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika).

Menetluskulude hindamisel tuleb arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid

pidi esindaja kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et

menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on

vastavuses tehtud tööga.

10. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid hageja esindaja poolt tehtud

konkreetsete menetlustoimingutele kulunud aja ja keerukuse hindamise osas, kuid leiavad, et

hageja õigusabikulud olid liialt suured. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla

üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem

aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Maakohtu järeldus hageja vajaliku ja

põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hagejale osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse

ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seega ei ole

ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda.

11. Lisaks ei saa kostjad alles apellatsioonkaebuses tugineda väitele, nagu ei oleks hageja

õigusabikulude maht põhjendatud. Kuigi kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita

menetluse reegleid järgides, ei anna see poolele õigust laiendada oma vastuväiteid vastaspoole

kuludele apellatsioonimenetluses lahendi peale kaevates.

12. Eeltoodust tulenevalt on maakohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määranud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta.

Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud

diskretsioonipiire.

2-21-120631

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude

suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamise.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu