2-19-18748/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18748

Kohtuasi

Klindex OÜ hagi Veoautokeskuse OÜ vastu asja

valduse üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Veoautokeskuse OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

34 996,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Klindex OÜ (registrikood 10934979),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Kostja (apellant): Veoautokeskuse OÜ (registrikood

10360113), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar

Pilv ja advokaat Karl Kreevald

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja jätta

apellatsioonkaebusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 otsus vastu

võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2022 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja

kahju hüvitamise nõude, ja osas, milles maakohus jättis sõiduki väljaandmisnõude

rahuldamise tingimuslikult sidumata töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise

kohustuse täitmisega. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse

osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, jätta hageja kahju

hüvitamise nõue rahuldamata ja kohustada Veoautokeskus OÜ-d tagastama

Klindex

OÜ-le

sõiduk

Mercedes-Benz

Atego

1222l,

VIN

koodiga

WDB9702871L154304 tingimusel, et Klindex OÜ on tasunud Veoautokeskus OÜ-le

enne sõiduki väljaandmist või sellega samaaegselt 1275,60 eurot töövõtulepingust

tuleneva tasu maksmise kohustuse katteks, samuti Veoautokeskus OÜ poolse

2-19-18748

kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral. Menetluskulud jätta poolte

endi kanda.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Rahuldada hagi sõiduki otsese valduse väljaandmise nõudes ja kohustada

Veoautokeskus OÜ-d tagastama Klindex OÜ-le sõiduk Mercedes-Benz Atego

1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304 tingimusel, et Klindex OÜ on

tasunud Veoautokeskus OÜ-le enne sõiduki väljaandmist või sellega

samaaegselt 1275,60 eurot töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse

katteks, samuti Veoautokeskus OÜ poolse kohustuse täitmise vastuvõtmisega

viivitamise korral.

4.2. Jätta hagi rahuldamata kahju hüvitamise nõudes.

4.3. Jätta jõusse 03.12.2019 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

4.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Klindex OÜ esitas 28.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kohustada

Veoautokeskus OÜ-d andma hageja otsesesse valdusesse üle veoauto Mercedes-Benz Atego

1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja

kahjuhüvitis 14 098,24 eurot ja viivise hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

19.02.2020 suurendas hageja hagi ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena

16 200,49 eurot põhinõudena. Lisaks taotles hageja mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1

(seadusjärgne) viivis põhinõudelt 14 098,24 eurot hagiavalduse esitamisest kuni 18.02.2020 ja

viivis põhinõudelt 16 200,49 eurot haginõude suurendamisest 19.02.2020 kuni kohase

täitmiseni.

2. Hageja igapäevaseks majandustegevuseks on kompaktlaadurite ja miniekskavaatorite rent.

Hagejal on kaks veokit - MAN TGX 26.480, VIN koodiga WMA30XZZ4CW167909 (edaspidi

sõiduk MAN), mida hageja soovis võõrandada ja Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga

WDB9702871L154304 (edaspidi sõiduk MB). Sõidukit MB kasutas hageja kompaktlaadurite

ja miniekskavaatorite transpordiks klientide objektidele. Sõidukite hooldamiseks pöördus

hageja kostja poole.

2-19-18748

3. 2019. a aprillis viis hageja kostjale sõiduki MAN ja tellis sellele üldkontrolli hinnaga 30 eurot

+ km ja diagnostika hinnaga 65,20 eurot + km. 13.05.2019 esitas kostja sõiduki MAN

remondikalkulatsiooni. 17.05.2019 palus hageja sõidukile MAN töid mitte teha, kuna ei olnud

teada, kas sõiduk jääb Eestisse. Hiljem kontakteerus hageja kostjaga telefonitsi ja palus

vahetada sõidukil MAN kiirusanduri hinnaga 163,90 eurot + km ning kontrollida kliimablokki.

Teisi töid hageja ei tellinud. Kokku tellis hageja sõidukiga MAN seonduvaid töid summas 294,1

eurot + km, sh üldkontrolli 30 eurot + km; diagnostika 65,20 eurot + km; kiirusanduri vahetuse

163,90 eurot + km ja sellega kaasneva elektritöö 1 h 35 eurot + km.

4. 2019. aasta mais tellis hageja kostjalt sõiduki MB hooldustööd. Hageja tellis sõiduki MB

käigukasti vea tuvastamiseks diagnostika hinnaga 65,20 eurot + km. Kuna sõiduk asus hageja

juures, aktsepteeris hageja kostja väljakutsetasu hinnaga 65 eurot + km ja sõidukulu 5,95 eurot

+ km. Diagnostika tulemusel selgus, et sõidukil MB on vajalik vahetada kulumisandur ja

teostada käigukasti programmeerimine hinnaga 334,2 eurot + km, mida saab teha vaid kostja

töökojas. Hageja nõustus sellega ning sõitis veokiga kostja töökotta. Töökojas teavitas kostja,

et lisaks käigukasti programmeerimisele on vajalik piduriklotside ja ketaste vahetus hinnaga

488,20 eurot + km, millega kaasneb silla reguleerimine hinnaga 65,10 eurot + km ning samuti

on vajalik sõidumeeriku taatlemine hinnaga 78,90 eurot + km. Kostja esitas töödele osaliselt

kirjaliku hinnapakkumise. Hageja oli nende töödega e-kirja teel nõus. Hiljem teavitas kostja, et

kulumisandur on terve ja ainult juhe oli katki. Täiendavalt oli vaja puhastada kabiinilukustust,

millega samuti hageja nõustus. Rohkem töid hageja ei tellinud. Kokku aktsepteeris hageja

veoautoga MB seonduvaid töid maksumuses 1215,15 eurot + km sh diagnostika 65,20 eurot +

km, väljakutsetasu 65 eurot + km, sõit 5,95 eurot + km, käigukasti programmeerimine 334,2

eurot + km, piduriklotside ja ketaste vahetus 488,20 eurot + km, silla reguleerimine 65,10 eurot

+ km, sõidumeeriku taatlemine 78,90 eurot + km ja töödega kaasneva diisel 19,6 eurot + km,

lukksepatöö 2 h x 29 eurot = 58 eurot + km ja 1 h elektritöö 35 eurot + km.

5. 07.06.2019 väljastas kostja arve nr 322 sõiduki MAN töödele summas 749,80 eurot + km ja

nr 227 sõiduki MB töödele summas 2415,75 eurot + km. Kuna arved olid üllatuslikult suured,

palus hageja soodustust ja pikemat maksetähtaega. Samas viitas hageja, et arvele on lisatud töid

ja detaile, millest ei ole teda teavitatud ja millega ei saanud ta arvestada. Kostja allahindlust ei

võimaldanud ning hageja viitas samal päeval, et arvele on lisatud töid, milles ei ole eelnevalt

kokku lepitud. 11.06.2019 esitas hageja pretensiooni, kus loetles arvetel sisalduvad tööd ja

materjalid, milles ei olnud eelnevalt kokku lepitud. Hageja soovis, et kostja väljastaks korrektse

arve ning soovis sõidukeid tagasi saada. Järgnenud kirjavahetuses palus hageja korduvalt

tellimata töödele selgitust.

6. 17.06.2017 tegi hageja kompromissettepaneku, sest soovis sõidukeid tagasi saada, olles

valmis aktsepteerima sõiduki MAN täiendavate töödena digimeeriku kaablit hinnaga 98,90

eurot + km, käigukasti plommimist 14,90 eurot + km, veakoodide lugemist ning kustutamist

39,90 eurot + km ja täiendavate tööde ajakulu 3 h ulatuses 105 eurot + km. Kompromissina

oleks hageja aktsepteerinud sõiduki MAN tööde maksumust lisaks 258,7 eurot + km ulatuses.

Sõiduki MB tööde osas pakkus hageja kompromissina, et aktsepteerib täiendavalt veakoodide

lugemist ja kustutamist 39,90 eurot + km, polte, mutreid ja seibe summas 163,20 eurot + km,

keevitust 45 eurot + km, elektritööd 35 eurot + km, lukksepatööd 169,2 eurot + km ehk kokku

471,9 eurot + km. Kompromissina oleks hageja aktsepteerinud veoauto MB tööde maksumust

lisaks 471,9 euro + km ulatuses. Kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud, kuid

väljastas 20.06.2019 kreeditarve, millega vähendas veoauto MB tööde arvet nr 227 337,20 euro

võrra summani 2078,55 eurot + km.

2-19-18748

7. 29.08.2019 teatas kostja pandiõiguse teostamisest sõidukile MB alustades panditud eseme

müüki. Kostja nõudis kirjas kõigi esitatud arvete täielikku tasumist ning lisaks parkimistasu aja

eest, mil kostja on sõidukeid kinni hoidnud. Hageja nõuet ei aktsepteerinud ja soovis jätkuvalt

sõidukite vabastamist. Hageja selgitas, milliste arvetel kajastatud tööde osas puudus kokkulepe.

Sõidukit MAN puudutaval arvel nr 322 ei lepitud kokku elektritarvikutes 6,80 eurot,

digimeeriku kaablis 12,90 eurot, aku laadimises 98,90 eurot, käigukasti plommimises 14,90

eurot, veakoodide lugemise kustutamises 39,90 eurot ja 7 h 50 min kestnud elektritöös 262,50

eurot ehk kokku 455,70 eurot. Sõiduki MB osas esitatud arvel nr 227 ei lepitud kokku

kulumaterjalis 12,80 eurot, peentarvikutes 6,40 eurot, elektritarvikutes 18,90 eurot,

rattapoltides 117,60 euro, rattamutrites 34,80 eurot, koonusseibides 10,80 eurot, Eurol

Universal lithium Grease kasutamises 8,90 eurot, lukksepatöös 11,50 h ja 333,50 eurot,

diagnostikas 65,20 eurot, keevitustöö materjalis 45 eurot, veakoodide lugemises ja kustutamises

79,80 eurot, väljakutse tasus 129,70 eurot. Kokku ei lepitud töödes summas 863,40 eurot.

Vaidlusaluste tööde maksumus kokku on 1319,1 eurot käibemaksuta.

8. Hageja leppis kokku konkreetsetes töödes, mitte selles, et kostja teostaks omal äranägemisel

vajalikke töid. Kostja väide, et osad tööd tehti hädavajaduse tõttu ja on krediteeritud, ei ole

tõene. Kostja kreeditarves kirjeldatud tagumine plommikaas, kiirusepiiraja kontroll,

digimeeriku patarei vahetus ja elektritööd ei ole seondu hädavajaduse või ohutu kasutamisega.

Pooltel puudus mittesiduva eelarvega kokkulepe. Kui kostja hinnangul oli üks või teine töö

hädavajalik, oleks kostja pidanud sellest hagejat eelnevalt teavitama ja ootama ära tema juhise.

Mõistlik isik ei saa eeldada, et tellitud tööde hinnale 294,1 eurole lisandub veel nn kulumaterjali

summas 455,7 eurot. Hinnapakkumised ei sisaldanud ainult varuosasid, vaid konkreetseid töid,

sh üldkontroll, diagnostika, kiirusanduri vahetus, elektritöö, lukksepatöö, käigukasti

programmeerimine, piduriklotside ketaste vahetuse jne ning nende eest on tasutud. Kostja

väide, et pakkumine sisaldas üksnes varuosi, on vastuolus esitatud tõenditega.

9. Kostja nõudis arvete tasumist ilma, et hageja oleks tööd vastu võtnud. Hageja nõudis

korduvalt sõidukite vabastamist. Kostja keeldus sõidukeid väljastamast enne, kui hageja tasub

arved. Kuna kostja keeldus sõidukeid väljastamast, puudus hagejal võimalus tööde

vastuvõtmiseks ja kontrolliks. Selleks, et kostja oleks saanud kohaldada pandiõigust, pidi

tasunõue olema sissenõutav.

10. Vaidluse all on aktsepteerimata kostja arved summas 1582,90 eurot. Kostja nõuab hagejalt

ka mõlema veoki kinnihoidmisega kaasnenud parkimistasu, tasumata arvete ja õigusabikulude

hüvitamist summas 6476,90 eurot. Hageja ei pea sellist nõuet põhjendatuks, kuna tegemist ei

ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 6 järgi tagatavate kulude, vaid kostja enda

majandustegevusega (kostja korraldab oma territooriumil parkimist 10 eurot ööpäevas) ning

sõidukite kinnihoidmine oli põhjustatud kostja enda poolt. Ka Termak Autopargi AS teenuse

näol ei ole tegemist mitte hädavajalike kulude katmise, vaid tulu teenimisega, kuid seda

kostjaga võrreldes 7 x väiksemas mahus. Hoiustamisel kostja kulusid ei kandnud. Veok asub

kostja enda territooriumil välioludes ja mingite kulude olemasolu ei ole kostja tõendanud.

11. Kostja õigusabikulude nõue on põhjendamatu. AÕS § 279 lg 6 ei näe ette alust kohtueelsete

menetluskulude nõudmiseks. Lisaks on õigusabikulud pandiõiguse ja enampakkumisteate

koostamiseks ja kuulutuse avaldamiseks summas 1449,91 eurot ilmselgelt ebamõistlikud.

12. Vaidlusalune osa tööde maksumusest moodustas kostja arve nr 322 järgi 455,7 eurot ja arve

nr järgi 863,4 eurot ehk kokku 1319,1 eurot. Hea usu põhimõttega ei saa kooskõlas olla 1319,1

euro suuruse vaidluse tagamiseks hoida kinni kahte veoautot (kogumaksumusega üle 30 000

euro).

2-19-18748

13. Vältimaks kahju suurenemist ja vabastamaks sõidukid, tasus hageja sõiduki MAN töödele

väljastatud arvest 294,1 eurot ja käibemaksu ning sõiduki MB töödele väljastatud ja hiljem

vähendatud arvest 1215,15 eurot ja käibemaksu. 08.11.2019 teatas kostja esmakordselt, et

hageja võib sõidukile MAN järgi tulla. Tõele ei vasta väide, et kostja tegi selle ettepaneku juba

29.08.2019.

14. Sõiduki MAN tagasi saamiseks saabus hageja kostja juurde 13.11.2019. Kostja soovis

sõiduki uksi puldist avada, kuid ebaõnnestunult. Selgus, et aku oli tühi, kuigi kostja arves

sisaldus sõiduki aku täitmise tasu. Kuna sõiduki MAN aku oli tühi, palus hageja kostjalt abi

sõiduki käivitamiseks (aku toiteks). Kostja keeldus. Järgmisel päeval tuli hageja uuesti laetud

akudega. 14.11.2019 õnnestus sõiduki MAN käivitamine ning hageja taastas sõiduki valduse.

15. Sõidukit MAN vastu võttes selgus, et kostja ei ole kokku lepitud töid teinud. Hageja tellis

kostjalt sõiduki MAN kiirusanduri vahetuse hinnaga 163,90 eurot ja sellega kaasneva elektritöö

1 h ehk 35 eurot. Hageja tellis Keil M.A. OÜ-lt hinnangu kostja töödele. Hinnangust lähtuvalt

ei olnud kiiruseandur (tahhograafi kiiruse andur KITAS) vahetatud. Andur ja anduri juhe olid

vanad, katki oli anduri pistik ja puudus plomm. Seega ei olnud kostja teinud kokku lepitud

kiirusanduri vahetust ja sellega seotud töid 198,90 euro eest. Kokku leppimata sõiduki MAN

töödest on veel tegemata tööd kokku 396,1 euro eest. Tegemata on aku laadimine hinnaga 14,90

eurot, käigukasti plommimine hinnaga 19,80 eurot ja paigaldamata digimeeriku kaabel hinnaga

98,90 eurot. Kuna kiirusandur ja digimeeriku kaabel olid vahetamata, ei saanud kostja teha

elektritöid mahus 7,5 h x 35 eurot ehk 262,5 eurot.

16. Kuna kostja keeldus hageja sõidukeid vabastamast, kandis hageja kahju, sest pidi

majandustegevuse jätkamiseks ostma transporditeenust kolmandalt isikult. Kostja vabastatud

sõidukit MAN ei ole hageja väiketraktorite vedamiseks kasutanud. Tegemist on sadultüüpi

veokiga ning väiketraktorite peale ja mahalaadimiseks tuleks MAN veokil kasutada haagist.

Väiketraktorite vedamine suure veoki ja haagisega ei ole otstarbekas. Hageja kasutas

väiketraktorite vedamiseks sõidukit MB, mis oli väiketraktorite veoks kohandatud. Hageja

hoiatas, et veokite kinnipidamisega tekitab ta hagejale kahju. Vaatamata kõigele keeldus kostja

sõidukeid vabastamast.

17. Kahju 16 200,49 eurot tulenes perioodil 03.07.2019 – 13.02.2020 kolmandatelt isikutelt

tellitud transporditeenuste maksumusest. Hageja ostis teenust Ground Cats OÜ-lt alates

03.07.2019 kuni 21.11.2019 kokku 10 110 euro eest ilma käibemaksuta, perioodil 22.11.2019

kuni 31.01.2020 summas kokku summas 1543,5 eurot. Hageja ostis Simple Trans OÜ-lt teenust

alates 01.07.2019 kuni 24.09.2019 1801,25 euro eest ilma käibemaksuta, perioodil 04.11.2019

kuni 14.11.2019 teenust summas 122,50 eurot. Hageja ostis Vaba Vedu OÜ-lt teenust alates

02.10.2019 kuni 27.11.2019 685,75 euro eest ilma käibemaksuta, perioodil alates 11.12.2019

kuni 14.02.2020 summas 271,25 eurot. Hageja ostis teenust Puksiiriabi OÜ-lt alates 11.07.2019

kuni 23.09.2019 376,25 euro eest ilma käibemaksuta. Hageja ostis teenust Odav Puksiir OÜ-lt

27.11.2019 ja 31.10.2019 kokku 175 euro eest ilma käibemaksuta ja perioodil 09.12.2019 kuni

24.01.2020 teenust summas 75 eurot. Multifix OÜ-lt ostis hageja teenust 08-10.07.2019 195

euro eest ilma käibemaksuta. OÜ-lt Road Angel ostis hageja teenust 19.11.2019 50 euro eest

ilma käibemaksuta. DSV Estonia AS-lt ostis hageja teenust alates 18.09.2019 kuni 27.11.2019

kokku 704,99 euro eest ilma käibemaksuta. Hageja tellis ABC Ehitusteenus OÜ-lt teenust alates

22.01.2020 kuni 13.02.2020 summas 90 eurot.

18. Varasemalt transportis hageja seadmed kliendile enda sõidukiga MB, tegemist oli hageja

teenuse ühe osaga. Juhul, kui transpordiarve tuli tasuda kliendil jäi summa hagejale. Arvestades

summalt maha sõiduki MB kasutamise kulu, oli ülejäänud hageja tulu. Kostja tegevuse

2-19-18748

tagajärjel pidi hageja transporditeenuse sisse ostma. Järelikult tasus ta kliendilt saadud raha

transporditeenuse osutajale. Hagejal jäi tulu saamata. Kui klient transpordikulu ei hüvitanud,

oli tegu otsese kahjuga. Mõlemad väärtused on samad. Hagejale osutatud transporditeenuse

eripärast ei olnud oluline läbitud kilomeetrite arv, kuna enamus teenuseid osutati kas Tallinna

siseselt või Tallinna lähiümbruses.

19. Kostja valduses oleva sõiduki MB igakuine orienteeruv kulu on 1170,07 eurot kuus.

Sõiduki MB juhi palgafondi kulu kuus on kokku 1552,12 eurot. Kuna töötaja täitis 50 %

ulatuses teisi tööülesandeid on tema ühe kuu kulu maksumus 776,06 eurot. Veoki hoolduskulu

on 101,26 eurot kuus. Kulu kindlustusele on 25,77 eurot kuus ja 309,27 eurot aastas. Teemaks

on 41,66 eurot kuus ja 500 eurot aastas. Ülevaatuse kulu on 4,17 eurot kuus ja 50 eurot aastas.

Perioodil 03.07.2019 – 13.02.2020 on hageja hoidnud kokku orienteeruvalt 1170,07 eurot kuus.

Kokku on 03.07.2019-13.02.2020 transporditeenuse sisse ostmise tõttu hoitud kokku 8190,49

eurot (7 kuud x 1170,07 eurot). Kuna sõiduk MB on jätkuvalt kostja valduses, oli hageja

järgneval perioodil 17.02.2020-23.10.2020 sunnitud ostma sisse veoteenust vähemalt summas

11 302,64 eurot. Selle kahju osas ei ole kostjale haginõuet esitanud. 11 302,64 euro suurusest

kahjusummast on 8221,5 eurot hageja tasunud veoteenuste eest Ground Cats OÜ-le. Hageja

loeb perioodil 03.07.2019 -13.02.2020 teenuse sisse ostmisega kokku hoitud kulu 8190,49 eurot

tasaarvestatuks 17.02.2020-23.10.2020 Ground Cats OÜ-lt sunnitud teenuse sisse ostmise

maksumusega 8221,5 eurot.

20. Ebaõige on kostja väide, et hageja oleks saanud vältida kahju tekkimist, kui oleks tasunud

tagatise 6476,90 eurot. Vaidlustatud osas on arvete summa 1319,10 eurot. Hagejal ei olnud

võimalik majanduslikult tasuda tagatist 6476,90 eurot.

Kostja vastuväited

21. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

22. Hageja seaduslik esindaja pöördus mais 2019 kostja poole ning palus koostada

hinnapakkumised sõidukite MAN TGX 26.480 ja Mercedes-Benz Atego varuosade ja

varuosade paigaldamise ning sõidukite hooldustöödele. Kostja töötaja JV koostas

hinnapakkumised. 28. mail 2019 kinnitas hageja kirjalikult kostja töötaja JV hinnapakkumise

sõiduki MB töödele. Sõidukile MAN koostatud hinnapakkumise kinnitas hageja esindaja

telefoni teel. Pärast hinnapakkumiste kinnitamist viis hageja sõidukid kostja territooriumile.

Seega sõlmisid hageja kostja töövõtulepingu.

23. Kostja tegi kokku lepitud tööd valmis 07.06.2019 ja kostja esitas hagejale samal päeval

arved nr 322 ja 227. Hageja sai arved kätte ega vaidlustanud neid, vaid soovis allahindlust ja

maksetähtaja pikendamist. Kostja allahindlust ei võimaldanud. Alles 11.06.2019 teatas hageja

ootamatult telefoni teel, et sõidukile on tehtud töid, milles ei ole kokku lepitud. Kostja sellega

ei nõustunud. Ühel sõidukil vahetati rattapoldid ja -mutrid, kuna need olid roostes. Samuti

teostati kiirusepiiraja kontroll ja digimeeriku patarei vahetus, mis ei olnud tellitud, kuid seda

tehti, et hageja saaks oma sõidukeid liikluses kasutada. Tegu oli hädavajalike töödega. Hageja

nõustus esindaja tasuma rattapoltide ja – mutrite vahetusega seotud tööde eest. Hageja ei olnud

nõus tasuma kiirusepiiraja kontrolli ja digimeeriku patarei vahetuse eest, sest tööd ei olnud

temaga kooskõlastatud. Seega koostas kostja kiirusepiiraja kontrolli ja digimeeriku patarei

vahetuse tööde eest kreeditarve nr 357 summas 404,65 eurot.

24. Vaatamata kreeditarve koostamisele hageja kohustusi ei täitnud ega tasunud arveid

kogusummas 3394 eurot. 10. oktoobril 2019 tasus hageja 1 811,10 eurot. Kostjal oli seejärel

2-19-18748

hageja vastu nõue 1 582,90 eurot. Lisaks jättis hageja tasumata arve nr 387. Kostja esitas arve

nr 387, sest kostja pidi hageja sõidukeid hoidma tasulises parklas. Tasulise parkla hinnakirja

kohaselt oli sõiduki hoiustamise päevatasu 10 eurot, millele lisandus käibemaks. Päevatasu on

avalikult nähtav kostja veebilehel, kus on üleval kostja muude teenuste hinnakiri. Hoiustamise

tasu oli 1050 eurot.

25. Lisaks põhivõlgnevuse ja sõidukite hoiustamise tasumisele kohustub hageja AÕS § 279 lg-

st 4 ja 6 tulenevalt hüvitama kostjale kõik võlgnevuse sissenõudmisega kostjale tekkinud

kulutused. 15.01.2019 seisuga on kostja seoses hageja võlgnevusega tasunud õigusabikulusid

summas 1 436,58 eurot ja enampakkumisega seotud kulusid 13,33 eurot ehk kokku 1 449,91

eurot. Hageja on kohustatud ka arvete nr 227 ja 387 tähtaegselt tasumata jätmise eest tasuma

viivist seaduses sätestatud määras summas 122,35 eurot. Kostjal on hageja vastu rahaline nõue

kogusummas 5 453,16 eurot (teostatud tööde eest tasumata summa 1 582,90 eurot +

hoiustamistasu kokku 14.11.2019 seisuga 2 298 eurot + õigusabikulud 1 449,91 eurot + viivis

15.01.2020 seisuga 112,35 eurot = 5 453,16 eurot). Kostjale tekkinud õigusabikulu on

põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Kui hageja oleks täitnud lepingulisi kohustusi ning

tasunud kostja arved tähtaegselt või proovinud kostjaga pidada läbirääkimisi, ei oleks kostjal

olnud vajadust õigusabiteenuse järele.

26. Hageja tasus tööde eest osaliselt alles 10.10.2019, kuigi arved olid esitatud juunis. Ebaõige

on hageja väide, et kostja teatas alles 08.11.2019, et hageja võib sõidukile MAN järgi minna.

Kostja on teatanud alates juunist, et hageja võib sõidukitele järgi tulla, kui tasub arved. Lisaks

on kostja seadnud 29. augustil 2019 pandiõiguse üksnes sõidukile MB. Seega oli hagejal alates

29. augustist 2019 võimalus kostja territooriumilt sõiduki MAN ära viia, kuid ta ei kasutanud

seda õigust.

27. Kostja ei nõustunud, et sõidukil MAN jäi kiirusandur vahetamata. Hageja viis sõiduki ära

14.11.2019, kuid Keil M.A OÜ tegi ülevaatuse 26.11.2019 ehk ligi nädal aega hiljem.

Ülevaatuse juures kostja ei viibinud. Keil M.A OÜ hinnang ei ole õiguspärane ega kontrollitav.

Hageja tellis kostjalt 23.04.2019 sõidukile MAN TGX 26.480 kiirusanduri ja digimeeriku

andurikaabli vahetuse ning plommi paigalduse. Kuivõrd kostja nimetatud töid ise ei teosta, tellis

ta soovitud tööd oma koostööpartnerilt Parkli HL OÜ-lt.

28. Kostja ei nõustunud, et ta jättis aku laadimata, sest see oli tühi. Sõidukil MAN oli väga

problemaatiline aku, mis tihtipeale tühjaks sai. Enne 13. novembrit 2019 sõiduk seisis, mistõttu

on ilmne, et aku läks uuesti tühjaks. Kostja ei vastuta aku järjekordse tühjenemise eest.

29. Põhjendamatu on eeldada, et hageja ei ole kohustatud teostatud töödega seonduvate

kulumaterjalide eest tasuma. Iga mõistlik isik mõistab, et kui ta viib oma auto hooldusesse ning

soovib näiteks õlivahetust, tuleb tal tasuda õlivahetusega seotud töökulu ja uue õli kulu isegi

siis, kui seda ei ole eraldi välja toodud. Tõele ei vasta hageja väide, et arved ei vasta

hinnapakkumisele. Pakkumised tehti üksnes varuosadele ning muud kulud lisandusid töödele.

30. Poolte koostöös oli tavapärane, et hinnapakkumist ei koostatud kulumaterjalide osas, vaid

nende kulu lisati kokkulepitud tööde eest esitatavale arvele. Hageja aktsepteeris seda 2008,

2009 ja 2016. aastal, mil ta kasutas kostja teenust. Vaidlusaluste tööde teostamisel teavitas JV

korduvalt, et tellitud tööde ajakulu ei ole võimalik ette näha, mistõttu ei ole võimalik esitada

lõpliku hinnapakkumist. Hageja aktsepteeris tööde teostamist ilma, et tal oleks teada lõplik

teenuse osutamise hind.

2-19-18748

31. Hageja palus kostjal teha sõidukile MB diagnostikat. Vastavalt hageja väljakutsele läks

kostja töötaja JV hageja territooriumile. Kohapeal selgus, et sõiduki käigud ei lülitunud sisse ja

sõidukiga ei olnud võimalik kohalt liikuda. JV hoiatas hagejat, et kohapeal diagnostika

tegemine on kulukam, kui töökojas, sest kohapeal ei pruugi viga korda saada. Hoolimata sellest

soovis hageja, et JV teostaks tööd kohapeal. Lõpptulemusena sai JV sõidukil esimese käigu

sisse ja sellega sai sõita kostja töökotta. Kohapealne ajakulu oli 3 h, kuid kostjale arusaamatul

põhjusel keeldus hageja töö eest tasumast ning väitis, et ta ei ole kostjalt tööd tellinud.

32. Kostja ei nõustunud, et tema tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja teatas, et

tööd on valmis, kuid hageja ei ole tulnud töid üle vaatama.

33. Hageja ei ole tõendanud, et kostja territooriumil olnud sõidukitega oleks saanud ta vältida

transporditeenuse sisseostmist. Sõiduk MAN ei ole Eesti Vabariigis arvel, seega nimetatud

sõidukiga hageja teenust osutada ei saanud. Kostja teavitas hagejat, et sõiduki MB kättesaamise

eelduseks oli arvete tasumine. Hageja sai kahju tekkimist vältida. Kostja ei olnud teadlik hageja

majandustegevusest ega sellest, millist sõidukit hageja kasutab. Kostja seadis sõidukile MB

pandi, sest see sõiduk oli arvel, teine ei olnud.

34. Hageja ei ole tõendanud, et ta on reaalselt kahju kandnud. Hageja ei ole esitatud ühegi arve

tasumist tõendavat maksekorraldust ega kirjavahetust, et arvetel märgitud teenuseid oleks üldse

reaalselt tellitud ja osutatud. Arvetelt ei ole võimalik järeldada, millist veoteenust ja millal ning

kelle tellimuse alusel hagejale osutatud on. Hageja ei ole tõendanud, et ta on tellinud

veoteenuseid ja neid teenuseid on osutatud. Hageja ei ole tõendanud, et arvetel kajastatud

vedusid oleks hageja saanud teha üksnes sõidukiga MB. Kuivõrd hageja enda veebilehel on

märgitud, et seadmete transpordi eest tasuvad hageja kliendid, ei saa hagejale olla tekkinud

kahju, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks ta

on pidanud tellima veoteenuseid kolmandatelt isikutelt sedavõrd kõrge veoteenuse tasuga, kui

tema enda valduses on haagis/treiler, millega tal oleks võimalik iseseisvalt veoteenust osutada.

Mais 2019, kui sõiduk MB kostja juurde remonti toodi, puudus sõidukil tehnoülevaatus.

Maanteeameti väljavõtte kohaselt lõppes MB tehnoülevaatus 30.04.2019. Seega hageja ei

kasutanud MB-d igapäevases majandustegevuses alates maist 2019.

35. Tõenditest ei ole võimalik tuvastada, mitme kilomeetri ulatuses on kolmandad isikud

hagejale teenust osutanud, et täpselt välja arvestada hageja kokku hoitud bensiinikulu. Samuti

ei ole võimalik hageja tõenditest tuvastada kokku hoitud palgakulu. Hageja ei ole tõendanud

väidetud mahus tööjõukulude kandmist. Ebaõige on veoki hoolduskulu arvestus. Kindlustuse

pakkumine ei saa tõendada tegelikku kindlustuse kulu.

36. Hagejal oleks olnud võimalik tasuda hagi tagamisel tagatise 6 476,90 eurot, mille järel oleks

ta saanud sõiduki valduse tagasi ning kahju oleks jäänud hagejal olemata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

37. Maakohus rahuldas hagi, kohustas kostjat üle andma hagejale VIN koodiga

WDB9702871L154304 veoauto Mercedes-Benz Atego 1222l otsene valdus ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 16 456,66, millest 16 200,49 eurot on kahju hüvitis ja 256,06 eurot

on hüvitise summalt 14 098,24 eurolt ajavahemikus 28.11.2019 kuni 18.02.2020

sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

alates 19.02.2020 kahju hüvitiselt 16 200,49 eurolt kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja

2-19-18748

menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja

11 858 eurot ja sellelt viivise.

38. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et töövõtulepingu puhul saab tellija rakendada

pandiõigust üksnes juhul, kui töövõtu tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Sellist otsest

nõuet seadusest ei tulene. VÕS § 654 lg 1 sätestab, et töövõtjal on oma töövõtulepingust

tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud,

parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Selleks, et töövõtja

saaks seaduslikult pandiõigusele tugineda, peab tal olema töövõtulepingut tulenev tasunõue.

Töövõtjal on õigus kohaldada pandiõigust ka siis, kui tema nõue ei ole veel sissenõutavaks

muutunud. Küll aga tuleb töövõtjal pandiõiguse kohaldamise seaduslikkuse põhistamiseks

kohtu hinnangul tõendada, et tal on kas sissenõutavaks juba muutunud või tulevikus

sissenõutavaks muutuv rahaline nõue töövõtulepingu alusel. AÕS § 279 lg 6 järgi on pandiga

tagatud ka menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme

säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Eeltoodu alusel võib töövõtja lugeda pandiga tagatuks

ka oma nõudeid, mis on seotud asja müügiga või pandieseme säilitamisega, kuid tegemist peab

olema vajalike kulutustega, mitte mistahes kuludega.

39. Kostja ei ole tõendanud, et tal on lepingust tulenev töövõtutasunõue ulatuses, milles hageja

jättis arved nr 322 ja 227 tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et kõik kulud, milliseid ta samuti

luges pandiga tagatuteks ehk hinnakirja järgne ööpäevane tasu sõiduki hoidmise eest ja

õigusabikulud, oleksid olnud vajalikud kulud AÕS § 279 lg 6 mõttes. Kostja ei ole tõendanud

nõude olemasolu, sest ta ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu kõigi materjalide ja tööde

osas, mis olid arvele kantud. Kostja ei ole tõendanud mittesiduva eelarvega lepingu sõlmimist

hagejaga ega isegi seda, et ta teostas kõik arvetel märgitud tööd ja kasutas kõiki kulumaterjale.

40. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja oleks mõlemal arvel märgitud tööd vastu

võtnud. Kuigi tasunõude sissenõutavaks muutumine ei ole otseseks eelduseks pandiõiguse

kohaldamisel, oleks kostjal tulnud tõendada, et tal on lepingust tulenevad rahalised nõuded

hageja vastu ehk et ta on teinud arvetel märgitud tööd. Kuna hageja ei ole töid vastu võtnud, et

ei saa lähtuda eeldusest, et kõik tööd on nõuetekohaselt tehtud. Kostjal lasus kohustus tõendada,

milliste tööde tegemises kokku lepiti ja mida ta tegelikult tegi.

41. Hagejale saadetud sõiduki MAN pakkumises olid märgitud elektritöö ja lukksepatöö

tunnihinnad. Kohus osundab, et pakkumises märgitud varuosi vaidlusalune arve ei kajasta.

Pakkumises puudub mistahes märge selle kohta, et see ei ole ammendav ning tööde tegemisel

lisanduvad pakutud hinnale erinevad kulumaterjalid ja tarvikud, mis suurendavad oluliselt

tööde kogumaksumust. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et diagnostika tegemise eest pidi

hageja tasuma tunnitasu alusel, lisaks kokku lepitud väljasõidu tasule ja kütusekulule. Kostja

tunnistaja tegelikult kinnitas, et mitmete arvetel märgitud tööde ja varuosade ehk

kulumaterjalide kasutamises või hinnas pooled tegelikult kokku ei leppinud ja neid ei

kajastanud kostja hinnapakkumistes, vaid lisas lihtsalt arvetele. Pooltevahelise kokkuleppe sisu

osas on usaldusväärsed hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, sest need on

kooskõlas kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Teisalt ei saa kostja tunnistaja JV ütlustest

järeldada, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppeid arvetel märgitu ulatuses. Kohus ei pea

eluliselt usutavaks, et majandus- ja kutsetegevuses igapäevaselt remonditöid tegev ettevõte ei

suuda tellijale avaldada, milline on kogu töö lõplik hind ega oska arvestada võimalike tarvikute

kulu ja tööde tegemiseks vajalikku aega. Mitmel puhul on kostja töötaja väitnud, et ühe või

teise töö või varuosa hinda ei märgitud hinnapakkumisse, sest hageja hinda ei küsinud. Hinna

küsimata jätmine ei tähenda kohtu arvates seda, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe

mittesiduva eelarvega. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks nõustunud

2-19-18748

lepingut sõlmima viisil, kus ta oleks nõustunud tasuma kostjale mistahes summasid mistahes

tööde eest. Ainuüksi arvest ei saa kohus järeldada, milline oli poolte vahel töö tegemisele

eelnenud kokkulepe. Ühe varasema arve alusel ei saa kohus järeldada, et poolte vahel oli

praktika, mille kohaselt tegelike tööde ja materjalide maksumuses kokku ei lepitud.

42. Seda, mida kostja arvete nr 227 ja 322 tegelikult tegi, kui palju kulus tööde tegemiseks aega

ja milliseid materjale kasutati, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. 10.10.2019 tegi hageja

kostjale ülekande summas 352,92 eurot sõiduki MAN kiiruseanduri, diagnostika, üldkontrolli

ja ühe tunni elektritöö eest. Samal päeval tegi hageja kostjale teise ülekande summas 1 458,18

eurot sõiduki MB sõidumeeriku, piduriklotside ja ketaste, diisli, silla reguleerimise,

lukksepatöö, käigukasti, väljakutse, kahe sõidu, diagnostika ja ühe tunni elektritöö eest. Seega

tasus hageja kostjale tööde ja teenuste eest, millistes olid pooled selgelt kokku leppinud.

43. Tõendatud on, et vaatamata arvel märgitule ei olnud veokil MAN tegelikult kiiruseandurit

vahetatud. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et Keil M.A hinnang ei ole usaldusväärne.

Ühtlasi ei pidanud kohus eluliselt usutavaks, et hageja oleks ise vahetanud uue paigaldatud

anduri vana vastu nende päevade jooksul, mis eelnesid sõiduki Keil M.A OÜ-sse viimisel.

Samuti ei saa järeldada, et arvel märgitu kohaselt oleks tegelikult veokil täidetud aku, sest kui

hageja sõidukile järgi tuli, seda käivitada ei õnnestunud. Kostja väited aku probleemide kohta

ei ole millegagi tõendatud.

44. Kostjal puudus alus kohaldada sõidukile MB pandiõigust, sest kostja ei ole tõendanud

nõuete olemasolu hageja vastu tulenevalt arvete nr 227 ja 322 osast, milles hageja jättis arved

tasumata. Kostja ei ole tõendanud, kas või milliseid töid ta tegelikult tegi, kui palju tarvikuid

kulutas ja kui kaua ning milliseid töid tegi. Kostja ei ole tõendanud hagejaga kokkulepete

sõlmimist arvete nendes osades, milles hageja kokkuleppeid eitas. Kostja ei ole tõendanud seda,

et kuigi hageja tasus sõiduki MAN kiirusanduri vahetuse eest, andur tegelikult vahetati.

45. Kuivõrd kostjal puudus õigus kohaldada pandiõigust, ei ole tal õigust hageja sõidukit vallata

ega nõuda hagejalt sõiduki alusetu valdamise tõttu mistahes kulude, sealhulgas õigusabikulude

ja sõiduki parkimisega seotud kulude hüvitamist. Iseenesest nõustub kohus hageja väitega, et

kui kostja oleks pandiõigus kohaldanud seaduslikult, ei olnud tema nõutud parkimise kulu nõue

mõistlik, sest sõidukit oleks saanud turvaliselt parkida ja hoiustada palju väiksema tasu eest.

Seega tuleb kostjat kohustada andma hagejale üle veoauto Mercedes-Benz Atego 1222l VIN

koodiga WDB9702871L154304 otsene valdus.

46. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et tema vastu kahju nõude esitamiseks puudub alus.

Hageja kahju nõue kuulub rahuldamisele, sest hageja on nõude olemasolu ja selle suurust

piisavalt tõendanud. Kui kostja hinnangul olid kokku hoitud kulud oluliselt suuremad või oleks

hageja saanud teenust sisse osta oluliselt soodsamalt, oleks kostjal tulnud vastavaid väiteid

tõendada, kuid kostja seda ei teinud.

47. Hageja esitatud arved koos konto väljavõttega tõendavad, et hageja on ostnud sisse teenust

transpordi jaoks. Kostja ei ole selgitanud, milliseid täiendavaid raamatupidamise dokumente

oleks hageja pidanud teenuse sisse ostmiseks esitama ja miks esitaud tõendid hageja kulusid ei

tõenda. Hageja esitas kohtule esindaja koostatud tabeli transpordikulude kohta, selgitades

veoste marsruute. Kohus nõustub kostja väitega, et tegu ei ole tõendiga, kuid ei nõustu, et tabel

ei ole arusaadav. Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, mille alusel peaks hageja seletuses

toodud asjaolusid lugema ebausutavateks või vastuolus olevateks asjas kogutud tõenditega.

2-19-18748

48. Põhjendatud on hageja väide, et kui kostja oleks sõiduki tagastanud, oleks hageja saanud

sellele teha tehnoülevaatuse ja sõidukit kasutada. Kostja poolt esitatud Parkli HL OÜ

protokollist ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et hageja kasutas veokit alates 11.05.2018

kuni 29.05.2019 vaid 5461 km läbimiseks.

49. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja juures töötas varasemalt töötaja, kes oli poole

kohaga autojuht ning kelle tööga seonduva palgakulu hoidis hageja kokku, kui pidi hakkama

teenust sisse ostma. Vastupidist ehk palgatööjõuga seonduva kulu puudumist või siis hoopis

suurema kulu kokkuhoidmist ei ole kostja tõendanud ning ainuüksi kostja kahtlustest ei piisa

selleks, et hageja esitatud tõendid ümber lükata. Hageja esitas andmed sõiduki teekasutuse

maksu arvestuse kohta, mille järgi tuli alates 25.02.2021 kuni 25.02.2022 tasuda maksu summas

500 eurot. Kindlustuse pakkumise järgi tuli liikluskindlustuse eest tasuda 309,27 eurot aastas

ja korralise ülevaatuse eest hinnakirja järgi 60 eurot. Hageja on selgitanud, kuidas ta nende

andmete alusel on välja arvutanud igakuise kokku hoitud kulu. Kostja ei ole hageja arvestustele

vastu vaielnud ega tõendanud suurema kulu olemasolu. Suurema kulu kokkuhoidmist ei saa

kohus lugeda tõendatuks kostja põhistamata vastuväidete alusel, milliste kohaselt ei ole hageja

esile toonud ja tõendanud sisse ostetud teenuste puhul läbitud kilomeetreid. Kohus nõustus

hagejaga, et tal puudus õigus oma teenuseosutajatelt nõuda sellise arvestuse tegemist. Kuna

tegemist on kostja vastuväitega, oleks kostjal tulnud tõendada, milline oli hageja tegelikult

kokku hoitud kulu.

50. Kostja esitatud tõenditest ei saa järeldada, kas viidatud puksiirid on sobivad hageja tehnika

transportimiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid võrreldava ja hagejale vajaliku teenuse kohta.

Hageja väidetele kostja vastu ei vaielnud ega tõendanud, et tema viidatud teenusepakkujad

oleksid saanud pakkuda teenust Tallinnas ning oleksid olnud võimelised teostama

väiketraktorite transporti.

51. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 16 200,49 eurot. Kuna kohus

rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõude.

Apellatsioonkaebus

52. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning rahuldada kostja poolt

tasaarvestusena esitatud nõue summas 5 453,16 eurot.

53. Maakohus on rikkunud menetlusnorme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Maakohus

on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja on jätnud oma järeldused osaliselt põhjendamata.

54. Maakohus ei ole tuvastanud perioodi, millal kostja õigustamatult hageja veokeid kinni

pidas. Kostja teostas sõidukile MB pandiõigust alates 29.08.2019, enne seda oli hagejal

võimalus sõidukile järele tulla. 20.06.2019 selgitas kostja hagejale, et kostja ei hoia sõidukeid

kinni. Kohus ei ole seda tõendit hinnanud. Seejuures rahuldas kohus hageja kahjunõude

perioodi eest alates 11.07.2019.

55. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud põhjendamatult järelduseni, et kostjal

puudus õigus pandiõiguse kohaldamiseks. Kostja on piisavalt kohtumenetluse käigus

tõendanud, milliseid töid ta hageja sõidukitele teostas ja millised kulud kostjale kaasnesid tööde

teostamisega. Kostja on samuti tõendanud, et hageja on arvetele märgitud tööd tellinud või

nende tööde eest tasumine on asjaoludest tulenevalt põhjendatud. Samuti oli arvetel kajastatud

tööd ja materjalid hooldus- ja remonditööde valdkonnas sõlmitavate töövõtulepingute üldist

2-19-18748

praktikat arvestades tavapärased. Maakohus ei analüüsinud arvel nr 227 märgitud sõiduki MB

osas kostja poolt tehtud kulutusi. Kulumaterjalid, peentarvikud, elektritarvikud, määrde

kasutamine, lukksepatöö 13,5 tundi, teine diagnostika, teine veakoodide lugemine olid töödeks

ja kulutusteks, mida maakohus oleks pidanud lugema töövõtulepingu täitmise jaoks vajalikuks.

Samuti on hageja hiljem nõustunud täiendavate tööde teostamisega.

56. Kostja teostas pandiõigust ka tasumata arvete ulatuses, milles hageja oli poolte kokkulepet

jaatanud. Hageja on selles osas tööd heaks kiitnud ja hagejal oli võimalus tööd üle vaadata.

Hageja tasus 07.06.2019 väljastatud arvetel märgitud tööde eest alles 10.10.2019 (1811,1

eurot). Seega oli kostjal igal juhul õigus alates 07.06.2019 kuni 10.10.2019 sõiduki MB osas

pandiõigust teotada.

57. Kuigi maakohus on õigesti märkinud, et pandiõiguse kohaldamise eelduseks ei ole nõude

sissenõutavus, oli hageja poolt 10.10.2019 rahuldatud nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja

oli kostja poolt teostatud tööd heaks kiitnud 1811,10 euro ulatuses. Lisaks oli hagejal võimalus

tööd üle vaadata ja vastu võtta. Kostja teavitas hagejat tööde valmimisest, saates hagejale arved

ja kinnitas, et arve tasumisel on võimalik autodele järgi tulla.

58. Maakohus ei ole hinnanud, kas kostjal oli õigus pandiõigust teostada tulenevalt

kõrvalnõuetest (sõidukite hoiustamistasu ja õigusabikulud). Kohus ei ole hinnanud, kas need

on vajalikud kulud. Pandiõigusega on võimalik tagada ka töövõtulepingust tulenevate nõuete

sissenõudmisega kaasnevaid kulutuste hüvitamise nõudeid. Isegi, kui kostja oli õigustatud

põhinõudest tulenevalt pandiõigust teostada ainult kuni 10.10.2019, siis alates 10.10.2019 oli

kostjal põhjendatud pandiõigust teostada kõrvalnõuete tagamiseks.

59. Kuna kostja teostas pandiõigust põhjendatult, on kohus ebaõigesti rahuldanud hageja

kahjunõude. Hageja kahjunõue on ka sisuliselt põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud, et sisse

ostetud transporditeenus

oli vajalik asendamaks sõidukiga MB varem

osutatud

transporditeenust. Tõendamata on, et hageja kasutas sõidukit MB enda majandustegevuses

(sellises mahus, nagu on kahjunõue esitatud, kuna enne kostja juurde remonti toomist oli sellega

aasta jooksul sõidetud vaid 5461 km). Maakohus on jätnud igakülgselt hindamata kostja

selgitused ja tõendid, mis tõendavad, et hageja tegelikult sõidukit MB enda majandustegevuses

enam ei kasutanud. Kindlasti vähemalt mitte selles mahus, milles hageja on nõudnud kahju

hüvitamist. Samuti on maakohus põhjendamatult leidnud, et hageja on tõendanud temale kahju

tekkimist. Tegelikkuses ei ole hageja ühtegi kahjunõude aluseks olevat transporditeenuse arvet

sõidukiga MB teostatud transporditeenusega sidunud.

60. Maakohus ei lahendanud kostja nõuet hageja vastu tulenevalt sõidukiga MAN seotud

kuludega.

Kostja

esitas

15.01.2020

vastuses

hagile

nõude

5453,16

eurot

ja

tasaarvestusavalduse. Kohus ei analüüsinud arvel nr 322 märgitud sõiduki MAN osas kostja

poolt tehtud kulutusi. Kulumaterjalid, elektritarvikud, aku laadimine, elektritöö olid vajalikeks

töödeks ja kuludeks. Kostja tõendas, et vahetas kiiruseanduri (kostjale töid teinud Parkli HL

OÜ arvel on märgitud sõiduki MAN VIN-kood). Seega on maakohus on tõendeid puudulikult

ja ühekülgselt hinnates ning olulisi tõendeid hindamata jättes põhjendamatult leidnud, et kostjal

puudus õigus nõuda arvel nr 322 kajastatud tööde ja materjalide eest tasumist.

Vastustaja seisukoht

61. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

2-19-18748

Menetluse edasine käik

62. Ringkonnakohus andis 29.03.2023 pooltele võimaluse esitada oma seisukohad seoses VÕS

§ 111 lg 1, VÕS § 111 lg 7 ja VÕS § 110 lg 5 sätete kohaldamisega. Ringkonnakohus selgitas,

et juhul, kui ringkonnakohus peaks jõudma järeldusele, et kostja teostas pandiõigust

põhjendatult, saaks kohus VÕS § 111 sätteid ja VÕS § 110 lõiget 5 kohaldades kohustada

kostjat tagastama hagejale kuuluv sõiduk tingimusel, et hageja on tasunud kostjale enne sõiduki

väljaandmist või sellega samaaegselt tasu töövõtulepingust tulenevate kohustuste katteks,

samuti kostja poolse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral.

63. Kostja on seisukohal, et hageja nõude sõiduki MB väljaandmiseks saab rahuldada üksnes

tingimuslikult, sidudes kostja väljaandmiskohustuse hageja poolt samaaegselt kostjale

töövõtulepingust tuleneva nõude katteks 5 453,16 euro tasumisega.

64. Hageja ei pea antud juhul VÕS § 111 lg 7 alusel vastastikust täitmist võimalikuks, kuna

pole teada pandis hoitava sõiduki MB osas tegelikult teostatud tööde ulatus ja olukord. See võib

vastupidiselt viia olukorrani, kus hageja tasub kokku tegelikult teostatud tööde maksumusest

enam. Samuti oleks selline olukord vastuolus nii VÕS § 111 lg 3 kui ka TsÜS § 138 lg 2

mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega, s.t hageja peaks tasuma lisaks tekkinud kahjule ja

teostamata töödele kostjale veel lisaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

65. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada oas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude, ja

osas, milles maakohus jättis sõiduki väljaandmisnõude rahuldamise tingimuslikult sidumata

töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisega. Samuti tuleb maakohtu otsus

tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada

hagi osaliselt ning jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata ja kohustada Veoautokeskus

OÜ-d tagastama Klindex OÜ-le sõiduk Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga

WDB9702871L154304 tingimusel, et Klindex OÜ on tasunud Veoautokeskus OÜ-le enne

sõiduki väljaandmist või sellega samaaegselt 1275,60 eurot töövõtulepingust tuleneva tasu

maksmise kohustuse katteks, samuti Veoautokeskus OÜ poolse kohustuse täitmise

vastuvõtmisega viivitamise korral. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS §

654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

66. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse

osas täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja esitas taotluse võtta täiendava tõendina vastu

27.04.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-6188. Kostja ei ole selgitanud,

millist faktilist asjaolu ta soovib selle tõendiga tõendada, mistõttu jätab ringkonnakohus selle

dokumendi vastu võtmata TsMS § 238 alusel kui asjakohatu tõendi.

67. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja selle tulemusel jõudnud ebaõigele

järeldusele, et kostjal puudus õigus teostada hagejale kuuluvate sõidukite suhtes VÕS § 654

lõikest 1 tulenevat pandiõigust. Samuti ei ole maakohus hinnanud kõiki kostja väiteid, mis on

toonud kaasa kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise (TsMS § 442 lg 8). Maakohtu otsus

tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise seetõttu tõttu

tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse,

millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.

2-19-18748

68. Pooled ei vaidle selle üle, et: hagejale kuuluvad sõidukid Mercedes-Benz Atego 1222l ja

MAN TGX 26.480; pooled sõlmisid töövõtulepingu 2019. a aprillis sõiduki MAN osas

hooldustööde ja 2019. a mais sõiduki MB osas hooldustööde teostamiseks; kostja väljastas

07.06.2019 arve nr 322 sõidukile MAN tehtud töödele summas 749,80 eurot, millele lisandus

käibemaks, ja arve nr 227 sõidukile MB tehtud töödele summas 2415,75 eurot, millele lisandus

käibemaks; hageja ei tasunud tähtaegselt arveid nr 322 ja 277; 20.06.2019 koostas kostja

kreeditarve, millega vähendas sõidukile MB tehtud tööde osas koostatud arve nr 277 summat

337,20 euro võrra; 29.08.2019 teatas kostja hagejale, et teostab sõiduki MB suhtes pandiõigust,

nõudes hagejalt arvete nr 322 ja 277 täielikku tasumist ja parkimistasu maksmist; hageja tasus

10.10.2019 arvest nr 322 294,10 eurot ja käibemaksu ning arvest nr 277 1215,15 eurot ja

käibemaksu; kostja teatas hagejale 08.11.2019, et hageja võib sõidukile MAN järgi tulla; hageja

soovis sõidukit MAN kostja valdusest ära viia 13.11.2019, kuid sõiduki käivitamine ei

õnnestunud, sest aku oli tühjenenud; hagejal õnnestus sõiduk MAN kostja valdusest ära viia

14.11.2019. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu

tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud

apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.

Eelpoolnimetatud asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ega nende tuvastamisel

menetlusnorme rikutud.

69. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai teostada hagejale kuuluvate sõidukite suhtes

pandiõigust ja kui ei saanud, siis kas hagejale on sõiduki MB kasutusvõimaluse puudumisest

tekkinud kahju.

70. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud VÕS § 635 lõike 1 kohane töövõtuleping, mille järgi

kostja töövõtjana kohustus tegema kokkulepitud töö (sõidukeid remontima ja teostama

hoolduse) ja hageja tellijana kohustus maksma töö eest tasu. VÕS § 654 lg 1 kohaselt on

töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele,

mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema

valduses. Pandiõiguse tekkimise esimene eeldus tellija vallasasja suhtes on, et tellija vallasasi,

mille suhtes teostatakse töövõtulepingu objektiks olevaid töid, st mida parandatakse,

valmistatakse või muudetakse, oleks töövõtulepingu täitmise käigus sattunud töövõtja

valdusesse.

Sellise

vallasasja

suhtes

omandab

töövõtja

seaduse

alusel

tekkiva

vallaspandiõiguse. Teiseks peab pandi tekkimiseks eksisteerima töövõtjal tellija vastu nõue,

kuivõrd töövõtja pandiõiguse näol on tegemist aktsessoorse pandiõigusega. Seega tuleb

töövõtjal pandiõiguse tekkimiseks tuvastada, kas töövõtjal on nõue tellija vastu. See eeldab

tuvastamist, milles pooled kokku leppisid ning kas kostja on kokkulepitud tööd teostanud.

71. Pooled ei vaidle, et hageja soovis sõiduki MB osas: diagnostikat (1tk), käigukasti

programmeerimist, piduriklotside ja ketaste vahetust, silla reguleerimist, sõidumeeriku

taatlemist, lukksepatööd 2 tundi ja elektritööd 1 tund. Samuti oli kokku lepitud nimetatud

materjalide ja tööde maksumuses. Pooled vaidlevad, kas sõiduki MB osas oli kokkulepitud

töödeks ja materjalideks lisaks: rattapoldid, rattamutrid, koonusseibid, lukksepatöö 11,5 tundi,

keevitustöö, teine veakoodide lugemine, väljakutse 65 eurot ületavas osas. Samuti, kas

kulumaterjalid, peentarvikud, elektritarvikud, määre, lukksepatöö 13,5 tundi, teine diagnostika

ja teine veakoodide lugemine olid kokkulepitud tööde juures vajalikeks töödeks ja kulutusteks.

71.1. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et kostja poolt arvel nr 227

märgitud kulumaterjalide, peentarvikute ja elektritarvikute osas ei ole kostja pooltevahelist

kokkulepet tõendanud. Kostja ei ole ka selgitanud, milles kulumaterjalide, peentarvikute ja

elektritarvikute kasutamine seisnes. Seega pole võimalik ka hinnata, kas need olid vajalikud

hageja tellitud tööde tegemiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja vajas hageja tellitud

2-19-18748

tööde tegemiseks kokku 13,5 tunni ulatuses lukksepatööde (3 tundi ületavas osas) ja 8,5 tunni

ulatuses elektritööde (1 tundi ületavas osas) tegemist. Kostja ei ole üheselt arusaadavalt ka

selgitanud, mille jaoks oli vajalik sellises mahus tööde teostamine. Samuti ei ole kostja

tõendanud, et vaatamata kokkuleppele väljasõidu osas hageja juurde (65 eurot + käibemaks),

oli pooltel kokkulepe siiski tunnipõhisena ning selleks kulus 3 tundi.

71.2. Ringkonnakohus nõustub aga kostjaga, et määrde kasutamist ei olnud pooltel võimalik

kokku leppida (selle kogus ei ole lepingut sõlmides teada) ning määrde kasutamine

piduriklotside ja ketaste vahetamisel pidi olema tellijale ettenähtav. Lisaks oli määrde

kasutamine põhjendatud kabiini lukustuse puhastamisel, kusjuures hageja on nõustunud

12.06.2019 kirjas kostjale, et hageja aktsepteeris kabiini lukustuse puhastamist (I kd tl 8p).

71.3. Samuti on kostja veenvalt põhistanud, miks oli vajalik sõidukile MB teostada teine

diagnostika ja teine veakoodide lugemine. Kostja on hagejale 11.06.2019 e-kirjas selgitanud, et

„esimene diagnostika oli Teie juures väljasõidul. Kuna Te koheselt sõidukit meie töökotta ei

soovinud toimetada, siis on elementaarne, et hiljem tööd alustades tehakse esmalt diagnostika.

Diagnostika ja veakoodide lugemine/kustutamine on erinevad tööd.“ (kostja 15.01.2020

vastuse lisa 11). Ehkki kostja ei teavitanud hagejat enne täiendava diagnostika ja veakoodide

lugemise teostamist nende tegemise vajadusest, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda nende

tööde tegemine hõlmatuks poolte kokkuleppega. Esimene diagnostika ja veakoodide lugemine

tehti hageja juurde väljasõidul ja teine hiljem töökojas, kuna väljasõidu ja töökotta saabumise

vahel oli pikem ajavahemik, mistõttu enne tööde teostamist on vajalik saada uuesti ülevaade

sõiduki tehnilisest seisukorrast. Hageja on küll vaielnud teise diagnostika ja veakoodide

lugemisele vastu, kuid pole selgitanud, miks ta ei nõustu kostja käsitlusega nende tööde

vajalikkuse kohta.

71.4. Lisaks hageja poolt väidetud kahele tunnile lukksepatööle tuleb ringkonnakohtu

hinnangul lugeda põhjendatuks ja tõendatuks kostja poolt lisaks 2 tunni ulatuses lukksepatööde

tegemist poolte kokkuleppe alusel. Hageja kinnitas kostjale saadetud 12.06.2019 e-kirjas, et

alguses pöördus hageja kostja poole sooviga välja vahetada kulumisandur, kuid hiljem selgus,

et see väljavahetamist ei vaja, vaid kostja pidas vajalikuks puhastada kabiini lukustust (I kd tl

8p). Selles kirjas kinnitas hageja, et nõustus kostja tööga puhastada kabiini lukustus. 17.06.2019

e-kirjas kinnitas hageja, et kabiini lukustitele sai kostjal kuluda maksimaalselt 2 tundi

lukksepatööd (I kd tl 8). Seega on põhjendatud lukksepatöö mahuks kokku 4 tundi.

71.5. Hageja nõustus 17.06.2019 kirjas kompromissi saavutamiseks järgmiste sõiduki MB

töödega: rattapoldid, rattamutrid, koonusseibid, keevitustöö, elektritöö 1 tund, lukksepatöö 6

tundi. Kokku nõustus hageja kostja arvega summas 1574,35 eurot + km (I kd tl 8). Kostja

hinnangul oli hageja sellega materjalide eest tasumise ja tööde tegemise 17.06.2019 kirjas

märgitud ulatuses heaks kiitnud. Hageja väitel oli tegemist üksnes vaidluse lõpetamiseks tehtud

ettepanekuga, millega kostja ei nõustunud, mistõttu ei saa seda lugeda tellija heakskiiduks.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja ettepanek oli tehtud vaidluse lõpetamiseks ja

kompromissi pakkumisena, mitte antud tagantjärgi heakskiiduna kokku leppimata tööde

teostamiseks.

71.6. Seega saab kokkuleppelisteks töödeks sõiduki MB osas pidada diagnostikat (1tk) hinnaga

65,20 eurot + km, käigukasti programmeerimist hinnaga 334,20 eurot + km, piduriklotside ja

ketaste vahetust hinnaga 488,20 eurot + km, silla reguleerimist hinnaga 65,10 eurot + km,

sõidumeeriku taatlemist 78,90 eurot + km, väljasõidutasu hinnaga 65 eurot + km, lukksepatööd

2 tundi hinnaga 58 eurot + km ja elektritööd 1 tund hinnaga 35 eurot + km. Lisaks on hageja

nõustunud töödega kaasneva kütuse kuluga 19,6 eurot + km ja täiendava lukksepatööga 2 tunni

2-19-18748

ulatuses (58 eurot + km = 2 x 29 eurot + km) ning töövõtja põhjendatud tasu puhul tuleb arvesse

võtta ka määrde kasutamise kulu summas 8,90 eurot + km, täiendava diagnostika tegemist

hinnaga 65,20 eurot + km ja täiendava veakoodide lugemist hinnaga 39,90 eurot + km. Kokku

oli töövõtja (kostja) õigustatud tellijalt (hagejalt) nõudma tasu summas 1387,15 eurot + km.

72. Pooled ei vaidle, et algselt soovis hageja sõiduki MAN osas: üldkontrolli, diagnostikat,

kiirusanduri vahetust, kliimaploki kontrolli. Kokku tellis hageja kostjalt sõidukiga MAN

seonduvaid töid summas 294,1 eurot + km. Pooled vaidlevad, kas sõiduki MAN osas oli

kokkulepitud töödeks ja materjalideks veel: digimeeriku kaabel, käigukasti plommimine,

veakoodide lugemine. Samuti, kas kulumaterjalid, elektritarvikud, aku laadimine, elektritöö

olid kokkulepitud tööde juures vajalikeks töödeks ja kulumaterjalideks. Samuti on vaidluse all,

kas kostja vahetas sõiduki MAN kiiruseanduri.

72.1. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et kostja poolt arvel nr 322

märgitud kulumaterjalide ja elektritarvikute osas ei ole kostja pooltevahelist kokkulepet

tõendanud. Kostja ei ole ka selgitanud, milles kulumaterjalide ja elektritarvikute kasutamine

seisnes. Seega pole võimalik ka hinnata, kas need olid vajalikud hageja tellitud tööde

tegemiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja vajas hageja tellitud tööde tegemiseks

kokku 8,5 tunni ulatuses elektritööde tegemist. Kostja ei ole üheselt arusaadavalt ka selgitanud,

mille jaoks oli vajalik sellises mahus tööde teostamine.

72.2. Kostja on ringkonnakohtu hinnangul veenvalt põhistanud, miks oli vajalik sõidukile

MAN teostada aku laadimine. Kostja on hagejale 11.06.2019 e-kirjas selgitanud, et „Akut oli

vaja laadida, kuna Teie sõiduki aku ei pea voolu, siis meil ei olnud võimalik sõidukit käivitada,

et töökojast välja sõita.“ (kostja 15.01.2020 vastuse lisa 11). Ringkonnakohus nõustub kostjaga,

et aku laadimine on sõiduki käivitamiseks vajalik ja aku laadimise vajadust ei saanud kostja

ette näha hagejale sõiduki remondi ja hooldustööde osas pakkumist tehes. Asjaolu, et

13.11.2019 sõidukile MAN järgi minnes oli sõiduki aku tühi, ei saa järeldada, et kostja poleks

2019. a juuni alguses sõiduki akut täis laadinud.

72.3. Hageja nõustus 17.06.2019 kirjas kompromissi saavutamiseks järgmiste sõiduki MAN

töödega: digimeeriku kaabel, käigukasti plommimine, veakoodide lugemine. Kokku nõustus

hageja kostja arvega summas 517,8 eurot + km (I kd tl 8). Sama rõhutas hageja ka 19.06.2019

kirjas, et on nõus tasuma arved ainult tellitud ja kokkulepitud tööde eest, kuid kompromissi

korras on osade lisatöödega nõus (I kd tl 86). Kostja hinnangul oli hageja sellega materjalide

eest tasumise ja tööde tegemise 17.06.2019 kirjas märgitud ulatuses heaks kiitnud. Nii nagu

ringkonnakohus ka sõiduki MB osas seisukohale asus, ei saa seda lugeda tellija heakskiiduks

kokku leppimata tööde teostamiseks.

72.4. Seega saab kokkuleppelisteks töödeks sõiduki MAN osas pidada üldkontrolli teostamist

hinnaga 30 eurot + km, diagnostikat 65,20 eurot + km, kiirusanduri vahetust 163,90 eurot + km,

elektritööd 1 tund hinnaga 35 eurot + km.

72.5. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et sõiduki MAN kiiruseandurit ei ole

vahetatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse punktides 187-192 toodud

põhjendustega selles osas täielikult neid siinkohal kordamata. Ringkonnakohus ei nõustu kostja

väitega, et Parkli HL OÜ poolt kostjale esitatud arvelt nähtub sõiduki MAN VIN-kood. Arvelt

nr 191845 ei nähtu, et Parkli HL OÜ oleks remonditöid teostanud sõidukile MAN VIN-koodiga

WMA30XZZ4CW167909. Nimetatud arvele on keegi hiljem käsikirjaliselt peale kirjutanud

„Klindex“ ja „5099 vv“, millest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada seotust vaidlusaluse

sõidukiga. Isegi kui tegemist oleks arvega sõiduki MAN kiirusanduri vahetamise ja sellega

2-19-18748

seotud tööde eest, ei ole kostja nende tööde teostamist kontrollinud, sest hageja poolt esitatud

tõendid (tunnistaja VS ütlused ja Keil M.A OÜ hinnang) kinnitavad, et kiiruseandurit vahetatud

ei ole. Kuna kiiruseandur oli vahetamata, ei olnud seega teostatud ka digimeeriku kaabli

vahetust ja käigukasti plommimist.

72.6. Kokku oli töövõtja (kostja) õigustatud tellijalt (hagejalt) nõudma sõidukiga MAN seotud

tööde eest tasu summas 309 eurot + km (hageja poolt aktsepteeritud tasu summas 294,1 eurot

+ km, millele lisandub tasu aku laadimise eest 14,9 eurot + km).

73. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja tasunõue oli muutunud 07.06.2019

sissenõutavaks vähemalt nende tööde osas, milles pooled olid kokku leppinud. Lisaks oli kostja

tasunõue muutunud sissenõutavaks tööde osas, mis olid vajalikud sõiduki MB osas

(lukksepatöö 2 tunni ulatuses (58 eurot + km), määrde kasutamise kulu summas 8,90 eurot +

km, täiendava diagnostika tegemist hinnaga 65,20 eurot + km ja täiendava veakoodide lugemist

hinnaga 39,90 eurot + km) ja sõiduki MAN osas (tasu aku laadimise eest 14,9 eurot + km).

Kostja esitas hagejale arved sõidukitele tehtud tööde eest 07.06.2019 ja hageja on need arved

kätte saanud (kostja 15.01.2020 vastuse lisa 11). 07.06.2019 e-kirjas teatas kostja, et „Palume

arved tasuda ning autodele järele tulla.“. 11.06.2019 e-kirjas teatas kostja hagejale, et

„Sõidukite kätte saamise tingimuseks on, et arved oleksid tasutud.“. Töö on valminud, kui kõik

töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning

vastav tulemus on saavutatud. Kostja kinnitas hagejale, et tööd olid kostja poolt teostatud

07.06.2019. Seega tekkis hagejal kui tellijal VÕS § 238 järgi kohustus tööd vastu võtta. Antud

juhul ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejal oli õigus tööde vastuvõtmisest

keelduda. Asjaolu, et kostja keeldus võimaldamast hagejal sõidukid ära viia, ei anna alust

järelduseks, et kostja ei võimaldanud hagejal sõidukeid üle vaadata. Töövõtulepingu kui

tasulise lepingu puhul on töövõtjal nii VÕS § 111 lg 1 kui ka VÕS § 654 lg 1 alusel õigus

keelduda tellijale kuuluva vallasasja väljaandmisest. Seetõttu on ainetu hageja väide, et tal pole

siiani teadmist, mis osas on kostja tööd sõiduki MB osas teostanud. Ringkonnakohtu hinnangul

oleks töövõtja pandiõigus sisutühi, kui töövõtja peaks valmistatud asja (antud juhul remonditud

sõiduki) tellijale alati koheselt töö teostamise järgselt üle andma selle eest eelnevalt tasu

nõudmata. Hagejal oli võimalus tööd üle vaadata ka olukorras, kus sõidukid olid kostja

valduses.

74. Kuna kostja poolt oli töö valminud 07.06.2019, muutus antud juhul kostja tasunõue tööde

osas sissenõutavaks alates 07.06.2019 ja sellest kuupäevast oli kostja õigustatud teostama

hagejale kuuluvate sõidukite suhtes ka pandiõigust kuni tasu maksmiseni.

75. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja teostas pandiõigust alles alates 29.08.2019 ja

seejuures üksnes sõiduki MB osas. Kostja saatis hagejale 18.06.2019 e-kirja, milles teatas, et

pärast kohustuse täitmist annab kostja hagejale tagasi sõidukite valduse (I kd tl 80). Samas

kirjutas kostja 20.06.2019 hagejale, et ei hoia sõidukeid kinni. Kuid selles samas kirjas märkis

kostja, et „tasuge arved ja tulge sõidukitele järele hiljemalt 21.06.2019.“ (I kd tl 81). Hageja

küsis 27.06, 26.07, 29.07, 30.07, 05.08, 22.08 ja 04.09.2019, et millal ta saab sõidukid ära viia

(I kd tl 18-19). 29.08.2019 nõudeavalduses teatas kostja, et seab pandiõiguse sõidukile MB (I

kd tl 14-17). Seega nähtub kostja kirjadest, et ehkki sõna-sõnalt pandiõiguse teostamisest

sõiduki MB osas teatas kostja hagejale 29.08.2019, siis sisuliselt teostas ta seda mõlema sõiduki

osas juba alates 07.06.2019, seades sõidukite kättesaamise eelduseks tasu maksmise.

29.08.2019 nõudeavaldusest nähtuvalt teostas kostja alates 29.08.2019 pandiõigust aga üksnes

sõiduki MB osas, kuna alates sellest kuupäevast ei takistanud kostja hagejal ära viia sõidukit

MAN ja tõenditest ei nähtu, et kostja oleks pärast 29.08.2019 kuupäeva seadnud sõiduki MAN

kättesaamise sõltuvusse tasu maksmisest.

2-19-18748

76. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus 07.06.2019 väljastatud arvetel märgitud tööde eest

alles 10.10.2019, kokku 1811,1 eurot. Hageja tasus 10.10.2019 arvest nr 227 1215,15 eurot +

km ja arvest nr 322 294,1 eurot + km. 10.10.2019 maksekorralduselt nähtub, et hageja tasus

sõiduki MAN osas kiiruseanduri eest 163,9 eurot + km, diagnostika eest 65,20 eurot + km,

üldkontrolli eest 30 eurot + km, elektritöö eest 35 eurot + km (I kd tl 37). 10.10.2019

maksekorralduselt nähtub, et hageja tasus sõiduki MB osas sõidumeeriku eest 78,9 eurot + km,

piduriklotside ja ketaste eest 488,20 eurot + km, kütuse eest 19,2 eurot + km, silla reguleerimise

eest 65,10 eurot + km, lukksepatööde eest 58 eurot + km, käigukasti programmeerimise eest

334,20 eurot + km, väljakutse tasu eest 65 eurot + km, diagnostika eest 65,20 eurot + km, sõidu

eest 5,95 eurot + km ja elektritööde eest 35 eurot + km (I kd tl 37p). Seega on hageja kostjaga

kokkulepitud tööde eest tasunud alles 10.10.2019. Kuna hageja poolt oli kokkulepitud tööde

eest osaliselt tasumata, oli kostja pandiõiguse teostamine kuni 10.10.2019 põhjendatud ka juhul,

kui mitte arvestada täiendavate vajalike tööde eest tasumata jätmist (sõiduki MB osas

lukksepatöö 2 tunni ulatuses, määrde kasutamise kulu summas 8,90 eurot + km, täiendava

diagnostika tegemist hinnaga 65,20 eurot + km ja täiendava veakoodide lugemist hinnaga 39,90

eurot + km) ja sõiduki MAN osas tasu aku laadimise eest 14,9 eurot + km). Seejuures oli hageja

varasemalt avaldanud nõusolekut tasuma kokkulepitud tööde eest. Nii nagu maakohus viitas,

nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja saatis kostjale 2019. a juunist kuni 2019. a

septembrini mitmeid e-kirju (I kd, tl 18-19), millistes kinnitas, et on nõus tasuma vaid tellitud

tööde eest ning avaldas soovi sõidukid tagasi saada.

77. Kuna kuni 10.10.2019 oli kostja poolt pandiõiguse teostamine sõidukile MB põhjendatud,

ei saa hageja perioodi eest kuni 10.10.2019 kostjalt sõiduki MB kasutamisvõimaluse puudumise

eest kahju hüvitamist nõuda. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas selline nõudeõigus puudus

hagejal ka pärast 10.10.2019.

77.1. Kostja väitel oli kostjal õigus pandiõigust hageja sõidukile teostada ka tulenevalt hageja

poolt maksmata kõrvalnõuete (parkimistasu ja õigusabiteenuse tasu) tõttu. Maakohus leidis, et

kuna kostja poolt pandiõiguse teostamine polnud põhjendatud, ei saa kostja nõuda hagejalt

sõiduki alusetu valdamise tõttu mistahes kulude, sealhulgas õigusabikulude ja sõiduki

parkimisega seotud kulude hüvitamist. Seejuures nõustus maakohus hageja väitega, et kui

kostja oleks pandiõigus kohaldanud seaduslikult, ei olnud tema nõutud parkimise kulu nõue

mõistlik, sest sõidukit oleks saanud turvaliselt parkida ja hoiustada palju väiksema tasu eest.

77.2. Kostja on esitanud hagejale 31.07.2019 arve nr 387 sõidukite parkimise ja hoiutasu kohta

51 ööpäeva (sõiduki MB osas) ja 53 ööpäeva (sõiduki MAN) eest summas 1040 eurot + km (I

kd tl 78). Pooled ei vaidle, et kostja hoiustas hageja sõidukeid oma tasulises parklas kostja

interneti kodulehel nähtuva hinnakirja alusel (10 eurot ööpäevas). Hageja väitel ei olnud pooled

sellise tüüptingimuse kohaldamises kokku leppinud ja tegemist ei ole pandieseme säilitamiseks

vajaliku kuluga.

77.3. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu

sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada. Hageja ei ole vastuväiteid esitanud selle kohta, et kostja hinnakiri

poleks talle enne sõidukite osas töövõtulepingute sõlmimist olnud teada. Seega kehtib VÕS §

37 lg 1 teisest lausest tulenev eeldus antud tüüptingimuste lepingu osaks saamise kohta.

Seejuures on kostja parkimistasu rakendamise kohta andnud hagejale teada juba arvete

väljastamise järgselt, kui selgus, et hageja vaidleb arvetele vastu. Nimelt nähtub hageja

11.06.2019 e-kirjast kostjale (I kd tl 9) ja 19.06.2019 e-kirjast kostjale, et ta ei nõustu

2-19-18748

parkimistasuga põhjusel, et kostja keeldub sõidukeid väljastamast (kostja 15.01.2020 vastuse

lisa 11).

77.4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles osas, et parkimistasu ei saa olla sõidukite

säilitamiseks vajalik kulu ja seega töövõtja pandiõigusega hõlmatud. VÕS § 654 lg 1 alusel on

pandiga on tagatud kõik töövõtja töövõtulepingust tulenevad nõuded tellija vastu. Töövõtja

pandiõiguse sisule kohaldatakse AÕS §-e 283–295 (vt Võlaõigusseaduse kommentaarid III, §

654, p 3.1.2.). AÕS § 287 lg 1 p 1 kohaselt on pandipidaja kohustuseks panditud asja säilitada

ja korras hoida. Seega lasub pandipidajal kohustus asja valvata ja tagada asja säilimine muude

vajalike abinõudega, mistõttu kannab hoidja seadusest tulenevalt vastutust asja säilimise ja

kahju tekkimise eest. Pandipidaja kohustuseks on seega tagada, et panditud asi ei kahjustuks,

häviks ega läheks kaotsi. Asja säilimise tagamiseks võib pandipidaja sõltuvalt lepingu

asjaoludest ja asja omadustest olla kohustatud ka asja valvama, arvele võtma, kontrollima jms

(vt Asjaõigusseaduse kommentaarid, § 287 p 3.2.2.b). AÕS § 279 lg 6 näeb ette, et pandiga on

tagatud ka pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Asja

hoidmisega seotud kulu on vajalik kulutus. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 287 lg 1 p 1

kohaselt on pandipidaja mh kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma ning

AÕS § 287 lg 2 järgi kannab asja säilitamise ja korrashoiu kulutused eelduslikult pantija (vt

RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 41.4). Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud seega kostja

enda valduses hoidma sõidukeid tasuta, olukorras, kus pandiõiguse teostamine kostja

põhinõude osas oli põhjendatud.

77.5. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on esitanud kostjale 31.08.2019 arve nr 21908028

õigusteenuste osutamise eest summas 1061,58 eurot + km (I kd tl 82), 31.10.2019 arve nr

21910077 õigusteenuste osutamise eest summas 857,08 eurot + km (I kd tl 83) ja 30.11.2019

arve nr 21911070 summas 388,33 eurot + km (I kd tl 84). Arvetelt nähtuvalt on tegemist

hagejale kuuluvate sõidukite üle pandiõiguse teostamisega seotud nõuete koostamise ja

pandiesemete realiseerimise ettevalmistamisega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja

õigusabikulude nõude tagamiseks ei saanud kostja pandiõigust teostada. AÕS § 279 lg 6

kohaselt on pandiga tagatud ka menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja

poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. AÕS § 279 lg 6 kohaselt ei ole

pandiga tagatud töövõtja poolt tellijale esitatud nõudeavalduste koostamise kulu. Nimetatud

säte ei näe ette igasuguse menetluskulu tagamist pandiga, vaid üksnes pandieseme hoidmise,

valdamise ja müügiga seotud kulusid. Ehkki pandieseme realiseerimise kulu on AÕS § 279 lg

6 kohaselt samuti pandiga tagatud, ei saa antud juhul seda kulu pidada põhjendatuks.

Enampakkumise korraldamiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul tingimata vajalik

õigusabiteenust kasutada. Töövõtjal on vaba valik, kas ta korraldab enampakkumise ise või

palkab seda teostama kellegi teise. Seejuures ei pea kolmanda isiku kasutamise kulusid

hüvitama tellija.

78. Hagejal oli seega ka pärast 10.10.2019 kuupäeva kostjale tasumata järgmiste tööde ja

kulude eest: arvest nr 227 kokku summa 172 eurot + km (lukksepatöö 2 tunni ulatuses (58 eurot

+ km), määrde kasutamise kulu summas 8,90 eurot + km, täiendava diagnostika tegemist

hinnaga 65,20 eurot + km ja täiendava veakoodide lugemist hinnaga 39,90 eurot + km); arvest

nr 322 tasu aku laadimise eest 14,9 eurot + km; arvest nr 387 sõidukite parkimise ja hoiutasu

kohta 51 ööpäeva (sõiduki MB osas) ja 53 ööpäeva (sõiduki MAN) eest summas 1040 eurot +

km. Kokku seega 1226,90 eurot + km. Kuna hageja tasus kostjale sõiduki MAN osas tegemata

jäänud töö (kiiruseanduri vahetus) eest 163,9 eurot + km, siis oli 10.10.2019 seisuga hageja

tegelik võlgnevus kostjale 1063 eurot + km.

2-19-18748

79. Seega oli kostjal ka alates 10.10.2019 pandiõiguse teostamine sõidukile MB põhjendatud,

mistõttu ei saa hageja perioodi eest alates 10.10.2019 kostjalt sõiduki MB kasutamisvõimaluse

puudumise eest kahju hüvitamist nõuda.

80. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud kostja valima pandiõiguse teostamiseks sõidukit,

mida hageja transporditeenuse osutamiseks ei vajanud (sõiduk MAN). Töövõtja ei ole

kohustatud valima tellija jaoks kõige soodsamat varianti. Töövõtja pandiõiguse eesmärk on see,

et töövõtja saaks töö eest tasutud. Olukorras, kus kostja peaks valima pandiõiguse teostamiseks

sõiduki, mida hageja vähem vajab, võib tekkida olukord, kus töövõtja tasunõue jääbki

rahuldamata.

81. Samuti ei välista pandiõiguse teostamist see, kui töövõtja valduses oleva töövõtulepingu

eseme väärtus on oluliselt suurem kui tasumata nõue (vt ka RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16,

p 13 ja RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 42.4). Pandiõiguse teostamine ei sõltu töövõtja

tasunõude suurusest. Vastupidine järeldus oleks töövõtjale kahjulik, kuna võimaldaks tellijal

jätta väiksemad arved tasumata ja neid poleks võimalik kuidagi tagada. Seetõttu ei nõustu

ringkonnakohus hageja väitega, et pandiõiguse teostamine oli vastuolus hea usu põhimõttega.

82. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja esitas 15.01.2020 vastuses hagile hageja kahju

hüvitamise nõudele tasaarvestusavalduse. Kostja märkis selles menetlusdokumendis, et tal on

hageja vastu rahaline nõue kogusummas 5453,16 eurot (teostatud tööde eest tasumata summa

+ hoiustamistasu + õigusabikulud + viivis). Tasaarvestuse avaldusest peab tulenema, millised

pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema

identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestav pool tasaarvestada soovib, kui ka

teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib. Käesoleval juhul

kostja menetlusdokumendist selliseid asjaolusid ei nähtu ja ka hilisemas menetluses ei ole

kostja neid esile toonud. Seega on see kostja etteheide maakohtule põhjendamatu.

83. Maakohus jättis ka tähelepanuta, et VÕS § 111 lõike 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab

võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest sama sätte lõike 1 alusel keeldub,

kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lõikes 5 sätestatut, st kohus teeb otsuse, millega

võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema

suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse.

83.1. Kostja on tuginenud töövõtja pandiõigusele hagejale kuuluva asja suhtes (VÕS § 654 lg

1), mille osas hageja on esitanud väljaandmise nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel.

Kohtud on varasemalt sarnastes töövõtja pandiõiguse vaidlustes asunud seisukohale, et hageja

väljaandmisnõude rahuldamata jätmine saab sellises olukorras olla õigustatud üksnes juhul, kui

töövõtjal on kas VÕS § 111 lg 1 või VÕS § 654 lg 1 alusel õigus väljaandmisest keelduda. VÕS

§ 111 lg 1 võimaldab töövõtjal keelduda remonditud asja väljaandmisest seni, kuni tellija on

täitnud oma kohustuse maksta tasu, pakkunud tasu maksmist, andnud tasu maksmise kohta

tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (s.o maksab tasu). VÕS § 654 lg 1 kohaselt

saab töövõtjal lugeda tekkinuks seadusest tuleneva pandiõiguse tellija vallasasjale, mis samuti

võimaldab töövõtjal keelduda pandiõigusest tulenevale valdusõigusele tuginedes asja tellijale

väljaandmisest. VÕS § 110 lg 5 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse

täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega

võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema

suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse (vt Tartu RgKo

23.01.2015, 2-12-43955, p 13.1 ja Tallinna RgKo 27.04.2018, 2-17-6188, p 28).

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et AÕS § 281 lg-te 1 ja 2 järgi tähendab seadusest

tulenev pandiõigus (sh VÕS § 654 lg 1) mh õigust asja vallata, st õigust keelduda ka asja

2-19-18748

väljaandmisest. See aga tähendab paralleelselt ka oma lepingujärgse väljaandmiskohustuse

täitmisest keeldumist, st kohaldamisele võivad tulla mõlemad sätted (vt Võlaõigusseaduse

kommentaar I, § 111, p 11). Seega saavad ringkonnakohtu hinnangul sarnaselt viidatud asjale

käesolevas asjas kohaldamisele tulla ka VÕS § 111 lg 1, VÕS § 111 lg 7 ja VÕS § 110 lg 5

sätted. Tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11 selgitas Riigikohus, et VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse

tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1

esimese lause mõttes. Sellise täitedokumendi täitmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku

§-i 21 (vt ka RKTKo 09.02.2006, 3-2-1-168-05, p 14). Seega on ringkonnakohtu hinnangul

käesolevas asjas hageja sõiduki MB väljaandmise nõude rahuldamine võimalik VÕS § 111 lg

7 ja VÕS § 110 lg 5 alusel siduda kostjale võlgnevuse tasumisega.

83.2. Kuna 10.10.2019 seisuga on hageja võlgnevus kostjale 1063 eurot + km (s.o 1275,60

eurot), tuleb sõiduki MB väljaandmine siduda VÕS § 110 lõike 5 mõttes 1275,60 euro

tasumisega kostjale, samuti kostja poolse kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral.

84. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Käesolevas asjas on maakohus taganud hagi selliselt, et on kohustanud kostjat lõpetama sõiduki

MB müügi ja võõrandamisega seonduvad toimingud kuni käesolevas asjas jõustunud

kohtulahendiga menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi tagamine jätta

jõusse.

85. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud mõlemas

kohtuastmes TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg