Legislator Case Law & Legislation
2-17-6869/80 AI generated

2-17-6869/80 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-6869/80
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

2-17-6869/80 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
refusal of free legal aid refusal of dental care coverage denial of pandemic relief financial hardship refusal of benefits creditor petition for bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

1

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-6869 Tsiviilasi R. O. (isikukoood xxxx, isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Ärakuulamise toimumise aeg Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine 22.03.2023.a

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada R. O. taotlus kohustustest vabastamiseks. 2. Vabastada R. O. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 31.05.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 3. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. 4. Avaldada teade R. O. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5. Jätta menetluskulud R. O. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli R. O. pankrotiavaldus koos kohustustest vabastamise avaldusega. Harju Maakohtu 19.01.2018 määrusega lõpetati R. O. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning määrati usaldusisiku ülesandeid täitma M. K..

Võlgnik esitas kohtule viimase usaldusisiku aruande 20.02.2023 perioodi 01.01.2022 – 31.12.2022 kohta. Aruande kohaselt töötab võlgnik OÜ-s N xxxx 18.02.2022 – 15.12.2022 ja saab töötasu summas 773,77 eurot. Aruandest nähtuvalt sai võlgnik 01.03.2022 enammakstud tulumaksu tagastust summas 304,30 eurot. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 2248 eurot, so elukohakulu 1000 eurot, toidukulu 300 eurot, transpordikulu 98 eurot, kulu ülalpeetavale 580 eurot

2 ja muud kulud (elatis vanema lapse eest) summas 270 eurot. Igakuised püsikulusid kannab osaliselt võlgnik ise, enamuse kuludest kannab elukaaslane ning vajadusel toetavad võlgnikku ka tema vanemad. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 600 eurot, so A OÜ-le summas 2,22 eurot, B AS-le summas 59,86 eurot, E AS-le summas 64,13 eurot, B AS-le 62,62 eurot, kohtutäitur K. P. 20,68 eurot, E AS-le summas 24,27 eurot ja A. S. summas 366,22 eurot. Võlgnik edastas kohtule arveldusarvete väljavõtted ja töölepingu.

24.01.2023 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksuja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik AS-is Xxxx arvelduskontot nr xxxx (kontojääk 0,10 eurot), kogumishoiust nr xxxx (kontojääk 2,44) ja investeerimiskontot nr xxxx (kontojääk 0,00 eurot). R. O. omab AS-is Xxxx arvelduskontot nr xxxx ja ettevõtluskontot nr xxxx. Arvelduskontode saldod seisuga 19.01.2018 olid 0 eurot ja arvelduskontode saldod seisuga 30.01.2023 on 0 eurot. Tehingud ajavahemikus 19.01.2018 kuni 30.01.2023 arvelduskontodel puudusid. Eesti Töötukassa andmetel on võlgnik saanud perioodil 19.01.2018 kuni käesoleva ajani väljamakseid kogusummas 10 137,93 eurot. Maksuja Tolliamet teavitas kohut, et 2020. aastal sai võlgnik brutotulu summas 25 177,91 eurot ja 2021. aastal summas 9447,37 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, kuid R. O. ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. R. O. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule on alates 19.01.2018 kuni käesoleva ajani makstud peretoetus perioodil 01.04.2018-31.12.2018 igakuiselt kogusummas 510 eurot, peretoetus perioodil 01.01.2019- 30.04.2019 igakuiselt kogusummas 520 eurot, peretoetus perioodil 01.05.2019-31.05.2019 kogusummas 532,99 eurot, peretoetus perioodil 01.06.2019-31.12.2020 igakuiselt kogusummas 539,18 eurot, peretoetus perioodil 01.01.2021-31.05.2021 igakuiselt kogusummas 558,36 eurot ja peretoetus perioodil 01.06.2021-30.06.2021 kogusummas 120 eurot.

Harju Maakohtu 19.01.2018 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad:

Jrk Võlausaldaja Rahuldamata nõue (eurodes) 1. A OÜ 94,49 2. B AS 2 550,02 3. E AS 2 731,80 4. B AS 2 667,22 5. Kohtutäitur U. T. 880,99 6. E AS 1 033,85 7. A. S. 15 600

08.03.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldaja A AS (endine E AS) on seisukohal, et võlgniku R. O. kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud ning võlausaldaja palub kohtul jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Menetluse ajal on võlgnevuse katteks on laekunud 769,56 eurot.

Kohtutäitur K. P. teavitas kohut, et ta ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuivõrd võlausaldajale on tasutud üksnes 248,16 eurot.

A OÜ avaldas, et võlausaldajal puuduvad nõuded võlgniku vastu.

3 22.03.2023 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja usaldusisik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgniku usaldusisik avaldas ärakuulamisel, et A AS-i võlgnevuse katteks on tasutud 833,68 eurot. Võlgnikul on suur pere (3 alaealist last). Usaldusisik avaldas lisaks, et ta andis 2020. aastal võlgnikule nõusoleku kasutada võlausaldajatele eraldatud raha erakorraliste meditsiinikulude katteks tingimusel, et vastav summa makstakse tagasi järgmisel aastal. Vastavalt kokkulepitule maksiski võlgnik raha tagasi järgmisel aastal. Võlgnik avaldas, et ta ei ole jätnud oma kohustusi täitmata ning ta on rahuldanud võlausaldajate nõudeid isegi suuremas mahus kui miinimum ette näeb.

Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.01.2018, so rohkem kui viis aastat tagasi.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav. Võlgnikul oli 7 võlausaldajat, kellest 3 esitasid seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldaja A AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud ning võlausaldaja palub kohtul jätta võlgniku kohustustest vabastamata, kuivõrd võlgnevuse katteks on laekunud 769,56 eurot. Kohtutäitur K. P. ei nõustunud samuti võlgniku kohustustest vabastamisega, kuivõrd võlausaldajale on tasutud üksnes 248,16 eurot. A OÜ teavitas kohut, et võlausaldajal puuduvad nõuded võlgniku vastu. Teised võlausaldajad kohtule seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud ei ole. Aruande kohaselt töötab võlgnik OÜ-s N xxxx ning tema töötasu on summas 773,77 eurot kuus. Võlgniku ja võlausaldajate poolt esitatust lähtuvalt on võlgnik teostanud võlausaldajatele väljamakseid vähemalt summas 1500 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet,

4 eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnikul on 3 alaealist last. Kohus märgib, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kohtule kättesaadav, esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid koos arveldusarvete väljavõtetega ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ulatuses, milles see oli võimalik.

Võlgnik ja võlgniku usaldusisik on avaldanud 22.03.2023 ärakuulamisel, et võlgnikul on suur pere (3 alaealist last). Võlgnik avaldas, et ta ei ole jätnud oma kohustusi täitmata ning ta on rahuldanud võlausaldajate nõudeid isegi suuremas mahus kui miinimum ette näeb. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnikul on 3 alaealist last ning võlgniku sissetulekuks on töötasu summas 773,77 eurot ja peretoetus, millele ei saa sissenõuet pöörata, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võimalik teostada võlausaldajatele väljamakseid suuremas ulatuses. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgniku igakuised püsikulud on summas 2248 eurot, so elukohakulu 1000 eurot, toidukulu 300 eurot, transpordikulu 98 eurot, kulu ülalpeetavale 580 eurot ja muud kulud (elatis vanema lapse eest) summas 270 eurot. Igakuised püsikulusid kannab osaliselt võlgnik ise, enamuse kuludest kannab elukaaslane ja vajadusel toetavad ka võlgniku vanemad. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60- 13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud maksimaalses määras. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlgnevusi võimaluste piires. Siinkohal märgib kohus, et võlgnik on teostanud väljamakseid kõigile 7-le võlausaldajale, kokku vähemalt summas 1500 eurot. Eelnevast nähtub, et võlgnik on suhtunud enda kohustuste täitmisse täie hoolsusega.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“

PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

5 kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad R. O. kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik