3-22-442/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-442

Haldusasi

Talp Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.12.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/053336-8 ja 20.01.2022 vaideotsuse nr

6-1/5083-2 tühistamise nõudes; ja

HEPSI Holding OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.12.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/053338-7 ja vaideotsuse nr 6-1/5084-2

tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebajad – Talp Invest OÜ, seaduslik esindaja Q.L, HEPSI

Holding OÜ, seaduslik esindaja V.M, mõlema esindaja

vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja nõustaja Ain Veide

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Indrek Lind, Källi

Valner ja Madis Laas

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungid 14.10.2022 ja 9.01.2023 ning kirjalik menetlus

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

24.05.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS

§ 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant

soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Maksu - ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kontrollis 19.08.2020 korralduse nr 12.2-3/053336-1

alusel Talp Invest OÜ (edaspidi: Talp Invest) tulumaksu arvestamist ja tasumist perioodidel 2016

detsember ja 2017 veebruar osanikele P.K ja Q.Lele maksuvabalt välja makstud dividendidelt

1

kogusummas 1 800 000 eurot (2016 detsembris 1 160 000 eurot ja 2017 veebruaris 640 000

eurot) ning nende väljamaksete aluseks oleva jaotatud kasumi tekkimist. Lisaks kontrollis MTA

15.11.2016 lõpule viidud OÜ Alentejo Invest (edaspidi: Alentejo Invest) jagunemise

majanduslikku sisu, mille tulemusel sai osa varast Talp Invest. Kontrollitav maks oli tulumaks.

Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud

asjaolud on kajastatud 07.10.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/053336-7.

2. MTA kohustas 09.12.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/053336-8 Talp Investi tasuma 450 000

eurot. MTA tuvastas, et Talp Investil ei olnud õigus arvesse võtta Alentejo Investilt jagunemisel

jaotumise teel saadud maksuvaba väljamakse õigust summas 1 800 000 eurot, mistõttu ei olnud

Talp Investil seda summat maksustamisperioodil november 2016 õigus raamatupidamises

kajastada ja maksudeklaratsiooni tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioon (edaspidi: TSD) lisa 7 koodil 7550 deklareerida. Alentejo

Investi soetamise ja Talp Investiga ühendamise peamine eesmärk ei olnud saada osa GVP

Investment B.V. (edaspidi: GVP Investment) investeerimisprojektidest. Põhieesmärgiks oli Talp

Investile maksueelise tekitamine, mis on vastuolus kohaldatava maksuõigusega. Nimetatud

tehingute tegemise eesmärk oli tekitada Talp Investile võimalus hoiduda Hansapakend OÜ

(edaspidi: Hansapakend) müügist saadud kasumi tulumaksukohustusest Talp Investi osanikele

dividendide väljamaksete tegemisel. Talp Investi juhatuse liige ja osanik tegutses nii füüsilise

isikuna kui ka Talp Investi esindajana eesmärgiga hoiduda kõrvale tulumaksukohustusest teie

kasumi jaotamisel. Seetõttu ei olnud Talp Investil õigus kasutada Alentejo Investi poolt üle

antavat maksuvaba väljamakse õigust tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 11 p 1 kohase

maksuvabastuse alusena ning Talp Investil ei olnud õigus maksta perioodidel detsember 2016 ja

veebruar 2017 enda osanikele dividende välja maksuvabalt. Talp Investil oli kohustus

deklareerida ja tasuda perioodidel detsember 2016 ja veebruar 2017 tulumaksu kokku summas

450 000 eurot.

3. Talp Invest esitas nimetatud maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 20.01.2022 vaideotsusega

nr 6-1/5084-2 rahuldamata.

4. MTA kontrollis 19.08.2020 korralduse nr 12.2-3/053338-1 alusel HEPSI Holding OÜ

(edaspidi HEPSI Holding) tulumaksu arvestamist ja tasumist perioodidel 2016 detsember ja 2017

veebruar osanikule V.Mle maksuvabalt välja makstud dividendidelt summas 1 200 000 eurot

(2016 detsembris 600 000 eurot ja 2017 veebruaris 600 000 eurot) ning nende väljamaksete

aluseks oleva jaotatud kasumi tekkimist. Lisaks kontrollis MTA 15.11.2016 lõpule viidud

Alentejo Investi jagunemise majanduslikku sisu, mille tulemusel sai osa varast HEPSI Holding

(omandav ühing). Kontrollitavaks maksuks oli tulumaks. Kontrolli käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud

05.10.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/053338-6, mis on maksuotsuse lahutamatu osa.

5. MTA kohustas 09.12.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/053338-7 HEPSI Holdingut tasuma 300

000 eurot. MTA tuvastas, et HEPSI Holdingul ei olnud õigust arvesse võtta Alentejo Investilt

jagunemisel jaotumise teel saadud maksuvaba väljamakse õigust summas 1 200 000 eurot,

mistõttu ei olnud HEPSI Holdingul maksustamisperioodil november 2016 õigus

raamatupidamises kajastada ja maksudeklaratsiooni TSD lisa 7 koodil 7550 deklareerida saadud

maksuvaba väljamakse õigust summas 1 200 000 eurot. Seda põhjusel, et Alentejo Investi

HEPSI Holdingusse jagunemise tegeliku majandusliku sisu kohaselt ei olnud Alentejo Investi

soetamise ja HEPSI Holdinguga ühendamise peamine eesmärk saada osa GVP Investmenti

investeerimisprojektidest, vaid põhieesmärk oli tekitada HEPSI Holdingule võimalus hoiduda

Hansapakendi müügist saadud kasumi tulumaksukohustusest HEPSI Holdingu osanikule

dividendide väljamaksete tegemisel. Tulenevalt kontrolliakti p-s 1.2 tuvastatust tegutses HEPSI

Holdingu juhatuse liige ja ainuosanik nii füüsilise isikuna kui ka HEPSI Holdingu esindajana

2

eesmärgiga hoiduda kõrvale tulumaksukohustusest HEPSI Holdingu kasumi jaotamisel. Seetõttu

ei saanud HEPSI Holding kasutada Alentejo Investi poolt üle antavat maksuvaba väljamakse

õigust TuMS § 50 lg 11 p 1 kohase maksuvabastuse alusena ning HEPSI Holdingul ei olnud

õigust maksta detsembris 2016 ja veebruaris 2017 HEPSI Holdingu ainuosanikule V.Mle

dividende välja maksuvabalt. HEPSI Holdingul oli kohustus deklareerida ja tasuda detsembris

2016 ja veebruaris 2017 tulumaksu kokku summas 300 000 eurot (1 200 000 / 0,80 * 20%).

6. HEPSI Holding esitas nimetatud maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 20.01.2022

vaideotsusega nr 6-1/5083-2 rahuldamata

7. Tallinna Halduskohtule saabusid 18.02.2022 Talp Investi kaebus MTA 09.12.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/053336-8 ja 20.01.2022 vaideotsuse nr 6-1/5084-2 tühistamise nõudes ja

HEPSI Holdingu kaebus MTA 09.12.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/053338-7 ja vaideotsuse nr 6-

1/5083-2 tühistamise nõudes.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

8. Maksuotsused on tehtud maksu määramise tähtaega rikkudes. MKS § 98 lg 1 kohaselt on

maksu määramise aegumistähtaeg kolm aastat; maksusumma tahtliku tasumata või kinni

pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat; aegumistähtaeg

algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud

andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Riigikohus leidis 03.11.2004 otsuses asjas nr 3-3-

1-40-04, p-s 14, et aegumistähtaega tuleb arvutada lähtuvalt selle maksudeklaratsiooni esitamise

tähtpäevast, millal maksumaksja esmakordselt deklareeris valeandmeid. Seega tuleb vastata

küsimusele, millises maksudeklaratsioonis esitati ebaõigeid andmeid seoses kaebajatele üle

läinud maksuvaba väljamakse õiguse deklareerimisega kogusummas 3 000 000 eurot.

9. California Maja deklareeris 2016. aasta juuli TSD lisal 7 (Lisa 1; TSD osa III „Õiguste

üleandmine ühinemisel või jagunemisel“) maksuvaba väljamakse õiguse 3 000 000 eurot

üleandmise Alentejo Investile. Ka Alentejo Invest deklareeris 2016. aasta juuli TSD lisal 7 (Lisa

2) maksuvaba väljamakse õiguse 3 000 000 eurot saamise California Majalt. TuMS § 3 lg 2 ja §

54 lg 2 koosmõjus on juriidilise isiku tulumaksu maksustamisperiood kalendrikuu ja maksuvaba

väljamakse õigustega seonduv tuleb deklareerida maksustamisperioodile järgneva kuu 10.

kuupäevaks. California Maja ja Alentejo Invest esitasid 2016. aasta juuli TSD lisad 7 MTA-le

hiljemalt 10.08.2016. Kaebajad väitsid juba maksumenetluses ja ka kaebuses (p 15.6), et maksu

määramise aegumistähtaega tuleb lugeda alates Alentejo Investi 2016. aasta juuli TSD lisa 7

esitamise tähtpäevast.

10. MTA heidab kaebajatele ette esimese maksueelise saamiseks tehtud tehinguna Alentejo

Invest OÜ-s osaluste omandamist kaebajate ainuosanike ja seaduslike esindajate poolt. Esimese

etteheidetava tehingu tegemise, st Alentejo Investis osaluse omandamise ajaks 05.09.2016 oli

California Maja ja Alentejo Invest juba deklareerinud maksuvaba väljamakse õiguse 3 000 000

eurot üleandmise ja saamise. Seetõttu oli esimesteks maksudeklaratsioonideks, milles esitati

MTA hinnangul teadlikult ebaõigeid andmeid, California Maja ja Alentejo Investi 2016. aasta

juuli TSD lisad 7, kusjuures oluline on just California Maja poolt esitatud 2016 juuli TSD lisa 7,

kus deklareeriti maksuvaba väljamakse üleandmine Alentejo Investile. Seda põhjusel, et

maksuvabastuse üleandmise deklareerimine TSD lisas 7 toimub koodilt-koodile põhimõttel ning

just üleandja määratleb deklareerimisega selle, mille sai saaja deklareerida. Teine põhjus, miks

oli MTA arvates oluline California Maja 2016. aasta juuli TSD lisa 7, oli California Maja

jagunemiskava sisu, sest just „ebaproportsionaalse“ jagunemiskava alusel toimus 2016. aasta

juuli TSD lisa 7 täitmine. „Ebaproportsionaalsus“ seisnes MTA arvates jagunemiskava alusel

üleantud bilansiliste varade (eelisaktsiad) ja bilansiväline vara (maksuvaba väljamakse õigus)

omavahelise väärtuste proportsiooni ebaõigsuses. Järelikult tuleb maksu määramise tähtaega

3

lugeda alates esimeste nn ebaõigeid andmeid sisaldanud maksudeklaratsioonide esitamise

tähtpäevast, st 10.08.2016, ning kaebajatele maksu määramise tähtaeg möödus hiljemalt

11.08.2021. Maksuotsused kannavad 09.12.2021 kuupäeva, st on tehtud MKS § 98 lõikes 4

sätestatud keeldu rikkudes ja seetõttu õigusvastased.

11. Kaebajad said deklareerida maksuvaba väljamakse õigusi 1 800 000 eurot ja 1 200 000 eurot

vaid tingimusel, et Alentejo Invest oli neidsamu maksuvaba väljamakse õigusi ja nende

kaebajatele üleandmist eelnevalt deklareerinud. Vastav nõue on sätestatud rahandusministri

29.11.2016 määrusega nr 60 (redaktsioonis alates 01.07.2016 kuni 31.10.2016) kinnitatud TSD

lisa 7 „Dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist ning nendega seotud

õigused“ seletava osa „Täitmise kord“ p-des 58, 69 ja 70. Punkti 58 järgi on võimalik anda üle

ainult selliseid õigusi, mida üleandja on varasemalt vormi TSD lisal 7 deklareerinud ja mida

õiguste üleandjal endal oleks õigus kasutada, kui ei toimuks ühinemist või jagunemist; kui

residendist äriühing täidab III osa ühinemisel või jagunemisel üleantud õiguste ja nende saajate

kohta, siis peab ta õiguse saanud isiku(te) nõudmisel andma tõendi vorm TD. Punkti 69 kohaselt:

IV osas näidatakse ühinemisel või jagunemisel saadud õigused (omakapitalist tehtud

väljamakseid ületav sissemaksete summa, välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaks,

maksuvabasid väljamakseid võimaldav saadud tulu) ning nende saajad; samuti püsiva

tegevuskoha ümberkujundamisel äriühinguks püsivalt tegevuskohalt saadud õigused. Punkti 70

alusel: IV osa täidetakse õiguste üle andjalt saadud tõendi TD või mitteresidendiga ühinemisel

või jagunemisel ühinemis/jagunemislepingus vm kirjalikus dokumendis näidatud summade

alusel, mis on mitteresidendi poolt välja maksmata või kasutamata. Eelnev tähendab, et kaebajad

said 2016 novembri TSD lisas 7 deklareerida maksuvaba väljamakse õiguste saamist (summades

1 800 000 eurot ja 1 200 000 eurot) vaid tingimusel, et Alentejo Investi kui kaebajatele

maksuvaba väljamakse õiguste üleandja oli samade maksuvaba väljamakse õiguste olemasolu ja

kaebajatele üleandmise varem deklareerinud.

12. Alentejo Invest deklareeris kaebajatele maksuvaba väljamakse õiguste üleandmise 2016.

aasta oktoobri TSD lisal 7 (Lisa 3) ning esitas selle hiljemalt 10.11.2016 (vt TuMS § 3 lg 2 ja §

54 lg 2). Järelikult, isegi kui jätta kõrvale maksuvaba väljamakse õiguse esmakordse üleandmise

deklareerimine California Maja poolt 10.08.2016 ning vaadata üksnes maksuvaba väljamakse

õiguse üleandmist kaebajatele, on esimeseks maksudeklaratsiooniks, milles MTA hinnangul

esitati ebaõigeid andmeid, Alentejo Invest 2016 oktoobri TSD lisa 7, mis esitati 10.11.2016.

Jällegi, oluline on just Alentejo Invest poolt esitatud maksudeklaratsioon TSD lisa 7, milles

deklareeriti maksuvaba väljamakse õiguse üleandmine, mitte aga kaebajate poolt sama õiguse

samas summas saamise deklareerimine 2016 novembri TSD lisas 7, sest üleandja määratles oma

deklaratsiooniga selle, mille saaja sai koodilt-koodile põhimõttel deklareerida. Seetõttu: jättes

arvestamata California Maja ja Alentejo Invest 2016 juuli TSD lisa 7 esitamise tähtpäeva

10.08.2016 tuleb maksu määramise tähtaega lugeda alates 10.11.2016, mil Alentejo Invest esitas

MTA-le 2016 oktoobri TSD lisa 7, milles deklareeris maksuvaba väljamakse õiguste 1 800 000

eurot ja 1 200 000 eurot kaebajatele üleandmist. Ehk maksu määramise tähtaega tuleb

alternatiivselt lugeda alates 10.11.2016 ning kaebajatele maksu määramise tähtaeg möödus

hiljemalt 10.11.2021. Maksuotsused kannavad 09.12.2021 kuupäeva, st on tehtud MKS § 98

lõikes 4 sätestatud keeldu rikkudes ja seetõttu õigusvastased.

13. Asjakohatu on vastustaja väide, et kui aegumist lugeda alates Alentejo Investi 2016. aasta

juuli TSD lisa 7 esitamise tähtpäevast, st 10.08.2016, siis MTA ei saaks sekkuda olukorda, kus

Alentejo Invest pärast nimetatud tähtpäeva jaguneb ning annab oma varad, sh maksuvaba

väljamakse õigused kaebajatele üle. MTA alustas kaebajatele etteheidetavate tehingute suhtes

kontrollmenetlusi 19.08.2020 korraldustega nr 12.2-3/053338-1 ja nr 12.2-3/053336-1 (vt

Maksuotsuste p 1 „Menetluskäik“). Kontrollmenetluste alustamise ajaks oli Alentejo Invest OÜ

4

jagunemisest jaotumise teel, mis lõppes 15.11.2016, möödunud rohkem kui kolm ja pool aastat,

mistõttu MTA-l oli piisavalt aega sekkuda olukorda.

14. MTA heidab kaebajatele ette juba nende ainuosanike ja juhatuse liikmete poolt osaluse

omandamist Alentejo Investis. Kui juba Alentejo Investis osaluste omandamine oli õigusvastane

(sõltumata Alentejo Invest OÜ jagunemisest jaotumise teel), siis tulebki maksu määramise

aegumistähtaega lugeda alates 10.08.2016, st California Maja ja Alentejo Investi 2016. aasta

juuli TSD lisa 7, millel deklareeriti maksuvaba väljamakse õiguse 3 000 000 eurot California

Majalt Alentejo Investile üleandmist, esitamise tähtpäevast.

15. Ebaõige on maksuotsuse lk 19 väide, et Alentejo Investi 2016. aasta juuli TSD lisal 7

deklareeritu oleks MTA-le siduv vaid sellisel juhul, kui tehingutel, millega maksuvaba

väljamakse õigus kaebajateni jõudis, oleks majanduslik sisu. MTA seisukoht on vastuolus MKS

§ 98 lg 1 kolmanda lausega, mille kohaselt aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni

esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti

arvutati. MKS § 98 ega ükski teine norm ei luba maksuhalduril eirata maksu määramise tähtaegu

põhjendusega, et kontrollitavatel tehingutel ei ole majanduslikku sisu, st viitega MKS §-le 84.

16. Ühinemine ja jagunemine ei muuda juba tekkinud maksukohustusi, sh maksuvaba

väljamakse õigust (MKS § 35, Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 19 teine lõik

ja Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2015 otsus asjas nr 3-14-51315, p 19). Seetõttu on California

Maja ja Alentejo Investi varasemate maksudeklaratsioonide andmed, sh California Maja 2014.

aasta septembri TSD vormil INF 11 deklareeritud maksuvaba väljamakse õigus (vt MTA

06.01.2017 korraldus nr 12.2-3/039173-1 – California Maja maksukontrolli toimik: dokument nr

1) kehtivad ka kaebajate ja MTA suhtes ulatuses, mis neile on deklareerimisega üleandja poolt

üle antud.

17. Kokkuvõttes pidi maksuhaldur maksu määramisel lähtuma kas California Maja ja Alentejo

Investi 2016 juuli TSD lisa 7 esitamise tähtpäevast, st 10.08.2016, või hiljemalt Alentejo Investi

2016 oktoobri TSD lisa 7 esitamise tähtpäevast, st 10.11.2016. Seetõttu on kaebajatele tulumaks

määratud MKS § 98 lõiget 4 rikkudes. Igal juhul on ekslik lähtuda aegumistähtaja arvestamisel

2016 november TSD lisa 7 esitamise tähtajast 10.12.2021, sest kaebajad deklareerisid

summaliselt mitte uusi andmeid, vaid üksnes seda, mida üleandja poolt eelneva deklareerimisega

neile koodilt-koodile deklareerimiseks üle anti ning seetõttu ei saanud 2016 novembri TSD lisa 7

olla deklaratsioon, milles kaebajad deklareerisid neile teadaolevalt ebaõigeid andmeid

maksuvaba väljamakse õiguse kohta.

18. MTA ei ole maksuvaba väljamakse õigusi kaebajatelt ära võtnud. Esiteks, vaidlust ei ole

selles, et kaebajatel olid dividendi väljamaksmise ajal detsembris 2016 ja veebruaris 2017

maksuvaba väljamakse õigused (TI-l 1 800 000 eurot ja HH-l 1 200 000 eurot), mille nad

omandasid Alentejo Investilt, kes omakorda omandas maksuvaba väljamakse õiguse eraldumise

tulemusena California Majalt, ning et kaebajad kasutasid dividendi väljamaksmisel maksuvaba

väljamakse õigusi.

19. Teiseks, vaidlust ei ole ka selles, et kaebajatele tulumaksu määramiseks pidi MTA võtma

kaebajatelt ära maksuvaba väljamakse õigused. MTA ei ole kaebajate vastavasisulisele väitele

vastu vaielnud (vastuse p-d 4.2.1 ja 4.2.2). Vastupidi – MTA väidab, et kehtiv õigus annab talle

õiguse maksuvabade väljamaksete õiguste ära võtmiseks ning et maksuotsuste resolutiivosades

on vastav otsustus tehtud. Näiteks E-Piim Tootmine AS-i kohtuvaidluses (iigikohtu 12.05.2020

otsus asjas nr 3-18-989, p 2) võttis maksuhaldur äriühingult maksuotsusega maksuvaba

väljamakse õiguse ära. Seega, maksuhaldur on senises praktikas pidanud võimalikuks ja

vajalikuks maksuvaba väljamakse õiguste ära võtmist.

5

20. Kolmandaks, kaebajad ei nõustu sellega, et maksuhalduril on pädevus maksuvaba

väljamakse õiguse ära võtmiseks. MTA viidatud MKS § 46, § 92 lg 1 p 4 ja § 95 lg 6 ei anna

ühekoos ega eraldi maksuhaldurile õigust maksuvaba väljamakset ära võtta. Samas küsimus, kas

maksuhalduril on vastav õigus või mitte, ei olegi asjakohane, kuna MTA ei ole kaebajatelt

maksuvaba väljamakse õigusi ära võtnud.

21. MTA eksitab kohut, väites vastuse p-s 4.2.1, et maksuotsused sisaldavad seisukohta

kaebajatelt maksuvaba väljamakse õiguste ära võtmise kohta, maksuvaba väljamakse õiguste

äravõtmine nähtub maksuotsuste preambulate viitest maksuotsuste p-le 5, kus on toodud ära

maksuarvestuse muutused, arvestades maksuotsuste kui haldusaktide eripära ei ole ka mõeldav,

et maksuarvestuse muutused, mis on ka resolutiivosa osaks, kajastuksid kõik maksuotsuse

esilehel, sest keerukamate maksuotsuste puhul võib see muutuda mitmete lehekülgede

pikkuseks.

22. 25.08.2022 taotluse lisaks 2 on 08.06.2022 maksuotsus Elysium Invest OÜ-le. Võrreldes

maksuotsuste resolutiivosasid 08.06.2022 maksuotsuse resolutiivosaga nähtub selgelt, et

erinevalt kaebajatest MTA võttis 08.06.2022 maksuotsuse resolutiivosas Elysium Invest OÜ-lt

ära maksuvaba väljamakse õiguse. Elysium Invest OÜ maksuotsus lükkab ümber vastuse p 4.2.2

väite, et maksuotsuse esilehel ei ole võimalik kajastada maksuarvestuse muudatusi. Nagu nähtub

Elysium Invest OÜ maksuotsuse esimesest lehest, maksuarvestuse kajastamine maksuotsuse

esilehel on täiesti võimalik. Ka Elysium Invest OÜ maksuotsuses on viide maksuotsuse p-le 3,

milles on näidatud maksuarvestuse muutused. Seejuures, Elysium Invest OÜ maksuotsuse p 3

„Maksuarvestuse muutused maksuliikide lõikes“ on sisuliselt sama maksuotsuste p-dega 5

„Maksuarvestuse muutused maksuliikide lõikes“. Vaatamata viite olemasolule pidas MTA

vajalikuks võtta Elysium Invest OÜ maksuotsuse esimesel lehel olevas resolutiivosas Elysium

Invest OÜ-lt maksuvaba väljamakse õigus. Elysium Invest OÜ maksuotsus lükkab ümber ka

vastuse p 4.2.2 väite justnagu oleks maksuotsustes, viitega maksuotsuste p-le 5, võetud

kaebajatelt maksuvaba väljamakse õigused. Maksuotsuste esilehel olev viide maksuotsuse p-le 5

on informatiivne teadaanne, mis ei loo õigusi ega kohustusi.

23. MTA ei ole näidanud, milles seisneb vaidlusaluste tehingute puhul õigusliku vormi

kuritarvitamine. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et MKS §-le 84 on võimalik tugineda juhul,

kui õigussuhete kujundamise võimalust on kuritarvitatud (vt Riigikohtu 17.06.2009 otsus asjas nr

3-3-1-23-09, p-d 13 ja 14; Riigikohtu 04.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-59-09, p 19; Riigikohtu

25.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-11, p-d 14-16; Riigikohtu 13.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-79-

11, p 23; Riigikohtu 27.09.2017 otsus asjas nr 3-14-53226, p 13; 04.03.2020 otsus asjas nr 3-18-

1740, p-d 17.1 ja 17.5). Seega, MKS § 84 kohaldamine eeldab esiteks tehingu õigusliku vormi

kuritarvitamist maksueelise saamise eesmärgil.

24. Maksuotsuses kajastatud tehingud, st kaebajate ainuosanike ja juhatuse liikmete poolt

Alentejo Investi osaluste omandamine ja Alentejo Investi varade üleandmine jaotumise teel

vastavad nende majanduslikule sisule. Esimesel juhul oli tegemist osaluste ostmisega, st

müügilepinguga võlaõigusseaduse § 208 lg 1 mõttes ja teisel juhul Alentejo Investi

jagunemisega jaotumise teel äriseadustiku (ÄS) § 434 lg 2 mõttes. Pole alust väita, et teadlikud

ja sõltumatud tehingupooled ei oleks tavaliselt sellises olukorras sellist tehingut teinud.

25. Kontrollaktides ja maksuotsustes räägitakse seoses viidatud kahe tehinguga maksueelise

saamisest ning maksusoodustuse kuritahtlikust ärakasutamisest, kuid ei näidata seda, milles

seisnes nende tehingute moonutatud õiguslik vorm. See väide kehtib ka maksuotsuste p 2.1.2 ja p

4.1.1 alapunkti 7 kohta. Nendes punktides esitatu puudutab maksueelise saamist, kuid mitte

moonutatud õiguslikku vormi. Moonutatud õiguslikku vormi selgitas Riigikohus 04.03.2020

otsuses asjas nr 3-18-1740, p-d 17.3-17.6. Järelikult maksuotsustes näidatu ei täida MKS § 84

6

kohaldamise tingimusi. Pelgalt asjaolu, et mingi tehing on suunatud maksueelise saamisele, ei

ole MKS § 84 kohaldamiseks piisav.

26. Seda, et Alentejo Investi osaluse omandamine ja Alentejo Investi jagunemine jaotumise teel,

on korrektses õiguslikus vormis, kinnitavad maksuotsused (Riigikohtu 25.04.2011 otsus asjas nr

3-3-1-15-11 ning Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2021 otsus asjas nr 3-19-784). Maksuotsuse p

4.1.1 alapunkt 7 lk 11: „Selgitame, et äriõiguslikult oligi jagunemine korrektne valik, kuid

probleem maksustamise vaates seisneb selles, et tehingute jada st Alentejo Investi ostmine ja

jagunemine tehti peamiselt maksuvaba väljamakse õiguse ühendamise eesmärgil teiega, et

jaotada Eestis tekkinud ja seaduse kohaselt maksustavat kasumit seeläbi maksuvabalt.“ Kui

Alentejo Investi jagunemine oli äriõiguslikult korrektne valik, st jagunemise puhul ei

kuritarvitatud õiguslikku vormi, siis ei saa selle tehingu läbi viimist kaebajatele ette heita.

27. Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.10.2021 otsuses asjas nr 3-19-784, p 10, et kaebaja

maksustamine MKS § 84 alusel ei olnud võimalik. See seisukoht kehtib ka praegusel juhul –

Alentejo Investi osade omandamine kaebajate ainuosanike ja seaduslike esindajate poolt on

kehtiv ning kehtiv on ka Alentejo Investi jagunemine eraldumise teel, sh GVP Investmenti

eelisaktsiate ja muude varade üleandmine kaebajatele. Riigikohus asus 25.04.2011 otsuses asjas

nr 3-3-1-15-11, p 11-16 seisukohale, et füüsilise isiku poolt Hansapank AS aktsiate

võõrandamine mitterahalise sissemakse vormis füüsilise isikuga seotud äriühingule oli tehing,

kus tehingu majanduslik sisu vastas tehingu õiguslikule vormile. Maksuotsustes näidatud

tehingud vastavad nende majanduslikule sisule ning puudub alus väiteks, et teadlikud ja

sõltumatud tehingupooled ei oleks tavaliselt sellises olukorras sellist tehingut teinud.

28. Kaebajatele etteheidetavate tehingute osas puuduvad kohtupraktikas nõutud MKS § 84

kohaldamise tingimused. Riigikohus on selgitanud, et sellisteks olulisteks teguriteks, mis peaksid

koostoimes mõjuma ja tõendama õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist, võiksid olla näiteks

tehingu ebakohasus (see tähendab, et teadlikud ja sõltumatud tehingupooled ei oleks tavaliselt

sellises olukorras sellist tehingut teinud). Ebakohane õiguslik kujundus peab andma maksueelise,

st kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse, mõistliku põhjenduse puudumine ebakohase

kujundamise kasutamiseks (ei ole arvestatavaid põhjuseid, miks reeglipärasest kõrvalekalduv

tehing oleks mõistlikum; vt Riigikohtu 25.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-11, p 16). MTA on

omapoolsed väited toonud välja maksuotsuste p-s 2.1.2 1)

29. MTA seob omavahel kaks tehingut, millel ei ole omavahel mingit otsest kokku puutumust:

kaebajate poolt Hansapakendi osade võõrandamine, mis lõppes 31.07.2015 ja kaebajate

ainuosanike ja juhatuse liikmete poolt Alentejo Investi osade omandamine ning Alentejo Investi

jagunemine jaotumise teel, mis toimusid vastavalt 05.09.2016 ja 15.11.2016. Kaebajate

ainuosanike ja juhatuse liikmete poolt Hansapakendi osadega kaebajatesse mitterahalise

sissemakse tegemine on seaduslik ja lubatud (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-

11, p-d 10-16). Kaebajate poolt Hansapakendi võõrandamine toimus turutingimustel ja

kaebajatega mitteseotud isikutele.

Kaebajad ei teadnud Hansapakendi osade võõrandamisel

31.07.2015, et nad soetavad osaluse Alentejo Investis, kuna Alentejo Invest kanti äriregistrisse

alles alates 11.07.2016 (vt Alentejo Invest OÜ registrikaardi väljatrükk).

30. MTA väide tulumaksuseaduse eesmärgist on paljasõnaline, kuna see sisaldab vaid väidet ega

ühtegi põhjendust (näiteks viidet TuMS eelnõu seletuskirjale, õiguskirjandusele või

kohtupraktikale). Kaebajad said GVP Investmenti eelisaktsiaid omandada vaid omandades

osaluse Alentejo Investis. MTA on nimetatud asjaoludest teadlik juba alates 28.02.2017, mil

California Maja esindaja esitas maksuhaldurile täiendava selgituse (vt California Maja

maksukontrolli toimik: dokument nr 41, lk-d 4 ja 5). MTA aktsepteeris California Maja puhul

olukorda, kus California Maja sai 2014. aastal soetatud Hollandi äriühingult GVP Investment

Eestis mittemaksustatavaid dividende summas 164 486 986 eurot ning saadud maksuvaba

7

väljamakse õiguse alusel maksis maksuvabalt välja Eestis teenitud kasumit 688 000 eurot. Seda

kinnitas MTA esindaja ka Tallinna Halduskohtu 09.01.2023 kohtuistungil.

31. MTA väidab, et Alentejo Invest andis kaebajatele jagunemisel jaotumise teel üle maksuvaba

väljamakse õiguse, kuid mitte selles ulatuses raha või muud vara (maksuotsustes viidatakse

kontrollaktide p 1.2 alapunktile 3). Kaebajad omandasid kokku 248 500 euro eest osaluse

Alentejo Investis, millele kuulusid 360 Hollandi äriühingu GVP Investment eelisaktsiat.

Riiklikult tunnustatud ekspert on kohtuistungil leidnud, et 360 eelisaktsia, mis moodustab GVP

Investments aktsiatest 1,2%, väärtus septembris 2016 jääb vahemikku 120 000 – 265 000 eurot.

Seetõttu on ebaõige MTA väide, et Alentejo Invest andis jagunemisel jaotumise teel kaebajatele

üle maksuvaba väljamakse õiguse, kuid mitte samas ulatuses raha või muud vara.

32. MTA leidis tehtud tehinguid ja toiminguid kogumis hinnates, et need on tehtud peamiselt

maksueelise saamise eesmärgil ning et dividendi teenimine 1848 euro ja 2772 euro ulatuses ei

saanud olla argument (maksuotsuses viidatakse kontrollaktide p 1.2. alapunktidele 5 ja 6). MTA

väite peamiseks aluseks on asjaolu, et kaebajad said GVP Investments eelisaktsiate kahjumit.

MTA jätab tähelepanuta, et kõik majandustehingud ei ole kasumlikud. Seda asjaolu selgitas ka

HEPSI Holdingu seaduslik esindaja Tallinna Halduskohtu 09.01.2023 kohtuistungil.

33. MTA heitis ette, et kaebajatel ei olnud algusest peale kavas GVP Investmenti eelisaktsiaid

lihtaktsiateks konverteerida, kuna Alentejo Investi soetamise ja osaluse jaotamise teel

üleandmise peamine eesmärk oli algusest peale maksuvaba väljamakse õiguse saamine

(maksuotsuses viidatakse kontrollaktide p 1.2 alapunktile 7). Eeldades, et kaebajatel ei olnud

algusest peale plaanis eelisaktsiaid konverteerida, jääb arusaamatuks, miks kaebajad viivitasid

eelisaktsiate konverteerimata jätmisega kuni detsembrini 2018, kuigi neil oli võimalik

konverteerimisest loobuda juba 30.06.2017. Maksuhaldur tegi 08.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-

3/053493-10 äriühingule, kes 2016. aastal omandas sarnaselt kaebajatega eelisaktsiaid, kuid kes

konverteeris need lihtaktsiateks ja kes oli 2021. aastal jätkuvalt GVP Investmenti aktsionär

(08.11.2021 maksuotsuse üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-22-282). See tähendab, et GVP

Investmenti eelisaktsiate konverteerimine või mitte konverteerimine ei omanud kaebajatele

maksu määramisel mingit tähtsust, vaid maksuhaldur kasutab seda vaid ettekäändena.

34. Kaebajad omandasid Alentejo Investi varad vaid GVP Investmenti eelisaktsiate omandamise

eesmärgil, mitte maksuvaba väljamakse tasumise õiguste eesmärgil. Kaebajad on esitanud

kohtule riiklikult tunnustatud finantsekspert Olavi Grünvaldi 24.08.2022 arvamuse, mille

kohaselt GVP Investmenti 360 eelisaktsia väärtus septembris 2016, st kaebajate ainuosanike ja

seaduslike esindajate poolt Alentejo Investi osaluse omandamise ajal oli 120 000 kuni 265 000

eurot. Arvestades, et kaebajate ainuosanikud ja seaduslikud esindajad maksid GVP Investmenti

eelisaktsiate eest 248 500 eurot, siis oli kaebajate ainuosanike ja seaduslike esindajate poolt

tasutud hind eelisaktsiate turuväärtuses.

35. MTA ei ole näidanud seda, et Alentejo Invest osaluse omandamine ning Alentejo Invest

jagunemine jaotamise teel kaebajatesse oleksid ebakohased, st teadlikud ja sõltumatud

tehingupooled ei oleks selliseid tehinguid sellises olukorras teinud. MTA ei ole näidanud, milline

oleks olnud vaidlusaluste tehingute alternatiiv ning milles seisneb tehingute sõlmimisel

kujundusvõimaluste kuritarvitamine.

36. MTA on käitunud kaebajate suhtes sõnamurdlikult. MTA oli juba veebruaris 2017 teadlik

sellest, et: (a) California Maja poolt Alentejo Investi asutamisest California Maja eraldumise

teel; (b) Alentejo Investile GVP Investmenti eelisaktsiate üleandmisest; (c) California Maja

plaanist kaasata võimalikke investoreid Portugali kinnisvarainvesteeringusse nii, et investorid

saavad GVP Investmenti eelisaktsiate omanikuks California Maja eraldamise tulemusena

tekkinud äriühingutes osaluse soetamise teel. Maksuhaldur teadis juba veebruaris 2017 sellest, et

võimalikud investorid peavad GVP Investmenti eelisaktsiate omandamiseks ostma osaluse just

8

California Maja asutatud äriühingutes. Sel põhjusel on vale väide, et: „Eelnev muudab vastustaja

hinnangul sisutühjaks väited, et maksuotsustes näidatud tehingutel oli majanduslik sisu ning

kaebajatel puudus võimalus GVP Investments B.V eelisaktsiate ostmiseks muul viisil.“

37. California Maja maksukontrolli alustati selleks, et kontrollida California Maja saadud

dividendide, st maksuvaba väljamakse õiguse olemasolu. MTA lõpetas California Maja

maksukontrolli 30.10.2017 kirjaga nr 12.2-3/039173-3, mille järgi maksukohustust muutvaid

asjaolusid ei tuvastatud.. Maksuhaldur teadis Alentejo Investi osaluse võõrandamise plaanist, sh

võimaliku maksuvaba väljamakse õiguse üleandmise plaanist, kuid pidas seda õiguspäraseks.

California Maja maksukontrolli viis läbi MTA ametnik Madis Laas, kes oli seotud ka kaebajate

maksumenetlustega, sh osales Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 ja 09.01.2023 kohtuistungitel.

MTA-l oli täielik teave California Maja maksuvaba väljamakse õiguse, Alentejo Investi

asutamise ja selle osaluse võõrandamise tingimuste kohta. Seetõttu on ebaõiged maksuotsuste lk

8 ja 9 väited, et: „California Maja OÜ kontrolli läbiviimisel ei olnud (ega saanudki olla) meile

teada teie kontrolli käigus välja selgitatud tehingute jada ning samuti ei andnud me teie (ega ka

OÜ Alentejo Invest) tehtud tehingutele hinnangut California Maja OÜ kontrolli käigus. Need

asjaolud, mida hindame teie kontrolliaktis ja maksuotsuses, on selgunud teie kontrolli käigus.

California Maja OÜ ainuosaniku pädevust investeerimisstruktuuri loomisel me ei vaidlustagi,

kuid meie hinnangul oli teie ja teie ainuosaniku peamiseks eesmärgiks seda struktuuri kasutades,

saada endale maksuvaba väljamakse õigus, mitte GVP Investment B.V. eelisaktsiad.“

38. MTA on oma 30.10.2017 kirjas näidatud seisukohta muutunud leides, et kaebajate

ainuosanike ja seaduslike esindajate poolt Alentejo Investi osaluste omandamine oli osa

kuritahtlikust plaanist. Tegemist on nn Sylvester AS-i kohtuvaidlusega sarnase olukorraga, kus

maksuhaldur alguses ütles, et plaanitava tegevusega ei kaasne maksukohustusi, kuid hiljem

muutis oma seisukohta (vt Riigikohtu 17.06.2009 otsus asjas nr 3-3-1-23-09).

39. Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige

maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (MKS § 85 lõige 1), maksukohustuslase

raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest (vt MKS

§ 82). Maksukohustuslased lähtuvad oma tegevuses, sh maksuvaba väljamakse õiguste

omandamisel teise maksukohustuslase maksudeklaratsioonidest. Kaebajatel ei olnud mingit alust

arvata, et Alentejo Invest OÜ 2016. aasta juuli TSD lisal 7 deklareeritud andmed maksuvaba

väljamakse õiguse kohta oleksid valed. Kaebajad pidid nendest andmetest lähtuma.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

40. Antud asja põhiline küsimus on, kas maksuhalduril oli põhjust ja alust leida, et kaebajad ei

saa läbi kontrolliaktides ja maksuotsustes kirjeldatud tehingute ja toimingute jada

maksuvabastuse õigust kasutada (tuginedes ja MKS §-i 84). MTA on jätkuvalt seisukohal, et

kaebajatel ei olnud õigust endani liigutatud maksuvabastusõigust kasutada ja tulumaksuvabasid

dividendimakseid teha. Tehtud tehingute ja toimingute jada eesmärgiks oli kaebajate osanikele

dividendiväljamaksete tegemisega kaasneva tulumaksukohustuse (TuMS § 50 lg 1) vältimine

ehk alusetu ja tulumaksuseadusega vastuolus oleva maksueelise tekitamine.

41. Kaebajad on algselt California Majal olnud maksuvabastusõigused endini liigutanud

tehingute ja toimingute jadaga, mille osas on tuvastatud, et kaebajate (nende osanike) jaoks oli

peamiseks eesmärgiks maksude tasumisest kõrvale hoidumine, mitte äriline või majanduslik

nagu kaebajad väidavad. Arvestades asjaolu, et kaebajad on oma maksuvabastusõiguse

deklareerimisel tuginenud mitmete tehingute jadale, mille käigus teisel äriühingul algselt

tekkinud maksuvabastusõigus kaebajatesse liigutati (kusjuures maksudest kõrvalehoidumine oli

vastavate tehingute peamiseks eesmärgiks),Ei ole midagi kummalist selles, et maksuhaldur leiab

MKS §-ile 84 tuginedes, et vastavat õigust kaebajatel ei ole. Tegemist oli tahtlike ja maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingute ja toimingutega MKS § 84 mõistes. Õiguse

9

kujundusvõimalusi on antud juhul ilmselgelt kuritarvitatud ning tekitatud olukorda ei saa pidada

kooskõlas olevaks ka seadusandja mõttega, miks TuMS § 50 lg 1.1 p 1 seadusesse on toodud.

42. MKS §-st 84 järeldub, et kõnealuse sätte kohaldamine on õigustatud juhul, kui on tegemist

tehingutega, mille peamine eesmärk on vältida maksude tasumist (saada alusetu maksueelis).

Üldjuhul puudub sellistel tehingutel majanduslik sisu ja ainsaks eesmärgiks ongi maksude

tasumisest kõrvalehoidumine. Samas saab majandusliku tõlgendamise põhimõtet kohaldada ka

olukorras, kui tehingutel on ka muid eesmärke maksudest kõrvalehoidumise kõrval, kuid

maksueelise saamine on peamine eesmärk (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2009 otsus

haldusasjas nr 3-07-1637 (vt lk 10 ja 12)). Seega saab kõnealust normi rakendada olukorras, kus

kaebajad said läbi enda osanike Alentejo Investi soetamise ja endaga ühendamise võimaluse

osaleda GVP Investmenti Portugali kinnisvaraprojektides, kuid see ei olnud nende poolt tehtud

tehingute ja toimingute tegelik, nö määrava tähtsusega eesmärk. Kaebajate puhul tehingute

tegelikuks eesmärgiks oli enda kasumit jaotades tulumaksu tasumisest kõrvale hoidumine, mitte

väidetavast kasumlikust Portugali investeeringust osasaamine.

43. MKS § 84 kui üldine kuritarvitamise vastane säte peabki olema piisavalt üldine, et see

sobituks enamikele juhtudele, mil tegemist on õiguse kuritarvitamisega ning kõnealune norm,

sisaldades majandusliku tõlgendamise printsiipi kui maksuõiguse üldpõhimõtet, ei kohaldu

iseseisvalt. St, et MKS §-s 84 sätestatud majandusliku lähenemise põhimõte ei saa asendada

makse määravate seaduste normikoosseise. Maksukohustuse tekkimiseks on vajalik teokoosseis,

s.t maksustamine saab toimuda ainult konkreetse maksuseaduse sätte alusel. Praegusel juhul on

selleks TuMS § 50 lg 1 ning maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingu või

toiminguna on käsitatavad üksteise järel toimunud Alentejo Investi osaluse soetamine ja

kõnealuse äriühingu kaebajatega ühendamine. Nende tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks

oli hoopis teisel äriühingul TuMS § 50 lg 1¹ p 1 alusel tekkinud maksuvabastusõiguse, mis

võimaldab dividende tulumaksuvabalt jaotada, liigutamine kaebajateni (kellel oli varasemalt

teenitud ja TuMS 50 lg 1 alusel tulumaksuga maksustamisele kuuluv kasum), et neil oleks

võimalik kõnealust kasumit jaotada ilma sellelt tulumaksu maksmata.

44. Lepinguvabadust ei tohi kuritarvitada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kui

tsiviilõiguses kehtib lepinguvabadus ning lepingupooltel on õigus ise kujundada omavahelisi

suhteid nii, nagu nad heaks arvavad, siis maksuõigus on avaliku õiguse osa ja maksustamisel

tuleb lähtuda ühetaolise maksustamise põhimõttest. Kui riik on otsustanud ühe või teise maksu

või maksuobjekti kehtestada, siis peavad kõik isikud maksuseaduses ettenähtud asjaolude

ilmnemisel ühtemoodi maksu maksma ja nad ei saa omavaheliste kokkulepetega oma

maksukohustusi suvaliselt muuta (vt L. Lehis, Eesti maksuseaduste kommentaarid 2021, lk-d 11

ja 13). Nii ei saa ka Eestis juriidilistele isikutele enda kasumi jaotamisega reeglina kaasnevat

tulumaksukohustust suvaliselt, ebakohaste majandusliku sisuga tehingutega ja õiguse

kujundusvõimalusi kuritarvitades muuta.

45. Tehingute tegemine, millel tegelik majanduslik sisu puudub ning mille eesmärgiks on

võimaldada muidu maksustamisele kuuluv kasum maksuvabalt välja maksta, annab kaebajatele

võrreldes teiste ettevõtetega alusetu konkurentsieelise. MKS § 84 rakendamisel on muu hulgas

oluline näidata, kuidas ja millises ulatuses maksukohustuslane enda tehingute ja toimingutega

õigusvastaselt maksueelist saavutada püüdis, sh tuvastades tema tahte, tema subjektiivsed

kaalutlused. Praktikas tuleb aga subjektiivse külje üle tihti otsustada üksnes objektiivsete ja

faktiliste asjaolude pinnalt, kuna tegelike subjektiivsete kaalutluste välja selgitamine ei ole

enamasti võimalik. Maksudest kõrvalehoidumise eesmärk võib piisavalt selgelt tuleneda ka

objektiivsetest faktilistest asjaoludest.

46. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-23-09 tehtud otsuse punktis 15 välja pakkunud, et

olulisteks teguriteks, mis tõendavad kogumis tehingu kohase majandusliku sisu puudumist ja

10

seeläbi maksudest kõrvalehoidumist ehk n-ö kuritarvitamist, võiksid olla näiteks: 1) tehingutes

osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed; 2) tehingute jada, kus

ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu; 3)

sellise jada etteplaneeritus; 4) jadas mõne etapi puhul majandusliku eesmärgi puudumine; 5)

tehingute ebaloomulikkus võrreldes tavalise majandustegevusega; 6) tehingute ajaline järgnevus

ja kiirus. Hiljem on Riigikohus otsuse 3-3-1-52-09 punktis 15 õiguse kujundusvõimaluste

kuritarvitamisele viitavate kriteeriumite kataloogi täiendanud ja selgitanud, et sellisteks

olulisteks teguriteks, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama maksudest kõrvalehoidumist,

võiksid olla näiteks: 1) tehingu ebakohasus (see tähendab, et teadlikud ja sõltumatud

tehingupooled ei oleks tavaliselt sellises olukorras sellist tehingut teinud); 2) ebakohane õiguslik

kujundus peab andma maksueelise, st kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse; 3)

mõistliku põhjenduse puudumine ebakohase kujundamise kasutamiseks (ei ole arvestatavaid

põhjuseid, miks reeglipärasest kõrvalekalduv tehing oleks mõistlikum). MKS § 84

rakendamiseks peab olema objektiivsetest asjaoludest võimalik järelda, et tehingute ning

toimingute peamine eesmärk on maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud olulised

majanduslikud põhjendused. Vahet tuleb teha isiku poolt seaduslikul maksuobjekti tekkimise

lubatud vältimisel ja MKS § 84 kohaldamise aluseks oleval maksudest kõrvalehoidumisel (n-ö

kuritarvitamisel). MKS § 84 rakendamine eeldab just õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist.

47. Käesoleva asja asjaoludest ning tehingute ja toimingut ajateljest tuleneb üheselt ja selgelt, et

kaebajad on püüdnud teadlikult ja ette planeeritult erinevate tehingute ja toimingute abil

õiguslikke võimalusi (sh ÄS-i ja/või MKS-i õigusjärgluse, jagunemise ja ühinemise sätteid)

kuritarvitades hoiduda kõrvale TuMS üldreegli (TuMS-i § 50 lg 1 kohaselt äriühingute

dividendiväljamaksed osanikele maksustatakse) rakendumisest ja saavutada kunstlikult ja

ebakohaselt TuMS-i erinormi (TuMS § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud juhul dividendiväljamakseid ei

maksustata) rakendumine ning et tegemist oligi just eeskätt maksueelise saamise eesmärgist

kantud tehingute ja toimingutega. Selgelt joonistub välja etteplaneeritud tehingute/toimingute

ahel, mis päädis kaebajatel varasemalt olemasoleva tavapäraselt maksustamisele kuuluva kasumi

maksuvabalt väljamaksmisega (vt kontrolliaktide punkt 1.2 alapunkti 1). Eriti ilmekas on

toimingute ajaline järgnevus ja kiirus. Sh pärast dividendide väljamaksmise otsuse tegemist

(HEPSI Holding 31.08.2016, Talp Invest 2.09.2016) soetati Alentejo Invest (5.09.2016)

kaebajate osanike poolt ning vahetult enne dividendide väljamakseid (detsember 2016) liigutati

maksuvabastusõigused kaebajatesse (Alentejo Invest jagunes ja liideti kaebajatega november

2016).

48. Tavapärane ei ole ka see, et kui ettevõte soovib väidetavalt kaasata finantsinvestoreid läbi

neile eelisaktsiate müümise, siis vastav ettevõte annaks muuhulgas investeeringutega kaasa endal

oleva õiguse maksuvabalt kasumit välja maksta 3 000 000 euro ulatuses. Seda enam, et

maksuvabastusõigused ja eelisaktsiad ei olnud omavahel seotud (vt lähemalt kontrolliaktide lk

10 punkt 1.2. alapunkti 8). Kui mitte arvesse võtta kasu, mida kaebajate osanikud said kasumit

tulumaksuvabalt välja makstes (Talp Invest tasus 450 000 eurot vähem tulumaksu, HEPSI

Holding tasus 300 000 eurot vähem tulumaksu), siis kogu tehinguteahela tulemusel jäädi osanike

tasandil olulisse kahjumisse (Q.L üle 120 000 euroga, V.M üle 80 000 euroga, kokku üle 200

000 euroga). Ei ole usutav, et tavapäraselt investorid, kes on enda investeeringute eest tasunud

kokku 248 500 eurot ning väidetavalt maksnud selle raha eesmärgiga soetada osalus

perspektiivikas kinnisvaraprojektis, mille kasumlikkus väidetavalt aastatega hüppeliselt oleks

kasvanud, loobuksid eelisaktsiate konverteerimise momendil sellest pelgalt bilansilisest hinnast

veidikene kõrgema hinnaga, s.o. 37 260 euro eest. Samal ajal jättes kasutamata võimalust

eelisaktsiad konverteerida lihtaktsiateks ning lihtaktsiad hiljem vähegi suurema hinna eest maha

müüa. Ei nähtu isegi kaebajate poolseid reaalseid püüdlusi ning erinevate võimaluste kaalumist,

kuidas enda investeeritud raha päästa, sh kasvõi teistele sama projekti investoritele enda osaluse

11

pakkumist. Tavapärane investor oleks vastaval otsustusmomendil tellinud vähemalt

eksperthinnangu hindamaks, mis võiks olla eelisaktsiate väärtus konverteerimismomendil,

tagamaks, et eelisaktsiate müümisel saadaks õiglane hind. Kaebajate käitumine näitab aga

üheselt, et tegelik huvi Alentejo Investi soetades ja endaga ühendades ei olnud kaasa liigutatud

eelisaktsiatega seonduvast investeeringust osasaamine, vaid võimalus tasuda enda kasumit

jaotades kokku 750 000 eurot vähem tulumaksu.

49. Nagu maksuotsuste lk 5 ka märgitud, siis ei esitatud maksumenetluse käigus ühtegi kirjalikku

tõendit, et kaebajad oleksid pea kahe aasta jooksul (so 2016 september kuni 2018 november)

saanud infot Portugalis olevate investeeringute või GVP Investmenti käekäigu kohta. Samas neid

küsiti juba 06.11.2020 korraldustega ning kaebajatel oli korduvalt võimalus neid esitada. Ei ole

eluliselt usutav, et kui kaebajate huvi investeeringute vastu olnuks tegelik ja jooksvalt oleks

Portugali investeeringu käekäigu vastu huvi tuntud, siis maksumenetluses õigeaegselt selle kohta

tõendeid ei esitataks.

50. Põhjendused, miks väidetavalt otsustati lõpuks ikkagi eelisaktsiad konverteerimata jätta olid

kaebajatele juba investeerides teada (vt kontrolliaktide p 1.2. alapunkt 7 ja maksuotsuste lk 16

alates eelviimasest lõigust). Kaebajad ja nende osanikud ei olnud nö algajad investorid, vaid

nende peamiseks tegevuseks ongi V.Mi sõnul investeerimine (09.01.2023 istungi protokoll alates

11:48:01). Võttes arvesse, kui suuri riske Alentejo Investi ostes sisuliselt pimesi võeti, sh

uskudes alles alustava ettevõtte puhul, mis ei olnud veel tulu teeninud, väidetavat atraktiivset

35%-list omakapitali tootlust aastas (09.01.2023 istungi protokoll 11:50:25) ilma igasuguseid

eelnevaid hinnanguid investeeringu väärtuse kohta tellimata, näitab selgelt, et tegelikkuses oli

Alentejo Invest soetamine ajendatud muust, kui reaalsest investeerimissoovist. Tuues

konverteerimata jätmise põhjenduseks dividendipoliitika ebaselguse (21.09.2020 seletuste punkt

10, toimiku lisad 5 ja 50), räägivad kaebajad iseendale vastu. Algselt väitsid kaebajad, et

majanduslikus mõttes oli nende jaoks olulisem hoopis väidetav suur kapitalikasv, mis oleks

eeldanud eelisaktsiate konverteerimist. Ühtlasi ei lähe kaebajate seletused ja teod kokku.

Mõlema kaebaja juhatuse liikmete väidetavate seletuste kohaselt Alentejo Investi jagunemise

kaalutluseks oli põhjus, et äripartneriga ei olnud koguaeg ühesugune seisukoht eelisaktsiate

konverteerimise osas . 21.09.2020 seletuste kohaselt tekkisid väidetavalt mõlema kaebaja

juhatuse liikmel mõned kõhklused ja teatav riskihirm just siis, kui konverteerimise moment kätte

jõudis. Samas investeerimisotsuse algsel tegemisel olid mõlemad üsna kindlad, et vastava

võimaluse avanedes konverteerivad koheselt eelisaktsiad lihtaktsiateks. Arvestades, et esimene

konverteerimistähtaeg oli alles 2017, kuid Alentejo Investi jagunemismenetlusega alustati

tegelikult juba u 1,5 nädalat pärast Alentejo Investi soetamise lõpule viimist, siis eeltoodu näitab

selgelt, et tegelikkuses Alentejo Investi jagundamine ja kaebajatega liitmine ei olnud ajendatud

väidetavast erinevast seisukohast äripartneriga eelisaktsiate konverteerimise osas, vaid

eesmärgiks oli maksuvabastusõigused kaebajateni liigutada.

51. Eeskätt tahet saada kasum maksuvabalt ettevõttest võtta välja näitab muuhulgas ka HEPSI

Holdingu 02.12.2021 eriarvamuse lisas 1 märgitu, mille kohaselt pärast dividendide saamist

hakkas HEPSI Holdingu ainuosanik saadud raha järk-järgult HEPSI Holdingule jälle tagasi

laenama.

52. Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-18-548 tehtud otsuse p-s 40 MKS § 84

kohaldamisega seonduvalt selgitanud, et maksu määramisega tuleb saavutada tulemus, mis

esineks siis, kui kuritarvitust ei oleks olnud. MKS § 84 kohaldamine ei eelda vaidlusaluste

tsiviilõiguslike tehingute ja poolte õigussuhete ümberkvalifitseerimist, vaid maksu määramisel

saab arvestada hüpoteetilise olukorraga, kui kuritarvitust ei oleks toimunud. Maksumenetlustes

on tuvastamist leidnud, et tehingute eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvale hoidumine ja

muud majanduslikku sisu tehingutel ei olnud. Seega on alusetu väide, et MTA ei ole kindlaks

teinud tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Kuigi Alentejo Investi jagunemine on

12

tsiviilõiguslikult kehtiv, on tegemist maksustamise seisukohast majandusliku sisuta tehinguga,

millega ei ole tegeliku majandusliku sisu puudumise tõttu võimalik täita TuMS § 50 lg 1.1 p-s 1

sätestatud maksuvabastuse tingimusi (vt selles osas ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2019

otsuse 3-18-979 p 30). Kujundusõiguse kuritarvitamiseks on asjaolud, millele on viidatud

07.10.2021 ja 05.10.2021 kontrolliaktide p-des 1.2. 2.1.2.

53. Kaebajate väide nagu maksuotsuste resolutiivosades ei ole võetud seiskohta maksuvaba

väljamakse õiguste äravõtmise kohta (st maksuvaba väljamakse õigusi ei ole kaebajatelt ära

võetud), on otsitud. Vastustajale teadaolevalt puudub regulatsioon (ka kaebajad ei ole

vastustajale teadmata põhjusel senini sellele viidanud), millest tuleneks, et haldusakti

resolutiivosa peaks olema teises kirjastiilis (suurus, font, tumedus jne) või asuma haldusaktis

konkreetses kohas (alguses või lõpus või veel kusagil mujal). Oluline on, et haldusaktis on selle

muudest osadest selgelt eristatav resolutiivosa olemas. Vaidlustatud maksuotsuste preambulas on

üheselt mõistetavalt välja toodud tasumise kohustus ning selle all viide, et maksuarvestuse

muutused on maksuotsuste punktis 5. Kohtupraktikas on mõistetud, et maksuotsuse resolutiivosa

hulka kuulub maksuarvestuste muutuste punkt (vt Tallinna Halduskohtu 22.12.2020 määruse nr

3-20-2223, punkt 3). Seega on maksuotsuste preambulas ära toodud osa maksuotsuste

resolutsioonist ning tehtud viide ka ülejäänud resolutiivosale (maksuotsuste p 5). Sellise viite

kaudu on kogu maksuotsuse resolutiivosa mõistliku pingutusega hõlpsasti leitav (ja ka

arusaadav). Nähtuvalt vaiete punktidest 6.7 ja ka kaebuse punktist 14.3.5 ei ole tegelikkuses ka

kaebajatel maksuotsuste resolutiivosade leidmine raskusi valmistanud. Arvestades maksuotsuste

kui haldusaktide eripära, ei oleks ka mõeldav, kui maksuarvestuste muutused, mis on ka

resolutsiooni osaks, kajastuksid kõik maksuotsuse esilehel, sest keerukamate maksuotsuste puhul

võib see ulatuda mitmete lehekülgede pikkuseks. Erinevate maksuotsuste omavahel võrdlemine

on meelevaldne ja ei oma mingit sisulist tähendust.

54. Maksuhalduril on pädevus maksukohustuslaselt maksuvaba väljamakse õiguse ära

võtmiseks. MKS § 46, § 92 lg 1 p 4 ja § 95 lg 6 annavad maksuhaldurile volituse anda

maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta haldusakt muudel seaduse või määrusega ettenähtud

juhtudel, sh kui haldusakt puudutab maksuvabastuse kasutamist. MKS § 10 lg 1 kohaselt

maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust

ning MKS § 10 lg 2 p 1 järgi on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja

tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega

sätestatud suuruses ja korras. Vastavalt MKS § 95 lg-le 6 laieneb maksuotsuse kohta sätestatu ka

haldusaktidele, mis on antud maksusoodustuse või -vabastuse kohaldamiseks, kui seadusega ei

ole sätestatud teisiti. Seega kui maksuhaldur maksukontrolli läbi viies tuvastab, et

maksukohustuslane on teinud tehinguid ja deklareerinud maksuvabastuse õiguse eesmärgiga

hoiduda maksudest kõrvale, on tegemist maksukohustust mõjutava asjaoluga. Sellest tulenevalt

on maksuhalduril võimalik maksukohustuslase esitatud deklaratsioonil kajastatud vastavat

maksuvabastuse õigust korrigeerida, andes selleks maksuotsuse. Analoogset deklaratsioonidel

kajastatud maksukohustust mõjutavate asjaolude korrigeerimist maksuotsusega on lubatavaks

pidanud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-18-989 tehtud lahendis.

55. MTA kontrollis 2017. a California Maja kontrollimenetluses maksuvabastusõiguse

olemasolu California Majal, mitte aga Alentejo Investil või kaebajatel. California Maja puhul

kontrolliti, kas GVP Investment soetades ning viimaselt dividende saades olid California Majal

täidetud TuMS § 50 lg 11 p 1 kohaldumise tingimused. St, kas seeläbi California Maja sai õiguse

edaspidi teha GVP Investmentilt saadud dividendide ulatuses enda kasumist maksuvabu

väljamakseid. Eesmärgiks oli just California Maja maksuarvestuse õigsuse kontrollimine, seoses

tema poolt enda osanikele 2014. a tehtud dividendimaksetega. Maksuhaldur lõpetas kontrolli

30.10.2017 kontrolli lõpetamise teatega, sest tol hetkel maksukohustust muutvaid asjaolusid ei

tuvastatud. Kaebajate ja nende osanike tehinguid ja toiminguid ei ole maksuhaldur California

13

Maja maksumenetluses kontrollinud ega nende osas enne vaidlusaluste maksuotsustega päädinud

kontrollimenetluste lõppu seisukohta võtnud. Samuti ei ole MTA kaebajate kontrollide raames

võtnud California Maja kontrolli tulemuste osas teistsugust seisukohta võrreldes aastaga 2017, st

MTA ei ole kaebajate menetluste raames seadnud kahtluse alla seda, et vastavad

maksuvabastusõigused on California Majal tekkinud. MTA on antud maksumenetlustes

sekkunud seetõttu, et kaebajad on vastavad California Majal olnud maksuvabastusõigused endini

liigutanud tehingute ja toimingute jadaga, millel puudus majanduslik sisu ja mille eesmärgiks oli

maksude tasumisest kõrvale hoidumine. Pikem tehinguahel ja laiem pilt selgus MTA-le alles

kaebajate suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses ning kaebajate poolne kuritarvitus ilmnes ja

saigi ilmneda just nende kontrollimise käigus ja nende tasandil.

56. Kuigi kohtutoimiku lisas 15 sisalduva faili „Taustainfo 22122020 Gage Partners OÜ.pdf“

punkti 3 kohaselt oli GVP Holdings OÜ-l (nüüdse nimega Gage Partners OÜ) California Maja

OÜ ainuosanikuna väidetavalt California Maja OÜ-st äriühinguid jagundades soov kaasata

investoreid Portugali investeeringutesse (sh selleks jagundati 8 äriühingut koos eelisaktsiatega),

siis alles 2018. aastal, kui jõudis kätte lõplik tähtaeg otsustada eelisaktsiate konverteerimine, sai

selguda see, et valdav enamus äriühingutest (sh kaebajad) olid väidetavast Portugali

investeeringu eduloost osasaamisest hoopis loobunud. California Maja kontrolli toimumise ajal

2017 a. MTA nimetatudasjaoluga arvestada ei saanud ega ei teadnud ka seda, et California Maja

kontrollis loodi üksnes mulje, justkui oleks jagunemise väidetavaks eesmärgiks investorite

kaasamine, kuid hiljem kaebajate menetluste käigus selgus, et kaebajate ja nende osanike tegelik

eesmärk oli tehingute tegemisel, sh Alentejo Investi soetamisel hoopis muu.

57. Lisaks lõppes California Maja kontroll 30.10.2017 (algas küll 06.01.2017), ent kaebajad

alustasid tehingutega ja tegid dividendimaksed juba varem, st 2016. a lõpus (november,

detsember) ja 2017. a alguses (veebruar). Seega ei saanud California Maja kontrollimenetluse

lõppemine 2017.a oktoobris (alles siis asus maksuhaldur üleüldse mingisugusele seisukohale)

kuidagi mõjutada kaheksa kuud kuni aasta varasemalt toimunut.

58. Põhjendamatu on paralleelide tõmbamine Sylvester AS kohtuasjaga. Sylvester AS-i

kohtuvaidluses oli tegemist olukorraga, kus maksuhaldur alguses ütles, et plaanitava tegevusega

ei kaasne maksukohustusi, kuid hiljem muutis oma seisukohta. Kaebajad olid oma nö plaanitava

tegevuse enne maksuhalduri seisukohta lõpule viinud. California Maja menetluses ei võtnud

MTA kaebajate tegevuse osas seisukohta ning vaidlusalustes maksuasjades ei ole maksuhaldur

võtnud California Maja kontrolli tulemuste osas teistsugust seisukohta, st pole muutnud enda

seisukohta, et California Majal maksuvabastusõigused TuMS § 50 lg 11 p 1 alusel tekkisid.

Käesoleva vaidluse kontekstis ei ole asjassepuutuv, kas California Maja maksis välja Eestis

teenitud kasumit või mitte. California Majal tekkis õigus TuMS § 50 lg 1¹ p 1 kasutada hoopis

teistel alustel (vahetult välismaa äriühingult dividendide saamisest). Seetõttu ei ole California

Maja poolt maksuvabastusõiguste saamine ja kasutamine võrreldav kaebajate poolt

maksuvabastusõiguste saamise ja kasutamisega.

59. Kokkuvõttes ei ole määrav see, mis kasumi väljamaksmise eesmärgil kaebajad

maksuvabastusõigust kasutasid, vaid see, et tehingutejada tegelik eesmärk polnud äriline, vaid

maksuvabastushüve saamine. Maksuhalduri poolt just Eestis teenitud Eestis maksustamisele

kuuluva kasumi väljamaksmise eraldi rõhutamine on tingitud sellest, et tuvastatud asjaoludest

nähtus, et just see oli kaebajate ja nende osanike tegelik eesmärk tehingutejada tehes. Ilma

tehingutejadata oleksid kaebajad pidanud kasumi jaotamisel maksma vastava kasumi pealt täies

ulatuses tulumaksu. Selle vältimiseks mõeldi välja skeem, kuidas liigutada kaebajateni hoopis

teisel äriühingul olnud õigus TuMS § 50 lg 1¹ p 1 alusel teha maksuvabalt väljamakseid, et

seeläbi vabaneda muidu kasumi jaotamisega kaasnevast tulumaksukohustusest, mis antud juhul

koheselt ära kasutati.

14

60. Kaebajad on esitanud kohtuasja materjalide juurde Olavi Grünvaldi 24.08.2022 arvamuse

Alentejo Investile kuuluva GVP Investmenti 2% suuruse osaluse õiglase väärtuse kohta

hindamise väärtuspäeva 31.12.2016 seisuga. O. Grünvaldi 24.08.2022 arvamus on asjasse

puutumatu, kuivõrd kaebajate maksustamiseks aluse olemasolu ei ole otseses sõltuvuses GVP

Investmenti osaluse väärtusest. Läbi GVP Investmenti eelisaktsiate liigutamise kaebajateni (mis

hilisemalt GVP Investmentsile kokkuvõttes kaebajate osanike tasandil kahjumlikult tagasi

müüdi) on kaebajad üritanud luua muljet, et nende tulumaksukohustusest vabanemise skeemi

põhjus oli äriline. Seetõttu pole ka oluline Portugali majandustegevuse väidetav väärtus ja

potentsiaal.

61. Vastuolulised on väited, mida O. Grünvald täpsemalt 24.08.2022 arvamuses hindas ning

puudub kirjalik tellimus ja arvutuskäigud, mis võimaldaksid seda kontrollida. 24.08.2022

arvamuses kirjapandu kohaselt teostas ta tööd seoses Alentejo Investile kuulunud Hollandi

äriühingu GVP Investment osaluse õiglase väärtuse hindamisega ja Alentejo Investile kuulus

perioodil 09.2016-11.2018 2% GVPI eelisaktsiatest (arvamuse lk 1 esimene lõik). 24.08.2022

arvamuse kohaselt tuvastas ta, et Alentejo Investile kuuluva GVP Investmentsi 2% suuruse

osaluse õiglase väärtuse vahemikuks on 31.12.2016 seisuga 220 000 - 440 000 eurot (arvamuse

lk 2). Algselt ka kaebajad soovisid 24.08.2022 hinnanguga tõendada, et OÜ-l Alentejo Invest

olevatel eelisaktsiatel oli ajal, mil kaebajate osanikud Alentejo Investi soetasid (s.o. 2016.

aastal), turuväärtus, mis ületas osaluse eest tasutud ostuhinda 248 500 eurot. Samuti sooviti

tõendada, et kaebajate poolt eelisaktsiate eest kokku tasutud 248 500 eurot jääb ekspertarvamuse

kohaselt aktsiate väärtuse, mille vahemik olevat arvamuse kohaselt 200 000-440 000 eurot,

alumisse poolde ja ostuhind vastab eelisaktsiate turuhinnale osaluse omandamise seisuga.

14.10.2022 on kaebajad korranud, et O. Grünvaldi 24.08.2022 arvamuse kohaselt on GVP

Investmenti 360 eelisaktsia väärtus 2016.a septembris 200 000 kuni 440 000 eurot. Eelnevast

nähtub selgelt, et 24.08.2022 arvamuses leiti, et 31.12.2016 ja september 2016 oli Alentejo

Investil (omades sel ajal 360 GVP Investmenti eelisaktsiat) 2%-line osalus GVP Investmentis,

mille väärtuseks väideti olevat tol ajal vahemik 200 000- 440 000 eurot. Samuti kaebajad pidasid

24.08.2022 arvamuses tuvastatud väärtuse vahemikku Alentejo Investil olnud 360 GVP

Investmentsi eelisaktsia väärtuseks 31.12.2016 ja september 2016 seisuga. St kuni seniajani

kaebajad väitsid, et 24.08.2022 arvamus annab hinnangu, kui suur oli Alentejo Investil olnud 360

GVP Investmenti eelisaktsia väärtus väärtuspäeval 31.12.2016, mida laiendati ka septembrile

2016, kui kaebajate osanikud Alentejo Investi soetasid. Arvestades, et kaebajad ise olid vastava

24.08.2022 hinnangu tellijaks ehk nö arvamuse andjale O. Grünvaldile küsimuse püstitajaks, siis

võiks eeldada, et nad võiksid olla kursis, mida nad O. Grünvaldil palusid hinnata.

62. 14.10.2022 istungil vastustaja juhtis tähelepanu, et 2016 a. septembri seisuga ei saanud

Alentejo Investil olla 360 eelisaktsiat omades GVP Investmentis 2%-list osalust nagu 24.08.2022

hinnangus märgiti, vaid hoopis 1%-line osalus, mis omakorda seab hinnangu usaldusväärsuse

kahtluse alla. Lisaks esitati kohtule O. Grünvaldi 30.09.2022 hinnang, kus hinnati 2016 a.

septembri seisuga Chiado Investments OÜ, kellele kuulus 720 GVP Investmenti eelisaktsiat (s.o.

2 korda rohkem eelisaktsiaid kui OÜ-le Alentejo Invest), osaluse suuruseks GVP Investmentis

samamoodi 2% ning 2016. a septembris vastava osaluse väärtuseks 200 000-440 000 eurot, mis

ei ole aga loogiliselt võimalik. Samal ajahetkel ei saa 360 eelisaktsiat ja 720 eelisaktsiat

moodustada samasuurt osalust GVP Investmentis ning nende väärtus olla sama. 09.01.2023

kohtuistungil on O. Grünvald oma varasemast seisukohast (Alentejo Investile kuuluva GVP

Investmenti 2% suuruse osaluse õiglane väärtus on vahemikus 220 000 - 440 000 eurot)

taganenud ja asunud hoopis väitma, et võttes arvesse eelisaktsiate omanike poolset hilisemat

eelisaktsiate konverteerimist 2/3 ulatuses, oleks kaebajate osaluse suuruseks GVP Investmentsis

kujunenud hoopis 1,2% ja selle osaluse väärtus oleks olnud tema hinnangu kohaselt 120 000 –

265 000 eurot (istungi protokoll alates 10:15:20).

15

63. Kaebajate esindaja on samuti enda varasematest seisukohtadest taganenud ja asunud eeltoodu

pinnalt väitma, et Alentejo Investil olnud 360 eelisaktsiat moodustavad hoopis 1,2% GVP

Investmentsist ning 24.08.2022 hinnangu alusel on nende väärtuseks hoopis 120 000 kuni 265

000 eurot.. O. Grünvald ega ka kaebajate esindaja ei ole põhjendanud, millest selline erinevatel

aegadel esitatud seisukohtade põhimõtteline lahknevus on tingitud. Vastustaja ei pea

asjakohaseks O. Grünvaldi poolt 09.01.2023 kohtuistungil antud selgitust, et 1,2%-lisest osaluse

suurusest lähtumist põhjendab see, kui suur osa eelisaktsiate omanikest hilisemalt kasutas

võimalust eelisaktsiate konverteerimiseks. Kaebajate eelisaktsiate soetamisel ei saanud kaebaja

seda teada ja sellest oma otsuste kujundamisel lähtuda. Täiesti meelevaldne on see, et

tuvastamaks, millise osaluse 360 eelisaktsiat GVP Investmentsist moodustab, on kaebajate

esindaja lähtunud konverteerimise momendil võimalikust tekkivast olukorrast (s.o. 2018.

aastast), mitte sellest, milline sai olla osalus 360 eelisaktsiat omades GVP Investmentis 2016.

aastal, mil Alentejo Investi soetamine tegelikult toimus ning mis aasta osas ka 24.08.2022

hinnang oli koostatud. Kaebajate esindaja ja O. Grünvaldi poolt selline arvudega

manipuleerimine näitab selgelt, et tagantjärele on üritatud hakata siluma algselt 24.08.2022

hinnangus kirja pandut nagu Alentejo Invest oli 2016. aastal 360 eelisaktsiat omades GVP

Investmentis 2%-line osalus.

64. Samuti on O. Grünvaldi 09.01.2023 istungil antud seletused vastuolulised selles osas, mida ta

ikkagi hindas 24.08.2022 hinnangus. 09.01.2023 istungil O. Grünvald märkis, et tellimuse

kirjeldus on toodud 24.08.2022 hinnangu esimeses peatükis ja väitis, et hindas Alentejo Investile

kuuluva GVP Investmenti osaluse õiglast väärtust ja eeldati, et see osaluse suurus on 2%

(09.01.2023 istungi protokoll alates 10:18:40). Edaspidi vastuseks küsimusele, kui palju see 2%

suurune osalus eelisaktsiates oleks olnud, vastas ta, et Alentejo Investil oli eelisaktsiaid 360.

Samas küsimusele, kas hinnati 360 eelisaktsia väärtust hinnangus toodud väärtuspäeva seisuga,

hakkas O. Grünvald keerutama, et hinnati 2% suuruse osaluse väärtust GVP Investmentis ja ei

mängi rolli, kui palju konkreetselt aktsiate või osade arv on. Küsimusele, et arvestades, et

Alentejo Investil oli 360 eelisaktsiat, siis kui suure osaluse see moodustas hindamise

väärtuspäeva seisuga GVP Investmentis, vastas O. Grünvald, et seda on keeruline öelda, kuigi

algselt oli ta öelnud, et 24.08.2022 hinnangus hinnati Alentejo Investile kuuluva GVP

Investmenti osaluse (vastustaja märkus: mille moodustas 360 eelisaktsiat) õiglast väärtust ja

eeldati, et see osaluse suurus on 2%. Edasi asus O. Grünvald istungil väitma, et tema hinnangust

ei saa teha järeldust, et kaebajate soetatud Alentejo Investil oleva 360 eelisaktsia väärtuseks oli

vahemik 200 000-440 000 eurot.

65. O. Grünvaldi seletused on vastuolulised ning ei kattu ka 24.08.2022 hinnangus kirjapanduga.

On suur erinevus, kas hinnati 2016. aastal Alentejo Investile kuuluva GVP Investmenti osaluse

(st sisuliselt 360 eelisaktsia, mida Alentejo Invest tol hetkel omas) väärtust või lihtsalt GVP

Investmenti 2%-lise osaluse tolle hetke väärtust. Alles 15.12.2022 arvamuse lk 2 küsimuse 3

juures O. Grünvald mõistis, et 24.08.2022 hinnang käis Alentejo Investile kuulunud GVP

Investmenti osaluse väärtuse hindamise kohta (täpsustades, et Alentejo Investile kuulusid GVP

Investmentsi eelisaktsiad, mille konverteerimisõigust lihtaktsiateks ei kasutatud). Samas kuna

puudub kirjalik tellimus ja arvutuskäigud, siis pole tuvastatav, mida ikkagi 24.08.2022 hinnangus

tegelikkuses tuvastati.

66. Kaebajad (ja ka O. Grünvald) said 2016. aasta seisuga eeldada üksnes, et Alentejo Investil oli

1%-line osalust GVP Investmentis (omati 360 eelisaktsiat, s.o. 2% eelisaktsiatest, mis moodustas

aga 1%-lise osaluse kogu GVP Investmentsist, sest lisaks eelisaktsiatele oli väljastatud ka

lihtaktsiaid). Seetõttu isegi kui 24.08.2022 hinnangut õigeks pidada (millega vastustaja ei

nõustu) ja eeldada, et O. Grünvald tuvastas väärtuspäeva seisuga just tollel hetkel GVP

Investmenti 2%-lise osaluse väärtust (milles ei saa tõsikindlalt veenduda), siis oleks 1% osaluse,

s.o. 360 eelisaktsia väärtuseks 31.12.2016 seisuga 100 000 - 220 000 eurot. Seega eelnimetatud

16

hinnang ei tõenda kaebajate algset väidet, et kaebajate osanike poolt 360 GVP Investmenti

eelisaktsia eest kokku tasutud 248 500 eurot jäänuks O. Grünvaldi arvamuse kohaselt aktsiate

väärtuse alumisse poolde ja vastanuks eelisaktsiate turuhinnale osaluse omandamise seisuga.

Sellised vastuolud seavad kahtluse alla O. Grünvaldi 24.08.2022 hinnangu tõendiväärtuse.

67. Ühtlasi kui kaebajate osanikud pidanuks Alentejo Investi soetades tasutud 248 500 eurot

vastavuses olevaks saadavate eelisaktsiate tolleaegse turuhinnaga (mille kohta puuduvad aga

igasugused usaldusväärsed tõendid) ning oleksid tasunud selle raha just eelisaktsiate eest mitte

maksuvabasid väljamakseid võimaldanud õiguste eest, siis seda enam on kummastav, et

eelisaktsiate konverteerimismomendil müüsid kaebajad eelisaktsiad kokku 37 260 euro eest.

Esitatud pole ühtegi mõistlikku põhjendust, mis selgitaks kaebajate ebaratsionaalset käitumist,

vaid on hakatud tagantjärgi esitama erinevate GVP Investmenti osaluse protsentide väidetavaid

väärtusi 2016. aasta seisuga 2022. aastal teada olevate andmete pinnalt ning esitlema seda nö

põhjendusena, miks ikkagi Alentejo Investi soetamisel tasuti 248 500 eurot, jättes mugavalt

kõrvale seeläbi saadud õigused maksuvabalt kasumit jaotada, mis koheselt ära kasutati.

68. Kokkuvõtvalt on O. Grünvaldi 24.08.2022 arvamuses järgmised puudused:

a) 24.08.2022 hinnangus esinevad olulised metoodilised vead, mis muudavad hinnangu

väärtuspäeva 31.12.2016 osas ebaõigeks. Sellele juhtis tähelepanu ka A. Juhkam 10.11.2022

finantsekspertiisi punkt 3(b) alapunktis a, lk 9, punktis 3(f), lk 11 ja punkt i 5(q) alapunktis a, lk

16. Nimelt ettevõtte väärtuse hindamise teooria seisukohalt ei ole õige, et väärtuse hindamisel,

mis viiakse läbi 2022. aastal väärtuspäevaga 31.12.2016, võetakse väärtuspäeva seisuga

prognoositavate rahavoogude hindamise aluseks tegelikud rahavood perioodil 2017-2021.

Rahvusvaheline väärtuse hindamise standard ei luba hindamisel võtta arvesse informatsiooni ja

andmeid, mida ei ole teada hinnangu väärtuspäeva seisuga (International Valuation Standards, lk

17 p 10.5). Korrektseks GVP Investmenti hindamiseks oleks tulnud 2016 a. seisuga GVP

Investmenti oodatavaid rahavooge prognoosida, lähtuvalt tolle aja parimast teadmisest, turu

olukorrast, ootustest projektide tootluse ja rahavoogude osas, kasutades selleks kinnisvara

ekspertide arvamusi. Vastasel juhul lähtub hindaja ebareaalsest eeldusest, et investorid

prognoosisid 2016. aastal investeerimisotsust tehes 100%-lise täpsusega perioodi 2017-2021 ette,

s.h. tulevase covidi mõju. Samuti on 24.08.2022 arvamuses kasutatud juhtkonna rahavoo

prognoosi perioodiks 2022-2029 seisuga 2022, mitte 2016.a, kuid metoodiliselt on korrektne

lähtuda rahavoogude prognoosist 2016.a. seisuga. Ei saa olla nii, et hinnatakse väärtust

31.12.2016 (hinnangu väärtuspäev) seisuga, aga hindamisel kasutatakse andmeid ja teadmist

2022 seisuga. Näiteks aktsiabörsil kajastavad kaubeldavate aktsiate hinnad investorite teadmisi ja

ootusi reaalajas antud hetke seisuga, mitte kuus aastat hilisema seisuga. Investorid ei suuda ajas

ette rännata, et teada mida toob tulevik. Kui prognooside koostamine varasema seisuga oli

hindaja jaoks seotud objektiivsete raskustega, siis ei olnuks põhjendatud ka tulumeetodi

kasutamine.

b) 24.08.2022 hinnangus esineb oluline põhjendamispuudus ja kasutatud GVP Investmenti

juhtkonna prognoosid on liiga optimistlikud, mis muudab hinnangu ebausaldusväärseks, millele

viitas A. Juhkam enda 10.11.2022 finantsekspertiisi punkt 3(b) alapunkt a, lk 9, punkt 2(b)

alapunkt a ja b, lk 4-5. Kokkuvõtvalt GVP Investmenti juhtkonna prognoos seisuga 2022, mida

hindaja kasutas, eeldas kiiret kasvu ja kõrgeid investeeringute tootlusi perioodiks 2022-2029.

Kui seniste GVP Investmenti kinnisvara arenduste tootlus (IRR) jäi vahemikku 12%-47% (sh

viiest projektist kolm jäid vahemikku 12-13%), siis pooleliolevate projektide tootluseks

prognoositakse rahavoogude prognoosis aastaks 2025 55%-59% ja keskmisena 58%. Tulevaste

võimalike investeeringute tootluseks prognoositakse 41%. Pooleliolevate ja tulevaste võimalike

investeeringute tootluseks on hinnangu rahavoogudes prognoositud keskmiselt 53% ehk

prognoositud tootlus ületab üle kahe korra lõpetatud ja lõpetamisel projektide tegelikku tootlust.

Pooleliolevate ja tulevaste võimalike kinnisvara investeeringute rahavood moodustavad 93%

17

kõikide projektide poolt loodavast väärtusest ja ainult 7% väärtusest moodustavad 2022. a.

lõpetatavad projektid. Kinnisvara arendused, mida ei ole veel algatatud, moodustasid 73%

kõikide projektide poolt loodavast väärtusest. Olemasolevate projektide osakaal oli väike ning

prognoositi kinnisvara arendustulude väga kiiret kasvu (2022.a. 1 141 432 eurot, 2025.a. 10 611

197 eurot ja 2028.a. 17 949 640 eurot, jne).

Sedavõrd suur rahavoogude ja tootluste erinevus ühelt poolt lõpetatud projektide osas ja teiselt

poolt pooleliolevate ja tulevaste kinnisvara arendusprojektide prognoosides viitab GVPI

tulevaste rahavoogude ja seeläbi väärtuse ülehindamisele. Tulevaste rahavoogude prognoos ja

selle realistlikkus aga mõjutab GVP Investmenti väärtuse hinnangut suuresti, mistõttu vajanuks

see 24.08.2022 arvamuses täpsemat analüüsi kuidas prognoositavad tulud analüütiliselt

kujunevad. Antud juhul aga väga kiire arendustulude ja investeeringute kasvu eelduse ja

oodatava tootluse hüppelise paranemise osas puudub hindaja poolne põhjalik põhjendus ning

analüüs. Senini ei nähtu, kuidas on hindaja reaalselt sisuliselt kontrollinud juhtkonna esitatud

prognooside realistlikkust.

c) A. Juhkam on märkinud ka 10.11.2022 finantsekspertiisi punkt 3(b) alapunktis d, lk 10, et

bilanss on oluline sisend iga ettevõtte väärtuse hindamisel ja kuigi 24.08.2022 hinnangus on

väärtuspäevaks valitud 31.12.2016, siis kohtule esitatud väidetavalt hinnangu aluseks olnud

materjalide seas ei nähtu GVP Investmenti bilanssi hindamise väärtusepäeva 31.12.2016.a.

seisuga, mis on vajalik varade, käibekapitali ja netolaenu hindamisel. Samuti 24.08.2022

hinnangu lk 1 (tellija poolt kättesaadavaks tehtud materjalide loetelu) ja ülejäänud hinnangu

tekstis GVP Investmenti 31.12.2016 bilansile ei viidata. Hinnangust ei nähtu ning pole

kontrollitav ka, kas ja kuidas arvutati netolaen ning mis selle väärtuseks lõpuks võis kujuneda.

Hinnangus on viidatud GVP Investmenti 2018-2020 bilanssidele (tabel 2), kuid vastustaja juhib

tähelepanu, et kohtule esitatud materjalide seas puudus ka GVP Investmenti 31.12.2018 seisuga

bilanss, mistõttu jääb selgusetuks, kust hindaja eelnimetatud andmed võttis.

d) A. Juhkami 10.11.2022 finantsekspertiisi punkt 3(b) alapunktis b, lk 9 on juhitud ka

tähelepanu, et tavapäratu on, et 24.08.2022 hinnangus ei ole esitatud GVPI 2%-lise osaluse

väärtuse arvutusi ehk põhjendust, kuidas tulumeetodit on rakendatud (kuigi hinnangu lk 2 on

väidetud, et esitatakse ka arvutuskäik), mistõttu ei ole võimalik hinnangu tulemuse arvutuste

õigsust kontrollida. Hinnangu tulemuse põhjenduste esitamist hindamise aruandes (Valuation

Report) eeldab ka International Valuation Standards (IVS). O. Grünvald ei esitanud 24.08.2022

hinnangu aluseks olevaid arvutuskäike ka 17.10.2022 kohtunõudele vastates. Alentejo Investi

GVP Investmenti osaluse protsent ise on üks võtmesisenditest, mille arvutust samamoodi

hinnangus välja pole toodud. Lisaks esineb 24.08.2022 hinnangus ka muud väärinfot. Hinnangu

lk 1 toodu kohaselt valiti väärtuspäevaks 31.12.2016 ehk kuupäev vahetult enne mida ettevõte

(hinnangus Alentejo Invest) oli investeeringu GVP Investmentisse teinud. Tegelikkuses aga

Alentejo Invest GVP Investmentisse investeeringuid teinud ei ole (ammugi vahetult enne

31.12.2016). Alentejo Invest sai hoopis 2016. aasta kevadel 360 GVP Investmenti eelisaktsiat

jagunedes California Majast ning 15.11.2016 on Alentejo Invest juba äriregistrist kustutatud.

Seega ei saanud Alentejo Invest kuidagi vahetult enne 31.12.2016 teha ka investeeringut GVP

Investmentsisse. Ka 09.01.2023 istungil O. Grünvald ei esitanud ühtegi mõistlikku selgitust

sellele.

e) A. Juhkam on 10.11.2022 finantsekspertiisi punkt 3(b) alapunktis e, lk 10 juhtinud ka

tähelepanu, et kuna hinnati 2%-list osalust, siis oleks pidanud kasutama ka vähemusosaluse

allahindlust. 24.08.2022 hinnangu lk 2 on märgitud, et hindamine viidi läbi mitte-kontrollist

lähtuvalt, kuid ei ole täpsustatud kui suurt allahindlust kasutati. Kuna väärtuse hinnangu arvutusi

ei ole esitatud, siis ei saa selle kasutamist kontrollida. O. Grünvald ei esitanud 24.08.2022

hinnangu aluseks olevaid arvutuskäike ka 17.10.2022 kohtunõudele vastates.

18

f) A. Juhkam on 10.11.2022 finantsekspertiisi punkt 3(b) alapunktis f, lk 10 juhtinud ka

tähelepanu, et esineb vastuolu dokumentide sisus, mis olid hindajal hinnangu tegemisel

väidetavalt aluseks. Nimelt GVPI rahavoogude kohaselt laekus GVPI-le 2018. aastal kinnisvara

arendusest Sandomili Palace 200 000 eurot (vt. Olavi Grünvaldi poolt kohtule esitatud Exceli

tabelit „GVPI_CF_2014-2029“). Kinnisvara projektide ülevaate (O. Grünvaldi poolt kohtule

esitatud PROJECTS_Summaries_2022_Q1, lk 9- 10) kohaselt sellist laekumist pangakontole

2018. aastal aga ei tehtud. Ilma sisulisi põhjendusi hinnangusse kirja panemata on hindaja

hinnangut tehes ikkagi vastava rahavoo arvesse võtnud, kuigi kinnisvara projektide ülevaatest ei

nähtu vastavat rahavoogu ning pole ka selgitatud, misläbi vastava rahavoo olemasolus hindaja

veendus (vt 24.08.2022 hinnangu lk 5, tabel 1).

g) osaluse väärtuse hinnangu tulemus sõltub paljuski diskontomäära vahemikust, mida hindaja

rakendab. 24.08.2022 hinnangus ei ole esitatud ja kasutatud kapitali hinna kujunemise

metoodikat ega hinnatud kapitali hinda üksikute riskikomponentide lõikes (nii nagu kasutati

näiteks 06.04.2022 hinnangus, vt alates lk 8). 24.08.2022 hinnangus on toodud üksnes

lakoonilised põhjendused, kuidas O. Grünvald jõudis enda hinnangus diskontomäära vahemikuni

12-25%. Teisisõnu ei ole selgelt ja läbipaistvalt selgitatud, kuidas kapitali hinna vahemik, mida

kasutati, on põhjendatud ja millistest detailidest see kujunes ning puuduvad ka arvutuskäigud.

Arvestades, et GVP Invest oli 2016 a. algusjärgus ettevõte ja ühtegi laekumist veel ei olnud, siis

ei saa pidada põhjendatuks 12%-list ettevõtte kapitali hinda, sest 12%-line kapitali hind oleks

kohane pikema ajalooga ja juba stabiilselt tegutsevate ettevõtete puhul, millele GVP Invest 2016

a. ei vastanud (vt 10.11.2022 finantsekspertiisi punkt 3(b) alapunkt c, lk 10).

69. Võrreldes nelja O. Grünvaldi hinnangut GVP Investmenti osaluse väärtuse kohta erinevatel

ajamomentidel, nähtub järgnev: GVP Investmenti hindamisel seisuga 31.12.2016 a. ja september

2016 on valitud kapitali hinnaks (WACC) vahemik 12-25% (24.08.2022 ja 30.09.2022 hinnang),

seisuga 01.04.2018.a. on kapitali hinnaks valitud 10-20% (23.09.2022 hinnang), seisuga

31.12.2021.a. 25% (06.04.2022 hinnang) ja 8 kuud hiljem 2022.a. augustis juba 9,8%

(30.09.2022 hinnang). Hinnangutest nähtuvad põhjendamatud kapitali hinna kõikumised, mis

oluliselt mõjutasid ka hinnangu lõpptulemust, seavad üleüldiselt kõigi O. Grünvaldi hinnangute

usaldusväärsuse kahtluse alla. Arvestades, et GVP Investments oli 2016 a. alles algusjärgus

ettevõte (pigem start-up faasis), ükski investeering valminud polnud, muutlike oodatavate

rahavoogudega, mittelikviidsete aktsiatega ja müügitulu ei olnud veel teeninud ning 2021. aastal

oli GVP Investments juba 8 aastat tegutsenud, oli suurem ja teenis juba tulu tehtud

investeeringutelt, siis on vastuoluline, et GVP Investmenti kapitali hind 2016 a. võis olla 12% ja

2021.a. 25% (kaks korda kõrgem). Samuti tegurid, mis on esitatud 24.08.2022 hinnangus (lk 8 –

9) ei õigusta madala 12%-lise kapitali hinna kasutamist ehk investori jaoks kaks korda

madalamat riski kui 2021 a. (06.04.2022 hinnang), kus kapitali hinnaks leiti 25% (vt 10.11.2022

finantsekspertiisi punkt 3(b) alapunkt c, lk 10). Pärast MTA ja A. Juhkami poolt tähelepanu

juhtimist, et O. Grünvaldi poolt erinevates arvamustes rakendatud diskontomäära vahemikud ei

ole omavahel loogilises seoses, on O. Grünvald 15.12.2022 arvamuses ja 09.01.2023 istungil

asunud taganema enda esialgses 06.04.2022 hinnangus valitud diskontomäärast ning väljendanud

valmidust selle korrigeerimiseks. See näitab selgelt, et O. Grünvald ei ole ka ise veendunud enda

järelduste põhjendatuses ja õigsuses. Olukorras, kus 24.08.2022 hinnang ei sisalda selget ja

läbipaistvat põhjendust koos arvutuskäikudega, kuidas diskontomäära vahemikuni jõuti, ning

06.04.2022 arvamus oli O. Grünvaldil esimene arvamus, on eluliselt usutav, et võrreldes

hilisemate hinnangutega oli tegu vähem kallutatuma hinnanguga. Seega väide, et just hilisemates

hinnangutes kajastatud diskontomääravahemikud on õiged, aga 06.04.2022 hinnang on vale, jääb

paljasõnaliseks. Seda enam, et vahepeal hinnangute aluseks olevates andmetes ei ole midagi

muutunud.

19

70. Eeltoodud puudusi kogumis arvesse võttes jääb vastustaja seisukohale, et 24.08.2022

hinnangus väidetavalt hinnatud Alentejo Invest kuuluva GV InvestmentiI 2%-i osaluse õiglane

väärtus väärtuspäevaga 31.12.2016 summas 200 000 – 440 000 eurot ei ole usaldusväärne (sh

kontrollitav nii sisuliselt kui ka selles osas, mida üldse hinnati). Seda juba eeskätt eelnevalt

mainitud tellimuse ja arvutuskäikude puudumise tõttu ning ka metoodiliste vigade tõttu.

Muuhulgas ka seepärast, et GVP Investmentil oli 2016 a. lõpu seisuga investeeringud 3 projekti

kokku summas 2 miljonit eurot, tulu ei olnud investeeringutelt veel teenitud ning raha oli 38 000

eurot, mistõttu 2% osaluse õiglane väärtus 31.12.2016 seisuga summas 200 000 – 440 000 eurot

on ilmselgelt ülehinnatud. Nimelt sel juhul GVP Investmenti 100% osaluse väärtus pidanuks

jääma 2016. aasta lõpus umbkaudu suurusjärku 10-22 miljonit. Arvestades erinevate O.

Grünvaldi poolt tehtud GVP Investmenti osaluse õiglase väärtuse hinnangutes esinevaid sisulisi

vastuolusid valitud kapitali hinna osas, siis seavad üleüldiselt kõigi O. Grünvaldi hinnangute

usaldusväärsuse kahtluse alla. Olukorras, kus eksperdi hinnang on lakooniline, metoodiliste

vigadega ning järeldusteni jõudmine ei ole kontrollitav isegi teisele riiklikult tunnustatud

finantseksperdile (s.o oma ala spetsialistile), ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks

usaldusväärse hinnanguga.

71. Seda ei muuda ka O. Grünvaldi poolt tunnistajana antud täiendavad seletused, sest

kõrvutades seletusi 24.08.2022 hinnanguga, pole kuidagi seostatav ja võimalik veenduda, et O.

Grünvald 24.08.2022 enda väidetavatest kaalutlustest 24.08.2022 hinnangut tehes ka lähtus. Seda

enam, et 06.04.2022 arvamuse osas asus O. Grünvald tagantjärele väitma, et arvamuses

kasutatud diskontomäär 25% oli väär, kuid just 24.08.2022 hinnangus kajastatud diskontomäära

vahemik olevat õige, kuid puuduvad igasugused asjaolud veendumaks O. Grünvaldi subjektiivse

hinnangu õigsuses. O. Grünvaldi 24.08.2022 hinnang ei ole ei asjakohane ega ka usaldusväärne

tõend, mistõttu lähtudes HKMS § 62 lg 6 tuleks vastustaja hinnangul O. Grünvaldi 24.08.2022

hinnang jätta kohtuasja lahendamisel arvestamata.

72. Nii Alentejo Investi osade soetamine eesmärgiga osta GVP Investmenti eelisaktsiaid

konverteerimaks need lihtaktsiateks kui ka Alentejo Investi jagunemine jaotumise teel

kaebajatesse võiksid põhimõtteliselt olla aktsepteeritavad, kui eelmainitud tehingute ja

toimingute eesmärgiks ei oleks alusetu maksuvabastusõiguse tekitamine kaebajatele. Kõik

asjaolud viitavad sellele, et tegelikuks eesmärgiks oli kaebajatel hoopis maksude tasumisest

kõrvale hoidumine maksusoodustuse kuritarvitamise läbi. Eelnev muudab sisutühjaks väited, et

maksuotsustes näidatud tehingutel oli majanduslik sisu ning kaebajatel puudus võimalus GVP

Investmenti eelisaktsiate ostmiseks muul viisil. Arvestades, et kaebajad jätavad omapoolses

käsitluses järjekindlalt tähelepanuta tehingute tegeliku sisu, st maksueelise tekitamise kaebajatele

muidu maksustatava kasumi maksuvabalt jaotamiseks, puudub alus nõustumaks kaebajate

seisukohaga, mille kohaselt maksuotsustes näidatud tehingutel oli lisaks tsiviilõiguslikule

kehtivusele ka maksustamise seisukohalt tähtsust omav majanduslik sisu. Kuna see puudus, ei

olnud täidetud ka TuMS § 50 lg 1¹ p-s 1 sätestatud maksuvabastuse tingimused.

73. Seonduvalt kohtu poolt asja juurde võetud kaebuse lisadega 11 ja 12 jääb vastustaja

seisukohale, et neid ei saa asja lahendamisel arvestada. Võttes arvesse, et nimetatud tõendeid on

kaebajatelt juba maksumenetluses küsitud ning ilmselgelt pidi kaebajatele olema arusaadav, et

need võiksid olla asja lahendamisel asjassepuutuvad, kuid hoolimata korduvatest võimalustest

jäeti need esitamata, siis muudaks nende tõendite kohtumenetluses arvestamine täiesti

sisutühjaks MKS-i maksuotsuste muutmist- ja kehtetuks tunnistamist piiravad sätted. See viiks

olukorrani, kus sisuliselt maksumenetlust võib lõpmatult korrata, kui maksukohustuslane

hoolimata maksuhalduri korralduste täitmata jätmisest mingil endale sobival momendil avastab,

et ta ikkagi tahaks temalt küsitud tõendit asja juurde esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

20

74. Halduskohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama

maksuotsuste põhjendusi. HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist

on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Maksuotsused

on põhjendatud piisaval määral, mistõttu lasub maksukohustuslasel MKS § 150 lg 1 kohaselt

maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole. Kohtumenetluses esitatud kaebajate väited ja

kogutud tõendid ei ole lükanud ümber maksuotsustes tehtud järeldusi.

75. Kaebajad on esitanud kaebuse lisadena 11 ja 12 GVP Investmenti e-kirjad aastast 2018.

Kaebajad selgitavad, et MTA ei tõstatanud maksumenetluses küsimust sellest, kas ja milline oli

kaebajate teabevahetus GVP Investmentiga. Kaebajad on esitanud nimetatud e-kirjad vaiete

lisadena. Kaebajad leiavad, et vaideotsuste seisukohad näitavad, et MTA ei olnud huvitatud

vaidluse sisulisest lahendamisest, vaid otsis põhjendusi vaiete rahuldamata jätmiseks. Kohus

nõustub siinkohal vastustajaga, et neid tõendeid ei saa asja lahendamisel arvestada. Kohus jätab

selguse huvides tõendid siiski toimiku koosseisu ega tagasta neid kaebajatele. Kahtlust ei ole

selles, et nimetatud tõendeid on kaebajatelt juba maksumenetluses küsitud ning ilmselgelt pidi

kaebajatele olema arusaadav, et need võiksid olla asja lahendamisel asjassepuutuvad, kuid

hoolimata korduvatest võimalustest jäeti need maksumenetluses esitamata.

76. MKS § 56 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane teatama maksuhaldurile kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS

§ 57 lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja

jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast

tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. MKS §

102 lg 1 p 2 lubab uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustust vähendada, kui asjaolu

või tõendi hilisem teatavakssaamine ei ole olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või

hooletusest. Haldusasjas nr 3-3-1-47-07 leidis Riigikohus viitega MKS § 102 lg 1 punktile 2, et

piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse

puhul tuleb käsitleda kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. Peale maksuotsuse

tegemist saab kaebaja esitada tõendeid vaid juhul, kui ta põhjendab, miks tal ei olnud

objektiivselt seda võimalik maksumenetluses teha.

77. 19.08.2020 tegi MTA mõlemale kaebajale korralduses (vastavalt nr 12.2-3/053338-15 ja

12.2-3/053336-1), millega alustati kaebajate tulumaksuarvestamise ja tasumise kontrolli

perioodidel 2016 detsember ja 2017 veebruar osanikele maksuvabalt välja makstud

dividendidelt. Lisaks kontrollis maksuhaldur dividendide väljamaksete aluseks olnud jaotatud

kasumi tekkimist ning 15.11.2016 lõpule viidud Alentejo Investi jagunemise majanduslikku sisu,

mille tulemusena said osa varast endale kaebajad. Kontrolli tulemusel koostas MTA 7.10.2021

Talp Investile kontrolliakti nr 12.2-3/053336-76 ja 05.10.2021 HEPSI Holdingule kontrolliakti

nr 12.2-3/053338-67. Kaebajad esitas kontrolliaktidele 17.11.2021 eriarvamused. Peale

maksuotsuste tegemist esitasid kaebajad maksuotsustele ka vaided. Enne vaiete esitamist

maksuotsustele kaebajad nimetatud e-kirju ei esitanud, ehkki neilt oli nõutud Alentejo Investi

omandamise majandusliku sisu selgitamist ja kõikide asjassepuutuvate dokumentide esitamist.

Kahtlemata olid kaebajad teadlikud, et kontrollitakse Alentejo Investi soetamise majanduslikku

sisu. Kaebajad ei ole ka väitnud, et nimetatud e-kirjavahetused ei olnud neile maksumenetluse

ajal kättesaadavad või oleks esinenud mõni muu objektiivne takistus nende esitamiseks.

78. Kaebuse lisadena 11 ja 12 esitatud tõenditele tuginemine muudaks sisutühjaks MKS-is ja

muudes maksuseadustes maksukohustuslasele pandud deklareerimise kohustuse ja

maksuarvestuse pidamise nõuded ning annaks võimaluse nõude uue maksumenetluse läbiviimist,

kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub ja maksu enam määrata ei saagi. Seetõttu on

21

oluline, et ka kohtupraktika kohaselt, kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega

pandud kaasaaitamiskohustust ja kohus selle tuvastab, jäävad maksu vähendavad asjaolud

arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa.

79. MTA määras 9.12.2021 maksuotsustega kaebajatele tasumiseks tulumaksu. Toimikust

nähtuvalt pärineb kaebajate poolt rakendatud dividendide maksuvabastusõigus (TuMS § 50 lg 11

p 1) California Majalt. Pooled ei vaidle selle üle, et California Majal vastav maksuvabastusõigus

2014. aastal oli, sh esines alus kajastada seda 2014. a septembri kohta esitatud TSD-l, täpsemalt

TSD lisa 7 real 7290 üleantava maksuvaba tulu kasutamise õigusena. MTA on 2017. aastal

kontrollinud California Maja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

2014. a septembris tehtud mittemaksustatava dividendi väljamakse ja GVP Investment osaluse

soetamise osas ning maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastanud.

80. Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas kõnealune maksuvabastusõigus, mis koos GVP

Investment osalusega vormistati 2016. a California Maja jagunemise kaudu Alentejo Investi

nimele ning seejärel Alentejo Invest jagunemise ja seejärel tekkinud osade kaebajatega liitmise

kaudu kaebajate nimele, on kasutatav kaebajate poolt sellise kasumi jaotamisel, mis tekkis neil

Eestis Hansapakend osaluse müügist. Maksuhaldur on asunud vaidlustatud maksuotsustes

seisukohale, et kaebajatel ei ole õigust vastavat maksuvabastusõigust arvesse võtta. Seda

põhjusel, et Alentejo Investist jaotunud osade kaebajatega ühendamise tegeliku majandusliku

sisu kohaselt ei olnud Alentejo Invest soetamise ja kaebajatega ühinemise peamine eesmärk

saada osa GVP Investmenti investeerimisprojektidest, vaid põhieesmärgiks oli kaebajatele

ebaseadusliku maksueelise tekitamine, mis seisneb võimaluses hoiduda tulevikus kõrvale

tulumaksukohustusest kaebajate osanikele dividendide väljamakse tegemisel. Maksustamise

õiguslikuks aluseks on MKS § 84 ja TuMS § 50 lg-d 1 ja 2 ning § 54 lg 2.

81. Kohus on seisukohal, et dividendide maksuvabastusõiguse (TuMS § 50 lg 11 p 1) olemasolu

ja rakendamise õigus on maksuhalduri poolt kontrollitav ning maksukohustus (TuMS § 50 lg 1)

vajadusel maksuotsusega korrigeeritav (MKS § 10 lg 1 ja lg 2 p-d 2 ja 3), sh tehingu tegeliku

majandusliku sisu põhimõtte alusel (MKS § 84).

82. Kaebajad on seisukohal, et Eesti seadusandluses (TuMS-is) puudub maksunorm, mis

võimaldaks kõnealust olukorda maksustada ning MKS § 84 ei saa asendada puuduvat erinormi.

Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja vastavad põhjendused ja järeldused tuginevad vääratel

eeldustel selles, mis on vaidlusaluses olukorras maksuobjekt. Maksuobjektiks on residendist

juriidilise isiku kasum selle jaotamisel (TuMS § 1 lg 3 ja § 50 lg 1). TuMS § 50 lg 1 alusel on ja

oli 2016. aastal residendist äriühingul kohustus maksta tulumaksu dividendide või muude

kasumieraldistena jaotatud kasumilt. Tegemist on materiaalse maksunormiga. Erandi sellest näeb

ette TuMS § 50 lg 11. Kui erand ei rakendu, siis rakendub üldnorm (TuMS § 50 lg 1).

83. MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi,

mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. MKS § 84 on riigisisene

üldine maksuõiguslike kuritarvituste vastane säte, mis väljendab majandusliku lähenemise

põhimõtet Eesti maksuõiguses ning tugineb ühetaolise maksustamise põhimõttele. MKS § 84

võimaldab neutraliseerida kohatud õiguskujundused ühetaolise maksustamise tagamiseks.

Kohatud on õiguskujundused, mis on küll olemuselt seaduslikus vormis (nt mitterahaline

sissemakse äriühingusse ja üldõigusjärglus ühinemise teel), kuid mille eesmärgiks on

maksunormist kõrvalehoidumine. Maksunormist kõrvalehoidumiseks saab pidada ka

maksukoormust vähendava maksunormi realiseerimise katset õiguskujunduse kuritarvituse teel.

MKS § 84 võimaldab seega välistada ka TuMS § 50 lg-s 11 sätestatud erandi realiseerumise, s.o

maksuvabastuse kohaldamise sellise tehingu või toimingu suhtes, mille puhul on maksuhaldur

22

tuvastanud, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil (st maksuvabastuse

kohaldamise eeldused on täidetud pelgalt formaalselt).

84. Kohtupraktikas on selgitatud, et MKS § 84 kohaldub kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke

tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi

kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava vormi maksukohustuse vähendamise eesmärgil

(nt Riigikohtu 27.09.2017 otsuse nr 3-14-53226 p 13). Tegemist on maksuõigusliku normiga,

mida kohaldatakse siis, kui tehingu näilikkusele ei ole võimalik või vajalik viidata, näiteks kui

maksuobjekt ei ole üheselt seostatav tsiviilõigusliku tehinguga või kui maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole moonutatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust (vt Riigikohtu

12.05.2015 otsuse nr 3-2-1-82-14 p 35). Kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil,

millega kaasneb kõrgem maksukoormus, kuid õiguspärase maksuplaneerimisega on tegemist

üksnes seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab selle tegelikule majanduslikule sisule

ja järgitakse maksuseadusi. MKS § 84 rakendamiseks tuleb selgitada välja tehingu majanduslik

sisu ning tuvastatud objektiivsetest asjaoludest peab olema võimalik järeldada, et tehingute ja

toimingute peamine eesmärk on olnud maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud

majanduslikud põhjendused või on need maksueelise saamisega võrreldes ebaolulised.

Maksuhaldur peab MKS § 84 kohaldamiseks tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli

suunatud sellele, et anda tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm

(nt Riigikohtu 13.02.2012 otsuse nr 3-3-1-79-11 p-d 18-24 ja 26.05.2011 otsuse nr 3-3-1-23-11

p-d 12-14). Ringkonnakohus on lisaks leidnud, et MKS § 84 alusel on põhimõtteliselt võimalik

ümber kujundada kogu õigussuhe, mida tehingu pooled on näidanud tehingute majanduslikule

sisule mittevastavana maksukohustuse vähendamise eesmärgil (nt Tallinna Ringkonnakohtu

07.02.2019 otsuse nr 3-17-1881 p-d 10-11).

85. Seega saab asuda seisukohale, et MKS § 84 on rakendatav TuMS § 50 lg 11 p 1

kuritarvitamise ärahoidmiseks. MKS § 84 annab aluse kujundusõiguse kuritarvitamisega

saavutatud kunstliku tagajärje (maksueelise) kõrvalejätmiseks maksuõigussuhtest. Puudub küll

kohustus tegeleda äritegevusega selliselt, et riigi maksutulu oleks võimalikult suur, kuid

õiguspärase maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm

vastab selle tegelikule majanduslikule sisule ja järgitakse maksuseadusi. MKS § 84 võimaldab

anda maksukohustuslase tehingutele (kogu õigussuhtele) teistsuguse, majanduslikule sisule

vastava hinnangu. MKS § 84 rakendamine ei eelda seejuures maksueelise saamise tinginud

tehingute tsiviilõiguslikku ümberhindamist ega tehingute maksuõigusliku ümberhindamisega

kaasneva võimaliku tsiviilõigusliku segaduse kõrvaldamist.

86. Eeltoodud järeldusi ei muuda ka asjaolu, et vaidlustatud maksuotsuse esemeks oleva

maksustamisperioodi osas ei rakendu TuMS §-i 50 lg 14, mis asendus alates 01.01.2019 TuMS §-

ga 51. TuMS § 50 lg 14 (kehtis 01.11.2016-31.12.2018, TuMS § 61 lg 48 kohaselt kohaldatakse

väljamaksetele, mille aluseks olev dividend või omakapitali väljamakse on saadud alates

01.11.2016) nägi ette, et sama paragrahvi lõikeid 11 ja 21 ei kohaldata tehingu või tehingute ahela

korral, mis ei ole tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise

saamine. Nimetatud lõikeid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd tehing või tehingute ahel on tehtud

ärilistel põhjustel, mis kajastavad sellise äritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku

sisu.

87. TuMS § 51 lg 1 (kehtib alates 01.01.2019) kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel

arvesse tehingut või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada

maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või välislepingu sisu või eesmärgiga, ja

mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingute ahel võib

koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast. TuMS §-ga 51 lg 2 sätestab, et lõike 1

kohaldamisel ei peeta tehingut või tehingute ahelat tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel

elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku majanduslikku sisu.

23

88. Asjaolust, et TuMS-is sisaldub alates 01.11.2016 iseseisev tulumaksualaste kuritarvituste

vastane regulatsioon, ei välista MKS § 84 kohaldatavust tulumaksualastele kuritarvitustele enne

01.11.20161. MKS § 84 ning TuMS § 51 ja § 50 lg 14 on seejuures olemuselt sarnased

maksuõiguslike kuritarvituste vastased üldnormid. Kaebaja seisukoht, et maksualaste

kuritarvituste vastane üldnorm ei rakendu ilma materiaalõigusnormita ning vaidlusaluse olukorra

maksustamiseks puudub Eestis vajalik materiaalõigusnorm, tähendaks ühtlasi, et TuMS § 50 lg

11 p 1 kuritarvitamine ei olegi jätkuvalt tõkestatav, vaatamata TuMS § 50 lg 1, MKS § 84 ning

alates 01.11.2016 ka TuMS § 50 lg 14 ja § 51 olemasolule. Selline järeldus ei ole ilmselgelt

põhjendatud.

89. Õiguse kuritarvitamise keeld on Euroopa õiguse üldpõhimõte (nt EK 05.07.2007 otsus C-

321/05, p 38; 10.11.2011 otsus C-126/10, p 50) ning Euroopa Kohus on selgelt rõhutatud, et

õiguse kuritarvitamise keelule tuginemiseks ei olegi vajalik eraldi kuritarvituste vastase sätte

olemasolu kas Eesti või EL õiguses (EK 26.02.2019 otsus liidetud kohtuasjades nr C-116/16 ja

C-117/16, p-d 70-72, 76, 80-82, 90-92).

90. Kaebaja ei ole käesolevas asjas iseenesest rõhunud nn Eesti-Hollandi maksulepingule,2 mille

art 24 lg 4 näeb ette maksuvabastuse Eesti äriühingu poolt Hollandi residendilt saadud

dividendidele – nimelt pärineb NH poolt 2016. a oktoobris deklareeritud maksuvabastus

California Majalt, kes sai selle omakorda Hollandi residendilt saadud maksuvabade dividendide

kaudu. Kohus märgib selles osas siiski, et MKS § 84 rakendamist ei välista ka asjaolu, kui lisaks

TuMS § 50 lg-le 11 näeb dividendide maksuvabastuse ette rahvusvaheline maksuleping. Samale

seisukohale on asunud varasem kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2019 otsuse nr

3-18-979 p-d 25-31).

91. Vaidlus puudub selles, et kaebajate osanikud Q.L ja V.M ostsid Alentejo Investis vastavalt

60% ja 40% osalused, seejärel toimus Alentejo Investi jagunemine jaotumise teel samades

proportsioonides osanike osadega ning seejärel ühendati jaotunud osad vastavalt Q.Lele kuuluva

Talp Investiga ja V.Mle kuuluva HEPSI Holdinguga. Alentejo Investi 100% osaluse olid Q.L ja

V.M omakorda omandanud California Majalt 248 500 (99 400 + 149 100) euroga. Alentejo

Investi varade hulgas oli finantsinvesteering bilansilises väärtuses 28 608 eurot (360 GVP Investi

kumulatiivset eelisosa), raha summas 2500 eurot ning bilansivälise varana õigus teha kasumi

jaotamisel maksuvabalt väljamakseid summas 3 000 000 eurot. Alentejo Invest oli eelnevalt

loodud jagunemise teel California Majast.

92. Peamine vaidlusküsimus on see, milline oli kaebajate poolt Alentejo Investi omandamise ja

hiljem kaebajatega ühendamise tegelik majanduslik sisu MKS § 84 tähenduses. Kaebajad on

püüdnud jätta mulje, et Alentejo Investi väärtus seisnes GVP Investmentsi osaluse omamises

ning 3 000 000 euro suurune maksuvabastusõigus Alentejo Investil oli teisejärguline. Teiste

sõnadega Alentejo Investi omandamise ja kaebajatega ühendamise eesmärk oli kaebajate

omanike poolt GVP Investmenti osalusest tulevikus tulu teenimine ning tehinguga kaasnenud

maksvabastusõigus, mis võimaldas kohe säästa kaebajatel olemasoleva kasumi jaotamiselt

kahepeale kokku 750 000 eurot (300 000 + 450 000 eurot), oli juhuslik ja teisejärguline

paratamatus. Kohus nõustub siinkohal maksuhalduri järeldusega, et kaebajate peamiseks

eesmärgiks Alentejo Investis 100% osaluse omandamisel oli saavutada võimalus rakendada

kaebaja osanikele dividendide väljamaksmisel TuMS § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud maksuvabastus.

93. Kaebajate maksumenetlustes on selgunud, et kaebajatel tekkis 2015. a Eesti äriühingu

Hansapakend OÜ müügist kasum. 2016. a augustis loodi California Majast jagunemisel

1 vt ka TuMS-i muutmise seaduse eelnõu (705 SE) seletuskiri lk 4-6 (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/

eelnou/97180f59-7b6f-4797-aa2d-d6604039633b)

2 Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning

maksudest hoidumise tõkestamise leping (https://www.riigiteataja.ee/akt/78769)

24

eraldumise teel Alentejo Invest, mille varade hulgas oli 360 GVP Investmenti eelisaktsiat ja

maksuvabastusõigus 3 000 000 euro ulatuses kasumi jaotamiseks. 2016. a septembris omandasid

kaebajate osanikud Q.L ja V.M Alentejo Investi, Alentejo Invest jagunes jaotumise teel ja 2016.

a novembris sõlmiti ja jõustus Alentejo Investist jagunenud osade ühinemislepingud kaebajatega.

Detsembris 2016. a ja veebruaris 2017. a maksid mõlemad kaebajad osanikele dividende kokku 3

000 000 euro eest, ja samas 3 000 000 euro osas rakendati California Majalt saadud

maksuvabastust. Tehingute ajalisest järjestusest nähtub, et California Majast jagunemise teel

Alentejo Investi eraldumise ajaks oli kaebajatel tekkinud jaotamata kasum ning vahetult pärast

Alentejo Investist jaotunud osade ühinemist kaebajatega rakendasid mõlemad kaebajad Alentejo

Investiga kaasa tulnud maksuvabastust viidatud kasumi jaotamiseks. Tehingute ajalise järjestuse

kontekstis on maksuvabastusõiguse omandamine seega selgelt seostatav olemasoleva kasumi

maksuvaba jaotamisega.

94. Kohtu hinnangul viitab maksumenetluses kogutud teave sellele, et California Maja

tükeldamise (Alentejo Investi eraldumise) sisuks ja eesmärgiks oli maksuvabastusõiguse

võõrandamine äriühingutele (antud juhul kaebajatele), kes soovisid lõplikult vabaneda muust

äritegevusest saadud või saadava kasumi jaotamisel tulumaksu tasumise kohustusest. Teiste

sõnadega oli California Majast jagunemise teel eraldatud äriühingu (Alentejo Investi) kaebajate

poolt omandamise ainsaks või vähemalt peamiseks eesmärgiks kohene maksukohustuse

vähendamise võimalus, mitte pikaajaline investeering ja mitmekümneaastane

maksuplaneerimine. Kogutud teave ei kinnita, et kaebajate poolt Alentejo Investi omandamise

äriline eesmärk oleks olnud GVP Investmenti aktsiate saamine (mis oli Alentejo Investi varaks

maksuvabastusõiguse kõrval), sh realistlik prognoos teenida ettenähtavas tulevikus GVP

Investmenti osaluse kaudu maksuvabastusega võrreldavat kasumit ning tasuda sellega seoses

tulumaksu.

95. Alentejo Investi jagunemine California Majast ei olnud tavapärane üldõigusjärglus. Näiteks

ei antud Alentejo Investile jagunemisel üle omakapitali väljamakse õigusi, mida California Majal

oli 4,2 miljoni euro väärtuses. Samuti nähtub maksuhalduri kogutud teabest, et California Maja

jagunes kokku kaheksa korda, seejuures esimene California Majast jagunenud äriühing, kes sai

ühtlasi California Majast maksuvabasid õiguseid summas 3,5 miljonit eurot, ei saanud GVP

Investmenti eelisaktsiaid (neid ei olnud selleks ajaks veel emiteeritud). Jagunemiste järgselt ei

omanud California Maja enam ühtegi GVP Investmenti eelisaktsiat, samas dividendide

maksuvabastusõigust jagunemiste käigus kogumahus üle ei antud (enne esimest jagunemist oli

California Majal maksuvabasid dividendiväljamakseid võimaldavate õiguste jääk ca 160 miljonit

eurot ning peale viimast jagunemist ca 8,9 miljonit eurot). Kui seostada seejuures maksuvabade

õiguste jagamist ja omamist GVP Investmenti üldise aktsionäride ringiga, võttes arvesse nii

lihtaktsiate kui ka eelisaktsiate omanikke, oleks pidanud California Majale kui kogu emiteeritud

aktsiakapitalist poole omanikule jääma vähemalt pool kogu maksuvabasid väljamakseid

võimaldavatest õigustest – nimelt jagunes peale eelisaktsiate emiteerimist GVP Investmenti

aktsiakapital 18 000 lihtaktsia (omanik California Maja) ja 18 000 eelisaktsia vahel.

Kokkuvõtvalt ei jagatud seega maksuvabade väljamaksete õiguseid California Majast jagunenud

äriühingutele proportsionaalselt võrreldes muu varaga. Eeltoodu ei toeta seega kaebajate ühte

põhiargumenti, et maksuvabasid väljamakseid võimaldavate õiguste jagamise algseks põhjuseks

oli õiglase tulemuse soovimine ning majanduslik ja üldõigusjärgluse loogika.

96. Kohtu jaoks ei ole kaebaja esitatud põhjendused GVP Investmenti eelisaktsiate, s.o nn

Portugali kinnisvarainvesteeringu tootluse potentsiaalist veenvad. Kaebajate seisukoht GVP

Investment aktsiate ülisuure tootlikkuse prognoosi osas ei tugine kokkuvõtvalt oluliselt enamal

kui kaebajate sellekohasel subjektiivsel arvamusel. Ka kaebajate tellitud finantsekspert O.

Grünvaldi hinnang tugineb sisuliselt kaebajate antud sisendil: nende prognoosarvudel, mis on

nende õigsust eeldades paigutatud majandusteoorias kasutatavatesse valemitesse. Sellise

25

arvutuskäigu realiseerumist praktikas ei saa küll teoreetiliselt välistada, kuid kaebajate juhtkonna

prognoose ei saa pidada kahtlusteta realistlikeks, mida on kinnitanud ka MTA poolt tellitud

finantsekspert A. Juhkami ekspertiis. A. Juhkam on kohtu hinnangul põhjendatult selgitanud, et

kinnisvarainvesteeringute turuväärtuse määramiseks

on vajalikud sõltumatute

kinnisvaraekspertide hinnangud (eriti algfaasis olevate või tulevaste kinnisvaraprojektide

rahavoogude ja tootluse prognoosimiseks), st vastavaid hinnanguid ei saa usaldusväärselt anda

kaebajate juhtkond ega kaebajate poolt enda huvide kaitsmiseks palgatud finantsekspert.

Ülikõrge kasumi ootuse prognoosi valguses on seda kummastavam kaebajate ootamatu ja

nähtava põhjuseta loobumine GVP Investmenti aktsiate konverteerimisest.

97. Olgugi, et O. Grünvaldi hinnang ega A. Juhkami ekspertiis pole sisustatavad eksperdi-

arvamustena tsiviilkohtumenetluse seadustiku 32. pt tähenduses (HKMS § 56 lg 2 kaudu), on

mõlemad isikud riiklikult tunnustatud finantseksperdid (kohtuekspertiisiseaduse § 10

tähenduses). Finantsekspertide oluliselt lahknevad hinnangud GVP Investmenti ja Portugali

kinnisvarainvesteeringu õiglasele väärtusele iseloomustavad kohtu hinnangul eelkõige seda, et

kõnealuse investeeringu kasvuprognoos sisaldab olulises osas määramatust ja subjektiivsust.

Seega on kaebaja tasuvusprognoos pigem teoreetiline võimalus kui arvestatav ja teaduslikult

kontrollitav tõenäosus. Sellises olukorras saab rääkida kaebaja poolt olulise äririski võtmisest

GVP Investmenti osaluse omandamisel, mitte stabiilsest pikaajalisest investeeringust. Samas

viitavad tehingutega seotud muud asjaolud veenvamalt sellele, et GVP Investmenti eelisaktsiate

ja maksuvabastusõiguse omandamise eesmärk, vähemalt peamine eesmärk, ei olnud äririski

võtmine GVP Investmenti osaluse hiiglasliku tootlikkuse ootuses, vaid olemasoleva kasumi

jaotamiseks alusetu maksueelise saamine (GVP Investmenti osalusega koos saadud

maksuvabastusõiguse kaudu). A. Juhkam on seejuures põhjendatult esile toonud, et O. Grünvaldi

2022. a hinnang tugineb olulises osas teabel, mida ei saanud kaebajatel olla 2016. a Alentejo

Investi kaudu GVP Investmenti eelisaktsiate omandamisel (GVP Investmenti osaluse 2016. a

õiglase väärtuse hindamiseks on lähtutud 2017-2021. a tegelikest andmetest, millest ei olnud

kaebajatel võimalik lähtuda 2016. a ärialaste otsuste tegemisel). Nimetatu kinnitab kahtlusi

kaebajate poolt väidetud Alentejo Investi omandamise eesmärgi osas.

98. Maksuhaldur on ühtlasi õigesti esile toonud, et kaebajatele kuuluv GVP Investmenti osalus

(360 eelisaktsiat konverteeriti 2018. a novembris tavaaktsiateks / lihtaktsiateks) moodustab vaid

marginaalse osa GVP Investmenti omandist, s.o 1,2%. Esiteks näitab see, et kaebajate osa GVP

Investmenti äriprojekti kasumist on Alentejo Investilt saadud maksuvabastusõiguse väärtusega

võrreldes väga väike (GVP Investmenti poolt 2017-2020 teenitud kasumist on 1,2%-le vastav

osa 23 618 eurot). O. Grünvald on küll hinnanud, et kaebajatele kuuluva GVP Investmenti

osaluse õiglane väärtus 2022. a augustis on 120 000 – 265 000 eurot, kuid see tugineb kaebajate

tulevikuprognoosidel, mida ei ole alust pidada realistlikeks. Erinevale järeldusele ei vii ka muud

kaebaja poolt esitatud tõendid, mis puudutavad Portugali kinnisvaraarendust.

99. Kaebajad heidavad küll ette seda, nagu püüaks maksuhaldur eitada kõnealuse

maksuvabastusõiguse n-ö autonoomset iseloomu, st siduda maksuvabastusõigust mingi

konkreetse kasumiga. Samas on kaebaja möönnud, et TuMS § 50 lg 11 p 1 kohast

maksuvabastusõigust ei saa vaadelda lahus varast, mille kaudu on võimalik kasumit teenida

(antud juhul GVP Investmenti aktsiatest). Maksuvabastuse seos konkreetse varakogumiga (mida

kaebaja möönab) iseloomustab TuMS § 50 lg 11 p-s 1 nimetatud maksuvabastusõiguse olemust

ja eesmärki. Isegi kui sellist maksuvabastusõigust saab vastava õiguse omaja poolt rakendada

ükskõik mil viisil tekkinud kasumi jaotamiseks, siis selle taustaks on eeldus, et varakogum, mille

osana maksuvabastusõigus tekkis või üle antakse, on mingi usaldusväärselt mõõdetava

kriteeriumi alusel teisendatav sellises suuruses kasumiks, millega kaasneb

maksuvabastusõigusele vastav maksukohustus tulevikus. See ei saa olla hüpoteetiline kasumi

teenimise võimalikkus (s.o mingil viisil kasumi tekkimist tulevikus ei saa välistada). Vastasel

26

juhul tekiks olukord, et TuMS § 50 lg 11 p 1 rakendub dividendiväljamaksele, millel ei ole samas

sättes nimetatud maksuvabastuse eeldustega mingit puutumust. See ei saa olla TuMS-i eesmärk.

100. Eeltoodud järeldusi toetab ka maksumenetluses selgunud asjaolu, et California Maja

omanik GVP Holdings OÜ võõrandas California Majast eraldatud Alentejo Investi 2016. a-l 248

500 euroga. Arvestades, et Alentejo Investi varaks oli 360 GVP Investmenti eelisaktsiat ja 3 000

000 euro väärtuses kasumi maksuvabastusõigus, on ilmne, et California Maja ja GVP Holdings

OÜ jaoks oli Alentejo Investi väärtus 2016. a septembris kordades väiksem kui kaebajate

osanike Q.Le ja V.M poolt 2016. a novembris ja 2017. veebruaris sama varaga saavutatud

maksusääst (750 000 eurot). Nimetatu viitab, et California Majas sisuliselt puudus

maksuvabastusõiguse rakendamise võimalus sellises mahus ning GVP Investment väärtuse

suurenemise prognoos, nagu seda näitavad kaebajad, on selgelt liialt optimistlik. Pigem kinnitab

eelnev maksuhalduri järeldust, et California Maja maksuvabastusõiguste võõrandamine

(kogumahus 164 486 986 eurot) oligi äri iseenesest, st California Maja tasandil oli

maksuvabastusõigus TuMS § 50 lg 11 p 1 eesmärgi ammendanud ning seda võõrandati osakaupa

neile, kes soovisid vältida olemasoleva kasumi jaotamisel tulumaksu tasumise kohustust (mille

näeb ette TuMS § 50 lg 1). GVP Investmenti osaluse üleandmist koos maksuvabastusega tuleb

pidada kujundusõiguse kuritarvituse osaks, mis esiteks üldse võimaldas maksuvabastusõigust üle

anda ning teiseks andis võimaluse selgitada kuritarvitust ärilise eesmärgiga, mida ei saa selle

ebarealistlikkuse tõttu samas pidada tegelikkusele vastavaks.

101. Kuigi maksuhaldur ei ole kahelnud Portugali äriprojekti reaalses eksisteerimises ja ka

kasumlikkuses, siis ei saa lugeda California Majast Alentejo Investi eraldamise ja lõpuks

kaebajatega ühendamise tegelikuks majanduslikuks sisuks kellegi soovi investeerida GVP

Investmenti. GVP Investmenti osaluse usutav tootlus kaebaja jaoks ei ole ligilähedane

maksueelisega, mis saadi Alentejo Investi omandamisega kaasnenud maksuvabastusõiguse

(TuMS § 50 lg 11 p 1) rakendamisest kaebajate olemasoleva kasumi jaotamiseks. Seega saab teha

tuvastatud asjaolude kogumis järelduse, et kaebaja poolt Alentejo Investi omandamise tegelik

majanduslik eesmärk oli saada alusetu maksuvabastus (vältida TuMS § 50 lg 1 rakendumist),

mida on püütud maskeerida sisuliseks ettevõtluseks koos maksuvabastusõigusega üle antud GVP

Investmenti osaluse abil.

102. Maksueeliseks on TuMS § 50 lg 11 p 1 kuritarvitamisega saavutatud maksuvabastus

summas 750 000 eurot. Tuvastatud asjaolude kogumis on põhjendatud järeldada, et kaebajatel

(nende juhtkonnal ja osanikel) puudus ratsionaalne alus eeldada Alentejo Investi omandamisest

ja seeläbi Portugali äriprojekti investeerimisest sellist tootlust, mis saaks viia samas suurusjärgus

maksukohustuse tekkimiseni tulevikus. See tähendab, et kaebajate tahe oli suunatud olemasoleva

kasumi jaotamisel maksukohustuse vältimisele, kavatsuseta teenida GVP Investmenti osalusest

võrreldavat kasumit ega tasuda sellelt võrreldavas mahus tulumaksu tulevikus. Teiste sõnadega

oli olemasoleva kasumi maksuvaba jaotamine kohtu hinnangul maksuplaneerimise resultaat,

mitte vaheetapp. Olemuslikult tähendab see tahtlust vältida lõplikult maksukohustust, s.o rikkuda

residendist juriidilise isiku kasumi maksustamist ette nägevat maksunormi (TuMS § 50 lg-t 1).

103. Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et maksuhaldur oleks neid eksitanud või kaebajate

usaldust kuritarvitanud. California Maja maksumenetlus, mis lõppes 30.10.2017 teatega, ei

saanud tekitada kaebajates ootust, et nende poolt 2016. a oktoobri TSD lisal 7 deklareeritud

andmed ning detsembris 2016. a ja veebruaris 2017 tehtud maksuvabad dividendide väljamaksed

on saanud maksuhalduri heakskiidu. Seda esiteks seetõttu, et California Maja maksumenetlus,

mille raames maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastatud, lõppes ajaliselt hiljem, kui

toimus kaebaja maksustamise aluseks olev tehinguteahel.

27

104. Teiseks olid California Maja ja kaebajate maksukontrollide esemed erinevad. Asjaolust, et

MTA ei seadnud kahtluse alla dividendide maksuvabastusõiguse olemasolu California Majal,3 ei

saa järeldada, et maksuvabastusõiguse edasisel liikumisel ühest juriidilisest kehast teise poleks

tehingute tegelik majanduslik sisu ja vastavate isikute poolt enda maksukohustuste täitmine

maksuhalduri poolt kontrollitav. Maksuhaldur ei ole seejuures asunud kaebaja maksumenetluses

seisukohale, et California Majal dividendide maksuvabastusõigust 2014. a-l ei tekkinud, st

maksuhaldur ei ole California Maja maksumenetluses võetud seisukohti muutnud. Kaebaja

maksustamise aluseks on asjaolu, et TuMS § 50 lg 1 ja MKS § 84 alusel ei ole vastav

maksuvabastusõigus 2016. a-l kasutatav kaebaja poolt.

105. Kaebajatel on maksuotsusele ka formaalne etteheide. Maksuotsuste resolutiivosades ei ole

võetud seiskohta maksuvaba väljamakse õiguste äravõtmise kohta, nagu kaebajad on ka

osundanud. Vastustajal on iseenesest õigus selles, et maksuotsuse resolutsioonile puuduvad

täpsemad nõuded peale selle, mis kirjas HMS § 60 lg 2, mille kohaselt haldusakti resolutiivosa

on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel,

sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult

seaduses sätestatud juhtudel. Nõuet, et resolutsioon peaks olema haldusakti esilehel või paksus

kirjas, õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene.

106. Maksuotsuse algul on märgitud paksus kirjas: „Kohustame teid, HEPSI Holding OÜ/Talp

Invest OÜ, tasuma maksusumma 300 000 eurot.“ Seejärel on tavalises kirjas märgitud:

„Maksuarvestuse muutused on maksuotsuse punktis 5.“ Punktis 5 on mõlema kaebaja

maksuotsuses märgitud, kui palju vähendatakse maksuvaba käivet ja suurendatakse tulumaksu

kohustust. Kohtu hinnangul tuleb maksuotsuse resolutsioonina tõlgendada maksuotsuste algul

olevat korraldust maksta konkreetne rahasumma ja maksuotsuse lõpus olevat punkti 5. Samas

leiab kohus, et maksuhaldur peaks proovima maksuotsuse resolutsiooni selgemat esile tuua, olgu

siis kas maksuotsuse ees või taga, kuid kõik resolutsioonina mõistetavad korraldused peaksid

olema hõlpsasti leitavad haldusakti ühest kohast. Siinkohal võib võtta kasvõi eeskuju

kohtulahendite resolutsioonidest, mis on toodud välja selgelt ja otsuse muudest osadest eristatult.

Nimetatu on oluline juba haldusakti võimalikuks sundtäitmiseks.

107. Maksuvabastusõigust ei ole kaebajatelt aga maksuotsustega ära võetud, kuna selle kohta

maksuotsuse resolutiivosas midagi märgitud ei ole. Võimalik, et see jäi maksuhalduri poolt

kogemata resolutsiooni märkimata. Maksuvabastusõiguse antud juhul äravõtmine ei ole aga

kohtu hinnangul kaebajatele tulumaksu määramiseks vajalik. Antud juhul ei tekkinud

maksukohustus mitte maksuvabastamise omandamisest, vaid selle väärkasutusest. Maksuhaldur

ei ole maksuotsustega määranud, et kaebajad mingil juhul maksuvabastust tulevikus kasutada ei

saa. Antud maksuasjade kontekstis piisas tõdemusest, et kaebajad ei saanud seda konkreetseteks

dividendimakseteks kasutada. Seega on maksuvabastusõigus kaebajatel formaalselt antud hetkel

veel olemas. Maksuvabastusõiguse äravõtmata jätmine ei olnud takistuseks tulumaksu

määramisel.

108. Riigikohtu 12.05.2020 otsus asjas 3-18-989 (E-Piim) ei ole siin kohaldatav, kuna seal ei

määratud kindlaks ega muudetud kaebaja tulumaksukohustust, kogu küsimus oligi

maksuvabastusõiguse äravõtmises (maksuhaldur eemaldas TSD lisast 7 omakapitali sissemakse).

109. Kaebajate hinnangul olid maksukohustused aegunud. MKS § 98 lg 1 kolmanda lause

kohaselt algab aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud

või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vaides on viidatud Riigikohtu

otsuse 3-3-1-40-04 p-le 14, kus asuti seisukohale, et aegumistähtaega tuleb arvutada lähtuvalt

selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, millal maksumaksja esmakordselt deklareeris

valeandmeid. Maksuhaldur leidis, et esimeseks deklaratsiooniks, milles valeandmeid on esitatud,

3 CM-i maksumenetluse toimik esitatud kohtule MTA poolt 26.05.2022

28

on vaide esitaja poolt esitatud november 2016 TSD. Ja seal valeandmete esitamise põhjuseks

ongi asjaolu, et Alentejo Invest jagunemise teel saadud tulumaksu vabastuse õigust ei oleks

tohtinud MKS §-ist 84 tulenevalt deklareerida, kuna jagunemise eesmärgiks oli maksude

tasumisest kõrvalehoidumine.

110. Kaebajad leidsid, et eeldades, et kaebajad esitasid 2016. aasta novembrikuu TSD lisal 7

maksuvaba väljamakse õiguse kohta ebaõigeid andmeid, tuleb esimese ebaõigeid andmeid

sisaldava maksudeklaratsiooni (mis käivitab aegumistähtaja) esitamise tähtpäevaks lugeda

Alentejo Invest 2016. aasta juuli TSD lisa 7 esitamise tähtpäeva, st 10.08.2016. Kaebajad

deklareerisid maksuvaba väljamakse õigused 2016. aasta novembri TSD lisal 7 ja esitasid

vastavad maksudeklaratsioonid MTA-le 12.12.2016. Maksuotsused väljastati 09.12.2021.

Nimetatud päevaks oli kaebajate 2016. aasta novembri TSD lisa 7 esitamise päevast möödunud

rohkem kui kolm aastat. Kaebajad ei nõustu ka, et MKS § 84 tingimused on täidetud, mistõttu

MTA ei saa kohaldada viieaastast maksu määramise aegumistähtaega. Kaebajatele maksu

määramine on vastuolus MKS § 98 lõikega 1 ning MKS § 98 lõikes 4 sätestatuga keeluga.

111. Kaebajate seisukoht, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 2016. a, kui kas Alentejo Invest

OÜ deklareeris dividendide maksuvabastusõiguse, tähendaks oma olemuselt seda, et

maksukohustuslase jooksev maksuarvestus ja deklareeritud andmed ei pruugigi olla

maksuhalduri poolt kontrollitavad ega korrigeeritavad aastaid või ka aastakümneid tagasi teises

äriühingus tehtud tehingute tõttu. Nimelt on kaebaja seisukohal, et California Majal tekkinud

dividendide maksuvabastusõigus on piiramatu aja jooksul kasutatav ja üleantav ning kolme,

äärmisel juhul viie aasta möödumisel võib sellist maksuvabastust kontrollimatult rakendada

pelgalt õigusjärgluse printsiibile tuginedes. Kohtu hinnangul ei saa maksusumma määramise

aegumistähtaja regulatsiooni (MKS § 98) selliselt sisustada. Aegumistähtaeg algab selle

maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati. Seejuures tuleb vastavat põhimõtet sisustada konkreetse

maksukohustuslase tasandil (mitte nt tema õiguseellase tasandil).

112. Aegumise tähtaeg hakkas maksuotsuse järgi kulgema 10.12.2016, st kaebajate november

2016 TSD lisa 7 esitamise tähtpäevast. Maksuhaldur on selgitanud, et kontrollis, kas kaebajatel

oli õigus enda 2016 novembrikuu TSD lisadel 7 deklareerida maksuvabastusõigusi, mille

Alentejo Invest jagunemisel neile üle andis. Maksuhaldur leidis, et esimeseks deklaratsiooniks,

milles kaebajad valeandmeid esitasid, olid kaebajate poolt esitatud 2016 novembrikuu TSD-d.

Seal valeandmete esitamise põhjuseks ongi asjaolu, et Alentejo Investilt jagunemise teel saadud

tulumaksu vabastuse õigust ei oleks tohtinud MKS §-ist 84 tulenevalt kaebajad enda TSD-del

deklareerida, kuna jagunemise eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Kaebajate

maksudeklaratsioonid, kus kaebajad oleksid pidanud deklareerima dividendidelt tulumaksu ja

mis käivitaksid maksukontrolli, olid aga 2017. a jaanuari ja märtsi omad. Maksukontrolli

tulemusel leidis maksuhaldur, et kaebajad oleksid pidanud eelnimetatud deklaratsioonides

deklareerima dividendidelt tulumaksu ja seetõttu on kaebajatele määratud maksuotsustega

tulumaks. 2016. a novembrikuu TSD lisa 7 esitamisest lõpeb viieaastane aegumistähtaeg

10.12.2021. maksuotsused on tehtud 9.12.2021. Maksuvabastusõigusi maksuotsustega

kaebajatelt aga võetud ei olegi. Teoreetiliselt saakski väita, et kaebajatel võib tekkida seaduslik

õigus seda maksuvabastusõigust tulevikus siiski kasutada, ent kuna maksuhalduri seisukoht on,

et selle maksuvabastusõiguse saamise eesmärk oli vaid maksueelise saamine ja muud

majanduslikku kasu see kaebajatele ei oleks andnud, siis faktiliselt kohus selle maksuvabastuse

kasutamise võimalust ei näe.

113. See, kas Alentejo Invest on oma TSD-l kajastanud valeandmeid või mitte, ei ole olnud

antud kontrolli esemeks ning seda ei ole maksuhaldur ka kontrollinud. Seetõttu ei ole

põhjendatud kaebaja väide, mille kohaselt on Alentejo Invest oma TSD-l valeandmeid

kajastanud. Kaebajal puudus õigus dividendidelt tulumaksu vabastuse saamiseks mitte seetõttu,

29

et vastavat õigust ei olnud juba Alentejo Investil vaid seetõttu, et maksuvabastuse õigus liigutati

kaebajasse tehingute jadaga, mis oli tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil.

114. Maksuvabastusõiguse tekkimine ja selle rakendamine (maksukohustuse vähendamine)

võivad toimuda erinevatel maksustamisperioodidel. Ka kaebajate osas deklareeriti

maksuvabastusõiguse saamine 2016. a novembrikuu TSD lisal 7. Kohtu hinnangul on nii

maksuvabastusõiguse saamise õigus kui selle rakendamise õigus konkreetse maksukohustuslase

tasandil iseseisvana kontrollitavad ning konkreetse deklaratsiooni korrigeerimise aegumistähtaeg

algab vastava maksustamisperioodi deklaratsiooni esitamise tähtajast või deklaratsiooni

esitamisest. Kohtu hinnangul ei mõjuta seejuures maksuvabastusõiguse rakendamise (TuMS § 50

lg 1 ja lg 11 p 1) kontrollimise aegumistähtaja kulgema hakkamise aega see, kas

maksuvabastusõiguse esmase deklareerimise õigsust (mis toimus teisel maksustamisperioodil ja/

või teise isiku poolt) on kontrollitud. Nt võib tehingu tegeliku majandusliku sisu hindamine

(MKS § 84 alusel) viia selleni, et maksuvabastusõiguse rakendamist piiratakse, isegi kui

maksuhaldur ei ole välistanud maksuvabastusõiguse tekkimist konkreetsel isikul või vastava

õiguse varasemal omajal.

115. Maksuhaldur on õigesti kohaldanud viieaastast aegumistähtaega (MKS § 98 lg 1 esimene

lause). Kaebajate osanike poolt Alentejo Investis osaluse omandamine ning selle jagunemise

järel kaebajatega ühendamise tegelikuks majanduslikuks eesmärgiks oli alusetu maksuvabastuse

saamine (TuMS § 50 lg 1 rakendumise vältimine). Selline tegevus vastab tahtlusele MKS § 98

tähenduses, st maksusumma määramise aegumistähtaeg on viis aastat selle maksudeklaratsiooni

esitamise tähtpäevast, milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kaebajad

olid kahtlemata teadlikud, et nende Eestis teenitud kasum on TuMS § 50 lg 1 alusel tulumaksuga

maksustatav ning Eestis juriidilistele isikutele enda kasumi jaotamisega reeglina kaasnevat

tulumaksukohustust ei saa suvaliselt, ebakohaste majandusliku sisuga tehingutega ja õiguse

kujundusvõimalusi kuritarvitades muuta.

116. Kohus ei näe menetlusest maksuhalduri meelevaldsust või kallutatust, mida kaebustes ette

heidetud on. Väljend „tehingute jada“ ei ole halvustav ega näita maksuhalduri kallutatust.

Maksude määramise aluseks on olnud objektiivsed asjaolud, mitte maksuhalduri subjektiivsed

hinnangud. Maksuhaldur ei ole olnud sõnamurdlik, kaebajatele ei ole varem midagi sellist

lubatud, mida maksuotsustega oleks ära võetud. Nt ei saanud California Maja maksukontrolli

ajal eeldada, et kaebajad omandavad oma osaluse, kuid ei konverteeri oma eelisaktsiaid

lihtaktsiateks ja loobuvad ilma äratuntavate põhjusteta oma investeeringutest, kaotades

märkimisväärse summa raha. Erinevalt kaebajatest oli California Maja saanud ka otse välisriigist

dividende. California Maja maksumenetluses ei saanud maksuhaldur teada, et kaebajatel tekib

Hansapakend OÜ-st kasum, millega tehakse Alentejo Investi sissemakse. Seal oli näha vaid, et

California Maja on jagunenud ja tahab investeerida Portugali. Maksuhaldur ei ole heitnud

California Majale ette MKS § 84 kuritarvitamist, seetõttu ei ole võrdlused California Maja

maksuotsusega asjakohased. Kokkuvõtlikult ei ole kaebaja viited Silvester AS kohtuvaidlusele

(Riigikohtu 17.07.2009 otsus asjas 3-3-1-23-09) siinkohal asjakohased.

117. Eeltoodud põhjendustel jäävad kaebused rahuldamata.

118. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

30

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 17.10.2025 KOHTUOTSUSEGA

31