3-23-838/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-838 Määruse kuupäev 21. aprill 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt kaaskinnipeetava käitumisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus. 2. Jätta läbi vaatamata Nikolai Lilitškini taotlused menetlusabi andmiseks ja videosalvestise väljanõudmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 17. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtub, et teda on häirinud kaaskinnipeetava käitumine ajavahemikul 13. aprill 2023 kuni 17. aprill 2023. Kaebaja viitab, et kaaskinnipeetav karjus igapäevaselt aknast välja ja sisenes kambrisse, kuhu ei ole lubatud siseneda. Kaebusest saab järeldada, et kaebajal on eeltooduga seoses etteheited Tartu Vangla tegevusele. Kaebaja viitab tuvastamisele ja kohustamisele ning palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Lisaks palub kaebaja kohustada vanglat esitama kohtule videokaamerate salvestis, mis tõendab kaaskinnipeetava sisenemise ja väljumise fakti kambrisse, kuhu ei ole lubatud minna (asja 3-23-622 raames).

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 21. aprillil 2023 kohtule, et kaebaja ei ole ajavahemikul 13. aprill 2023 kuni 16. aprill 2023 vanglale esitanud pöördumisi, mis käsitleks kaaskinnipeetava poolset käitumist.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Arvestades seda, et kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, kuidas vangla reageeris kaaskinnipeetava käitumisele, siis mõistab kohus, et kaebaja

3-23-838 2

soovib kaebuses Tartu Vangla tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kuigi kaebaja ei ole välja toonud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4), siis mõistab kohus, et tegemist on preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõudega. Lisaks viitab kaebaja vangla kohustamisele, mida kohus mõistab nii, et kaebaja soovib vangla kohustamist mingil kindlal viisil tegutsema seonduvalt kaaskinnipeetava käitumisega (HKMS § 37 lg 1 p 2).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et N. Lilitškini kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 9. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud lahendid). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul iseseisva tuvastamiskaebuse esitamist, äratuntav. Kaebajat on häirinud vangla tegevus kaaskinnipeetava ebakohasele käitumisele reageerimisel. Kaebusest ei nähtu, kuidas on eeltoodu kaebaja õigusi täpsemalt riivanud. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei saa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus kaasa aidata, sest on ebatõenäoline, et varasemalt esinenud situatsioonid korduvad täpselt samal kujul. Vanglal tuleb igat olukorda lahendada lähtudes konkreetse sündmuse spetsiifikast. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul lubatav ning kohus tagastab kaebuse seda nõuet puudutavas osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

4.2. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu kohustamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla 21. aprilli 2023. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole ajavahemikul 13. aprill 2023 kuni 16. aprill 2023 vanglale esitanud pöördumisi, mis käsitleks kaaskinnipeetava poolset käitumist. Kuigi nõutud teave jäi kohtu poolt küsimata kuupäeva 17. aprill 2023 osas, siis on usutav, et kui kaebaja oleks esitanud vanglale sellel kuupäeval mõne kaaskinnipeetava käitumist puudutava pöördumise, siis oleks vangla sellest kohut vastuses kohtunõudele teavitanud. Isegi sellise pöördumisel olemasolul ei ole ajalist kriteeriumit arvestades võimalik, et vangla oleks jõudnud teha kaebaja pöördumise (nt vaide) osas juba otsuse. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus vangla kohustamise nõudes läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse kohustamisnõuet puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et

3-23-838 3

kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda teise kinnipeetava karistamist või kindla sisuga toimingu tegemist teise kinnipeetava suhtes. Kohtule jääb seetõttu kaebuse eesmärk üsna ähmaseks, kuid kuna kohustamiskaebuse menetlemine ei ole lubatav juba seetõttu, et kaebaja ei ole vanglalt mingi konkreetse toimingu tegemist nõudnud ja seejärel kohtueelses menetluses vaiet esitanud, siis ei pea kohus vajalikuks selles osas kaebust selgitamise eesmärgil käiguta jätta.

5. Kohus tagastab seega kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning kohus jätab vastava menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Mis puudutab kaebaja soovi, et kohus kohustaks vanglat esitama kohtule videokaamera salvestist, siis jääb see taotlus ebaselgeks, sest kaebaja viitab selles osas haldusasjale nr 3-23-622, milles kaebus on tagastatud. Kuna kaebaja soovib aga salvestist kaaskinnipeetava kambrisse sisenemise ja väljumise kohta, mis puudutab siiski käesoleva vaidluse eset, siis kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja videosalvestise väljanõudmise taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider