2-19-120481/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-120481

Kohtuasi

X hagi Majaspets OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.12.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Majaspets OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Priit Lember

Kostja Majaspets OÜ (registrikood 11220928), lepinguline

esindaja Kaili Siilak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 9460,38

eurot ja mõistis kostjalt välja suurema summa kui 9148,25 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja avaldus menetluskulude

kindlaksmääramise osas rahuldamata 1916,20 euro ulatuses.

3. Sõnastada 14.12.2022 kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Jätta kindlaks määramata X Riigikohtus kantud menetluskulud.

3.2. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.3. Määrata kindlaks X-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 9460,38

eurot.

3.4. Määrata Majaspets OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 312,13 eurot.

3.5. Jätta

rahuldamata

Majaspets

OÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks 6035,87 euro ulatuses.

3.6. Tasaarvestada X menetluskulude 9460,38 eurot hüvitamise nõue ja Majaspets

OÜ menetluskulude 312,13 eurot hüvitamise nõue.

3.7. Välja mõista Majaspets OÜ-lt X kasuks menetluskulud 9148,25 eurot.

3.8. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(9148,25

eurot)

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagiavaldus Majaspets OÜ (kostja) vastu raha

tasumise nõudes. Maakohtu 18.05.2021 otsusega jäeti menetluskulud 5,26% ulatuses hageja

kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022 otsusega jäeti

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Maakohus määras 14.12.2022 määrusega kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

2. Hageja 05.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt palus hageja kostjalt enda kasuks

välja mõista menetluskulud 10 050,97 euro ulatuses. Maakohtu menetluses kandis hageja

õigusabikulusid 9 419 euro (käibemaksuga) ulatuses. Hagejale osutati õigusabi 60 tunni ja 15

minuti ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Samuti lisandusid maakohtus

menetluskuludele 20 eurot seoses maksekäsu kiirmenetluse kuludega, riigilõiv 350 eurot ja

281,97 eurot (käibemaksuga) teenuse osutamisega kaasnevad üldkulud (sidekulud,

paljundamine, kullerteenused). Hageja esindaja tegi maakohtus järgmisi toiminguid:

− 05.07.2019

nõupidamine

kliendiga,

materjalidega

tutvumine,

nõudeavalduse

koostamine – 2 tundi 15 minutit;

− 26.07.2019 analüüs, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine – 45 minutit;

− 07.11.2019 tõendite kogumine, õiguslik analüüs, hagiavalduse koostamine – 2 tundi 45

minutit;

− 12.11.2019 täiendavate tõenditega tutvumine, menetlusdokumendi koostamine ja

esitamine – 15 minutit;

− 12.02.2020 kostja vastusega tutvumine ja õiguslik analüüs, menetlusinfo edastamine

kliendile – 30 minutit;

− 17.02.2020 õiguslik analüüs, hageja arvamuse koostamine – 1 tund 45 minutit;

− 20.02.2020 nõupidamine kliendiga, hageja arvamuse koostamine – 2 tundi;

− 09.03.2020 hageja arvamuse koostamine – 45 minutit;

− 24.03.2020 hageja arvamuse täiendamine ja kohtule esitamine – 15 minutit;

− 03.06.2020 ettevalmistamine kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine – 2 tundi 30

minutit;

− 11.06.2020 nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine ja õiguslik analüüs – 1 tund;

− 15.06.2020 tõendite kogumine (sh nõude koostamine E. Jürgensonile) – 2 tundi;

− 18.06.2020 kompromissi ettepanek – 30 minutit;

− 29.06.2020 järelepärimise koostamine AS-ile Swedbank – 15 minutit;

− 30.06.2020 nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine,

menetlusdokumendi koostamine – 2 tundi 30 minutit;

− 02.07.2020 hageja seisukoha ja taotluste koostamine, tõendite kogumine – 2 tundi;

− 06.07.2020 hageja taotluste ja seisukohtade koostamine – 4 tundi 30 minutit;

− 22.07.2020 istungi protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile – 15

minutit;

− 27.07.2020 protokolli parandamise taotluse koostamine – 30 minutit;

− 07.08.2020 kostja seisukohaga tutvumine, menetlusdokumendi koostamine – 3 tundi;

− 10.08.2020 täiendavate tõendite kogumine, hageja seisukoha koostamine – 3 tundi;

− 12.08.2020 hageja seisukoha täiendamine ja kohtule esitamine, kostja seisukohaga

tutvumine – 2 tundi;

− 01.09.2020 ettevalmistamine istungiks – 1 tund;

− 02.09.2020 poolte taotluste analüüs ja osalemine istungil – 5 tundi;

− 07.09.2020 istungi protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile – 30

minutit;

− 15.09.2020 suhtlus kliendiga, täiendavate tõendite kogumine, kaaskirja koostamine - 1

tund 30 minutit;

− 14.10.2020 ettevalmistamine istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine,

tunnistajate küsimuste ettevalmistamine, teeside koostamine – 1 tund 45 minutit;

− 19.03.2021 kostja taotlusega tutvumine; nõupidamine kliendiga – 15 minutit;

− 22.03.2021 hageja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 15 minutit;

− 23.03.2021 e-kirjavahetus kohtu ja kliendiga seoses istungi korraldusega - 45minutit;

− 24.03.2021 ettevalmistumine ja osalemine istungil – 4 tundi 45 minutit;

− 30.03.2021 hageja seisukoha koostamine; tunnistajate ütluste seostamine asjaoludega

(sh helisalvestiste kuulamine) – 3 tundi;

− 31.03.2021 - hageja seisukoha koostamine; tunnistajate ütluste seostamine asjaoludega

(sh helisalvestiste kuulamine) – 4 tundi;

− 05.04.2021 - hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja täiendamine; kohtule

esitamine – 45 minutit;

− eeldatav ajakulu - kostja seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga tutvumine;

seisukoha koostamine – 1 tund 30 minutit.

3. Ringkonnakohtu menetluses kandis hageja menetluskulusid 1 325,61 euro (käibemaksuga)

ulatuses, mille palus kohtul kostjalt välja mõista. Hagejale osutati õigusabi 8 tunni ja 15 minuti

ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Seega olid hageja õigusabikulud

ringkonnakohtus kokku 1287 eurot. Samuti lisandus menetluskuludele 38,61 eurot

(käibemaksuga) teenuse osutamisega kaasnevate üldkulude eest (sidekulud, paljundamine,

kullerteenused).

4. Kostja 19.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi kokku 47,4

tundi tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 5688 eurot, millele lisandus täpsustatud

04.05.2021 nimekirjas toodud ajakulu 5,5 tundi. Kostja vaidles hageja maakohtus kantud

menetluskuludele vastu. Hageja esindaja kulud olid ülepaisutatud ega olnud seeläbi

põhjendatud ega vajalikud. Teenuse osutamisega seotud üldkulud (nt sidekulud, paljundamine,

kullerteenused jmt) ei olnud seotud kohtumenetluse konkreetse toiminguga ja seetõttu ei saanud

antud kulu pidada menetluskuluks.

Maakohtu määrus

5. Maakohus määras menetluskulud kindlaks 14.12.2022 määrusega ja mõistis kostjalt välja

menetluskulud 9572,69 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuli tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Riigikohtus jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda. Lepingulise esindaja kulusid, mis tekkisid kassatsioonkaebusele

vastamisega ei saanud pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus menetlusosaline ei

olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Kohtu hinnangul ei teinud hageja riigikohtus

toiminguid, millega kaasneksid põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ja kohus jättis seega

hageja riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Hageja maakohtus kantud menetluskulude suurus 05.04.2021 menetluskulude nimekirja

kohaselt oli kokku 10 050,97 eurot (käibemaksuga), mis koosnes lepingulise esindaja tasust

9419 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõivust 350 eurot ja teenuse osutamisega kaasnevatest

üldkuludest 281,97 eurot. Hageja taotles kostjalt maakohtus kantud menetluskulude 10 050,97

euro välja mõistmist. Kohus pidas hageja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu

kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt osaliselt vajalikuks, põhjendatuks ja proportsionaalseks.

Hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) ei ületanud

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja ajakulu maakohtus õigusabi

osutamiseks oli 60,25 tundi. Kohus leidis, et antud juhul oli mõistlik ajakulu 57,25 tundi

tunnitasuga 156 eurot, mis moodustas 8931 eurot. Kohtu hinnangul oli täies ulatuses

põhjendamatu 281,97 eurot seoses teenuse osutamise üldkuludega (sidekulud, paljundamine,

kullerteenused). Sisuliselt oli tegu bürookuludega, mis pidid sisalduma lepingulise esindaja

teenuse tunnihinnas. Ühtlasi oli kulu ebaproportsionaalselt suur. Seadusest tulenevalt oli

põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot.

Eeltoodust tulenevalt olid hageja menetluskulud maakohtus põhjendatud ja vajalikud 9281 euro

ulatuses. Kuivõrd jõustunud maakohtu lahendiga jäeti menetluskulud maakohtus 5,26%

ulatuses hageja kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda, jäid kostja kanda menetluskulud

8792,82 euro ulatuses.

Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suurus 22.12.2021 menetluskulude nimekirja

kohaselt oli kokku 1325,61 eurot (käibemaksuga), mis koosnes lepingulise esindaja tasust 1287

eurot ja muudest menetluskuludest 38,61 eurot. Hageja taotles ringkonnakohtus kantud

menetluskulude 1325,61 eurot välja mõistmist kostjalt. Kohus pidas hageja lepinguliste

esindajate toimingute ajakulu kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt osaliselt vajalikuks,

põhjendatuks ja proportsionaalseks. Hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 156

eurot (käibemaksuga) ei ületanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja

ajakulu ringkonnakohtus õigusabi osutamiseks oli 8,25 tundi. Kohus leidis, et antud juhul oli

mõistlik ajakulu 7 tundi tunnitasuga 156 eurot, mis moodustas 1092 eurot. Kohtu hinnangul oli

täies ulatuses põhjendamatu 38,61 eurot seoses teenuse osutamisega kaasnevate üldkuludega,

kuivõrd viidatud kulu pidi sisalduma lepingulise esindaja teenuse tunnihinnas. Eeltoodust

tulenevalt olid hageja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud 1092 euro

ulatuses. Jõustunud ringkonnakohtu otsusega jäeti menetluskulud kostja kanda. Seega jättis

kohus menetluskulud 1092 euro ulatuses kostja kanda.

Eelnevast tulenevalt olid menetluskulude jaotuse järgsed hageja põhjendatud menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus kokku 9884,82 eurot.

Kostja menetluskulud maakohtus 19.04.2021 nimekirja kohaselt olid 5688 eurot

(käibemaksuta), millele lisandus 04.05.2021 täpsustuse kohaselt 660 eurot (käibemaksuta).

Kokku moodustasid kostja menetluskulud maakohtus 6348 eurot (käibemaksuta), mis

koosnesid lepingulise esindaja tasust. Kostja taotles hagejalt 6348 euro välja mõistmist. Kohus

leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületanud keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja 19.04.2021 (täpsustatud 04.05.2021) menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt kulus maakohtus õigusabi osutamiseks 51,45 tundi. Kohus märkis, et

kostja 19.04.2021 menetluskulude nimekirjas oli arvutusviga õigusabi tundide kokku

arvutamisel. Kostjale osutati maakohtus õigusabi kokku 45,95 tunni ulatuses, millele lisandus

täpsustatud nimekirjas toodud ajakulu 5,5 tundi. Antud juhul oli mõistlik ajakulu kokku 49,45

tundi tunnitasuga 120 eurot, mis moodustas põhjendatud esindaja kulu enne jaotust 5934 eurot.

Kuivõrd jõustunud maakohtu lahendiga jäeti menetluskulud maakohtus 5,26% ulatuses hageja

kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda, jäid põhjendatud ja vajalikud jaotuse eelsed

menetluskulud 5934 eurot hageja kanda 312,13 euro ulatuses.

Kohus tasaarvestas poolte rahuldatud nõuded, mille tulemusena lõppes kostja menetluskulude

hüvitamise nõue 312,13 eurot tervikuna ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

9572,69 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja määruskaebus

6. Kostja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, milles vähendada hageja

määratud menetluskulusid ning määrata uueks menetluskulude suuruseks 8736 eurot,

suurendada kostja menetluskulusid 240 euro võrra ja tasaarvestada menetluskulude hüvitised

uute menetluskulude suuruste järgi.

Kohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamisel ja väljus seeläbi diskretsioonipiiridest. Menetlusosalise esindaja ajakulu

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel saab arvesse võtta nii objektiivseid asjaolusid (näiteks

menetlusosalise menetlusdokumentide kattuvus) kui ka subjektiivseid asjaolusid. Arvesse peab

võtma ka läbitud kohtuastmete arvu, asja keerukust ning sellele kulunud aega, samuti

kohaldatavate õigusaktide hulka. Käesoleval juhul esinesid eksimused nii objektiivsete kui ka

subjektiivsete asjaolude arvestamisel. Kohus eksis järgnevate menetlustoimingute ajakulu

kindlaksmääramisel:

− Hagejale määrati kindlaks 05.07.2019, 26.07.2019, 07.11.2019, 12.11.2019

menetluskulud ajakuluga 6 töötundi. Kuivõrd hageja hagiavaldus võeti menetlusse

13.12.2019, kanti antud kulud menetluse väliselt. Kohtueelselt kantud kulusid, mis ei

olnud seotud hagiavalduse koostamisega, ei olnud kohus õigustatud menetluskuludena

kindlaks määrama.

− Kohus määras kindlaks 11.06.2020 nõupidamise kliendiga ja tõendite kogumise.

Taoliseid arbitraarseid kuluartikleid ei saanud pidada põhjendatuks ega ilma vastavalt

tõendamata menetlusega seotud põhjendatud ajakuluks.

− Kohus pidas põhjendatuks 2 tundi 15.06.2020 hageja ajakulu seonduvalt tõendite

kogumisega ja menetlusvälisele isikule eraldiseisva nõude koostamisega. Tegemist oli

kohtuväliste kuludega, mille välja mõistmine ei olnud põhjendatud. Kohus märkis

14.12.2022 määruses, et vahemikus 11.06.2020 - 06.07.2020 ei pidanud kohus

põhjendatuks menetluskulusid 2,25 tunni ulatuses, kuid ei toonud välja konkreetseid

menetluskulusid hageja nimekirjast.

− Hageja kulu seoses 29.06.2020 järelepärimise koostamisega AS-ile Swedbank oli

kohtuväline kulu, mille välja mõistmine ei olnud põhjendatud.

− Kohus määras kindlaks ajakulu seoses 06.07.2020 esitatud menetlusdokumendiga 9

tunni ulatuses, kuid ei arvestanud, et dokument oli osaliselt dubleeriv varasemalt

esitatuga. Asjaolu, et dokumendi maht näis suur, ei tähendanud, et kogu kirjutatu

ulatuses oli põhjendatud menetluskulud välja mõista.

− Hageja menetluskuludest määrati kindlaks 22.07.2020 istungi protokolliga tutvumise ja

menetlusinfo edastamise kliendile toimingud ajakuluga 15 minutit. Samuti määrati

kindlaks menetluskulu 07.09.2020 istungi protokolliga tutvumise ja menetlusinfo

edastamise eest kliendile 30 minuti ulatuses. Kuivõrd hageja esindaja oli istungil kohal

ning kliendil oli võimalik dokumente vastu võtta ja vaadata e-toimikus, ei olnud

tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega.

− Põhjendatud ei olnud menetluskulu 15.09.2020 toimingu eest (suhtlus kliendiga,

täiendavate tõendite kogumine ja kaaskirja koostamine).

− Kohus pidas põhjendatuks hageja menetluskulu 45 minuti ulatuses seoses e-

kirjavahetusega kohtu ja kliendiga istungi korralduse osas. Kliendiga suhtlemine ei

olnud põhjendatud menetluskulu, tegemist oli kohtuvälise kuluga. Kuivõrd ajakulu ei

olnud eristatav, pidas kostja kogu eelnevat kulu põhjendamatuks.

Kohus vähendas kostja maakohtu kulusid 03.08.2020 menetlusdokumendi koostamiseks 2

tunni võrra ja põhistas ajamahu vähendamist dokumendi pikkuse ja esitatud tõendite kaudu.

Menetlusdokument oli seisukoht hageja menetlusdokumendile, mistõttu hõlmas selle

koostamine ka hageja dokumendi läbitöötamist, sellest tulenevate asjaolude täpsustamist. Seega

oli nimetatud ajakulu vajalik ja selle vähendamine põhjendamatu.

Kostja leidis, et hageja menetluskulud määrati põhjendamatult kindlaks 11,25 töötunni võrra

rohkem, kui oli põhjendatud ning kostja menetluskulusid vähendati põhjendamatult 2 tunni

võrra. Hageja menetluskulud maakohtus olid põhjendatud mitte enam kui 49 töötunni ulatuses,

tehes väljamõistetavaks kuluks 7644 eurot, millele lisandusid ringkonnakohtus välja mõistetud

kulud 1092 eurot. Seega olid hageja põhjendatud menetluskulud kokku 8736 eurot.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

8. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse tühistamata. Hageja leidis, et maakohtu määrus oli õige ja põhjendatud. Kostja

etteheited ei andnud alust määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuli jätta rahuldamata.

Puudus alus hagejale väljamõistetud kuludest mahaarvamisi teha. Maakohus vähendas

asjakohaselt oma kaalutlusõiguse alusel väljamõistetavate kulude hulka. Kostja ei toonud esile

kaalutlusvigu, mis tingiksid maakohtu hinnangu ümbervaatamise. Hagiavalduse koostamise

juurde kuulus kliendi õigusliku positsiooni väljaselgitamine, tõendite kogumine ja

analüüsimine, nõuete ja tõendite kliendiga arutamine. Nõupidamine kliendiga ja tutvumine

materjalidega oli loomulik ja hädavajalik osa hagimenetluse ettevalmistamisest. Kohus hindas

adekvaatselt hageja dokumentide koostamiseks vajalikku ja põhjendatud ajakulu. Dokumendi

lehekülgede arv ei olnud näitaja sellega seotud töömahu hindamiseks. Kohtuistungi protokoll

ja selles sisalduva informatsiooni selgitamine kliendile oli oluline menetluslik samm ja vastav

ajakulu oli vajalik ja põhjendatud. Samuti olid vajalikud ja põhjendatud kulud seoses kliendiga

istungiaegade kooskõlastamisega ja infovahetuse korraldamisega kohtu ja menetlusosaliste

vahel.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel rahuldada

osaliselt ning maakohtu määrus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse,

millega määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks 9460, 38 euro ulatuses ja mõistab

tasaarvestuse tulemusena välja 9148,25 euro ulatuses. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu

määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses

vastavalt TsMS § 654 lg-le 22.

11. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrus TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu

määrust. Kostja vaidlustas temalt määrusega väljamõistetud menetluskulude suuruse osaliselt,

paludes suurendada tema menetluskulusid 240 euro võrra ja vähendada hageja menetluskulusid

kaebuses toodud ulatuses. Ringkonnakohus vaatab määruse läbi selle vaidlustatud osas.

12. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

kindlaksmääramise

menetlus

on

analoogne

kahju

hüvitamise

menetlusega,

kuna

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud

kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt RKTKm 11.01.2017, 3-

2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015,

3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber

hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise

hinnangul

kulus

menetlusdokumendi

koostamiseks

vähem

aega.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita

menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

13. Ringkonnakohus märgib, et hageja 05.07.2019 ja 26.07.2019 toimingud ei kuulu

hüvitamisele arvestades TsMS §-i 4842. Viidatud säte näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses

määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva

seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava

riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid

avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesoleval juhul anti

asi maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Maakohtul tuli hageja menetluskulude

kindlaksmääramisel lähtuda lisaks TsMS § 175 lg-le 1 ka §-s 4842 sätestatust. Seega kehtib

piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata kantud menetluskulusid suuremas

ulatuses kui 20 eurot (vt ka RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3).

Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub

hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot)

hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Maakohus eksis, kui leidis, et

05.07.2019 ja 26.07.2019 olid põhjendatud kulud. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude

katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. Eelnevast tulenevalt olid

põhjendamatud hageja 05.07.2019 ja 26.07.2019 menetluskulud seoses maksekäsu

kiirmenetlusega 3 tunni ulatuses. Seega vähendab ringkonnakohus hageja menetluskulusid 3

tunni võrra.

14. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks kaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus luges hageja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus osaliselt vajalikuks ja

põhjendatuks, arvestades ka kostja vastuväidetega. Kostja menetluskulud olid samuti

põhjendatud osaliselt. Maakohus vähendas hageja esindaja menetluskulusid maakohtus 3 tunni

võrra ja ringkonnakohtus 1,25 tunni võrra. Samuti ei lugenud kohus põhjendatuks hageja

esindaja maa- ja ringkonnakohtus taotletud teenuse osutamisega kaasnevaid üldkulusid

vastavalt 281,97 euro ja 38,61 euro ulatuses. Kostja leidis, et kohus oleks pidanud hageja

maakohtus kantud menetluskulusid vähendama suuremas ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu

kostja seisukohaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu,

keerukust ja läbitud kohtuastmeid, peab ringkonnakohus hageja õigusabi mahtu põhjendatuks.

Praegusel juhul puudusid maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus

sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Lisaks on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra ja kostja pole sellele ka vastu

vaielnud. Samuti puudub eelnevast tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul alus sekkuda

maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja suurendada kostja esindaja toimingute mahtu 2 tunni

võrra.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja esindaja suhtlust kliendiga ei saanud

pidada põhjendatud kuluks, kuivõrd tegemist oli kohtuväliste ja arbitraarsete kuluartiklitega.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja

senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p

13). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse

osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et nõustada klienti, vahetada

infot ja saada kliendilt vajadusel juhiseid. Eelnevast tulenevalt tuleb esindaja suhtlust ja

infovahetust kliendiga lugeda põhjendatud menetluskuluks.

16. Kostja esitas vastuväite hageja 15.06.2020 menetluskulule, mille kohaselt oli tegemist

kohtuväliste kuludega, mille välja mõistmine ei olnud TsMS alusel põhjendatud.

Ringkonnakohus märgib, et toimingud seonduvad 06.07.2020 menetlusdokumendi koostamise

ja selleks vajalike toimingutega. Kostja vastuväited ei anna alust hageja menetlustoimingute

ajakulu vähendada.

17. Seoses hageja esindaja kuluga 22.07.2020 istungi protokolliga ja 07.09.2020 istungi

protokolliga tutvumise ja kliendile info edastamisega leiab kohus, et ajakulu vastavalt 15

minutit ja 30 minutit oli põhjendatud. Vastavalt TsMS §-le 55 omab kohtuistungi protokoll

tõenduslikku jõudu menetlusreeglite järgimise ja poolte esitatu suhtes. Parandamata protokolli

õigsust eeldatakse ning sellele saab esitada üksnes võltsimise vastuväite. Kohus juhib

tähelepanu, et hageja esitas 27.07.2020 taotluse parandada 03.06.2020 istungi protokollis

esinev ebatäpsus. Seega olid kulud seoses istungi protokollidega tutvumisega põhjendatud.

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus

peab vajalikuks vähendada hageja esindaja ajakulu 3 tunni võrra seoses 05.07.2019 ja

26.07.2019 toimingutega 54,25 tunnile. Ülejäänud osas jääb poolte esindajate ajakulu

muutmata. Eelnevast tulenevalt olid hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus 8833 eurot

(esindajakulu 8463 eurot + riigilõiv 350 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot).

Maakohtu lahendiga jäeti menetluskulud 5,26% ulatuses hageja kanda ja 94,74% ulatuses

kostja kanda. Seega jäid jaotuse järgsed menetluskulud kostja kanda 8368,38 euro ulatuses

(94,74% 8833-st on 8368,38). Ringkonnakohtus jäeti hageja menetluskulud 1092 eurot täies

ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku olid 9460,38

eurot (8368,38 + 1092). Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jäid hageja kanda

5,26% ulatuses, st 312,13 euro ulatuses (5,26% 5934-st on 312,13 eurot). Hageja avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 1916,20 euro ulatuses ning kostja

avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 6035,87 euro ulatuses.

19. Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 hageja

ja kostja vastastikused menetluskulude hüvitised ning mõistab tasaarvestuse tulemusena

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9 148,25 eurot (9460,38 – 312,13).

20. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

21. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)