Legislator Case Law & Legislation
2-16-16611/60 AI generated

2-16-16611/60 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-16-16611/60
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-16-16611/60 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
lack of financial resources financial hardship indigence withdrawal of legal aid loss of financial support unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A. L. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-16-16611

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: A. L. (isikukood XXX; elukoht:

XXX)

Võlausaldajad:

1. Multitude Bank p.l.c. (rk C 56251; e-post

ferratum@ferratum.ee)

2. AS SEB Pank (rk 10004252), esindaja Ilona Luik

(e-post ilona.luik@seb.ee)

3. IPF Digital AS (rk 11034137; e-post est-

legal@ipfdigital.com)

4. Holm Bank AS (rk 14080830), esindaja Anna

Jõemaa (e-post anna.joemaa@holmbank.ee)

5. Creditstar Estonia AS (rk 1251314), esindaja

Kristjan Vahar (e-post kristjan@tallinnlaw.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

20.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A. L. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded A. L. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui

võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada A. L. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada A. L. usaldusisiku kohustustest A. L. kohustustest vabastamise

menetluses.

2/5

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade A. L. kohustustest vabastamise määruse

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 22.12.2016.a määrusega kuulutas kohus välja A. L. pankroti ja nimetas

pankrotihalduri.

2. Tartu Maakohtu 08.12.2017.a kohtumäärusega lõpetati A. L. pankrotimenetlus ning

algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumäärus jõustus 28.12.2017.a.

Usaldusisik jäeti määramata ning võlgniku kohustati täitma usaldusisiku kohustusi.

Usaldusisik pidi tegema väljamakseid pankrotivõlausaldajatele iga aasta 10. oktoobril ning

esitama kohtule aruandeid võlgniku kohustuste täitmise kohta kaks kord aastas, 1. mail ja

1. novembril. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 1. mail 2018.

3. Võlgnik on kohtule esitanud aruanded järgnevalt: 17.05.2018, 12.12.2018, 30.04.2019,

11.11.2019, 02.05.2020, 08.04.2021, 25.06.2021, 03.11.2021, 14.09.2022 ja 23.11.2022.

4. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikul tuvastatud raske puue (isiku igapäevane

tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud) ning perioodil 11.05.2018 –

06.05.2021 oli võlgnikule Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime. Lisatulu

saamiseks tegeles võlgnik vahetevahel illustratsioonide ja portreede joonistamisega ning

afropatside punumisega. Alates 2018. aasta suvest on võlgnik viibinud Saksmaal, kuna tema

poiss-sõber elab seal. Aruannete kohaselt on võlgnik viibinud Saksamaal pikema perioodi

vältel ka haiglaravil psühhiaatriakliinikus. 2019 suvel sündis võlgnikul laps, kes eraldati

lastekaitse taotlusel perest võlgniku majandusliku ja tervisliku olukorra tõttu. Alates lapse

sünnist on võlgnik pidanud tegelema lapse hooldusõiguse kohtuvaidlusega, millega seoses

pidanud viibima Saksamaal, et läbida teraapiad ja korduvaid ekspertiise. Hooldusõiguse

kohtuprotsessi käigus on saksa ametnikud leidnud, et võlgnik ei ole võimeline täistööajaga

töötama, makse maksma ega oma lapse eest hoolt kandma. Võlgniku selgituste kohaselt on

ta pidanud sotsiaalkohtu otsuse kohaselt elama kodutute elamus. Septembris 2022 esitatud

aruande kohaselt sai võlgnik endale elamiseks privaatse toa evangeelse organisatsiooni abil.

Võlgnikule on määratud ka hooldaja tema vaimse tervisliku seisundi tõttu. Eluks vajaliku

toidu ostmiseks on võlgnik saanud toidupoe kinkekaarte organisatsiooni poolt, kes

võimaldas võlgnikule elamise. Võlgnik ei ole võimeline oma vaimse tervise tõttu töötama

ning seetõttu sisuliselt võlgnikul sissetulek puudub. Võlgnik ei ole saanud majanduslikel

põhjustel naasta Eestisse, et lasta Eesti Töötukassal uuesti hinnata töövõimet. Võlgnikul

vara puudub.

5. 28.12.2022 möödus viis aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

Kohus küsis 09.03.2023 võlausaldajate seisukohta A. L. kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas.

5.1. AS SEB Pank esitas oma seisukoha 13.03.2023, mille kohaselt jätab võlgniku

kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

5.2. Creditstar Estonia AS esitas oma seisukoha 13.03.2023. Creditstar Estonia AS on

seisukohal, et A. L. ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud ja täitnud

enda kohustusi. A. L. ei ole teinud Creditstar Estonia AS-le kohustustest vabastamise

menetluses makseid. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, küllgi

võlgnikul on selleks olnud vahendid. Võlausaldaja palub jätta võlgnik täitmata jäänud

3/5

kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust kahe aasta võrra.

5.3. Holm Bank AS esitas oma seisukoha 16.03.2023, mille kohaselt on kohustustest

vabastamise menetluse kestel laekunud võlausaldajale Holm Bank AS 31,95 eurot.

Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda

võlgnikku A. L. täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

6. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 20.03.2023. Võlgnik e-post aadressile XXX

saadetud kohtukutset õigeaegselt kätte pole saanud. Võlgnik on varasemalt kohtule

avaldanud, et tal pole pidevat ja korrapärast ligipääsu Internetile.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

8. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega

saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

9. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

A. L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega ei esine antud juhul absoluutset alust

võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud

oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

10. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnikul on tuvastatud raske puue (isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus

osalemine on piiratud) ning perioodil 11.05.2018 – 06.05.2021 oli võlgnikule Töötukassa

otsusega määratud puuduv töövõime. Lisatulu saamiseks tegeles võlgnik vahetevahel

illustratsioonide ja portreede joonistamisega ning afropatside punumisega. Alates 2018.a

suvest elab võlgnik Saksamaal, kus tema elu on võtnud väga keerulise pöörde tulenevalt

võlgniku vaimsetest probleemidest. Võlgnik viibis Saksmaal pikemat aega ravil

psühhiaatriakliinikus. Seoses Saksmaal toimuva lapse hooldusõiguse taastamise protsessiga

on võlgniku suhtes läbiviidud mitmeid ekspertiise, kus on samuti viidatud võlgniku

suutmatusele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tulenevalt võlgniku vaimsetest

probleemidest. Võlgnik ei ole saanud majanduslikel põhjustel naasta Eestisse, et lasta Eesti

Töötukassal uuesti hinnata töövõimet. Võlgnik on elanud kodututele mõeldud elupaigas ning

viimase elukoha on saanud evangeelse organisatsiooni kaudu. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et võlgnik ei ole rikkunud kohustist tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

11. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu

ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

4/5

Kohtu hinnangul on võlgnik edastanud kohtule piisavat informatsiooni enda tegevusest ja

sissetulekutest ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Võlgnik on esitanud

kohtule aruandeid. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,

pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

12. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud

töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja lähedaste rahaline toetus. Pärast töövõimetoetuse lõppemist

on võlgnik saanud eluks vajaliku toidu ostmiseks toidupoe kinkekaarte organisatsiooni poolt,

kes võimaldas võlgnikule elamise. Võlgnik on lisatulu saamiseks pununud afropatse ja

joonistanud portreid ning illustratsioone. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud

pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

13. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-46-13 p 11).

14. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest

vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.

Arvestades kohtule esitatud asjaolusid võlgniku elukäigu kohta viimase viie aasta jooksul

puudub kohtul mõistlik alus kahelda võlgniku siiras käitumises. Kohustusest vabastamise

menetluse üheks eesmärgiks on muuhulgas anda võlgnikule võimalus alustada uus senistest

võlgadest vaba elu. Taolise privileegi saamiseks peab võlgnik enda parimate osakuste ja

võimete raames täitma seaduses sätestatud kohustusi. Antud juhul on võlgniku puhul tegemist

isikuga, kelle võime esmast toimetulekut ületavat sissetulekut saada on erakordselt madal.

Võlgniku oskamatus oma elu majanduslikult mõistlikult korraldada on ilmne, arvestades

kohtule esitatud andmeid võlgniku elu kohta Saksamaal. Asjaoludest nähtub, et võlgnikul on

esinenud puuduv töövõime, mis selgelt viitab võlgniku objektiivsele suutmatusele teenida

piisavat sissetulekut.

15. Võlausaldajad, kes on vaielnud vastu võlgniku vabastamisele kohustuste jäägist, on osaliselt

ise ennast asetanud sellisesse olukorda, kuna krediite väljastades ei ole piisava hoolikusega

kontrollinud võlgniku tausta ja tegelikku maksevõimet. Arvestades asjaolu, et ka kohustusest

vabastamise 5-aastase perioodi kestel ei ole võlgnik suutnud piisavat sissetulekut teenida,

puudub mõistlik alus arvata, et ta suudaks seda kas menetluse pikendamisel või kohustusest

vabastamata jätmisele järgnevas täitemenetluses.

16. Kohus märgib, täiendavalt, et seadusest ei tulene võlausaldajate ootus saada kohustustest

vabastamise menetluse kestel rahuldatud oma nõue kas täielikult või suures osas. Võlgnik on

menetluse kestel teinud endale jõukohaseid tagasihoidlike makseid võlgade katteks ning antud

juhul on kohtu hinnangul see piisav.

17. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on olukorras, kus ei ole alust

eeldada, et võlgnik suudaks teenida suuremat tulu senisest, eelkõige tulenevalt võlgniku

tervislikust seisundist. Võlgnik on aruande esitamise kohustust täitnud. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et A. L. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

5/5

18. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad

pankrotivõlausaldajate

nõuded

võlgniku

vastu,

sealhulgas

ka

nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3)

võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma

kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta

kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

19. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

20. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. A. L.

saab usaldusisiku kohustustest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik