2-19-6613/141 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. aprill 2023

Tsiviilasja number

2-19-6613

Tsiviilasi

Tootem OÜ, OÜ Walton ja osaühingu Centuurios

hagi Ahti Tilga pankrotimenetluses võlausaldajate

3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ahti Tilga apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Ahti

Tilk

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), võlausaldajate üldkoosolekul

esindajaks valitud isik vandeadvokaat Margus

Lentsius

Vastustajad (hagejad):

1. Tootem OÜ (hageja I) (registrikood 12294260)

2. Osaühing Centuurios (hageja III) (registrikood

10103818)

Tootem OÜ ja osaühingu Centuurios lepinguline

esindaja vandeadvokaat Allan Valk

3. OÜ Walton (hageja II) (registrikood 11775336)

Puudutatud isik: vandeadvokaat Allan Valk

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Ahti

Tilga

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 8. novembri 2022. a otsus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ahti

Tilga kanda.

Määrata Tootem OÜ ja osaühingu Centuurios

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 580

eurot

(käibemasuta).

Mõista

Ahti

Tilgalt

(pankrotis) Tootem OÜ ja osaühingu Centuurios

kasuks

solidaarselt

välja

menetluskulud

ringkonnakohtus 580 eurot (käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tootem OÜ (hageja I), OÜ Walton (hageja II) ja osaühing Centuurios (hageja III) esitasid

20. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagi Ahti Tilga (pankrotis) (kostja) pankrotimenetluses

võlausaldajate 3. juuni 2022 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt pidi 31. jaanuaril 2022 toimuma võlausaldajate koosolek, mille üheks

päevakorrapunktiks oli täiendav nõuete kaitsmine. Kuna toimus vaidlus häälte üle, siis leidis

uus (jätku)koosolek aset 3. juunil 2022.

Koosoleku protokollist nähtuvalt hagejate täiendavaid nõudeid ei menetletud, ei pandud

kaitsmisele ega ennistatud nõuete esitamise tähtaegasid, st hagejate nõuded jäeti läbi vaatamata.

Pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt saavad võlausaldajad nõuet kas tunnustada või jätta

tunnustamata, kuid seadus ei näe ette võimalust jätta nõue läbi vaatamata. Protokollis on küll

viide, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) annab võimaluse jätta hagi menetlusse

võtmata, kuid millisele konkreetsele TsMS-i sättele on tuginetud, on arusaamatu. Kindlasti ei

saa väita, et hagejate nõuetel ei ole perspektiivi. Küsimus nõude olemasolust, loovutamisest,

esindusõigusest (kas Jekaterina Kirss on OÜ Walton juhatuse liige) jmt lahendatakse nõude

tunnustamise vaidluses. Kuna võlausaldajad ei saa otsustada nõuete läbi vaatamata jätmist,

tuleb vastav otsus tunnistada kehtetuks.

Samuti tuleb tunnistada kehtetuks võlausaldajate otsus pankrotimenetluse lõpetamise kohta,

kuivõrd PankrS § 160 lg 1 alusel saab pankrotimenetluse lõpetada kohus võlgniku taotlusel.

See ei ole võlausaldajate pädevuses olev küsimus.

2. Kostja palus jätta hageja II hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning hagejate I ja III hagi

rahuldamata.

Hageja II nimel on hagi esitanud vandeadvokaat Allan Valk, kellel puudub hageja II

esindusõigus. Jekaterina Kirss ei ole ega ole kunagi olnud hageja II juhatuse liige, millest

tulenevalt ei saanud ta anda käsundit vandeadvokaat A. Valgule hageja II nimel 20. juuni

2022. a hagi esitamiseks, hageja II hagi tuleb jätta TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Ühelgi kolmest hagejast ei ole nõuet kostja vastu. Kuivõrd J. Kirss ei ole ega ole kunagi olnud

hageja II juhatuse liige, ei ole hageja II nimel täiendava nõude esitamine kostja

pankrotimenetluses ega omaalgatuslikud nõude loovutused kehtivad. Pankrotimenetluses ega

hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 8. novembri 2022. a otsusega hageja II hagi läbi vaatamata, rahuldas

hagejate I ja III hagi kostja pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning tunnistas kehtetuks kostja pankrotimenetluses

võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Maakohus jättis seoses hagi läbi

vaatamata jätmisega tekkinud kostja menetluskulud hageja II kanda ning seoses hagi

rahuldamisega tekkinud hagejate I ja III menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 360 eurot koos käibemaksuga (võlausaldajate

üldkoosolekul valitud esindaja kulud), mõistis selle hagejalt II kostja kasuks välja. Maakohus

mõistis menetluskuludelt välja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus määras hageja I

menetluskulude rahaliseks suuruseks 757 eurot 50 senti, millest 420 eurot on riigilõiv ja 337

eurot 50 senti lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta), hageja III menetluskulude

rahaliseks suuruseks 825 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 405 eurot lepingulise esindaja

kulud (koos käibemaksuga), mõistis nimetatud summad kostjalt hagejate I ja III kasuks välja

Maakohus mõistis menetluskuludelt välja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hagejad on võlausaldajatena esitanud PankrS § 83 lg 1 alusel kohtule nõude tunnistada

kehtetuks kostja pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsuse nr 1,

millega jäeti läbi vaatamata hagejate nõudeavaldused ja tähtaja ennistamise taotlused, ning

otsuse nr 2, millega otsustati lõpetada kostja pankrotimenetlus PankrS § 160 alusel.

PankrS § 83 lg 1 järgi võib nõuda võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist,

kui see ei vasta seadusele, selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, selle

vaidlustamise õiguse näeb otse ette seadus või sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Kostja on hagile vastu vaielnud ja palunud jätta selle rahuldamata, sh on kostja esitanud kohtule

TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel taotluse jätta hageja II hagi läbi vaatamata. TsMS § 226 lg 2 p-i 1

kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral jätta hagi läbi vaatamata, kui

hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel.

Vaidlust ei ole, et käesolevalt on ebaselgus selles osas, kes on hageja II seaduslik esindaja.

Hageja II osanike 11. novembri 2021. a otsuse järgi peab end hageja II seaduslikuks esindajaks

J. Kirss ning osanike 31. detsembri 2021. a ja 15. märtsi 2022. a otsuste järgi M. Lentsius. Kõik

viidatud

hageja

II

osanike

otsused

on

vaidlustatud

tsiviilasjades

nr 2-22-2307,

nr 2-22-980 ja nr 2-22-6615. Kohus ei ole neis asjades lõpplahendeid teinud.

Juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi juriidilise isiku seaduslikult

esindajalt, s.o osaühingu puhul juhatuse liikmelt. Lepingulise esindaja esindusõigus põhineb

esindatava tehtud tehingul, st tema antud volitusel (TsÜS § 117 lg 2). Kohtul on TsMS § 226

järgi kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu

menetluse vältel. Ebaselge esindusõigus on menetlust välistav puudus, mis toob kaasa hagi

menetlemise lubamatuse. Kohus saab hagi otsusega lahendada üksnes juhul, kui hagi

menetlemine on lubatud, mh on täidetud hagi menetlemise formaalsed eeldused, mille

olemasolu tuleb kontrollida enne hagi sisulist põhjendatust. Kui hageja nimel hagiavalduse

esitanud isikul on esindusõigus hagi esitamisel, saab kohus esitatud hagi lahendada sisuliselt,

kui aga esindusõigust ei ole, peab kohus juba menetlusse võetud hagi TsMS § 226 lg 2 p 1 ja

TsMS § 423 lg 1 p-i 9 alusel jätma läbi vaatamata. Ennast hageja II juhatuse liikmeks pidav

M. Lentsius kinnitas, et ta ei ole andnud ühelegi isikule käsundit / volitust hageja II nimel

20. juuni 2022. a hagi esitamiseks, samuti ei kiida tema ega hageja II enamusosanik Liina Tilk

selle esitamist tagantjärele heaks. Kuivõrd hageja II seadusjärgne esindusõigus on käesoleva

ajani ebaselge, jättis maakohus hageja II hagi kostja pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni

2022. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks TsMS § 226 lg 2 p 1 ja TsMS § 423 lg 1

p-i 9 alusel läbi vaatamata.

Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt oli 3. juuni 2022 üldkoosoleku päevakorras

kaks punkti, s.o täiendav nõuete kaitsmine ja pankrotimenetluse lõpetamine. Esimese

päevakorra punkti osas nähtub protokollist, et hagejad esitasid 13. detsembril 2021 kostja

pankrotimenetluses täiendavad nõuded ja taotluse nõuete esitamise tähtaja ennistamiseks.

Hagejate nõue tuleneb pankrotivõlgniku poolt juhatuse liikmena hageja II arvelduskontolt

kolmandatele isikutele alusetult tehtud väljamaksetest ja välja võetud sularahast. Hagejate

hinnangul on tegemist juhatuse liikme poolt osaühingule tekitatud kahjuga 38 282 eurot

39 senti, millest hageja II on hagejale I loovutanud 6898 euro 40 sendi suuruse nõude ja

hagejale III 23 029 euro suuruse nõude, hageja II nõude suurus on 8354 eurot 99 senti. Kogu

nõude kujundas ja osa nõudest loovutas hageja II registrikaardile kantud juhatuse liige J. Kirss.

Protokolli järgi esindas üldkoosolekul hagejat II seaduslik esindaja M. Lentsius, kes palus

kanda protokolli järgmised vastuväited: 1) hagejal II ei olnud nõuete loovutamise hetke seisuga

nõudeid võlgniku vastu ega muid nõudeid, mida loovutada (nõuete puudumine võlgniku vastu),

2) J. Kirss ei ole kunagi valitud hageja II juhatuse liikmeks, väidetavad loovutused on teinud

hageja II nimel nõude esitanud esindusõiguseta isik ja 3) isegi juhul, kui loovutatud nõuded

oleksid olemas ja J. Kirsil oleks hageja II esindusõigus, on hagejad I ja III J. Kirsi lähikondsed,

mistõttu vajaksid loovutused lähikondsetele hageja II osanike otsust, mida ei ole.

Kuna olematuid nõudeid ei saa kaitsta, olematute nõuete esitamise tähtaega ennistada ega

nõuetega teha muid toiminguid pankrotimenetluses, tegi hageja II esindaja ettepaneku hagejate

täiendavate nõuete esitamise tähtaegasid ennistamisele ja nõudeid kaitsmisele mitte panna.

Tehtud ettepanekut toetasid võlausaldaja Liina Tilk ja pankrotihaldur. Haldur on ka varasemalt

avaldanud, et ta oleks hagejate nõuetele vastu vaielnud, aga kui nõuded on esitatud ja / või

loovutatud esindusõiguseta isiku poolt, ei olegi nõudeid võimalik menetleda ehk menetlusse

võtta. Võlausaldaja AS SEB Pank on jäänud nimetatud küsimuses erapooletuks. Võlausaldajad

otsustasid päevakorra esimese punkti osas, et hagejate täiendavaid nõudeid kostja

pankrotimenetluses ei menetleta, ei panda kaitsmisele ega ennistata nõuete esitamise

tähtaegasid (jätta nõuded läbi vaatamata).

Üldkoosoleku esimese päevakorra punkti puhul on kohtu hinnangul tegemist võlausaldajate

nõuete kaitsmise koosolekuga enne 31. jaanuari 2021. a kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni

§ 100 lg 1 mõttes (PankrS § 193 lg 5), mille kohaselt toimub nõuete, nõuete rahuldamisjärkude

ja nõudeid tagavate pandiõiguste kaitsmine ja tunnustamine nõuete kaitsmise koosolekul

(võlausaldajate üldkoosolekul). Seejuures annab pankrotiseadus ammendava regulatsiooni

nõuete kaitsmise kohta. Nõue loetakse kaitstuks, kui keegi nõuete kaitsmise koosolekul ei

vaidle sellele vastu või loobub esitatud vastuväitest, kui aga nõudele esitatakse vastuväide, ei

ole nõue kaitstud (PankrS § 103 lg 2 ja § 104 lg 1). Sellisel juhul peab aktiivsust üles näitama

see võlausaldaja, kelle nõue jäi kaitsmata. Soovides saavutada oma nõude tunnustamist, peab

ta PankrS § 106 lg 1 alusel pöörduma hagiga kohtusse, millisel juhul otsustab nõude

tunnustamise üle kohus. Ka hilinenult esitatud nõue tuleb halduril üldjuhul kaitsmisele võtta

ning seejärel üldkoosolekul PankrS § 102 alusel otsustada, kas nõude esitamise tähtaeg

ennistada või mitte. Ennistatud nõuet käsitletakse nagu õigeaegselt esitatut, ennistamata jäänud

nõue võetakse kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS § 153 lg 1 p 3). Võlausaldaja võib kohtus vaidlustada

ka võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega tema nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti

ennistamata (PankS § 102 lg 3).

Eeltoodust tuleneb, et võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosolekul tuli sellest osavõtjatel

päevakorra esimese punkti all otsustada hagejate nõuete esitamise tähtaja ennistamise ja nõuete

tunnustamise üle, kas nõuete esitamise tähtaeg ennistada või mitte ning kas nõudeid tunnustada

või mitte. Pankrotiseaduse enne 31. jaanuari 2021. a kehtinud nõuete kaitsmise regulatsioon ei

näe ette võimalust jätta võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldajate nõuded ja

tähtaja ennistamise taotlused läbi vaatamata (menetlemata).

Küsimuse hagejate nõuete olemasolust ja loovutuste tühisusest saab äriseadustiku (ÄS) § 181

lg-s 3 sätestatust tulenevalt välja selgitada PankrS § 106 lg 1 järgses nõuete tunnustamise

menetluses asja sisulisel arutamisel. 3. juuni 2022. a üldkoosolekul esitatud vastuväiteid

arvestades on esitatud täiendavate nõuete kohtulik kontroll vältimatu. PankrS § 100 lg-st 1,

§ 103 lg-test 2 ja 7 ning § 106 lg-st 1 tuleneb, et võlausaldaja nõude tunnustamine peab nähtuma

kas nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirjast või kohtulahendist, mis on

tehtud võlausaldaja poolt esitatud nõude tunnustamise hagi kohta.

Eeltoodud põhjendustel rahuldas maakohus hagejate I ja III nõude tunnistada kehtetuks kostja

pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsus nr 1, millega jäeti läbi

vaatamata (menetlemata) hagejate nõudeavaldused ja tähtaja ennistamise taotlused.

Võlausaldajatel ei ole õigust nõuete kaitsmise koosoleku otsusega võtta hagejatelt õigust esitada

soovi korral hagi PankrS § 106 lg 1 ja § 102 lg 3 alusel, et lahendada kohtus materiaalõiguslik

vaidlus nõuete tunnustamise ja nõuete esitamise tähtaja ennistamise üle.

Teise päevakorra punkti osas nähtub protokollist, et võlausaldajad otsustasid lõpetada kostja

pankrotimenetluse PankrS § 160 alusel ehk võlausaldajate nõusolekul. Hagiavalduse väide, et

pankrotimenetluse lõpetamise üle otsustamine ei ole võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses,

on põhjendatud. Sellist pädevust ei näe üldkoosolekule ette ka PankrS § 77 p 9.

Pankrotimenetluse lõpetamise üle otsustamine seaduses sätestatud alustel (PankrS § 157) on

kohtuniku ainupädevuses (enne 31. jaanuari 2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni § 841

lg 3 ja kehtiva redaktsiooni § 841 lg 3 p 5).

Pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS § 160 alusel on tegemist lõpetamismenetluse erijuhuga

(PankrS § 161). Kohus otsustab pankrotimenetluse lõpetamise võlgniku esitatud avalduse

alusel kui haldur on eelnevalt teinud pankrotimenetlusega seonduvad väljamaksed vastavalt

PankrS §-le 146 ning esitanud oma tegevuse kohta sisult lõpparuandega sarnaneva aruande.

Võlgnikul tuleb avaldusele lisada kõigi tähtaegselt nõude esitanud võlausaldajate (esimese ja

teise järjekoha nõuete omajad) nõusolekud, mida ei asenda võlausaldajate üldkoosolekul

lihthäälteenamusega vastu võetud otsus pankrotimenetluse lõpetamise kohta võlausaldajate

nõusolekul. Kuna hagejatel on nende väitel tekkinud nõue enne pankroti väljakuulutamist ja

nad on nõuded kostja pankrotimenetluses esitanud, saab neid kuni nõuete kaitsmiseni käsitleda

võlausaldajatena PankrS § 8 lg 3 mõttes. Kas võlgnikul tuleb koos avaldusega

pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 160 alusel esitada ka hagejate nõusolekud, ei ole

käesoleval ajal selge. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagejate I ja III nõude

tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku

otsus nr 2, millega otsustati lõpetada kostja pankrotimenetlus PankrS § 160 alusel.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, rahuldades hagejate I ja III hagi, jättis maakohus

nende menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega

kostjal tekkinud menetluskulud jättis maakohus hageja II kanda (TsMS § 168 lg 2).

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette,

siis on hagejate I ja III menetluskulu (riigilõivud) summas 420 eurot olnud vajalik ja

põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende

vajalikkusest ja põhjendatusest. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Praegusel juhul ei ole

tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Kohtule on esitatud

hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning vastaspoole seisukoht

hagi osas. Samuti ei ole suur kohtule hindamiseks esitatud tõendite maht. Asjas toimus üks

kohtuistung.

Õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses,

mistõttu tuleb need osaliselt vähendada. Kohtu hinnangul on tehtud menetlustoimingutele

(hagiavalduse ja sellele vastuväidete koostamisele, kohtuistungiks valmistumisele ja sellel

esindamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele) kulunud põhjendatud ajakuluks

hagejatel kokku 7 tundi 30 minutit (9 tunni asemel) ja kostjal kokku 6 tundi (8 tunni 10 minuti

asemel). Poolte esindajate kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi

koostamise ajakulu on pigem väiksem, kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei

ole esindajatele olnud õiguslikult keerukas. Poolte esindajate tasu (135 eurot tunnis ilma

käibemaksuta ning 162 eurot ja 180 eurot tunnis koos käibemaksuga) on põhjendatud ja

mõistlik, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus

rahuldas poolte avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, määras

hageja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 757 eurot 50 senti (riigilõiv 420 eurot ja esindaja

kulud 337 eurot 50 senti ilma käibemaksuta (2,5 tundi × 135 eurot)) ja hageja III

menetluskulude rahaliseks suuruseks 825 eurot (riigilõiv 420 eurot ja esindaja kulud 405 eurot

koos käibemaksuga (2,5 tundi × 162 eurot)), mis kuuluvad kostjalt hagejate I ja III kasuks

väljamõistmisele. Kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks määras maakohus 360 eurot

koos käibemaksuga (6 tundi × 180 eurot / 3), mis kuulub hagejalt II kostja kasuks

väljamõistmisele. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras (TsMS § 177 lg 4).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega rahuldati hagejate I ja III hagid (resolutsiooni p 2), tunnistati võlausaldajate

3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsused kehtetuks (resolutsiooni p 3), määrati kindlaks

(resolutsiooni p-d 8 ja 11) ja mõisteti kostjalt hagejate I ja III kasuks välja menetluskulud

(resolutsiooni p-d 9 ja 12) ning jäeti kostja menetluskulud hageja II kanda ning määrati kulud

rahaliselt kindlaks (resolutsiooni p-d 4–6). Kostja palub vaidlustatud osas saata asi Tartu

Maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagejate I ja

III hagid rahuldamata, kostja menetluskulud, mis on seotud hageja II hagiga, jätta

vandeadvokaat Allan Valgu kanda ning ülejäänud kostja menetluskulud solidaarselt hagejate I

ja III kanda. Kostja ei vaidlusta hageja II hagi läbivaatamata jätmist (resolutsiooni p 1).

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hagejad kostja võlausaldajad. Kunstlikult loodud

nõudeavalduse esitamine ei teinud hagejaid võlausaldajateks kostja pankrotimenetluses. Kõigi

kolme hageja nõuded põhinevad J. Kirsi kui hageja II juhatuse liikme poolt tehtud nõuete

loovutustel. Ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti ei ole hagejad olnud võimelised esitama ei

pankrotimenetluses ega 20. juuni 2022. a hagiavalduses. J. Kirsi omaalgatuslikud

nõudeloovutused ja hageja II nimel nõude esitamine kostja pankrotimenetluses ei ole kehtivad.

Ka nõude esitamise tähtaja ennistamise sisulist otsustamist saab nõuda üksnes isik, kes on

võlausaldaja PankrS § 8 lg 3 mõttes. Hagejate kunstlikke nõudeid ei pidanud menetlema kuni

31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 100 redaktsiooni alusel.

Hageja II hagi läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulud tulnuks jätta esindusõiguseta

tegutsenud vandeadvokaat Allan Valgu kanda (TsMS § 227 lg 6).

Koosolekul antud võlausaldajate nõustumised PankrS § 160 lg 1 alusel on kehtivad. 3. juuni

2022. a üldkoosoleku otsusega väljendasid võlausaldajad oma nõustumist kostja

pankrotimenetluse lõpetamisega PankrS § 160 lg 1 mõttes. Seaduses ei ole sätestatud, millises

vormis peab võlausaldaja nõustumise andma. On meelevaldne lugeda võlausaldajate

nõustumised kehtetuteks põhjusel, et need anti üldkoosolekul otsuse vormis. Võlausaldajad on

oma tahte väljendanud.

5. Hagejad I ja III vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Küsimust, kas hagejad on kostja pankrotimenetluses võlausaldajateks, on käsitlenud Tartu

Ringkonnakohus 21. juuni 2022. a määruses käesolevas asjas. Ringkonnakohus leidis, et

maakohus piiras ebaõigesti võlausaldajate ringi üksnes nende võlausaldajatega, kellele olid

pankrotimenetluses hääled antud. Hagejad on pankrotimenetluses nõuded esitanud ning kuni

nõuete kaitsmiseni ei saa tõsikindlalt väita, et neil puudub nõue või et see oleks lõppenud. Kuna

hagejatel on nende väitel tekkinud nõue enne pankroti väljakuulutamist ja nad on nõuded

esitanud, siis saab neid käsitleda võlausaldajatena.

Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et võlausaldajatel ei ole õigust nõuete

kaitsmise koosoleku otsusega võtta hagejatelt õigust esitada soovi korral hagi PankrS § 106 lg 1

ja § 102 lg 3 alusel, et lahendada kohtus materiaalõiguslik vaidlus nõuete tunnustamise ja

nõuete esitamise tähtaja ennistamise üle.

Kostjat esindab ühe võlausaldaja lepinguline esindaja, kes ongi otsustanud koosolekul asju

hagejate kahjuks. Seega ajab kostja esindaja ilmselgelt ühe konkreetse võlausaldaja asja.

Maakohus leidis õigesti, et pankrotimenetluse lõpetamise üle otsustamine ei ole võlausaldajate

üldkoosoleku pädevuses, seaduses sätestatud alustel (PankrS § 157) on see kohtuniku

ainupädevuses (enne 31. jaanuari 2021 kehtinud PankrS redaktsiooni § 841 lg 3 ja kehtiva

redaktsiooni § 841 lg 3 p 5). Kostja ei ole varem tuginenud asjaolule, et tegemist oleks

võlausaldajate nõustumuse andmisega, tegemist on uue apellatsioonkaebuses esitatud väitega.

Tegemist oli võlausaldajate otsusega pankrotimenetlus lõpetada.

6. Allan Valk leidis, et TsMS ei näe ette menetluskulude panekut lepingulisele esindajale.

Kohus ei ole tuvastanud, et advokaadil ei oleks esindusõigust. Kostja ei ole sellist väidet varem

esitanud. Allan Valk on sõlminud kliendilepingu hagejaga II, kelle juhatuse liikmeks on

J. Kirss, kes on registrist nähtuvalt siiani äriühingu juhatuse liige. Seega sai advokaat usaldada

registrikannet ja juhatuse liikme esindusõigust. Tartu Maakohus tunnustas hageja II 15. märtsi

2022. a otsuste tühisust, mille alusel saab järeldada, et M. Lentsius ei saa ennast enam juhatuse

liikmeks pidada. Ka Tartu Ringkonnakohus leidis 12. mai 2022. a määruse p-s 12

(registrimenetluses esitatud määruskaebus), et hageja II nimel esitatud määruskaebuse

lubatavuse hindamisel saab erandlikult lähtuda registrikandest juhatuse liikme kohta. Kuna

määruskaebuse esitamise ajal oli J. Kirss kantud äriregistrisse hageja II juhatuse liikmena, tuleb

eelmärgitut arvestades asuda seisukohale, et tal oli õigus volitada vandeadvokaat A. Valku

esitama hageja II nimel määruskaebust maakohtu määruse peale. Samamoodi oli käesolevas

asjas hagi esitamisel ajal J. Kirss kantud äriregistrisse hageja II juhatuse liikmena, mistõttu tuleb

asuda seisukohale, et tal oli õigus volitada vandeadvokaat A. Valku hageja II esindamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel

muutmata

ja

apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus

jätab

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis

hageja II esitatud nõude läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), selles osas on maakohtu otsus

jõustunud. Kuigi kostja on apellatsioonkaebuse p-s 2 toonud loeteluna välja need punktid, mida

ta maakohtu otsuse resolutsioonis vaidlustab ning loetelust on välja jäänud p-d 7 ja 10, tuleneb

apellatsioonkaebuse tekstist, et kostja on vaidlustanud ka need maakohtu otsuse

resolutsioonipunktid.

8. Hagejad kui võlausaldajad esitasid nõude PankrS § 83 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks kostja

pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022. a üldkoosoleku otsuse punkt, millega jäeti läbi

vaatamata hagejate nõudeavaldused ja tähtaja ennistamise taotlused, ning otsuse punkt, millega

otsustati lõpetada kostja pankrotimenetlus PankrS § 160 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hagejate nõude rahuldanud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõik TsMS § 654 lg 6 järgi.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et PankrS § 8 lg 3 järgi on

pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on

tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Maakohus on õigesti leidnud, et see, kas võlausaldajal

on nõue, selgub nõuete kaitsmisel ning küsimuse hagejate nõuete olemasolust ja loovutuste

tühisusest saab äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-s 3 sätestatust tulenevalt välja selgitada

PankrS § 106 lg 1 järgses nõuete tunnustamise menetluses asja sisulisel arutamisel.

Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et enne 31. jaanuari 2021 kehtinud pankrotiseadus

võimaldas võlausaldajate üldkoosolekul jätta võlausaldajate nõuded menetlemata. Nii võis enne

1. veebruari 2023. a kehtinud PankrS § 94 lg 3 kolmanda lause alusel üldkoosolek lugeda, et

nõudeavaldust ei ole esitatud, sama paragrahvi lõike 4 alusel võis võlausaldaja üldkoosoleku

otsust, millega loeti, et nõudeavaldust ei ole esitatud, kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et

üldkoosoleku otsus ei ole põhjendatud, tunnistab ta üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks

ja loeb nõudeavalduse esitatuks. Kostja ei ole praeguses menetluses aga tuginenud ühegi enne

1. veebruari 2023. a kehtinud PankrS § 94 lg 3 eelduse olemasolule.

Eeltoodust tuleneb, et maakohus on õigesti järeldanud, et võlausaldajate 3. juuni 2022. a

üldkoosolekul tuli sellest osavõtjatel päevakorra esimese punkti all otsustada hagejate nõuete

esitamise tähtaja ennistamise ja nõuete tunnustamise üle, kas nõuete esitamise tähtaeg ennistada

või mitte ning kas nõudeid tunnustada või mitte. Hagejate nõue tunnistada kehtetuks kostja

pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022 üldkoosoleku otsus nr 1, millega jäeti läbi

vaatamata (menetlemata) hagejate nõudeavaldused ja tähtaja ennistamise taotlused, on õigesti

rahuldatud.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotimenetluse lõpetamise üle otsustamine ei

ole võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses, maakohus on põhjendatult rahuldanud hagejate

nõude tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluses võlausaldajate 3. juuni 2022

üldkoosoleku otsus nr 2, millega otsustati lõpetada kostja pankrotimenetlus PankrS § 160

alusel.

10. Kostja vaidlustab lisaks hageja II hagi läbivaatamata jätmise kulude jaotamise, leides, et

sellega seonduvad menetluskulud tulnuks jätta TsMS § 227 lg 6 alusel hageja II esindusõiguseta

esindaja, s.o Allan Valgu kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka selles osas kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata,

maakohus on arvestades praeguse vaidluse asjaolusid, jätnud põhjendatult hageja II

läbivaatamata jätmise kulud jätnud hageja II kanda.

TsMS § 227 lg 5 esimese lause kohaselt kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud

tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Sama paragrahvi lg 6

sätestab, et lõikes 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste

menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud.

See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist.

Maakohus tuvastas ning vaidlust ei ole, et käesolevalt on ebaselge, kes on hageja II seaduslik

esindaja. Hageja II osanike 11. novembri 2021. a otsuse järgi peab end hageja II seaduslikuks

esindajaks J. Kirss ning osanike 31. detsembri 2021. a ja 15. märtsi 2022. a otsuste järgi M.

Lentsius. Kõik viidatud hageja II osanike otsused on vaidlustatud tsiviilasjades

nr 2-22-2307, nr 2-22-980 ja nr 2-22-6615. Kohus ei ole neis asjades lõpplahendeid teinud.

Seega on jätkuvalt ebaselge, kes on hageja II seaduslik esindaja. Sellest tulenevalt ei ole

välistatud, et eespoolnimetatud tsiviilasjade lõpliku lahendamise tulemusena selgub, et Allan

Valgul oli hageja II esindusõigus ka käesolevas tsiviilasjas hageja II nimel hagi esitamiseks.

Sellises ebaselguse olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

TsMS § 227 lg-t 6 ja jätta hageja II hagi labivaatamata jätmisega seotud kulud potentsiaalselt

esindusõiguseta esindaja kanda. Sellises olukorras menetluskulude Allan Valgu kanda jätmine

võiks tekitada tulevikus täiendavaid vaidlusi olukorras, kus tema esindusõigus leiab kinnitust,

sest esindusõiguse olemasolu puhul menetluskulude tema kanda jätmiseks puudub seaduslik

alus. Kostja õigust menetluskulude hüvitamisele ei ole kahjustatud ka seetõttu, et tema

menetluskulud mõisteti hagejalt II põhjendatud ulatuses kostja kasuks välja.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Hagejate I ja III menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate I ja III menetluskuluseks

ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja kulud 4 töötunni eest summas 580 eurot

(käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate I ja III menetluskulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS

§ 175 lg 1). Hagejate I ja III esindaja tunnitasu 145 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning

esindaja poolt apellatsiooniastmes hagejate I ja III esindamisele kulutatud aeg 4 tundi vastab

tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele. Kostjalt tuleb hagejate I ja III kasuks välja

mõista hagejate I ja III põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 580 eurot (käibemaksuta).

Hagejad I ja III esitasid ühise vastuse ning menetluskulude nimekirja kohaselt on nad kandnud

menetluskulusid ühiselt. Seega on hagejad I ja III menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende

kasuks väljamõistmisel solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus

mõistab kostjalt menetluskulud hagejate I ja III kasuks solidaarselt välja. Hagejad I ja III ei ole

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke