Legislator Case Law & Legislation
3-20-2265/30 AI generated

3-20-2265/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-2265/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Juri Kolesnikovi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. Jätta Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

Legislator headnote

AI generated

3-20-2265/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

Keywords

AI generated
fraudulent use of cheque cards revocation of allocated number use of mobile phone driving consumer credit revocation proper reasons for non-use uncertificated registered share
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20.04.2023, Tartu

Haldusasja number

3-20-2265

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 02.09.2020. a

käskkirja nr 6-2/539 ja 19.10.2020. a vaideotsuse nr

1-11/529-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.05.2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

2. Jätta Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

13.05.2022. a otsus muutmata.

3. Jätta Juri Kolesnikovi menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti

Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.05.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla valvuri V. Jankovski 05.08.2020. a ettekande nr 6-38/2891 kohaselt

tuvastati 03.08.2020 kl 11.20 läbi PRION-i (kinnipeetavatele mõeldud kõnesideteenuse

programm), et J. Kolesnikov kasutab helistamiseks kinnipeetava O. Pitykovi kõnekaarti.

2. J. Kolesnikovi teavitati 10.08.2020 distsiplinaarmenetluse algatamisest. J.

Kolesnikov esitas 11.08.2020 seletuse ja järgnevalt vastuväite distsiplinaarmenetluse

protokollile.

3. Tartu Vangla tunnistas 02.09.2020. a käskkirjaga nr 6-2/539 J. Kolesnikovi süüdi Tartu

Vangla kodukorra (kodukord) p 8.2.4 rikkumises ja määras talle karistuseks kartserisse

paigutamise 4 ööpäevaks 2-kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt seisnes J. Kolesnikovi

rikkumine selles, et ta kasutas telefonikõnede sooritamiseks kaaskinnipeetava telefonikaarti ja

koode. J. Kolesnikovi süü on tõendatud 05.08.2020. a ettekande, 27.08.2020. a

videosalvestise vaatluse protokolli ja PRION-i väljavõttega. Tegemist ei ole raske

rikkumisega. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) samaliigilise rikkumise

eest, seega on proportsionaalne määrata antud rikkumise eest karistuseks kartserisse

paigutamine 4 ööpäevaks ning täitmisele pööramine lükata edasi 2-kuulise katseajaga.

4. Tartu Vangla jättis 19.10.2020. a vaideotsusega nr 1-11/529-2 rahuldamata J.

Kolesnikovi vaide vangla 02.09.2020. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsuse

kohaselt on distsiplinaarmenetluses kogutud piisavalt tõendeid ja määratud karistus on

proportsionaalne.

5. J. Kolesnikov esitas 17.11.2020 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse.

Halduskohus menetles kaebust nõuete osas tühistada Tartu Vangla 02.09.2020. a käskkiri nr

6-2/539 ja 19.10.2020. a vaideotsus nr 1-11/529-2. Kaebaja palus tagastada 30.11.2020

esitatud telefonikaart, koguda täiendavaid tõendeid (erinevad dokumendid) ja vajadusel üle

kuulata O. Pitykov. Kaebaja põhjendused:

Kaebaja ei teadnud, et tema käes on O. Pitykovi telefonikaart, sest kaardil nimi puudub.

Kaebaja aitas O. Pitykovi, seletades viimasele, kuidas vahetada PIN-koode, laadida kõneaega,

tagastada raha peale vabanemist. Distsiplinaarmenetluses rikuti menetlusnorme ja

uurimispõhimõtet, kuna vangla ei võtnud seletusi O. Pitykovilt, kes oleks saanud kaebaja

väiteid kinnitada ning vangla ei suhelnud kaebajaga.

6. Tartu Halduskohus tagastas 18.12.2020. a määrusega kaebajale telefonikaardi.

Halduskohus jättis 11.03.2022. a määrusega rahuldamata J. Kolesnikovi 30.11. ja 01.12.2020.

a taotlused täiendavate tõendite (s.h O. Pitykovi ülekuulamiseks) kogumiseks.

7. Tartu Halduskohus jättis 13.05.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata; jättis kaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 15 eurot Eesti Vabariigi kanda ja muud võimalikud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kaebajale etteheidetav tegu, s.o teise isiku telefonikaardi või koodi kasutamine tuvastati

läbi PRION-i ja kaebaja ei ole teisele kinnipeetavale kuuluva telefonikaardi või koodi

kasutamist eitanud distsiplinaarmenetluses antud seletuses, distsiplinaarprotokollile esitatud

vastuväidetes ega kohtule esitatud kaebuses, vaid on talle etteheidetava teo toimepanemist

kinnitanud, siis puudub vaidlus selles, et kaebaja kasutas 03.08.2020 kl 11.20 paiku

helistamisel O. Pitykovile kuuluvat kõnekaarti või koode.

2) Võttes arvesse, et kaebajat karistati kodukorra p 8.2.4 rikkumise eest ka 03.07.2020. a

käskkirjaga nr 6-2/425, ei ole alust kahelda, et kaebajale oli 03.08.2020 teada kodukorra p-st

8.2.4 tulenev keeld kasutada teiste isikute telefonikaarte või koode. O. Pitykoviga kaartide

võrdlemisel oli kaebajal võimalik kindlustada kaebaja kaardi jäämine tema valdusesse, kas

seda enda käes hoidmisega või mõne kaardil oleva numbri meeldejätmise või muul moel

kaardi eristamisega, kuid ta seda ei teinud, siis on kaebaja hooletusest toime pannud

distsiplinaarsüüteo vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 mõttes. Vajaliku hoole järgimisel

oleks kaebaja taganud, et enda kaardi võrdlemisel teise kinnipeetava kaardiga on kaebajale

teada, milline kaartidest kuulub talle ja kindlustanud, et saab tagasi enda kaardi.

3) 4-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine 2-kuulise katseajaga on põhjendatud.

4) Ei esine menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada käskkirja ja

distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest,

selgitati menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, anti võimalus dokumentidega tutvumiseks,

anti võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja ka tegi. Haldusmenetluse seaduse § 36 ega

VangS § 64 ei näe ette distsiplinaarmenetluse raames vestluse läbiviimist. Ei ole põhjust

vastustajale ette heita O. Pitykovilt selgituste võtmata jätmist ja sellest tulevalt

uurimispõhimõtte rikkumist. Kuna kaebaja ei eitanud, et pani toime talle etteheidatava teo

ning vangla ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja selgitusi kaebaja ja O. Pitykovi vahel

toimunud kaartide võrdlemise osas, puudus vanglal kohustus täiendavate tõendite

kogumiseks. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi vastavalt VangS § 64 nõuetele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. J. Kolesnikov esitas 13.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 13.05.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Veel palus

kaebaja nõuda vanglalt välja mõned dokumendid. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Kodukord keelab vangla varale midagi kirjutada. Pärast seda, kui valvur ütles kaebajale, et

kaart on vale, ta allus kohe ja läks O. Pitykovi juurde, kellelt küsis teist kaarti. Kaebaja väitel

on ta vanglalt korduvalt palunud trükkida kaardile nimed; tal olid probleemid telefoni

kasutamisega pärast PIN-koodi vahetamist valvuri poolt; tal olid probleemid telefonikabiini

kasutamisega ja ta soovis kasutada pinki või tooli.

9. Tartu Vangla esitas 29.06.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Asjaolu, et telefonikaardile ei ole kantud kinnipeetava nime, ei muuda fakti, et kaebaja

kasutas helistamiseks teise isiku kõnekaarti või selle andmeid (kaardi number ja PIN-kood).

Arvestades, et telefonikaart on kaebajale väljastatud 17.05.2018, on väga raske uskuda, et 2

aasta jooksul ei ole kaebajale tema kaardi 4-kohaline number vähemalt osaliselt meelde

jäänud. Telefonikaardi number on vajalik iga helistamiskorra ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Tartu Halduskohus asus 13.05.2022. a otsuses seisukohale, et kaebaja on toime

pannud vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsiplinaarsüüteo, vangla on lähtunud

karistuse määramisel kohastest kaalutlustest ega ole jätnud välja selgitamata asja

lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus

ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud kaebajale distsiplinaarkaristuse

määramise õiguspärasust ja menetlusreeglite järgimist distsiplinaarmenetluse

läbiviimisel. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja kasutas 03.08.2020 kl 11.20

ajal helistamisel teise kinnipeetava, s.o O. Pitykovi telefonikaardi numbrit ja PIN-koodi, mis

kvalifitseerub kodukorra p 8.2.4 rikkumiseks, sest nimetatud punkti kohaselt on kinnipeetaval

keelatud kasutada teiste isikute telefonikaarte või koode. Ühtlasi ei ole vaidlust asjaolu üle, et

kaebajat oli eelnevalt karistatud juba kodukorra p 8.2.4 rikkumise eest 03.07.2020. a

käskkirjaga nr 6-2/425 (tl 30-31, Kohtute infosüsteemi andmetel oli eelnimetatud käskkiri

vaidlustatud haldusasjas nr 3-20-1821, milles kaebaja kaebus jäi rahuldamata, kohtuvaidlus

on lõppenud). Seega leidis halduskohus (otsuse põhjenduste p 17) põhjendatult, et ei ole alust

kahelda selles, et kaebajale oli 03.08.2020 teada kodukorra p-st 8.2.4 tulenev keeld kasutada

teiste isikute telefonikaarte või koode. Ka vastustaja selgituste (15.01.2021. a vastus

kaebusele, p 7, tl 66-67p; 29.06.2022. a vastus apellatsioonkaebusele, p 8, tl 101-101p)

kohaselt on AS Telia pakutav telefoniteenus Tartu Vanglas kasutuses alates 2018. a kevadest

ning arvestades, et telefonikaart väljastati kaebajale 17.05.2018, ei ole usutav, et kahe aasta

jooksul ei ole kaebajale vähemalt osaliselt meelde jäänud tema telefonikaardi 4-kohaline

number, mis on vajalik iga helistamiskorra ajal. Kuigi kaebaja väitel on keelatud vangla

varale (telefonikaardile) kirjutada, märkis vastustaja vastuses kaebusele (p 10), et kaebajal oli

võimalik oma telefonikaardile nimi panna või seda muul viisil märgistada. Asjaolul, kas

kaebaja saanuks enda telefonikaardile näiteks ise enda nime kirjutada või mingil muul viisil

seda märgistada, ei ole asja lahendamise seisukohast olulist tähtsust. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole usutav, et kaebajal ei ole enda telefonikaardi number ja PIN-kood meeles.

Ringkonnakohus arvestab seejuures, et kuigi kaebaja edastas enda telefonikaardi (koopia

toimikus tl 46A) halduskohtule, kus see oli 30.11.-18.12.2020, jätkas kaebaja telefonikõnede

tegemist vanglas (vastus kaebusele, lisa nr 1, tl 69). Vangla selgitas, et kinnipeetav ei vaja

telefoni kasutamiseks füüsilist kaarti telefoniaparaati sisestamiseks, vaid piisab telefonikaardi

ja PIN-koodi numbrite teadmisest (vastus kaebusele, p 7). Ringkonnakohtu hinnangul märgib

vastustaja õigesti (vastus apellatsioonkaebusele, p 8), et kinnipeetaval lasub hoolsuskohustus

tagamaks, et isiklike kõnede tegemiseks kasutab ta temale väljastatud kõnekaarti. Seega leidis

ka halduskohus otsuses (p 17) põhjendatult, et vajaliku hoole järgimisel oleks kaebaja

taganud, et enda kaardi võrdlemisel teise kinnipeetava kaardiga on kaebajale teada, milline

võrreldavatest kaartidest kuulub kaebajale. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka

eeltoodut ümber.

13. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja apellatsioonkaebuse väited, et ta on vanglalt

korduvalt palunud trükkida kaardile nimed; tal olid probleemid telefoni kasutamisega pärast

PIN-koodi vahetamist valvuri poolt; tal olid probleemid telefonikabiini kasutamisega ja ta

soovis kasutada pinki või tooli, kuna need väited ei seondu käesoleva vaidluse esemega.

14. Kuigi kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses Tartu Vangla 19.10.2020. a vaideotsuse

tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud, on

ringkonnakohus seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on Tartu Vangla

02.09.2020. a käskkirja tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane,

siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.

15. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.05.2022. a otsuse muutmata.

16. Kaebaja palub apellatsioonkaebuses nõuda vanglalt välja dokumendid nr 2-3/523-1, 2;

2-3/1142-1; 2-3/1263-1; 6-24/4786-5; 1-11/551-1; 1-11/532-1 (6-24/4786-1, 3); 2-3/3365-1;

1-11/513-1; 6-24/5139-1 ja 6-24/4786-2. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on tegemist

taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks (HKMS § 2 lg 4 lause 2). HKMS § 62 lg 2

kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kaebaja

taotlusest ei selgu, kuidas eelmärgitud dokumendid seonduvad käesolevas haldusasjas

vaidlustatud käskkirja ja vaideotsusega, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse

rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Ringkonnakohus jätkas 20.06.2022. a määrusega (tl 97-98) kaebajale antud menetlusabi

riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes

HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)