2-23-4015/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. aprill 2023

Tsiviilasja number

2-23-4015

Tsiviilasi

Osaühing MNR GRUPP (kustutatud) 3. märtsi 2023

määruskaebus

Tartu

Maakohtu

registriosakonna

17. veebruari 2023. a määrusele registriasjas nr

Ä 40016312

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 17. veebruari 2023

määrus registriasjas nr Ä 40016312

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing MNR GRUPP määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Osaühing MNR

GRUPP (registrikood 11025115), esindaja vandeadvokaat

Martin Kruus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing MNR GRUPP määruskaebus ja

saata Osaühing MNR GRUPP kandeavaldus tagasi

registriosakonnale menetlusse võtmise otsustamiseks

2. Tühistada registriosakonna 17. veebruari 2023. a

määrus

3. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

1. Osaühing MNR GRUPP (avaldaja) esitas 14. veebruaril 2023 kandeavalduse Tartu

Maakohtu registriosakonnale äriühingu kande taastamiseks. Avaldusele oli lisatud avaldaja

osanike 13. veebruari 2023 otsus tegevuse jätkamise kohta äriseadustiku (ÄS) § 217¹ alusel.

Avaldaja kustutati 11. jaanuaril 2023 äriregistrist seoses majandusaasta aruannete esitamata

jätmisega. Seoses osa võõrandamise tehinguga jäi ühingu e-posti aadress pikemaks ajaks

tähelepanuta ning hoiatused ühingu kustutamise kohta ei jõudnud juhatuseni. Tegemist on

tegutseva ühinguga, millele kuulub kaks kinnisasja koos nendel asuvates ärihoonetes sõlmitud

rendilepingutega. Ühingul on pangakontod, millel on raha ja ühingul on ka muu jaotamata vara

ning kohustused.

Vastavalt ÄS §-s 217¹ sätestatule võivad osanikud olukorras, kus äriühing on registrist

majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud, otsustada osaühingu tegevuse

jätkamise. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul on kõik eeldused osaühingu tegevuse jätkamiseks

täidetud ning osanikud on vastava otsuse ühehäälselt 13. veebruaril 2023 vastu võtnud.

2. Registriosakond tagastas dokumendid avaldajale põhjendusega, et registrisse saab ennistada

juriidilise isiku vaid juhul, kui juriidiline isik on kustutatud registrist äriregistri seaduse (ÄRS)

§-de 61 või 62 alusel (ÄRS § 64). ÄRS jõustus 1. veebruaril 2023 ja seadust ei saa kohaldada

tagasiulatuvalt.

3. Kohtunikuabi saatis 17. veebruaril 2023 avaldajale e-kirja, milles märkis, et tsiviilasja

menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 6). Kohtunikuabi selgitas avaldajale, et kui ühing kustutati registrist muul

alusel kui ÄRS § 61 ja § 62, siis registrisse ennistamist ÄRS § 64 alusel läbi viia ei saa.

Avaldaja kustutati registrist 11. jaanuaril 2023 ÄS § 60 lg 3 alusel. Kohtunikuabi oli seisukohal,

et registriosakonna kirjad, mis on informatiivsed ega ole lahendiga seotud, ei ole

kohtumäärused. Kaebevõimalus jäeti avaldaja otsustada.

Registriosakonna kohtunikuabi oli seisukohal, et avaldaja esitatud kandeavaldust ei saa

käsitleda dokumendina, mille kohta saab teha lahendi registriosakonna kohtunikuabi. Enne

1. veebruari 2023 kustutatud ühingute registrisse taastamise täiendavaks likvideerimiseks saab

otsustada kohus ÄRS § 65 lg 1 järgi.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas registriosakonnale määruskaebuse, millega palub võtta tema 14. veebruari

2023 kandeavaldus menetlusse ja taastada ühingu registreering äriregistris vastavalt

13. veebruari 2023 tegevuse jätkamise otsusele.

Avaldaja märgib, et 17. veebruari 2023. a e-kirjas asus registriosakonna kohtunikuabi

seisukohale, et kehtiva menetlusseaduse alusel ei ole võimalik avaldaja taotlust rahuldada,

samas ei selgitatud missugustel asjaoludel on võimalik vastavat õiguslikku küsimust lahendada

e-kirjaga, mitte kohtumäärusega. E-kirjas jäeti edasikaebevõimalused avaldaja otsustada,

kaebuse esitamise tähtaegu ega korda e-kirjas esitatud ei ole.

Avaldaja käsitleb registriosakonna kohtunikuabi e-kirja menetlusse võtmisest keeldumise

määrusena, millele saab TsMS § 599 lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse. Kohtunikuabi

17. veebruari 2023. a määrus ei ole kooskõlas kehtiva menetlus- ega materiaalõigusega.

Avaldaja hinnangul on ekslik registriosakonna seisukoht, et ÄRS § 64 ei ole võimalik

kohaldada olukorras, kus äriühing on registrist kustutatud enne 1. veebruari 2023. Vastavat

rakendussätet seaduses ei leidu, mistõttu tuleb registritoimingute tegemisel siiski juhinduda

kehtivast seadusest. ÄRS regulatsiooni näol on tegemist menetlusõigusega, mida ei kohaldata

tagasiulatuvalt. ÄRS § 64 reguleerib juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks registrisse

ennistamise võimalusi olukorras kus juriidiline isik on kustutatud majandusaasta aruande

esitamata jätmise tõttu (ÄRS § 61) või kontaktisiku puudumise tõttu (ÄRS § 62). Käesoleval

juhul on avaldaja registrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, mis

vastab ÄRS §-s 61 sätestatud materiaalõiguslikule alusele.

Avaldaja leiab, et ainetu on e-kirjas esitatud selgitus, et enne 1. veebruari 2023 kustutatud

ühingu registrikande taastamiseks tuleks läbi viia täiendav likvideerimine. Uus regulatsioon

näeb ette võimaluse juriidilise isiku tegevust jätkata.

Avaldaja leiab, et kandeavaldust ei ole võimalik lahendada e-kirjaga. Vastavalt TsMS § 596 lg-

le 1 lahendatakse avaldus kandemäärusega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi annab kohus

puuduste korral täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudust ei kõrvaldata, jätab

kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Registriosakonna 14. märtsi 2023. a määrusega Ä 40016312 / M12 jäeti määruskaebus

rahuldamata ja edastati lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.

Kohtunikuabi leiab, et nii ÄRS § 64 lg 1 kui ka ÄS § 217¹ lg 1 viitavad ühingu kustutamise

õiguslikule alusele, s.o kustutamisele registrist ÄRS § 61 või § 62 alusel. Koos registrisse

ennistamise avaldusega tuleb esitada puuduolevad dokumendid, st majandusaasta aruanded

ning tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele.

Kohtunikuabi tugineb oma määruses ÄRS-i seletuskirjale, mille kohaselt on uue ÄRS-i alusel

võimalik ühing kiiremini registrist kustutada ja selle tasakaalustamiseks võimaldab seadusandja

juriidilise isiku registrisse ennistada tegevuse jätkamiseks.

Kohtunikuabi hinnangul on avaldaja õiguskaitse tagatud ÄRS § 65 lg-s 1 nimetatud abinõuga.

6. Maakohus jättis 18. märtsi 2023. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja

edastas määruskaebuse ringkonnakohtule.

7. Avaldaja esitas 21. märtsil 2023 seisukoha registriosakonna 14. märtsi 2023 määruse kohta.

Avaldaja ei nõustu kohtunikuabiga, et avaldaja kui tegutseva ja õigusvõimelise juriidilise isiku

registrikande ennistamine ei ole põhjendatud. Selline järeldus ei ole kooskõlas alates

1. veebruarist 2023 kehtiva ÄS, ÄRS ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttega. Kehtiv seadus

ei näe ette korda, mille kohaselt peaks eksisteerima eraldi juriidiliste isikute kogum, mis on küll

õigusvõimelised ja tegutsevad, kuid millel puudub kehtiv registreering äriregistris.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebus tuleb rahuldada ja avaldaja kandeavaldus tuleb saata tagasi registriosakonnale

menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Käesoleval juhul esitas avaldaja registriosakonnale kandeavalduse äriühingu registreeringu

taastamiseks äriregistris. Kohtunikuabi keeldus e-kirja teel kandeavalduse menetlusse

võtmisest ning ja tagastas kandeavalduse põhjendusel, avaldaja registrisse ennistamist ei saa

läbi viia ÄRS § 64 alusel. Kohtunikuabi on avaldajale selgitanud, et registriosakonna kiri ei ole

kohtumäärus ja kaebevõimalused sellele on avaldaja otsustada.

Ringkonnakohtu hinnangul on 14. veebruari 2023 kandeavalduse formaalsed nõuded täidetud.

Kui avaldus vastab formaalselt kandeavalduse nõuetele, tuleb seda menetleda seaduses

ettenähtud korras. Kandeavaldus tuleb lahendada lähtudes ÄRS §-st 41. Jääb arusaamatuks,

miks kohtunikuabi ei ole avaldust nõuetekohaselt menetlenud (määrust avalduse rahuldamata

jätmise kohta ei ole tehtud, puudub edasikaebamise kord).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda menetluslikke otsuseid teha kirjaga (vt Riigikohtu

17. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-145-11 p 14). Ringkonnakohus käsitleb

kohtunikuabi 17. veebruari 2023 e-kirja vaidlustatava määrusena, kuivõrd sellega põhjendati

kandeavalduse tagastamist. Asja materjalide põhjal on näha, et ka kohtunikuabi on 14. märtsi

2023. a määruses selle vaidlustamist ka lubanud. Ka maakohus on e-kirja pidanud avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruseks.

Ringkonnakohus märgib, et lubamatu on kohtunikuabi seisukoht, mis jätab kaebevõimalused

avaldaja enda otsustada.

10. Avaldaja kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu 11. jaanuaril

2023 ÄS § 60 alusel. Nimetatud säte tunnistati kehtetuks alates 1. veebruarist 2023.

Samasisuline säte (kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu) on kehtivas

ÄRS-s § 61. ÄRS § 64 lg 1 võimaldab ennistada juriidilise isiku registrisse kui juriidiline isik

on kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.

ÄRS eelnõu seletuskirja (lk 29) järgi on eelnõus on loobutud lähenemisest, et kustutatud ühingu

registrisse ennistamine on võimalik vaid likvideerimiseks, seega näeb eelnõu registrisse

ennistatud ühingule ette võimaluse ka n-ö normaalselt edasi tegutseda. Seletuskirja mõjude

hindamise osas (lk 91-92) on märgitud, et registrist kustutatud juriidilise isiku tegevuse

jätkamiseks registrisse ennistamise sihtrühmaks on kõiki juriidilisi isikuid. Kui mingil põhjusel

kustutatakse registrist ka tegelikult tegutsev juriidiline isik, siis saab selle registrisse ennistada.

Seega võimaldab kavandatud muudatus paindlikult oma tegevust jätkata neil juriidilistel

isikutel, kes seda tegelikult ka soovivad. Selleks tuleb esitada registripidajale vastav taotlus

koos puuduvate andmetega, kas puuduvate majandusaasta aruannetega või kontaktisikuga, ja

maksta riigilõiv. Kui need nõuded on täidetud, saab registripidaja isiku registrisse ennistada

ning juriidiline isik saab tegevust jätkata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja kandeavaldus perspektiivitu. Äriühingu registrisse

ennistamise avalduse esitamise võimalus on selgelt sätestatud ÄRS §-s 64. Puuduvad

rakendussätted, et ÄRS §-i 64 ei ole võimalik kohaldada olukorras, kus juriidiline isik on

registrist kustutatud aruande esitamata jätmise tõttu enne 1. veebruari 2023. Samuti ei ole

seletuskirja järgi seaduse muudatus seotud üksnes nende juriidiliste isikutega, kes kustutatakse

äriregistrist pärast ÄRS-i kehtima hakkamist. Normid, mis reguleerivad aruande esitamata

jätmise tõttu juriidilise isiku äriregistrist kustutamist, on alates 1. veebruarist 2023 ÄRS-is, kuid

nende eesmärk ja sisu on sama, mis oli ÄS §-s 60, ning seadusandja ei ole uute sätete

rakendamisel mingeid ajalisi piiranguid ette näinud. Registritoimingute tegemisel tuleb

juhinduda kehtivast seadusest (ÄRS § 4 lg 1, TsMS § 6).

Lähtuvalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et ÄRS § 64 kohaldub kõigile majandusaasta

aruande esitamata jätmise tõttu äriregistrist kustutatud juriidilistele isikutele.

11. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabiga, et koos ennistamise avaldusega tuleb avaldajal

esitada puudu olevad andmed, st esitada majandusaasta aruanded. Samuti tuleb ennistamise

avalduse esitamisel tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele.

Kui kandeavaldus on esitatud puudustega või ei ole esitatud kõiki nõutavaid lisadokumente,

tuleb kohtunikuabil määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 596 lg 2), avaldajale

tuleb anda tähtaeg puuduolevate majandusaasta aruannete esitamiseks. Puuduste esinemine

(aruannete esitamata jätmine, riigilõivu tasumata jätmine) ei ole aluseks menetlusse võtmisest

keeldumiseks või kandeavalduse rahuldamata jätmiseks. Kui registrist kustutatud ühingul ei ole

enam võimalik esitada aruanded tavapärasel viisil (juurdepääsu puudumise tõttu), peab ta saama

esitada need registripidajale kandevalduse lisadena.

Kui puudusi ei kõrvaldata, siis tuleb jätta avaldus rahuldamata.

12. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Riigilõiv määruskaebuselt

tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse ja saadab asja tagasi registriosakonnale, mistõttu ei saa käesolevat

määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke