Legislator Case Law & Legislation
2-22-5753/15 AI generated

2-22-5753/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-5753/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja ja kostja poolt 13.04.2023 kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss: Kostja tasub hagejale kompromissisumma 800 eurot, milline sisaldab endas poolt riigilõivu (157,50 eurot).

Legislator headnote

AI generated

2-22-5753/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohus on seisukohal, et kohtuistungil poolte kokkulepitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Keywords

AI generated
rehabilitation supplement energy tax electrical installation monopoly renovation costs energy supply contract ancillary services
AI generated
2-21-103823/8
Kohtule 29.03.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostaja hagejalt küttesüsteemi uuendamise tööd vastavalt töövõtulepingule nr xxx, aadressile xxx. Hageja teostas tööd vastavalt töövõtulepingule ja esitas tööde teostamise eest kostjale arved mitme osamaksena vastavalt lepingule, millest viimase jättis kostja hagejale tasumata. Lõpliku osamakse arve esitas hageja kostjale peale tööde üleandmist, mis toimus 14.02.2020a. Peale viimase osamakse ehk lõpparve sissenõutavaks muutumist asus kostja otsima erinevaid põhjuseid, mis võimaldaks kohust mitte täita. Hageja esitas 15.02.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1858.85 euro suuruses nõudes, kuna ei pidanud kostja ettepanekuid nõude tasaarveldamise osas põhjendatuks. Kostja esitas avaldusele vastuväite, põhjendades seda sellega, et hageja väljastas töövõtulepinguga seotud lõpparve nr xxx enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Hageja teostas Tööd vastavalt Lepingule ja esitas Tööde teostamise eest kostjale arve x osamaksena, millest 3 tasus kostja vastavalt Lepingule. Lõpliku osamakse arve nr xxx esitas hageja kostjale peale tööde üleandmist 18.02.2020. a. Tööde üleandmine toimus üleandmise-vastuvõtmise aktiga 14.02.2020a, mis ei toimunud enne arve väljastamist nagu kostja oma vastuväites kirjeldab. Viimase osamakse alusel tasumisele kuuluvast summast lahutas hageja maha 5 põrandakütte ajami maksumuse, kogusummas 95 eurot + käibemaks, mis kostja tasus eelnevalt oma hagejale koos lepinguväliste tööde eest esitatud arvega 18.02.2020. a, mida kostja tasus oma arveldusarvelt koos Lepingutasu osamaksega. Selle lõpparvest maha arvestatud summa ja lepinguvälise tellimuse osas hagejal ega kostjal vaidlus puudub. Peale viimase osamakse ehk Lepingu lõpparve sissenõutavaks muutumist asus Kostja otsima erinevaid põhjuseid, kohustuse vähendamiseks, tuues muuhulgas peamisteks põhjusteks Lepingu tähtaja ületamise, mis vastavalt Lepingu p-le 4.1.2 oli poolte kokkuleppel ja sellega seotud lisaenergia kulu, mida tekitas vana küttesüsteemi planeeritust pikem kasutusperiood. Kostja hindas oma 25.02.2020. a saadetud e-kirjas hageja poolt tekitatud kahju sellega seotult 1400-1500 eurot, mida soovis Lepingu lõpparvega tasaarvelda.
2-06-35086/5
Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu 3513,20 krooni soojusenergia teenustasu hüvitamise nõudes.
2-16-10624/36
Rahuldada Aktsiaseltsi Xxxx19.12.2016 taotlus protokolli parandamiseks osaliselt.
2-06-35209/5
Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu 6 572,49 krooni soojusenergia teenustasu hüvitamise nõudes.
2-06-48/4
02.01.2006.a. esitas Eesti Energia Aktsiaselts hagi I.H vastu 2 636.98 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 19.07.2004.a. poolte vahel elektrienergia ostu-müügileping ja võrguteenuse osutamise leping nr 24010647-1. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 27.12.2005.a. kokku 2 636.98 krooni. 25.08.2006.a. esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja on esitanud taotluse ette makstud kohtutäituri tasu tagastamiseks TsMS § 168 lg 5 alusel.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5753 Tsiviilasi A M hagi OÜ Energogen vastu võlgnevuse tasumise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja M M Kostja: OÜ Energogen (rg-kood 12090534, aadress Punane 73, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, e-post juhan@energonen.ee) lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur Kohtuistungi toimumise aeg 13.04.2023 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja poolt 13.04.2023 kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostja tasub hagejale kompromissisumma 800 eurot, milline sisaldab endas poolt riigilõivu (157,50 eurot).

1.2. Kostja tasub punktis 1.1 nimetatud summa hagejale 5 päeva jooksul, arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest A M kontole nr xxx.

1.3. Kompromissivälised menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-5753.

3. Kompromissivälised menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

5. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale tasutud riigilõivust 157,50 eurot ja kanda see A M arvelduskontole nr xxx. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest,

Tsiviilasi nr 2-22-5753

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A M (hageja) hagi OÜ Energogen (kostja) vastu 1950 euro väljamõistmiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja 23.09.2021 lepingu nr xxx taastuvenergia tootmise jaama seadmete paigaldamiseks, häälestamiseks jne. Kostja pidi lepingu alusel inventeri Huawei SUN2000-12KTL M2 (võimsusega 12kw/h). Hageja soovis, et inventerile saaks hiljem lisada akupanga ja kostja kinnitas, et pakutud inventer seda võimaldab. Kostja teostas tööd vastavalt lepingus kokkulepitule ning paigaldas inventeri Huawei SUN2000-12KTL. Hiljem selgus, et lepingujärgne inventer ei vasta lepingueelsete läbirääkimiste tingimustele ning ei võimalda akupanga lisamist. Pooled ei saavutanud kohtueelsete läbirääkimiste tulemusena kokkulepet lepingurikkumise kõrvaldamiseks. Kuna inventer ei vasta lepingutingimustele, alandab hageja lepinguhinda inventeri maksumuses.

2. Kostja hagi ei tunnista. Hageja väide, et paigaldatud inventer ei võimalda hiljem akut lisada on väär. Kostja on saatnud hagejale ka pakkumise aku lisamiseks, millisega hageja ei nõustunud.

3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil 13.04.2023 leppisid pooled kokku lõpetada asi kompromissiga selliselt, et kostja tasub hagejale kompromissisumma 800 eurot, milline sisaldab endas poolt riigilõivu (157,50 eurot). Kostja tasub punktis 1 nimetatud summa hagejale 5 päeva jooksul, arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest A M kontole nr xxx. Kompromissivälised menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil poolte kokkulepitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled on kohtuistungil avaldanud, et tagajärged on arusaadavad.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte

Tsiviilasi nr 2-22-5753

menetluskulud jäävad nende endi kanda, v.a pool riigilõivust, milline sisaldub kompromissisummas. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

7. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 19.04.2022 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole 19.04.2023 tasutud riigilõivust pool, s.o. 157,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik