2-23-5149/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 2-23-5149

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5149 Tsiviilasi Sxxxxx Jxxxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Sxxxxx Jxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxalevik, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxx@gmail.com) RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Sxxxxx Jxxxxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks, sest talle tsiviilasjas nr 2-22-939 antud riigi õigusabi on jätkuv. 2. Saata määrus teadmiseks Eesti Advokatuurile ja täitmiseks vandeadvokaadile Meelis Masso.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik Sxxxxx Jxxxxxxxx esitas 03.04.2023 kohtule riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. E-kirjas selgitas avaldaja, et ta vajab tasuta õigusabi seoses lapse sünniakti tehtud isaduse kande vaidlustamisega.

13.04.2023 palus kohus avaldajal allkirjastada teatis ning täita ka riigi õigusabi taotlus, teatades isaduse vaidlustamise asjaolud. Avaldaja esitas 17.04.2023 täidetud taotluse, jättes märkimata isaduse vaidlustamise asjaolud.

Kohus tuvastas, et avaldajale on tsiviilasjas 2-22-939 27.01.2022.a määrusega antud riigi õigusabi tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Avaldaja taotles riigi õigusabi eesmärgil esitada kohtule hagi elatise vähendamise nõudes. Avaldaja esindajaks määrati vandeadvokaat Meelis Masso, kes esitas

2 avaldaja nimel hagi elatise vähendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-22-8023). 09.02.2023.a otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. Kostja kaebas otsuse edasi. Menetlus toimub hetkel Tartu Ringkonnakohtus ja avaldaja l eostatakse jätkuvalt riigi õigusabi.

Kohtu seisukoht TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 15 lg 2 kohaselt otsustab maavõi halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras.

RÕS § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

Taotlusest ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on avaldaja esitanud lapse vastu nõude elatise vähendamiseks, mis on hetkel menetluses Tartu Ringkonnakohtus. Nimetatud menetluses on avaldajale riigi õigusabi antud. Avaldaja soovib uuesti riigi õigusabi selleks, et esitada hagi isaduse vaidlustamise nõudes sama lapse vastu, kuigi taotluses polnud lapse nime märgitud. Rahvastikuregistri andmete kohaselt avaldajal rohkem lapsi pole.

Riigikohtu erikogu on 31.01.2023.a määruse (3-22-2384) p-s 7 viidanud RÕS § 17 lg-le 1 ja 2 ja § 4 lg-le 3 ning märkinud, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Nimetatud asjas oli riigi õigusabi taotlejal kriminaalmenetluses määratud kaitsja ning isik soovis PPA ning Ringkonnaprokuratuuri vastu esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude, mida Riigikohtu selgituse kohaselt menetletakse kriminaalkohtumenetluse korras. Riigikohus selgitas veel, et tulenevalt kriminaalasja ja avaldaja eesmärgiks oleva nõude omavahelisest seotusest on põhjendatud lugeda õigus riigi õigusabile RÕS § 17 lg 1 alusel säilinuks. Kohus leiab, et käesolevalt on sarnane olukord ning avaldajale antud riigi õigusabi säilib hagi esitamiseks isaduse vaidlustamise nõudes. Kohtu hinnangul on elatise vähendamise nõue ja isaduse vaidlustamise nõue omavahel seotud, sest kui esineb alus isaduse vaidlustamiseks ning kohtumenetluse tulemusena selgub, et avaldaja ei ole lapse isa, siis langeb ära ka alus elatise maksmiseks. Kohtu hinnangul on täidetud RÕS § 17 lg 1 ja § 4 lg 3 eeldused. RÕS § 17 lg-s 2 märgitud aluseid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, sest talle eelnevalt määratud riigi õigusabi on jätkuv võimaliku isaduse vaidlustamise nõude esitamiseks.

3 Käesolev määrus tuleb saata teadmiseks Eesti Advokatuurile ning avaldajale määratud esindajale vandeadvokaadile Meelis Masso, kellel tuleb välja selgitada avaldaja soovitud nõude asjaolud ning vajadusel peab ta esitama vastava hagi kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik