2-23-1058/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-1058 Tsiviilasi K. R. hagi Osaühingu OX Eesti vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 209 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. R. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja: Osaühing OX Eesti (registrikood 11118609; asukoht Kiisa tn 8b, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11313, Harju maakond; e-post: info@ox.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu hageja hagist loobumine. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-1058. 3. Välja mõista kostjalt Osaühingult OX Eesti (registrikood 11118609) hageja K. R. (isikukood xxxx) kasuks põhjendatud menetluskulud summas 50 (viiskümmend) eurot.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Osaühing OX Eesti kanda. Edasikaebamise kord Määruse p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on K. R. hagi Osaühingu OX Eesti vastu võla nõudes.

Hageja esitas 11.04.2023 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja märkis, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist.

2 Kostja märkis oma 12.04.2023.a menetlusdokumendis, et ta on kostja avaldusega nõus.

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus märgib, et kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Kohus märgib, et hageja ei esitanud hagist loobumise avalduses menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, ent kohtul tuleb TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks ka siis, kui menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitatud. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel asja materjalidest ja menetluskulude taotlusest, mille hageja esitas hagiavalduses.

3

Hageja tasus menetluses vastavalt hagihinnale riigilõivu kokku summas 100 eurot. Hageja on hagiavalduses palunud nimetatud summa menetluskuluna kostjalt välja mõista. Kuna hageja loobub hagist, siis on hagejal käesoleva määruse jõustumisel õigus taotleda kohtult tagasi hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Eelnevat arvestades on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja menetluses tasutud riigilõiv üksnes ülejäänud 50 euro ulatuses. Muid hageja menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu.

Kuna hageja menetluskulud on põhjendatud 50 euro ulatuses, siis tuleb välja mõista kostjalt Osaühingult OX Eesti hageja K. R. kasuks põhjendatud menetluskulud summas 50 eurot.

Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam kohtunik