2-22-16482/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16482 Tsiviilasi I. P. hagi S. P.i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I. P. (ik xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja: S. P. (ik xxxx, elukoht xxxx) RESOLUTSIOON 1. Lahutada I. P. ja S. P.i abielu, mis on registreeritud xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik. 1. 02.11.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud. Hageja ja kostja suhted on halvad viimase nelja aasta vältel. Kostjal on alkoholiprobleem, millest ta ei soovi vabaneda. Hageja kolis ühisest kodust välja kahe aasta eest, sest alkoholijoobes olles oli kostja hageja suhtes vägivaldne ja kooselu oli seetõttu. 2. Hageja jäi 23.01.2023 kohtuistungil esitatud hagi juurde ja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja pooled elavad eraldi. Hageja ei soovi abielulisi suhteid enam taastada.

2 Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes. 3. Kostja hagile ei vastanud. 23.01.2023 istungile ei ilmunud. Kostja ei ilmunud ka 19.04.2023 istungile ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused 4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 5. Poolte abielu sõlmiti xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel ei ole poolte vahel abielusuhteid ning ta ei soovi neid enam taastada. Pooled elavad ka alates 2017.aasta eraldi. 6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb poolte abielu ka lahutada. 7. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub jätta talle alles praegune perekonnanimi Pankova, mistõttu säilib hageja abielu ajal kantud perekonnanimi. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik