2-22-148706/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-148706 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi R. M. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja H. S., e-post: XXX Kostja R. M. (pankrotis) (isikukood XXX); pankrotihaldur Küllike Mitt RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata Holm Bank AS hagi R. M. i (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Määrus toimetada kätte pooltele. 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

Holm Bank AS esitas 8. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagi R. M. i (pankrotis) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 24. märtsi 2023. a määrusega menetlusse.

Tartu Maakohtu 17. aprilli 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2566 kuulutas Tartu Maakohus välja R. M. i pankroti 17. aprill 2023 kell 10.00.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 näeb ette, et

2-22-148706 2

kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja vastu ning kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot 17. aprillil 2023 kell 10.00. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja esitada oma nõude kostja vastu pankrotiseaduses sätestatud korras.

PankrS § 43 lg 3 sätestab, et kohus taastab hageja avalduse alusel § 43 lg-s 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4). Taotluses riigilõivu tagastamiseks tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole riigilõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik