3-22-124/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

18.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-124

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti

metsateatiste registreerimise otsuste tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad MP ja

KV

Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad vandeadvokaadid

Kaisa Laidvee ja Martin Triipan

Kolmas isik Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja

vandeadvokaat Indrek Lillo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

12.10.2022 määruse resolutsiooni p-i 1 peale haldusasjas nr 3-22-124.

2. Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud

tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1

ja 3 ning § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 17.01.2022 kaebuse, milles

taotles 265 metsaregistris registreeritud metsateatise (raieloa), 4 metsakaitseekspertiisi akti ja

Keskkonnaameti 29.12.2021 otsuse nr 1-7/21/121-2 tühistamist ning 23 raieloa õigusvastasuse

tuvastamist.

2. Tallinna Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldi

menetlemiseks mh kaebaja nõuded 6 raieloa tühistamiseks ja 12 raieloa õigusvastasuse

3-22-124

2(5)

tuvastamiseks, jättes haldusasja numbriks 3-22-124. Raieload on antud Taali metskond 2 ja 5

kinnistutele (katastritunnused 56801:005:0277 ja 62401:001:0846), mille valitsejaks on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Raielubasid taotles RMK.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 23.03.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-124 nõuded 2

raieloa tühistamiseks ja 14 raieloa õigusvastasuse tuvastamiseks, sh tagastas halduskohus

tuvastamisnõuded 2 raieloa peale, mille tühistamisnõuded ta oli sama määrusega tagastanud, ning

võttis kaebuse menetlusse 17.11.2022 ja 02.12.2021 antud raielubade nr 50000513939,

50000519097, 50000519055 ja 50000519085 tühistamiseks.

4. Keskkonnaamet ja RMK esitasid taotlused menetluse lõpetamiseks, leides, et kaebus on

esitatud kaebetähtaega rikkudes.

5. Päästame Eesti Metsad MTÜ oli seisukohal, et kaebus on tähtaegne, sest raielubasid ei tehtud

talle teatavaks, kuid palus alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg.

6. Tallinna Halduskohus leidis 30.09.2022 määruses, et kaebus raielubade nr 50000513939,

50000519097, 50000519055 ja 50000519085 tühistamiseks on esitatud kaebetähtaega rikkudes

(resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetas

haldusasja menetluse (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Halduskohus andis menetlusosalistele võimaluse

taotleda menetluskulude väljamõistmist.

7. RMK palus kaebajalt välja mõista õigusabikulud 2740 eurot.

8. Tallinna Halduskohus tegi 12.10.2022 täiendava määruse, millega mõistis kaebajalt välja

RMK menetluskulud 757,50 eurot (resolutsiooni p 1) ning jättis muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2).

Menetluse lõpetamisel jäävad menetluskulud kaebaja kanda, kuid kohus mõistab välja üksnes

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS § 108 lg-d 4 ja 8, § 109 lg 6). Vaidlus ei ole

keerukas, kuid on mahukas. Kaebaja vaidlustas esialgu umbes 300 raieluba ja

metsakaitseekspertiisi akti, mis hiljem eraldati erinevateks menetlusteks. Kuigi kolmanda isiku

menetlustoiminguid võib pidada põhjendatuks, on nende tegemisele kulunud aeg (19 tundi ja 15

minutit) osaliselt üle paisutatud. Mõistlikuks ajakuluks on kokku 10,5 tundi, sh kaebuse

koostamine 8 tundi ja muud menetlustoimingud 2,5 tundi. Sellele ajale vastava õigusabikulu –

ligikaudu 1515 euro – täies ulatuses kaebajalt väljamõistmine ei ole siiski põhjendatud.

Keskkonnaasjades ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis (vt keskkonnainfo kättesaadavuse

ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise

konventsiooni (Århusi konventsioon) art 9 lg 4; Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p

32.2). Kolmas isik tegutseb aktiivselt metsandussektoris, mistõttu tuleb tal arvestada võimalike

vaidluste ning nendega kaasnevate kuludega. Kaebaja on ka keskkonnaorganisatsioon, kes ei

kaitse kaebusega enda subjektiivseid õigusi, vaid keskkonda laiemalt. Samas on kolmanda isiku

menetluskulud suuresti tingitud kaebajast, kes vaidlustas korraga valimatult suurt hulka

raielubasid, suurendades sellega menetluskulusid. Kaebaja põhikirjalisi eesmärke arvestades on

õiglane mõista temalt kolmanda isiku kasuks välja 757,50 eurot (HKMS § 108 lg 11). Vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad kohtupraktikat arvestades tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

palub tühistada Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha selles osas

uus määrus, millega jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.

Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole õiglane ega mõistlik. RMK-le

peaks kohalduma analoogia korras Riigikohtu praktika, mille järgi kannab haldusorgan oma

3-22-124

3(5)

põhitegevusega seotud vaidlustes õigusabikulud ise. RMK ei ole orienteeritud üksnes

äritegevusele, vaid täidab talle seadusega pandud ülesandeid (vt metsaseaduse (MS) § 48 lg-d 1

ja 2). Üksiti on RMK-l õigusosakond. Kaebaja ei vaidlustanud valimatult raielubasid, vaid üksnes

neid, mis on antud RMK-le raiete tegemiseks metsise ja must-toonekure elupaikades ja nende

lähedal, rohevõrgustiku alal, muude ohustatud liikide elupaigas või Natura 2000 võrgustiku

aladel või nende lähedal. Kaebaja soovis kaebusega kaitsta metsaraiest ohustatud loodusväärtusi,

millega ei arvestata raiete kavandamisel piisavalt. Halduskohus ei andnud hinnangut raielubade

õiguspärasusele. Kaebaja jaoks on välja mõistetud summa suur, sest temalt on RMK

menetluskulusid välja mõistetud ka teistes haldusasjades (haldusasi nr 3-22-391). RMK kasum

on kaebaja kasumist üüratult palju suurem.

10. RMK palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohtumenetluses on haldusorganiks isik, kelle tegevuse peale esitatakse kaebus. Kaebaja

ei ole vaidlustanud RMK, vaid Keskkonnaameti tegevust (HKMS § 17 lg 1). RMK oli menetlusse

kaasatud kolmanda isikuna. Kolmanda isiku menetluskulude jätmist tema enda kanda ei õigusta

ka see, et RMK-l on õigusosakond. RMK kasutas välist õigusabi, sest vaidlus väljus sisult ja

mahult tema põhitegevuse raamidest: RMK pidi andma hinnangu Keskkonnaameti tegevuse

õiguspärasusele väga lühikese aja jooksul ligi 30 erinevas kohtumenetluses. Tähtsust ei ole sellel,

et halduskohus ei lahendanud kaebust sisuliselt. Selline kaebus oleks ka jäänud rahuldamata.

Kaebaja põhjustas menetluskulude suurenemise, vaidlustades raielubasid, mis olid kaebuse

esitamise hetkeks realiseeritud või mille kehtivus või vaidlustamise tähtaeg oli möödunud.

Kaebajalt menetluskulude väljamõistmine ja välja mõistetud kulude suurus ei ole vastuolus

Århusi konventsiooni art 9 lg-ga 4. Teistes vaidlustes on kaebajal olnud piisavalt raha, et tasuda

ise välise õigusabi kasutamise eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel Päästame Eesti Metsad MTÜ

määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. Halduskohus lõpetas 29.09.2022 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152

lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja oli esitanud kaebuse kaebetähtaega ületades ning puudusid alused

selle ennistamiseks. Halduskohus määras 12.10.2022 määrusega menetluskulude väljamõistmise

ulatuse ning jaotuse. Halduskohus leidis, et menetluskulud on põhjendatud üksnes osaliselt ning

jättis need HKMS § 108 lg 11 alusel osaliselt kolmanda isiku enda kanda. Kaebaja on

määruskaebuses seisukohal, et RMK-d tuleks käsitada sarnaselt haldusorganiga, kelle

menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele üksnes siis, kui vaidlus väljub tema igapäevasest

põhitegevusest. Kaebaja arvates on vaidlus seotud RMK põhitegevusega, mistõttu tuleb

menetluskulud jätta tema enda kanda.

13. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui

samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 ei sätesta menetluskulude jaotusele erisusi

juhtudeks, kui menetlus lõpetatakse kaebetähtaja rikkumise tõttu ja seda ei ennistata. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS

§ 108 lg 8 esimene lause). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

3-22-124

4(5)

14. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et praeguses asjas kohaldub RMK-le haldusorgani

menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtupraktika.

15. Riigimetsa majandamist ja selle majandamise finantseerimist korraldab riigivara valitseja,

kelle valitseda on riigimets riigivarana riigivaraseaduse kohaselt antud. Riigimetsa majandab

riigivara valitseja määratud isik või riigiasutus (MS § 43 lg 1). Keskkonnaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib RMK (MS § 43 lg 2). RMK

on riigitulundusasutus, kelle põhiülesandeks on riigimetsa majandamine (MS § 43 lg 2 ja § 47 lg

1). Põhiülesande täitmiseks tegeleb RMK riigimetsa korraldamise, majandamise ja kasutusse

andmise; kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müügi; metsasaaduste

töötlemise ja töötlemissaaduste müügi; riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamise ja

loodusväärtuste kaitsega (MS § 48 lg-d 1 ja 2). RMK täpsemad tegevusvaldkonnad on nimetatud

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“

§-s 9. Riigimetsa majandaja tagab tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase

kasutamise ning täidab metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud

kohustusi (MS § 43 lg-d 5 ja 7). RMK saab oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa

majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele

(MS § 48 lg 3).

16. Eelnevast võib järeldada, et RMK täidab talle MS-i, teiste õigusaktide ja põhimäärusega

pandud avalikke funktsioone, mille vastu on üldine huvi, ning tema tegevus toetab ja abistab

riigil saavutada konkreetses valdkonnas seatud eesmärke ja realiseerida majanduslikke huvisid.

RMK peab oma põhitegevust puudutavates vaidlustes olema võimeline end ise esindama ning

põhjendama raieloa taotlemise kooskõla kehtiva õigusega. Seejuures ei ole tähtsust, missuguse

menetlusosalise staatus on vaidluses RMK-l, s.o kas ta osaleb menetluses kolmanda isiku või

vastustajana. Samamoodi kui Keskkonnaamet, esindab ka RMK riigi huve, kuigi need ei pruugi

olla samasuunalised. Ka asjaolu, et kohtumenetlustes on RMK riigilõivu arvestamisel loetud

HKMS § 104 lg 10 alusel Eesti Vabariigiks (nt haldusasi nr 3-20-2402), osutab, et

menetlusosalisena tuleb RMK-d käsitleda sarnaselt riigi haldusorganiga.

17. Pikaajalise

kohtupraktika

kohaselt

ei

ole

haldusorganil

keelatud

kasutada

halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid välise õigusabi kulud mõistetakse kaebajalt

haldusorgani kasuks välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest.

Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada

vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32;

24.03.2021 otsus nr 3-18-687, p 24). RMK põhitegevuste hulka kuulub metsatööde kavandamine

ja raielubade taotlemine, mille tegemisel tuleb tal majanduslike huvide kõrval arvestada ka

loodusväärtustega (vt MS § 48 lg 2 p-d 1 ja 5). Asjas võisid tõusetuda küll spetsiifilised mitut

õigusvaldkonda puudutavad küsimused, kuid need ei väljunud RMK põhiülesannete raamidest.

Seega seondub vaidlus RMK põhitegevusega ning põhjendatud ei ole jätta tema õigusabikulusid

kaebaja kanda. RMK õigusabikulud tuleb HKMS § 109 lg 6 alusel jätta tema enda kanda.

18. Põhitegevusest väljuvaks ei muuda vaidlust selle sisu ja mahukus. RMK peab ülesannete

täitmisel lähtuma seadusest ning tal peab olema ülevaade taotletud ja antud raielubadest ning

nende realiseerimisest. Kaebaja tegevust raielubade vaidlustamisel ei saa pidada ka

pahatahtlikuks. Kaebaja vaidlustas korraga palju raielubasid, sest tema hinnangul ei võetud raiete

lubamisel piisavalt arvesse raiete võimalikku kumulatiivset mõju ohustatud liikidele või Natura

aladele. Sarnastes raielubade õiguspärasust puudatavates vaidlustes puudub välja kujunenud

kohtupraktika. Mitmed sarnased kaebaja algatatud kohtuvaidlused on pooleli (nt haldusasjad nr

3-21-2778, nr 3-22-368, nr 3-22-358 ja nr 3-21-162). Keskkonnaorganisatsioonide algatatud

kaebustes, milles on vaidlustatud rohevõrgustiku aladele antud raielubasid, on praegu menetlus

käimas ka Riigikohtus (nt haldusasjad nr 3-21-979 ja nr 3-21-1187).

3-22-124

5(5)

19. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebuse ja

tühistab halduskohtu 12.10.2022 määruse resolutsiooni p-i 1. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega jätab RMK menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)