4-23-591/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-591 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-591(2315,22,009744) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär Andero Paabut Väärteoasi Priit Alec Pungase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 18.01.2023 otsusele väärteoasjas nr 2315,22,009744, millega Priit Alec Pungast karistati liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Priit Alec Pungas, isikukood 38310170359; xxx kodanik; elukoht: xxx Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja Silvia Kuller

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 18.01.2023 otsus osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Priit Alec Pungast LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. 3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220235004447.

4-23-591 2

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, kümne päeva jooksul kohtutäiturile. 5. Rahuldada menetlusaluse isiku Priit Alec Pungase kaebus osaliselt. 6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 18.01.2023 otsusega karistati Priit Alec Pungast LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 28.12.2022 kell 03.48 Tallinnas, Harju maakonnas, xxx tänaval suunaga xxx tänava poole mootorsõidukit xxx (xxx) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,23 mg (tõendusliku alkomeetri tulemus 0,28 mg/l +/- 0,05 mg/l). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo.

Menetlusaluse isiku kaebus 13.02.2023 esitas Priit Alec Pungas kaebuse, milles taotles kohtult kohtuvälise menetleja 18.01.2023 otsuse tühistamist ja/või tema suunamist sotsiaalprogrammi või alkoholitarvitamise häire ravi läbimisele või alternatiivselt talle mõistetud karistuse vähendamist. Lisaks soovis menetlusalune isik asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kaebuse kohaselt pani Priit Alec Pungas talle süüks pandava teo toime kellaajal, mil üldine liiklus on pea olematu, s. o teispäeva öösel vastu kolmapäeva kella 03.48 ajal, mil liiklus ja inimeste tihedus oli põhimõtteliselt olematu. Politseipatrull tuli kaebaja sõiduki akna juurde joovet kontrollima hetkel, kui sõiduk oli juba peatatud ja kaebaja ootas automaatse värava avanemist, et sõita enda koduhoovi xxx tn ja xxx tänava ristmiku vahetus läheduses. Leiab, et oht kaasliiklejate, jalakäijate jt elule ja tervisele oli vähemasti selleks ajahetkeks minimaalne või lausa olematu. Kaebusest nähtuvalt on menetlusalune isik loobunud alates 18.01.2023 õhtust igasuguse alkoholi tarvitamisest ka väikestes kogustes; on pidanud nõu oma perearstiga, kes toetab teda alkoholi tarvitamisest võõrutamisel. Kaebaja leiab, et kuna ta on juba omal initsiatiivil astunud samme, hoidumaks tulevikus vastavate süütegude toimepanemisest, ei pruugi tema karistamine olla parim lahendus. Võrdluseks toob välja näite kõrge riigiametniku kaasusest, kes tabati kriminaalses joobes mootorsõiduki juhtimiselt, kuid menetlus tema suhtes lõpetati oportuniteediga, sest tal puudusid varasemad karistused ja kahetses oma tegu. Kaebaja leiab, et üldjuhul on ta vastutustundlik ja teistega arvestav sõidukijuht. Juhilubade saamisest

4-23-591 3

aastal 2002 on tal olnud vaid 2 liiklusõnnetust, mis mõlemad olid põhjustatud ülilibedatest teeoludest. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et kohtuvälise menetleja otsus on olnud liiga karm ning palub kohtul kaaluda paremaid lahendusi kui karistamine.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et P. A. Pungase süüline käitumine LS § 69 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja karistusseadustiku (KarS) § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et tema puhul võiks karistuse asemel rakendada sotsiaalprogrammis osalemist. Kohtuväline menetleja märgib, et otsuse rehabilitatsiooniprogrammi „Korralik juht“ suunamise osas teeb politsei ning vastavalt väljakujunenud praktikale ja programmi läbiviivalt OÜ-lt saadud juhistele võib programmi suunata LS § 224 kohase väärteo toime pannud isikud, kelle varasem liikluskäitumine on olnud korralik ning kes ei ole varasemalt toime pannud samalaadseid rikkumisi. Menetlusalune isik ei ole oma varasema liikluskäitumise tõttu sobilik kandidaat sotsiaalprogrammi läbimiseks.

Priit Alec Pungasele määratud karistuse puhul on üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks organismis tuvastatud alkoholisisalduse numbriline näit, mis on LS § 224 lg-s 1 nimetatud vahemiku (0,10 – 0,24 mg) ülemises määras. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja rikkumise tehioludega ning isiku poolt avaldatud kahetsusega ja määras karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmise määra ja ülempiiri vahel. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4-23-591 4

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 28.12.2022 kell 03:48 Tallinnas, xxx tänaval suunaga xxx tänava poole juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,23 mg. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo.

LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 mg.

Poolte vahel puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. Priit Alec Pungase 28.12.2022 ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta aadressil xxx, külas oma sõbral. Nad käisid saunas ja P. A. Pungas tarvitas 8 tunni jooksul 3 õlut. Viimasest tarbimisest oli möödas 4 tundi, ta tundis end kaine ja adekvaatsena, et sõita koju.

Tunnistaja S S ülekuulamise protokolli kohaselt täitis ta patrullpolitseinikuna 28.12.2022 öösel oma tööülesandeid ning koos paarilisega märkasid nad xxx tänaval sõidukit, millel ei põlenud parempoolne tagatuli. Nad otsustasid sõidukijuhti sellest teavitada ja peatasid sõiduki xxx tn, xxx tn ja xxx tn vahel suunaga xxx tänava poole. Kuna sõidukijuhil Priit Alec Pungasel olid silmad punased, teostati juhile indikaatorvahendiga joobe kontroll. Juht puhus indikaatorvahendiga välja 0,31 mg/l kohta, pärast mida kontrolliti ta joovet tõendusliku alkomeetriga.

Juhile keelatud seisundis (LS § 224 lg 1 etteheide) mootorsõiduki xxx (xxx) juhtimist Priit Alec Pungase poolt 28.12.2022 kella 03.48 ajal Tallinnas xxx tn-l suunaga xxx tn poole tõendab lisaks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustele tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE väljatrükk, millest nähtuvalt 28.12.2022 kell 04.04 -04.09 teostati Priit Alec Pungasele kaks mõõtmist ning mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,23 mg/l (lõplik lugem 0,28 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l). Tulenevalt LS § 69 lg 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed tõendavad otseselt, et Priit Alec Pungase hingeõhus oli alkoholi koguses, mis vastab LS § 69 lg 3 sätestatud keelule. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil ja korrakaitseseaduse § 38 alusel õiguste tutvustamise dokumendil on olemas Priit Alec Pungase allkirjad. Seega oli ta kohapeal teadlik mõõtmise tulemusest ning enda õigustest joobeseisundi kontrollimisel. Samas suurusjärgus alkoholisisaldust (0,31 mg/l, tulemus sõnadega „positiivne“) Priit Alec Pungase hingeõhus näitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis koostati 28.12.2022 kell 03.49 ehk vahetult pärast Priit Alec Pungase juhitud sõiduki kinnipidamist. Kaudselt tõendab juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimist 28.12.2022 Priit Alec Pungase suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest on näha sõiduki juht, sõiduki mark, registreerimismärgi number, juhtimise aeg, koht ja põhjus (kattuvad väärteoprotokollis esitatuga) ning millega on menetlusalune isik tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

4-23-591 5

Priit Alec Pungase poolt ülekuulamisel antud ütlusi, aga ka tema 12.01.2023 kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauset arvestades teadis ta 28.12.2022 öösel sõidukit juhtima asudes, et on tarvitanud 8 tunni jooksul 3 pudelit õlut ning alkoholi tarvitamise lõpetas enda sõnul 4 tundi tagasi. Priit Alec Pungase sõnul oli tema subjektiivne enesetunne sõidukit juhtima asudes hea ning ta ei tundnud enesel olevat joovet. Seega, menetlusalune isik, olles eelnevalt teadlikult tarbinud alkoholi, asus oma seisundit kontrollimata juhtima mootorsõidukit. LS § 33 lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, s. h veenduma, et ta on kaine. Kui juht ei võta midagi ette selleks, et objektiivselt veenduda organismis alkoholi puudumises, usaldab üksnes enda head enesetunnet, siis sisuliselt ta mitte millelegi tuginedes loodab, et alkoholi organismis ei ole. Priit Alec Pungas, otsustades 28.12.2022 öösel sõidukit juhtima asuda ainuüksi subjektiivselt hea enesetunde põhjal, möönis, et tema organismis võib olla säilinud mingi hulk alkoholi ja esineda võib LS § 224 lg 1 koosseisule vastav asjaolu - lubatud alkoholi piirmäära ületamine tema hingeõhus. Kohus leiab, et etteheidetava rikkumise on Priit Alec Pungas toime pannud kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Vastavalt LS § 224 lg 1 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 mg. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

Karistus LS § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 mg - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus viitab, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuleb tuvastada isiku süü suurus, mis on KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks. Isiku süü suuruse hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest. Tuvastada tuleb ka isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Nende põhjal saadakse konkreetne süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, mis võib jääda sanktsiooni keskmisest määrast üles- või allapoole. Isiku süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 224 lg 1 sanktsioonis ettenähtava rahatrahvi maksimaalne määr on 100 trahviühikut. Järelikult keskmine määr on ligikaudu 50 trahviühikut. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, mis antud juhul on LS § 224 lg 1 määratud vahemiku (0,10 – 0,24 mg) ülemise määra lähedane. Kohus leiab, et Priit Alec Pungase süü on seetõttu keskmisest suurem. Samas arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna kaebaja kahetsust ning seda, et karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri andmete kohaselt Priit Alec Pungas kehtivaid väärteokaristusi ei oma ning kustunud karistusi ei ole alust karistuse mõistmisel arvesse võtta.

4-23-591 6

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud üle keskmise sanktsioonimäära põhikaristust on võimalik mõnevõrra vähendada, kuid karistuse vähendamist sanktsioonimäära miinimummäära lähedaseks ei pea kohus proportsionaalseks ei eri- ega üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

Kaebaja arvates pidanuks kohtuväline menetleja teda mitte karistama, vaid menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetama ning suunama isiku vastavasse sotsiaalprogrammi. Kohus on seisukohal, et otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 sätete alusel menetluse lõpetamine on menetleja kaalutlusotsustus, mitte kohustus. Sellise kaalutlusotsuse tegemine eeldab, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi väärteomenetluse jätkamiseks (VTMS § 30 lg 1 p 1). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt hindas kohtuväline menetleja Priit Alec Pungase süü suurust mõjutavaks asjaoluks organismis tuvastatud alkoholisisalduse numbrilise näidu ning tõi esile eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused, miks on vaja isikut karistada. VTMS §-s 74 on toodud nõuded kohtuvälise menetleja otsuse sisule. Nendes ei nähtu kohtuvälisele menetlejale kohustust kajastada, kas kaalumisel on olnud VTMS § 30 lg 1 alusel menetluse lõpetamine. Kohus leiab, et tehes isiku karistamisotsuse, ei pea menetleja otsuses põhjendama, miks ta jätab kasutamata VTMS § 30 sätete alusel menetluse lõpetamise võimaluse. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-146-03 märkinud, et menetlejal on reeglina süüteoasjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Seega ei ole menetlusalusel isikul õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlustel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni (p 7).

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o karistuse (rahatrahvi) määra osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega karistab Priit Alec Pungast LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Sild kohtunik