1-10-11573/11 · 1-10-11573/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-11573 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuaril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 06.01.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-10-11573 (10240102076) Kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Kriminaalasi M.P süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 8, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; N.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, § 307 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Konstantin Rostovtsev

Süüdistatavad M.P

Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused:

- 31.01.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi

tingimisi vangistusega 4 kuud latseajaga 2 aastat;

- 06.10.2003.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud;

- 03.04.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 7 järgi vangistusega 1 kuu 2 päeva;

- 17.04.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 424 järgi KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud 16 päeva;

- 05.06.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud 20 päeva;

- 13.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

274 lg 1, § 275 järgi KarS § 64 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat. Tõkend – vahistamine alates 10.05.2010.a.

N.G

1-10-11573 2

Elukoht XXX, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused:

- 31.01.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi

tingimisi vangistusega 2 aastat 6 kuud katseajaga 3 aastat;

- 21.01.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

275 järgi tingimisi vangistusega 1 kuu 7 päeva katseajaga 18 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 09.05.2010.a. Kaitsjad Galina Tšelonokova ja Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON

Tunnistada M.P süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Tunnistada M.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista M.P-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.P vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aega alates 08.05.2010.a kuni

09.05.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistusaega arvestada alates 10.05.2010.a.

M.P-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Tunnistada N.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Tunnistada N.G süüdi KarS § 307 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista N.G-le liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada N.G vangistusega 6 (kuus) kuud.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aega alates 08.05.2010.a kuni

09.05.2010.a ja 10.05.2010.a kuni 11.05.2010.a, s.o 4 (neli) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva

1-10-11573 3

kohtumaja 21.01.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (1 kuu 7 päeva) ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud 3 päeva vangistust.

N.G-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Karistusaega arvestada alates 11.01.2011.a.

Välja mõista solidaarselt M.P-lt ja N.G-lt kannatanu OÜ B (reg. nr. XXXXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 135 (ükssada kolmkümmend viis) krooni (ehk 8,63 eurot).

Asitõendid: 2 pudelit, kork, pistongipüstol, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna hoiuruumis (15.07.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 67), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks

06.11.2011.a kohtumenetluses 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 30 senti, millest käibemaks on 25, 56 eurot.

Mõista M.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada

üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 126 (ükssada kakskümmend kuus) krooni 50 senti (ehk 8,08 eurot), kaitsja

Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 630 (kuussada kolmkümmend) krooni (ehk 40,26 eurot), kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi

eest 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni (ehk 230,08 eurot), kaitsja Jekaterina Jevšina 06.01.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 30 senti.

Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 06.11.2011.a kohtumenetluses 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti, millest käibemaks on 31,95 eurot.

Mõista N.G-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada

seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest

2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni (ehk 162,97 eurot), kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 126 (ükssada kakskümmend kuus)

krooni 50 senti (ehk 8,08 eurot), kaitsja Galina Tšelnokova 06.01.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti.

Menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-08- 1853, menetluskulud“.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-10-11573 4

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 02.02.2011.a

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu

1.M.P süüdistatakse selles, et tema 06.05.2010.a kella 16.00 paiku, olles joobes „B “ OÜ kaupluses, mis asub a/ü „Vesna“ Ida-Virumaal, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise

eesmärgil, ähvardades pistongipüstoliga, nõudis müüjalt S M raha ning seejärel omastas 3 pudelit veini „ Jõhvika “ üldmaksumusega 135 krooni. Oma tegudega pani M.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.t. KarS § 200 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo.

2.M.P

sikuna, kes Viru Maakohtu 03.04.06 otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p

7 järgi süüdi, ööl vastu 07.05.2010.a, olles joobes, tegutsedes koos N.G-ga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis akna lõhkumise teel majja aadressil: Suvila XXX, a/ü „Sfetofor“, Ida-Virumaa, kust varastas E S kuuluva televiisori „Samsung“ maksumusega 1500

krooni, 4 magamiskotti üldmaksumusega 600 krooni, telgi maksumusega 1800 krooni, koti maksumusega 100 krooni, vesti maksumusega 100 krooni, soni maksumusega 50 krooni, kokku vara üldsummale 4150 krooni. Oma tegudega pani M.P toime võõra vallasasja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo.

3.N.G süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 07.05.2010.a, olles joobes,

tegutsedes koos M.P-ga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis akna

lõhkumise teel majja aadressil: Suvila XXX, a/ü „Sfetofor“, Ida-Virumaa, kust varastas E S kuuluva televiisori „ Samsung “ maksumusega 1500 krooni, 4 magamiskotti üldmaksumusega

600 krooni, telgi maksumusega 1800 krooni, kotti maksumusega 100 krooni, vesti

maksumusega 100 krooni, soni maksumusega 50 krooni, aga kokku vara üldsummale 4150 krooni.

Oma tegudega pani N.G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo.

4.Taas tema, teades, et M.P 06.05.2010.a kella 16.00 paiku pani toime röövimise kaupluses, mis asub a/ü „ Vesna “ Ida-Virumaal, ei teatanud sellest politseisse.

Oma tegudega pani N.G toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.t. KarS § 307 lg 1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi (RKKKo 3-1-1-20-07). Kohus avaldas

1-10-11573 5

kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS §-s 296 sätestatut. KrMS §-de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad, tunnistajad ja kannatanud ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist:

M.P süüdistus KarS § 200 lg 2 p 8 järgi.

2.1. KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritakse röövimine, mis on toime pandud relva või

relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Käsitletavas kriminaalasjas

süüdistatakse M.P selles, et ta ähvardas röövimisel kannatanut relvataolise esemega. Seejuures on oluline tuvastada kuidas kanntanu tajus relva ehtsust.

Kohus leiab, et M.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning seda järgmiste tõenditega: Kannatanu S M

ütluste kohaselt ja vastas tema küsimusele, mida ta sisenes süüdistatav poodi tahab, et tahab raha. Kannatanu ütles et tema peab raha andma ostetud kauba eest. Püüdis ulatuda häirenupuni, kuid noormees ütles: korista lita seal oma käed ja mine eemale. Peale seda võttis

paremast taskust välja püstoli, pani selle vastu kannatanu laupa ja nõudis veini. Kannatanu

andis 3 pudelit jõhvikaveini. Kannatanu arvates oli püstol ehtne, sest see oli metallist ja

noormees hoidis seda raskelt käes, ehkki püstolil oli vahekiil. Kas vahekiil oli metallist või plastmassist kannatanu ei mäleta. Kahjusumma on 135 krooni (tl 6).

Süüdistatav M.P tunnistas end selles kuriteoepisoodis süüdi (tl 19, 185

kohtuistungi protokoll). Tema ütluste kohaselt seisid nad bussipeatuses tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Tal oli tal kaasas metallkorpusega mitteehtne püstol, ta sisenes poodi, läks

müüja juurde ja ütles et müüja annaks talle kassast raha, kuid müüja tegi süüdistatavale ettepaneku tal endal raha kassasse panna, kauba eest mille viimane ostab poest, peale mida võttis

taskust püstoli, pani selle vastu müüja pead ja küsis veini. Hiljem viskas püstoli kraavi, kuna kartis ja see läks taskus katki (tl 27).

Süüdistatava N.G ütluste kohaselt (tl 39) tulid nad M.P-ga 05.05.2010 kella 23.00 paiku suvilasse ning kahtlustatav võttis kaasa õhupüssi, et märklauda tulistada ning täiesti juhuslikult sattus tema kotti laste püstol, mis kuulub tema 10 aastasele vennale. Suvilas pani püstoli laua peale. 06.05.2010, peale kella 14.00 võttis M.P püstoli ja tegi ettepaneku

röövida poodi, millega nõustus ehkki ei uskunud röövimist. Jõudes poe juurde jäid algul

bussipeatuses seisma ja huvitusid busside sõidugraafikust. Hiljem istusid ja suitsetasid seal,

peale mida ütles M.P: kõik, ma läksin. Vastas, no mine, kuid ei mõelnud selle üle miks M.P poodi läks. M.P ei olnud kaua poes, sest jõudis sel ajal ainult suitsu lõpuni tõmmata. Poest välja tulles oli tal käes kilekott milles oli kolm pudelit veini. M.P andis ühe pudeli talle, mille tee peal ära jõid. Tee pealt küsis M.P-lt kuidas ta veini sai. M.P rääkis et poodi sisenedes pani ta püstoli müüjale pea juurde ja müüja andis talle veini. Gamma aiamaade vastas viskas ta püstoli ära kraavi (tl 39).

Tunnistaja V G ütluste kohaselt on ta N.G-ga ammu tuttav. 2010 mai alguses tuli N.G koos sõbraga Vladimir külla ja palus AÜ „Svetofor“ aiandi tn nr. XXX asuva suvila võtmeid. N.G ütles et nad tahavad sõbraga puhata ja saunas käija. 17.05.2010 sõitis suvilasse

ning naabrid ütlesid et kaks noormeest kes suvilas elasid viidi politseisse. Kui sai N.G-ga telefonitsi ühendust, ütles viimane et Endast ei rääkinud midagi. Vladimir röövis poodi.

1-10-11573 6

Tunnistaja V S ütluste kohaselt sõitis 06.05.2010 naisega suvilasse AÜ „Svetofor“, aiamaja nr. XXX. Läks ühistus asuvasse poodi õlut ostma. Tasunud õlle eest kuulis seljatagant agressiivse

häälega esitatud küsimust: kas suitsu on? Keeras ringi. Küsijaks osutus noormees. Töötab turvatöötajana ja näeb kohe inimesi kes tahavad midagi toime panna. Andis noormehele suitsu ja

läksid õue. Kaupluse nurga taga seisis teine noormees, kellel oli riiete all õhupüss. Pakkus poistele õlut ja nende agressiivsus langes. Küsis kas nad tahavad poodi röövida? Vastati et, ei, ei,

me niigi saatsime aiamaal juba palju korda, kuid midagi konkreetset ei vastatud. Peale seda pidasid kinni operatiivtöötajad, kes hiljem ka vabaks lasid.

Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt seisid nad N.G-ga bussipeatuses

tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Menetlustoimingu läbiviimise ajal leiti püstol 30 m kauguselt

Jalaka tn. Gamma aiamaadest (tl 31).

Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 109) kohaselt leiti Aiandi tänava aiamajast nr. XXX kaks tühja

jõhvikaveini pudelit ja mängupüstol. (tl 54) kohaselt leiti Sündmuskoha vaatlusprotokolli 07.05.2010 aiamajast nr. 102

kaks tühja jõhvikaveini plastikpudelit.

2.2. M.P (tl 27), N.G (tl 39) ja kannatanu S M (tl 6) ütlustega on

tõendatud et süüdistatav ähvardas kannatanut S M mängupüstoliga pannes selle vastu kannatanu (müüja) pead ja küsis veini. Kannatanu pidas mängupüstolit ehtsaks tulirelvaks, sest

see oli metallist ja noormees hoidis seda raskelt käes (tl 6). Kohus leiab, et ülaltooduga on

tuvastamist leidnud, et süüdistatav M.P kasutas kannatanu suhtes psüühilist vägivalda (ähvardamine), mis väljendus selles, et ta pani mängupüstoli (relvataolise eseme) vastu

müüja pead (laupa), peale mida sai vahetult enda valdusse 3 pudelit veini, seega pani toime KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava varavastase kuriteo. Vägivald relvataolise esemega oli nimetatud esemete äravõtmise vahendiks, st. oli suunatud sellele et müüja annaks veinipudelid

oma tahte vastaselt ära, mitte aga teiste eesmärkide saavutamiseks. Kohtul pole alust kahelda

süüdistatavate endi ja kannatanu ütlustes, sest need on kooskõlas teiste asjas kontrollitud tõenditega ja seostuvad omavahel.

2.3. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes

ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus (RKKKo 3-1-1-12-09 p 9).

Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kavatsetusega on samas tegemist ka siis, kui tagajärje kui sellise saavutatavuse osas puudub täielik kindlus (KarS § 16 lg 2 ls 1: "...ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks") (RKKKo 3-1-1-124-04 p 15 ja 3-

1-1-141-04 p 10.2). Kohus leiab, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade omastamise

eesmärgil, s.o kavatsetusega. N.G ütluste kohaselt tegi M.P eelnevalt ettepaneku röövida poodi poe juurde jõudes seisid nad algul lähedal asuvas bussipeatuses ja (tl

39) ning M.P enda ütluste kohaselt seisid nad bussipeatuses tähelepanu kõrvalejuhtimiseks (tl 27, 31). Järelikult oli süüdistataval juba eelnevalt olemas kavatsus poodi

röövida – ta tegutses eesmärgipäraselt ja sihikindlalt selleks, et saada kannatanult enda valdusesse vara, see enda kätte jätta ning seda hiljem ka tarbida.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. M.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 8 järgi.

1-10-11573 7

M.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja N.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja KarS § 307 lg 1 järgi.

Vargust puudutavas episoodis on mõlemad süüdistatavad kohtuistungil oma süüd täilikult tunnistanud ((tl 184).

Kannatanu E S

ütluste kohaselt (tl 45) sõitis 07.05.2010 kell 15.40 temale kuuluvasse AÜ „Svetofor“ asuvasse suvilasse nr. XXX. Viimati olid seal tema vanemad 06.05.2010 kella 19.00 paiku. Avastas et köögiaken on puruks löödud, majas on põrandal kivi ja asjad on laiali loobitud. Teiselt korruselt oli varastatud televiisor Samsung 21, maksumusega 1500 krooni, neli rohelist värvi kattes magamiskotti maksumusega 150 krooni üks, sinist värvi kattes telk maksumusega 1800 krooni, must kott väärtusega 100 krooni, sinine soni väärtusega 50 krooni. Kahju kokku 4159 krooni. Naabrinaine T P rääkis, et nägi öösel kella 24.00 paiku hallis sonis noormeest, kes

tassis suurt eset majast välja. 07.05.2010 kella 16.00 paiku nägi koos naabritega kahte purjus

noormeest kes tulid poest ja läksid majja nr. XXX. Tundis ära ühe noormehe, selle kes öösel kandis majast televiisorit ära. Süüdistatava M.P ütluste kohaselt pani ta kuriteo toime. 06.05.2010 olid majas ja sealt ei lahkunud ning keegi nende juures ei käinud. Ööl vastu 07.05.2010 jõid ära kaks liitrit

viina, peale mida oli tugevas alkoholijoobes ega andnud aru oma tegevusele, kuid mäletas et jalutasid aiandusühistu territooriumil ja läksid ühe maja juurde. Tulid sinna eesmärgita. Edasi lõi keegi neist kahest katki majaakna ja mõlemad ronisid majja. Majast viis välja televiisori ja tõi selle tuttava Vassili majja. Millised asjad N.G majast võttis, ei mäleta. Samuti ei mäleta seda mis edasi juhtus. Ärkas 07.05.2010 hommikul V majas diivanil, kus oli ka N.G. Nägi majas

telki ja magamiskotte. Kuidas majja sattusid ei tea. Järgnevalt jõid jälle alkoholi ja heitsid magama. Päeval tulid majja politseitöötajad ja neid peeti kinni. Tehtut kahetseb ja juhtunust on kahju.

Süüdistatava N.G ütluste kohaselt (tl 39) sõitis ta koos M.P-ga 05.05.2010 oma tuttava V G suvilasse AÜ „Svetofor“ maja nr. XXX. Peale lõunat 06.05.2010 kella 14.00 paiku lahkusid. Käisid suvila poes kust ostsid sigarette ning pärast naasid majja kus olid kuni 07.05.2010. Nimetatud kuupäeva hommikul äratas teda M.P, jätkasid alkoholi tarbimist ning umbes 15 minuti pärast tulid majja politseitöötajad ja viisid neid politseiosakonda.

Kinnipidamise põhjust ei selgitatud. Vargust toime ei pannud, sest olid 05.05.2010 kuni 07.05.2010 M.P-ga koos, tarvitasid alkoholi majas ja väljas aiamaal ning lahkusid sealt ainult üks kord poes käimiseks. Võõrastes majades käinud ei ole. Samuti ei näinud et M.P oleks üksi kuskil käinud ja võõraid asju majja toonud. Seda ei teinud ka ise. Tunnistab puhtsüdamlikult üles, et 07.05.2010 osales varguses aiamajast. Varastas 4 magamiskotti, telgi, musta värvi koti ja nokamütsi pani pähe. Aiamaja akna lõhkus M.P. Asjad tahtsid endale jätta.

Tunnistaja T P ütluste kohaselt 06.05.2010 vastu 07.050.2010 jäi ta ööbima oma ajamajja.

Kella 24.00 paiku seis oma ajamaja juures ja nägi kuidas aiamajast nr. XXX väljus lühikest kasvu meesterahvas, seljas tume kombinesoon ja hall T särk. Kätel kandis midagi rasket. Õue tuli naaber M D , kellele ütles, et majahoovist nr. XXX varastatakse küttepuid. №ormees kuulis

suhtlemist ja sõimas ebasündsate sõnadega, kuid seejärel keeras kolmandale tänavale.

07.05.2010 hommikul arutasid öösel toimunut ja nägi, et aiamaja nr.XXX aken on lõhutud. Mööda läks noormees pesapallisärgis ja punases jopes. Kaks teist noormeest peatusid teepeal, keerasid näoga aiamaja nr.XXX poole ja arutlesid millegi üle. Aiamaa nr. XXX peremehe poeg pildistas mobiiltelefoniga noormehi. №ormehed nägid välkvalgust ja ütlesid: „selle eest võib ära tappa" ning läksid kaupluse suunas. Mõne aja pärast tuli kaupluse poolt tagasi punases jopes ja

pesapallisärgis noormees. Otsustasid järgida, kuhu punases jopes ja pesapalli särgis noormees

1-10-11573 8

läks. Eespool seisis politseiauto, kus see noormees istus. Saabus veel üks politseiauto ja

noormehed kolmanda tänava aiamajast peeti kinni. Hiljem kuulis, et aiamajast oli varastatud televiisor ja teisi asju.

2.4. KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, kui see on toime pandud grupi poolt ja kui see on toime pandud sissetungimisega.

M.P ja N.G süüdistatakse selles, et nad tegutsedes koos võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungisid akna lõhkumise teel majja aadressil Suvila XXX, a/ü „Sfetofor“, kust varastasid E S kuuluva vara üldsummale 4150 krooni. M.P süüdistatakse lisaks selles, et tema on varguse toime pannud isikuna kes on ka varem varguse toime pannud (KarS § 199 lg 2 p 4) ja N.G lisaks selles, et teades röövimisest kaupluses, ei teatanud ta sellest politseisse (KarS § 307 lg 1). Eduard Smirnovi aiamajast temale kuulunud vara vargus sissetungimisega süüdistatavate poolt

on tõendatud kannatanu ütlustega (tl 45), mille kohaselt avastas ta 07.05.2010 et aiamaja köögiaken on puruks löödud ja teiselt korruselt oli varastatud televiisor Samsung, neli rohelist

värvi kattes magamiskotti, sinist värvi kattes telk, must kott ja sinine soni. Kahju kokku 4159 krooni, süüdistatava M.P ütlustega (tl 91), mille kohaselt

lõid nemad 06.05.2010

N.G-ga katki majaakna ja mõlemad ronisid majja….viis majast välja televiisori,

süüdistatava N.G ütlustega (tl 39), mille kohaselt tunnistab puhtsüdamlikult üles et

07.05.2010 osales varguses aiamajast. Varastas 4 magamiskotti, telgi, musta värvi koti ja

nokamütsi pani pähe. Aiamaja akna lõhkus M.P. Asjad tahtsid endale jätta, ütluste ja

olustiku seostamise protokolliga ja fotodega (tl 121-124), mille kohaselt varastasid nad koos N.G-ga aiamajast nr XXX televiisori ja muu vara, näitas esimese korruse aknale mille kaudu

nad majja tungisid, äärekivi millega aknaklaas lõhuti ja aiamaja nr. XXX kuhu varastatud esemed viidi. Samuti on vargus tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fotodega (tl 54- 60), mille (nr. XXX) järgi leiti aiamajast, kus süüdistatavad viibisid E S aiamajast varastatud esemed (televiisor Samsung, sinist värvi soni, musta värvi kott, neli magamiskotti rohelist värvi kattes, telk sinist värvi kattes) ning asitõendi vaatlusprotokolli ja fotodega (tl 63-65).

Gruppi ehk kaastäideviimist sisustatakse lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria

seisukohtadest. Tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad

kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2

esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema

süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba

süüteo toimepanemise käigus (RKKKo 3-1-1-23-10). Kohus arvestades eeltoodud tõenditega leiab, et süüdistatavad panid kuriteo toime kooskõlastatult, sest ronisid koos majja, viisid sealt ära võõrad esemed oma asukohta, süüdistatav M.P viis ära televiisori ning N.G

4 magamiskotti, telgi, musta värvi koti ja nokamütsi. Süüdistatava N.G kohtueelses menetluses antud ütlused (vargust nad toime ei pannud, võõrastes majades käinud ei

ole.. tunnistab üles et osales varguses) . on küll vastuolulised, kuid varguse toimepanemise

eitamine tema poolt on ümber lükatud kriminaalasjas leiduvate tõenditega ning ei ole ka

"eluliselt usutav", st. ei ole tõenäoline et süüdistatavad vargust toime ei pannud. Kogutud

tõenditest nähtuvalt on süüdistatavad inkrimineeritud kuriteo toime pannud aiamajja

sisenemisega selle valdaja tahte vastaselt, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemisega sissetungimisega ja grupiga. Valdaja tahte vastaselt sisenemise järgselt hõivatud võõra vara

1-10-11573 9

viisid süüdistatavad enda asukohta eesmärgiga jätta see endale. Sellisest käitumisest teeb kohus

järelduse, et süüdistatavad tegutsesid võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal järeldab kohus,

et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja

äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupiviisiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteona.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (tl 193) on süüdistatavat M.P varem grupiviisilise varguse eest karistatud, sh. viimane kord 17.04.2006 ja karistus ei ole kustutatud, siis on süüdistatava M.P puhul täidetud KarS § 199 lg 2 p-s 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

N.G teades kaupluse röövimisest, ei teatanud sellest politseisse, st. on süüdi tegevusetuses, millega pani toime KarS § 307 lg 1 sätestatud kuriteo.

2.5. Varguse subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes.

Kohus leiab, et süüdistatavad tegutsesid võõraste vallasasjade omastamise eesmärgil, s.o kavatsetusega. N.G ütluste (tl 39) kohaselt… Varastatud tahtsid asjad endale jätta.

asjad viisid oma asukohta. Süüdistatavad olid teadlikud, et teostavad võõraste vallasasjade hõivamise ning et need jäävad nende valdusesse.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. M.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja N.G KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja KarS § 307 lg 1 järgi.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 200 lõikes 2 p 8 sätestatu kohaselt on röövimise eest relvana kasutatava muu esemega ähvardades karistuseks kolme- kuni viieteistaastane vangistus. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 sätestatu

kohaselt on varguse eest, kui see on toime pandud isiku poolt kes on varem toime pannud

varguse, grupi poolt ja sissetungimisega ette nähtud karistuseks - rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

M.P on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Karistust kergendavaks asjaoluks on

puhtsüdamlik ülestunnistus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tuginedes M.P iseloomustavatele materjalidele, leiab kohus et KarS § 200 lg 2 p 8 järgi tuleb M.P karistada 4 aastase vangistusega, so. alla karistuse keskmise määra ning KarS § 199 lg

2 p 4, 7, 8 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aastase vangistusega, mis kergema

karistusena tuleb KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kaetuks raskeima karistusega ning mõista M.P-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.

1-10-11573 10

N.G on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 2 korda. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tuginedes N.G iseloomustavatele materjalidele, leiab kohus et KarS § KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi tuleb N.G karistada 1 aastase vangistusega ning KarS § 307 lg 1 järgi 6 kuulise

vangistusega ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu

21.01.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (1 kuu 7 päeva) ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud 3 päeva vangistust.

Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlaste isikut. Nii M.P, kui ka N.G on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, milline

asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, mõlemad ei tööta. Karistuse mõistmisel tuleb

arvestada eelkõige isikute süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Süüdistatavate

näol ei ole tegemist isikutega, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik.

Kohus leiab, et M.P ja N.G suhtes on võimalik saavutada karistuse

eesmärk mõistes neile reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades

eelkõige kuritegude raskust ja asjaolu, et mõlemat on varem karistatud korduvalt, kuid isikud jätkasid kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning

teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et süüdistatavad ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest.

IV Tsiviilhagi ja menetluskulud

Kannatanu E S loobus kohtuistungil tsiviilhagist vargusega tekitatud kahju hüvitamise osas,

kuna varastatud asjad on talle kõik tagastatud (tl 184, kohtuistungi protokoll).

Kohtueelses menetluses on OÜ B (registrikood XXX), kelle volitatud esindajaks on kannatanu S M (tl 8) 28.07.2010 esitanud tsiviilhagi 135 krooni nõudes, milline sisaldab varastatud esemete maksumust (tl 11).

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult.

Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle

ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi

õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-1-79-09).

Kuna süüdistatavad on tsiviilhagi õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada täies ulatuses, tuues

välja ainult õigusliku põhjenduse. Hagi on tõendatud kriminaalasja tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127 lg 1, 128 lg 2 ja 3, 1043 ja 1045 lg 1 p 5.

1-10-11573 11

Kohtuotsuse resolutiivosa tegemisel kohus ekslikult nimetas kannatanuks S M . Tegelikult on röövimise episoodiks kannatanuks, kellele oli tekitatud materiaalne kahju on OÜ B , kelle huve esindab S M volituse alusel. Kohus parandab tervikotsuses oma näpuvea, mis ei muuda otsuse sisu ega raskenda süüdistatavate olukorda.

KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu menetluskulud tuleb riigi kasuks välja mõista M.P-lt ja N.G-lt.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Pavel Gontšarov Kohtunik