2-19-1764/135 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-1764

Tsiviilasi

Proffsistem OÜ hagi Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7

korteriühistu vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu

apellatsioonkaebuse hind 14 093,95 eurot

Proffsistem OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 6709,45 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu

apellatsioonkaebus

Proffsistem OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. märts 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7

korteriühistu

(rk: 80275917),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff, seaduslik

esindaja Ivan Võssokov

Vastuapellant (hageja): Proffsistem OÜ (rk: 11911414),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Rait

Sarjas

ja

vandeadvokaadi abi Maris Kure

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. oktoobri 2022 otsus hagi osalise rahuldamise,

tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmise ja menetluskulude poolte endi kanda jätmise

osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks

järgmiselt:

2.1. Rahuldada Proffsistem OÜ nõue osaliselt ja mõista Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe

tn 7 korteriühistult Proffsistem OÜ kasuks välja võlgnevus 1733,13 eurot ja viivis 173,30m

eurot, kokku 1906,43 eurot.

2.2. Tasaarvestada käesoleva otsuse p-s 2.1 nimetatud Proffsistem OÜ nõue 1906,43 eurot

Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu vastunõudega 1906,43 eurot, mille

tulemusena on poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud.

2.3. Jätta Proffsistem OÜ hagi ülejäänud osas Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7

korteriühistu vastu rahuldamata.

2.4. Jätta menetluskulud maakohtus Proffsistem OÜ kanda.

2.5. Rahuldada Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu apellatsioonkaebus

ja jätta Proffsistem OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Proffsistem OÜ kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2

ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Proffsistem OÜ (hageja) esitas 01.02.2019 Viru Maakohtule Mustvee vald, Mustvee linn,

Tähe tn 7 korteriühistu (kostja/korteriühistu) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja

hageja kasuks töövõtutasu võlg 18 911,70 eurot ja viivis 1891,70 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.08.2018 ehitustööde töövõtulepingu

nr 08082018, mille alusel pidi hageja teostama Mustvees Tähe tn 7 kortermaja fassaaditöid ja

katusetöid. Lepingu hind oli 122 873,24 eurot koos käibemaksuga ja tööde teostamise tähtaeg

07.12.2018. Lepingu p 9.2 järgi oli kostja kohustatud tasuma töövõtutasu igakuiselt tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti (vaheakti) ja hageja arve alusel. 2018. a oktoobri alguses esitas

hageja kostjale 03.10.2018 vaheakti septembris tehtud tööde vastuvõtmiseks summas

14 181,76 eurot koos käibemaksuga ja 09.10.2018 täiendava vaheakti summas 4729,94 eurot.

29.10.2018 saatis kostja juhatuse liige e-kirja koos kostja 28.10.2018 üldkoosoleku otsusga.

Otsuse järgi on hageja rikkunud lepingu p-de 4.1.2 ja 4.1.3 nõudeid, üldkoosolek otsustas

lepingu üles öelda ning tasaarvestada hageja tasunõude kostja kahjunõudega hageja vastu. Kuna

hageja ei ole lepingut rikkunud, tuleb leping lugeda ülesöelduks korraliselt.

Hageja esitas 03.10.2018 ja 09.10.2018 aktides kajastatud teostatud tööde eest kostjale

09.11.2018 arve nr 18046 summas 18 911,70 eurot tasumise tähtajaga 23.11.2018. Lepingu

p 9.6 järgi oli kostja kolme tööpäeva jooksul akti esitamise päevast kohustatud tööd üle vaatama

ja vastu võtma. Kostja ei täitnud antud kohustust ega esitanud ka ühtegi pretensiooni, mis

puudutab tööde kvaliteeti või mahtu. Seega hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.

Kostja tasaarvestusavaldus on tõendamata ja ebaselge.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada hageja nõuded

kostja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuetega 48 864,37 eurot, sh leppetrahvinõue

3000 eurot, kahju hüvitamise nõue trepikodade lagede rikkumise eest 2202 eurot,

vundamenditööde paranduse kulu minimaalselt 38 996,40 eurot või vundamendi- ja

fassaaditööde asendustehingu kulu 16 124,39 eurot, katusetööde asendustehingu kulu

2581,97 eurot ja omanikujärelevalve topeltkulu 2194 eurot.

Kostja ütles lepingu 29.10.2018 erakorraliselt üles lepingu p-de 15.10.2.1, 15.10.2.2 ja

15.10.2.3 alusel, kuna tööde tähtaega ei olnud reaalne saavutada, enamik töid ei vastanud

lepingule ning hageja ei viinud töid lepingu tingimustega vastavusse ja viivitas sellega üle

21 päeva. Kostjal oli õigus tasaarvestada töö maksumus eeldatava puuduste kõrvaldamise

kahjuga.

Kostjal ei ole kohustust tasuda lisatööna raudbetoonvöö ehitamise eest, kuna selle osas puudub

kirjalik kokkulepe. Kostja ei ole alusetult rikastunud, sest sellel tööl väärtust uue töö tellimisel

polnud ja katusetöödega seoses tekkis kostjal kahju 7587,17 eurot. Kostjal puudub kohustus

tasuda vundamenditööde eest, kuna need ei vasta lepingule ja on väärtusetud, sest tuleb teha

uuesti. Kostja ei ole võtnud puudustega vundamenditöid vastu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 28. oktoobri 2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis Mustvee vald,

Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistult välja Proffsistem OÜ kasuks töövõtulepingust

nr 08082018 tuleneva võla 12 812,68 eurot ja viivise 1281,27 eurot. Korteriühistu

alternatiivselt esitatud tasaarvestusavalduse jättis maakohus rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ütles kostja lepingu üles, kuivõrd töövõtja tegi töid nii

aeglaselt, et tööde tähtajaks lõpetamine muutus ilmselt võimatuks (lepingu p 15.10.2.1). Poolte

ja omanikujärelevalve (Antti Ramm) kirjavahetuse järgi pidid tööd algama 13.08.2018,

tegelikkuses alustati kuu aega hiljem, s.o 12.09.2018. Samuti nähtub poolte kirjavahetusest, et

akteeritavates töödes on puudused ning hageja ei järgi kalendergraafikut. Kostja on 24.10.2018

palunud hagejal kahe tööpäeva jooksul teatada, mis kuupäevaks puudused kõrvaldatakse, et

saaks aktid allkirjastada ja arve tasuda. Lepingu erakorraliselt ülesütlemise ajaks 28.10.2018

oli tööde lõpetamiseni jäänud veidi üle kuu. Hageja väitel ei olnud ta ühegi töö teostamisega

viivituses ja oleks jõudnud tähtajaks kõik tööd lõpetada. Samas on hageja juba 15.10.2018

teatanud, et peatab töö kuni rahaliste küsimuste lahendamiseni. Seetõttu ei saanud kostja

ilmselgelt olla veendunud, et hageja jõuab tööd tähtajaks lõpetada.

Maakohus leidis, et esines ka p-s 15.10.2.2 sätestatud alus lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks hagejapoolse lepingurikkumise tõttu, kuna töövõtja teostas töid vastuolus

lepingu, ehituseeskirjade, -normatiivide või -standardite või seadusandlusega. Lepingu p 3.3.2

kohaselt tuli tööd teostada projekti nr 171/17 alusel. Hageja ei teostanud soklitöid vastavalt

Kuren Projekt OÜ arhitektuursele põhiprojektile. Pooled ei ole sõlminud vastavalt lepingu

p-le 15.6 kirjalikku kokkulepet lepingu muutmise kohta. Ekspert Kaarel Saha ehitustehnilise

ekspertiisiga on tuvastanud, et vundamendi soojustamine ei vasta ehitusprojektile, hageja

muutis algset lahendust oluliselt, muutes ka hoone energiamärgise sisu. Ekspert leidis, et

vundamendi soojustamisel on rida puuduseid, mille kõrvaldamine pole võimalik, vaid eeldab

uue töö teostamist: ei ole teada, kui sügavale kaevati vundament lahti, vundament on kohati

puhastamata, vajalikus ulatuses parandamata, pole kasutatud projektipõhist hüdroisolatsiooni

ning hoone välis- ja sisenurkades täiendavat membraani, tihendamise protokollid puuduvad.

Hageja ei ole tõendanud, et tihendamine oleks läbi viidud, mh et selleks oleks kasutatud ka

liiva. Pinnase aastatega tagasi vajumine ei kinnita iseenesest ehitamise vastavust normidele.

Kuna tööd on vastu võtmata (kostja ei ole tagasitäite töid vastu võtnud, vaid selle puuduse

tuvastanud), peab hageja tõendama, et tööd vastavad lepingule. Omanikujärelevalve küsis

korduvalt tõendeid tagasitäite teostamise ja tihendamise kohta, kuid seda ei esitatud. Hageja

19.04.2019 esitatud pinnase mõõteprotokollist, kalibreerimise tunnistusest ja Andrei Pavlovi

tunnistusest ei selgu, mida mõõteprotokoll tõendab ja kus mõõtmine on teostatud. Seega hageja

ei ole esitanud korrektset dokumentatsiooni ning ehitaja töös esinevad olulised puudused, mille

kõrvaldamine pole võimalik muud moodi kui uue töö teostamisega.

Küsimus, kas hageja paigaldas vundamendi soojustamisel Delta materjali õigetpidi või

tagurpidi (ekspert ja omanikujärelevalve leiavad, et materjal tuleb paigaldada mummud

sissepoole, hageja esitatud Lektar Eesti OÜ müügiesindaja arvamuse ja Delta-NB tootja tehase

selgituse kohaselt võib materjali paigaldada ka mummud väljapoole) ei oma olulist tähendust,

kuna ekspert ei ole pidanud Delta materjali kasutamist ehitustehnoloogiliselt asjakohaseks. Ka

Delta-NB tootja märgib, et Delta R-NB ei täida hüdroisolatsiooni funktsiooni, kuid eraldab

niiske pinnase majast. Delta R-NB ei saa asendada keldri seinte hüdroisolatsiooni.

Kostja ütles lepingu põhjendatult üles ka p 15.10.2.3 alusel, kuna töövõtja ei viinud töid lepingu

tingimustega vastavusse ja viivitas sellega üle 21 päeva. Tellija juhtis juba 02.10.2018 töövõtja

tähelepanu asjaolule, et tagasitäite tihendamise kohta puuduvad tõendid, ning kordas seda ka

hiljem. 10.10.2018 saadeti nimekiri viie erineva puuduse kohta, mida töövõtja keeldus

parandamast. Tellija uuris töövõtjalt veel 15.10.2018, miks töid ei jätkata ega parandata. Ehitaja

ja omanikujärelevalve vahel tekkis konflikt, kuna ehitaja ei olnud nõus omanikujärelevalve

nõudeid täitma, ehitustegevuse nõuetekohasust tagama ja töös puuduseid kõrvaldama.

Lisaks on töövõtjal kohustus informeerida tellijat tehtud tööga kaasnevatest riskidest, eelkõige

sellest, kas kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele

(vt RKTKo 3-2-1-116-16 p 66; 3-2-1-180-10 p 9). Puuduvad tõendid, et hageja teavitas kostjat,

et tema vundamendi soojustamise lahendus muudab oluliselt algset lahendust ja hoone

energiamärgise sisu. Seetõttu ei vastanud vundamendi soojustustööd kostja vajadustele ega

põhiprojekti eesmärgile. Ka seda saab pidada hageja oluliseks lepingurikkumiseks.

Kohus nõustus kostjaga, et kostja 23.09.2018 10:59 ja omanikujärelevalve teostaja 23.09.2018

5:05 e-kirjade mõte oli selles, et ehitaja teeks töid edasi ning kui kõik muud tööd saavad

korrektselt tehtud, siis võetakse ka puudustega vundamenditööd vastu. Kostja on 24.10.2018

kirjas ja omanikujärelevalve 31.10.2018 kirjas juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et

puudustega töid vastu ei võeta, kuna hageja ei ehitanud objekti lõpuni. Nii kostja kui

omanikujärelevalve on kirjades viidanud, et kostja avaldus on tingimuslik.

Kokkuvõttes kohus nõustus kostjaga, et kostja ei olnud kohustatud lepingule mittevastavat ja

oluliste puudustega vundamendi soojustustööd vastu võtma.

Tasunõue 2804,60 eurot seoses keldriakende paigaldamisega on põhjendatud. Vaidlust ei ole,

et ühe akna siseviimistlus jäi teostamata. Kui võrrelda hinnapakkumist akende paigaldamise

eest nõutava summaga, saab järeldada, et hageja ei ole esitanud nõuet töö eest, mida pole tehtud.

Puuduvad tõendid, et kostjal oli akende paigalduse ja akendealuse kõrgemaks esitamise osas

pretensioone (v.a ühe akna siseviimistlus). Kuna tõendid ei võimalda hinnata, millised olid

akende paigaldamisega seotud kõrvalkulud, jättis kohus need kulud välja mõistmata.

Tasunõue lisatöö, s.o katuse raudbetoonvöö teostamise eest, on põhjendatud. Ekspert leidis, et

raudbetoonvöö on olemuselt lisatöö ja kuulub tasustamisele, arvestades, et sellele on rajatud

järgmine ehituskonstruktsioon, ka raudbetoonvöö maksumus on põhjendatud. Eksperdi

arvamus on osaliselt ekslik, kuna otsustamine, kas tegemist on tasumisele kuuluva tööga või

mitte, kuulub kohtu pädevusse. Hageja teavitas kostjat ja omanikujärelevalvet 16.08.2018

e-kirjas, s.o vähem kui nädal pärast lepingu sõlmimist, et vajalik on tellida täiendavaid

jooniseid, millega võib minna kuni 12.09.2018, ning ehitada lisatööna katusel raudbetoonvöö.

Kostja kirjale ei vastanud. 04.09.2018 esitas hageja kostjale tööprojekti joonised. A. Rammi

tutvus 04.09.2018 vastusest nähtuvalt joonistega ja andis oma hinnangu, mille edastas ka

kostjale. Kostja pole vaidlustanud raudbetoonvöö ehitamise vajadust. Kohus nõustus hagejaga,

et tuginedes VÕS § 13 lg-le 2 võis ta kostja käitumisest aru saada, et kostja oli nõus tööprojekti

jooniste tellimise ja raudbetoonvöö ehitamisega. Kokkuleppeta tehtud lisatööde eest ei saa

nõuda tasu lepingulisel alusel. Küll aga võib tellijal olla kohustus kulutused hüvitada ja töö eest

tasu maksta käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel juhul, kui töövõtja tahtis

töid tehes tegutseda tellija kasuks. Muude katusetööde osas kostja pretensioone esitanud ei ole.

Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele katusetööde maksumus 7872,63 eurot.

Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 10 677,23 eurot, koos käibemaksuga 12 812,68 eurot.

Ülejäänud osas, s.o 6099,02 eurot (koos käibemaksuga) jääb hagi rahuldamata. Lisandub

lepingu p 13.3 alusel viivis 10% tasumisele kuuluvast summast, s.o 1281,27 eurot.

Kostja tasarvestusnõuded ei ole tõendatud ega põhjendatud.

Nõue leppetrahvi 3000 eurot tasumiseks on alusetu. Kuivõrd leping lõppes enne tööde

lõpptähtaega, ei saanud hageja tööde lõpptähtaega ületada.

Vundamenditööde paranduse ja asendustehingute osas on kostja esitanud OÜ Livonia Ehitus

26.07.2019 hinnapakkumise. Esitatud dokumentidest ei ole nähtav, et pakkumuses kajastatud

tööde puhul on tegemist hageja tööde parandamisega. Kostja ei ole näidanud arvutuskäiku,

mille alusel on asendustehingu kulu 16 124,39 eurot, ega selgitanud, mida kostja

asendustehingu kuluna silmas peab. Kostja on esitanud ka Extra Ehitus OÜ hinnapakkumise

ning on tasunud Extra Ehitus OÜ-le 56 169,25 eurot. Arvetel on märgitud selgituseks tööd

vastavalt aktile, kuid akte lisatud ei ole. Puuduvad tõendid, mille põhjal oleks võimalik öelda,

et kostja on tasunud Extra Ehitus OÜ-le just hinnapakkumises toodud tööde eest. OÜ-le Livonia

Ehitus katusetööde eest tasutud 59 059,2 eurot peaks kostja hinnangul tõendama

maksekorraldus ja arve nr 1908002. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud OÜ-le

Livonia Ehitus 57 878,02 eurot. Arvel nr 1908002 summas 1181,18 eurot on selgitusena

märgitud „teostatud ehitustööd vastavalt aktile 2019 08 06 11 2. osa“, kuid arve tasumise

tähtaeg oli alles 05.08.2021. Kuna kostja pole hagejale sokli soojustamistööde ega peamiste

katusetööde eest tasunud, pole ta selles ulatuses kahju kandnud. Kostja saaks omada hageja

suhtes kahjunõuet, mis tuleneb hageja tehtud katusetööde ümbertegemise, soojustuse

eemaldamise, utiliseerimise jms töödest.

Kostja väide omanikujärelevalve kulude topelt kandmisest ei ole tõendatud. Puuduvad tõendid,

et kostja oleks peale pooltevahelise lepingu lõppemist omanikujärelevalve kulusid kandnud.

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus lähtus ka sellest, et mõlema

poole menetluskulud on ebamõistlikult suured (hageja menetluskulud 17 088,30 eurot,

sh riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 16 338,30 eurot, kostja menetluskulud 14 400,24 eurot),

menetlust on põhjendamatult venitatud, kohut on koormatud erinevate taotluste ja tõenditega.

Kohus pidas vajalikuks ära märkida poolte põhjendamatud kulud (hageja põhjendamatud kulud

on kulud kolmele rahuldamata jäänud taotlusele (vastuväitele) ja määruskaebusele; kostja

põhjendamatud kulud on sõitudega seonduv ajakulu, mille tasustamise aluseks on võetud

tunnitasu). Kohus on korduvalt teinud ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks. Kostja

31.08.2022 seisukohast tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et just hageja on olnud

kompromissi sõlmimise vastu, takistades menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2022 otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi rahuldas ning jättis

korteriühistu alternatiivselt esitatud tasaarvestusavalduse rahuldamata ja poolte menetluskulud

täies ulatuses nende endi kanda, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rahuldas maakohus ebaõigesti hagi keldriakende paigaldamise eest summas 2804,60 eurot.

Kostja on mõlemale hageja vaheaktile vastu vaielnud ja ei ole töid vastu võtnud. Kuna tööd ei

olnud valmis, on välistatud ka tööde vastuvõetuks lugemine VÕS § 638 teise lause järgi.

Vastavalt 03.10.2018 vaheaktile oli hageja valmis teinud järgmised tööd: 11 akent ja

10 baasisprofiili; siseviimistlus ja 1 baasisprofiil; keldriakendealuse kõrgemaks ehitamine.

Tegelikkuses ei olnud ühelgi aknal tehtud siseviimistlust ning ühel aknal oli paigaldamata

alusprofiil (mitte polnud ühel aknal siseviimistlus tegemata nagu on ekslikult märkinud kohus).

Kostja on korduvalt (nt 24.10.2018 ja 29.10.2018 e-kirjad) juhtinud hageja tähelepanu

puudustele töös, sh seonduvalt keldriakendega. Erakorralisel üldkoosolekul tehtud avaldus,

millega kostja nõustus tingimuslikult hüvitama keldriakende paigalduse kulu, kehtib juhul, kui

paigaldus ja siseviimistlus tehakse lõpuni. Seda ei tehtud ning tegemata töö eest ei pea kostja

tasu maksma;

2) rahuldas kohus ebaõigesti hagi raudbetoonvöö tegemise eest summas 7872,63 eurot. Kohtu

seisukoht kulutuste hüvitamises lepinguvälistel alustel on üllatuslik, seejuures pole kohus

tuginenud ühelegi õigusnormile. Hageja pole saanud kostja nõusolekut raudbetoonvöö

ehitamiseks. Õigustatud käsundita asjaajamine (VÕS § 1018 lg 1) ei tule kõne alla, sest puudub

soodustatu heakskiit ja soodustatu avaldatud või eeldatav tahe, sest hiljem selgus, et kostja ei

olnud nõus lisatöö eest hageja pakutud hinda tasuma. Kuna kostja ei ole rikastunud

(asendustehing oli kostja jaoks kulukam), ei saa olla tegemist ka mitteõigustatud käsundita

asjaajamisega (VÕS § 1024 lg 4);

3) kuivõrd kostjal ei ole kohustust tasuda keldriakende ja raudbetoonvöö eest, ei ole hagejal ka

viivisenõuet;

4) jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata kostja tasaarvestusavalduse. Kuna kostja ütles

lepingu üles mh seetõttu, et hageja oli töödega viivituses, on kostjal õigus nõuda lepingu p 13.4

alusel leppetrahvi 3000 eurot. Ei ole õiglane, kui hageja pääseb leppetrahvist, kuna kostja ütles

lepingu üles mõistliku aja jooksul, s.o kuu aja jooksul pärast seda, kui hageja enam tööd ei

teinud. Olenemata lepingu lõpetamisest oli hagejal kohustus tööd parandada, mida pole tehtud.

Kostja tegi asendustehingu fassaadi- ja katusetööde osas ning võttis vundamenditööde osas

hinnapakkumise. Asendustehingu tegemata jätmine ei võta õigust nõuda selle kulu. VÕS § 646

lg 5 lubab tellijal esitada töövõtja vastu paranduskulude hüvitamise nõude ning VÕS § 115 lg 1

nõuda kahjuhüvitist, kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul. Kostja nõudis 24.10.2018 e-kirjaga tööde parandamist. Kuna hageja

sellest 26.10.2018 e-kirjaga keeldus, ei pidanud kostja VÕS § 114 lg-st 4 tulenevalt ootama

mõistlikku aja möödumist enne paranduskulude hüvitamise nõude esitamist. Kostja esitas

paranduskulude ja kahju hüvitamise nõude kohtumenetluses tasaarvestusena. Nõude esitamine

sellisel kujul on võimalik (vt RKTKo 3-2-1-115-04, p 26). Järelikult ei ole oluline, et kahju

oleks reaalselt tekkinud, vaid nõue on suunatud edasiulatuvate kulutuste hüvitamisele.

Hinnapakkumise järgi teeks OÜ Livonia Ehitus seoses sokli soojustamisega samad tööd kui

pidi tegema hageja. Eksperdi hinnangul on hageja töös olulised puudused, mille kõrvaldamine

on võimalik vaid uue töö teostamisega.

Hageja hinnapakkumises olid sokli- ja fassaaditööd koos 66 396,01 eurot. OÜ Livonia Ehitus

soklitööde ja Extra Ehitus OÜ fassaaditööde hinnapakkumised liites oli sokli- ja fassaaditööde

asendustehing 82 520,40 eurot (25 232,40 + 57 288), s.o 16 124,39 eurot kallim. Sama summa

saab olla kahjuhüvitis suurenenud ehitusmaksumuse tõttu. Kostja on esitanud ka arved ja

maksekorraldused, mis tõendavad fassaaditööde eest kulutuste kandmist. Kohus ei ole

selgitanud, et soovib näha kogu asendustehingu ehitusdokumentatsiooni. Kuna projekt oli

sama, on selge, et ehitamine asendustehingu alusel oli võrdväärne.

Kostja kahju hüvitamise nõuet või asendustehingust tulenevat nõuet katusetööde teostamiseks

summas 2581,97 eurot tõendavad maksekorraldused ja arve. Arve nr 1908002 tõendas

asendustehingu kogusummat 59 059,20 eurot – viimase arve puhul oli tegemist

garantiitagatisrahaga ehk see muutus sissenõutavaks 2 aastat hiljem.

Kostjal on hageja vastu kahjunõue ka omanikujärelevalve kuludest 2194 eurot. Kuna hageja

töö tuleb 100% ümber teha, oli kulu omanikujärelevalvele asjatu. Uute tööde jaoks sõlmiti uus

omanikujärelevalveleping (lisatud; maakohus ei juhtinud tähelepanu tõendi puudumisele);

5) tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kuigi kohus on loetlenud hageja

põhjendamatud kulud, mis tekitasid omakorda põhjendamatult kulutusi kostjale ja tulnuks jätta

TsMS § 169 lg-te 1, 3 alusel hageja kanda, ei ole seda tehtud. Kuivõrd kompromissile ei jõutud

tulenevalt hageja vastuseisust, on samuti arusaamatu, miks kostja kulud kostja kanda jäid.

5. Proffsistem OÜ esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

28. oktoobri 2022 otsuse tühistamist osas, milles hagi jäi rahuldamata ja hageja menetluskulud

hageja kanda, ning kostjalt lisaks maakohtu väljamõistetule täiendavalt hageja kasuks võla

6099,02 eurot ja viivise 610,43 eurot väljamõistmist. Hageja menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, jätta hageja menetluskulud kostja kanda vastavalt

hagi rahuldamise proportsioonile.

Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis kohus ebaõigesti hageja põhinõude 6099,02 euro ulatuses (mullatööd 1699,20 eurot,

tööprojekt 292,80 eurot, kõrvalkulud 727,20 eurot, keldriseinte hüdroisolatsioon ja

soojustamine 3379,82 eurot) rahuldamata. Kostja ülesütlemine oli korraline (VÕS § 655 lg 1).

Hageja oleks jõudnud tööd tähtajaks lõpetada. Kostja ei ole viidanud ühelegi hagejapoolsele

tähtaja ületamisele (v.a väidetavad puudused töödes, mille osas oli vaidlus). Kostja ütles

lepingu üles 29.10.2018, mil lepingu tähtajani oli 40 päeva, mis moodustas lepingu perioodist

33%. Tööde rahaline väärtus ei ole võrdelises seoses ajakuluga. Hirm tähtaja ületamise ees ei

saa olla mõistlik põhjus lepingu ülesütlemiseks VÕS § 100 ja § 116 tähenduses. Ülesütlemisele

ei eelnenud VÕS § 117 lg-ga 2 nõutavat teavitust.

Vundamenditööd ei olnud puudustega. Kostja juhatuse liige Ivan Võssokov viibis 13.09.2018,

mil vundament oli lahti kaevatud ja tehti soojustustöid, objektil. Kostja juhatuse liige ja

omanikujärelevalve on tulenevalt 22.09.2018 ja 23.09.2018 e-kirjadest vundamenditööd heaks

kiitnud. Heakskiitmine ei saanud olla tingimuslik, kuna lepingu p-d 9.1–9.3 nägid ette ositi

tasumise igakuiste teostatud tööde aktide ja neist lähtuvate arvete alusel.

Kohus on heitnud hagejale ette, et Delta kate ei täida hüdroisolatsiooni otstarvet, kuid on jätnud

tähelepanuta, et vastav lahendus (täiemahulise hüdroisolatsiooni puudumine) oli kostja ja

omanikujärelevalvega kooskõlastatud. Lähtudes hageja 24.08.2018, omanikujärelevalve

27.08.2018 ja kostja 28.08.2018 e-kirjadest (hageja teavitas kostjat projekti muutmisest,

omanikujärelevalve kiitis muudatused heaks, kostja muudatustele vastu ei vaielnud) tulnuks

sarnaselt katusetöödega ka vundamenditööde puhul lugeda leping kokkuleppel muudetuks.

Vundamendikatte Delta-NB tootjatehase selgituse järgi võib vundamendikate soojustuse peale

olla paigaldatud mõlemat pidi. Ekspertiisis pole seda infot arvestatud. Kostja lõpetas lepingu

enne, kui hageja jõudis vundamendi ja fassaaditööd lõpetada (sh lõpetusliistu paigaldada).

Arusaamatuks jäävad ka etteheited tagasitäite materjali ja tihendamise osas. Kostja juhatuse

liige I. Võssokov viibis tööde teostamise ajal 13.09.2018 kohal ega esitanud ühtki etteheidet

ning andis kirjavahetuses töödele heakskiidu. Kostja ei saa lähtudes VÕS § 13 lg-st 3 tugineda

lepingutingimustest kõrvalekaldumise lubamatusele. Hageja on pinnase mõõtmistega

tõendanud, et maapind on vajalikul määral tihendatud. Isegi kui kohus leiab, et mullatööd ei

vastanud lepingule, ei oleks tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna mullatööde maksumus

1699,20 eurot moodustab lepingu kogumaksumusest vaid 1,4%;

2) on eelnevast tulenevalt vääralt vähendatud viivist 610,43 euro võrra (1891,70 – 1281,27);

3) pidanuks menetluskulud jaotama lähtudes hagi rahuldamise proportsioonist. Pooled on

teostanud menetlusõigusi heauskselt. Protsessi juhtimine on kohtu ülesanne. Mõlemad pooled

on keeldunud teise poole kompromissettepanekutest. Kostja liikmed otsustasid 15.07.2021

üldkoosolekul (protokoll lisatud) jätta hageja kompromissettepaneku vastu võtmata. Hageja

pakkus vundamenditööde uuesti tegemist, st kompromissettepanek oli sarnane kohtulahendiga.

6. Proffsistem OÜ vaidleb korteriühistu apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on aktis keldriakendega seoses toodud, et teostatud on 90% töö rahalisest mahust –

paigaldatud 11 akent ja 10 baasprofiili, ning teostamata 10% – akende siseviimistlus ja

paigaldamata 1 baasprofiil (otsuses on ekslikult kirjas, et siseviimistlus on osaliselt teostatud).

Hageja ei nõua tasu siseviimistluse ega ühe baasprofiili eest. Kuna kostjal puuduvad etteheited

teostatud akende paigaldusele ja akendealuse kõrgemaks ehitamisele, tuleb lugeda tööd

VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks ning tasunõue 3365,52 eurot sissenõutavaks;

2) on kohus ekslikult leidnud, et raudbetoonvöö ehitamine on kokkuleppeta tehtud lisatöö.

Lähtudes VÕS §-st 13 võis hageja kostja käitumisest aru saada, et kostja oli nõus lepingu

muutmisega, st tööprojekti jooniste tellimise ja raudbetoonvöö ehitamisega. Katusetööde

kvaliteedile pole kostja etteheiteid esitanud. Kuivõrd praegune katus on rajatud hageja ehitatud

raudbetoonvööle, ei saa olla kahtlust selle vajalikkuses. Kui raudbetoonvöö ehitamine ei olnud

lepingu osaks, on nõude rahuldamine võimalik ka lepinguväliste võlasuhete sätete alusel;

3) puudub kostjal tasaarvestuse teostamise õigus, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud ning

tasaarvestuse aluseks olevad nõuded on põhjendamata ja tõendamata.

Leppetrahvinõudel puudub lepingu p 13.4 kohane õiguslik alus, kuna kostja lõpetas lepingu

ajal, kui tööde lõpetamise tähtaeg ei olnud saabunud.

Juhul kui kostjal esineb alus tasaarvestamiseks, ei ole põhjendatud asendustöö kallima hinna

hüvitamise nõue vundamenditööde osas. OÜ Livonia Ehitus hinnapakkumine ei ole asjakohane,

kuivõrd selles nimetatud tööd ei ole vastavuses hagejaga sõlmitud lepingu aluseks oleva

ehitusprojektiga. Hinnapakkumises sisaldub ühe materjalina võõp hüdroisolatsioon, projekt

seda ette ei näe. Hinnapakkumises on nimetatud tagasitäide olemasoleva materjaliga. Kostja on

hagejale ette heitnud tagasitäite teostamist olemasoleva materjaliga, mitte liivaga nagu näeb

ette projekt. Lisaks on hinnapakkumine ebatäpne – sellest pole võimalik eristada konkreetsete

kuluridade maksumusi ega tööde mahte.

Ainuüksi Extra Ehitus OÜ hinnapakkumisest lähtuvalt ei ole aga võimalik väita, et

asendustehing on kallim kui hageja hinnapakkumine. Extra Ehitus OÜ hinnapakkumine on

9108,01 eurot hageja pakkumisest soodsam. Puuduvad tõendid, mille põhjal oleks võimalik

öelda, et kostja on tasunud Extra Ehitus OÜ-le just hinnapakkumises toodud tööde eest. Poolte

vahel sõlmitud lepingu osaks oli arhitektuurne projekt, mis ei saa olla aluseks ehitustööde

teostamisele. Seega pole teada, mida ehitustööd hõlmasid või millise projekti alusel need tehti.

Eeltoodu kehtib ka katusetööde asendustehingu kohta. Kostja on tasunud OÜ-le Livonia Ehitus

57 878,02 eurot. Arvel nr 1908002 on selgitusena märgitud „teostatud ehitustööd vastavalt

aktile 2019 0806 11 2. osa“ ja summa 1181,18 eurot, mille tasumise tähtaeg pole veel

saabunud.“ Kostja pole esitanud rohkem arveid ega ka kaetud tööde akte, millele arve viitab.

Omanikujärelevalve kulude nõue oli tõendamata. Nõustuda ei saa ka põhjendusega, et

omanikujärelevalve kahju tekkis, kuna hageja töö oli vaja uuesti teha. Kostja ei ole ühtegi

hageja tehtud tööd uuesti teinud. Vastupidi, kostja on lasknud ehitada katuse hageja ehitatud

raudbetoonvöö peale.

7. Korteriühistu vaidleb Proffsistem OÜ vastuapellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ütles kostja lepingu erakorraliselt üles, kuna hageja ei täitnud lepingu p-dest 4.1.2 ja 4.1.3

tulenevaid kohustusi. Hageja ei olnud peaaegu kuu aja jooksul töid teinud. Kostjal ei olnud

põhjust kahelda, et kui 75% aja jooksul on teostatud rahaliselt 11,54% töödest, ei ole võimalik

töid tähtaegselt lõpetada (st ehitada uuesti vundament, teha fassaad ja katus). Hageja teatas

15.10.2018, et peatab töö kuni rahaliste küsimuste lahendamiseni. Nõustuda ei saa seisukohaga,

et hageja ei olnud ühegi töö teostamisega viivituses. A. Rammi 15.08.2018 e-kirjast nähtub, et

hageja pidi töödega alustama 13.08.2018, tegelikult alustati 12.09.2018. Hageja ei pidanud

kinni ka enda koostatud graafikust. Graafiku kohaselt pidid tööd käima regulaarselt

iganädalaselt. Seega oli kostjal lepingu p 15.10.2.1 järgi alus leping erakorraliselt üles öelda;

2) oli kostjal ka lepingu p 15.10.2.2 kohane alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ekspert

on tuvastanud, et hageja ei ole esitanud korrektset dokumentatsiooni ja töös esinevad olulised

puudused, mille kõrvaldamine pole võimalik muul moel, kui uue töö tegemisega. Ka asjaolu,

et kostja andis hagejale korduvalt tähtaegu tööde parandamiseks, kinnitab, et tegemist on olulise

lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2 p 5).

Kostja ei ole puudustega vundamenditöid vastu võtnud. Kohus on õigesti tuvastanud, et nii

kostja kui omanikujärelevalve on oma kirjades viidanud, et kostja avaldus on tingimuslik. Isegi

kui kostja oleks tööd vastu võtnud, on ekspertiisiga tõendatud, et need ei vasta lepingule. Kostja

ei ole kooskõlastanud muudatust, et hüdroisolatsioon jääb tegemata. Kostja arvas, et

hüdroisolatsioon on tehtud – soojustuse alla kostja ei näinud, hageja ei maininud, et Delta ei

täida hüdroisolatsiooni omadusi. Ka hageja 09.11.2018 allkirjastatud aktist nähtub, et

paigaldatud on hüdroisolatsioon. Kõrvalekalle saab olla kooskõlastatud vaid siis, kui töövõtja

on täitnud riskidest teavitamise kohustuse. Töövõtja ei ole esitanud tellijale ühtegi kasutus- ega

paigaldusjuhendit vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 49

„Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise

kord“ § 2 lg-le 1 ega selgitanud, et ära on jäetud hüdroisolatsioon ning paigaldatud

vundamendikate, mis ei asenda hüdroisolatsiooni, samuti ei ole teavitatud sellega kaasnevatest

ohtudest. Ekspert ja omanikujärelevalve on seisukohal, et vundamendikate on paigaldatud

valepidi, mistõttu ei täida see eesmärki, lisaks ei ole paigaldust lõpule viidud (lõpuliist tuleb

paigaldada samaaegselt katte paigaldusega). Hageja esitatud vundamendikatte Delta-NB

tootjatehase selgitus ei ole asjakohane tõend. Usaldusväärsemaks tõendiks on paigaldusjuhend

ja eksperdiarvamus. Kohtu käsitlus katuse raudbetoonvöö ja vundamendi osas on erinev, sest

raudbetoonvöö osas ei ole teada, et see oleks puudustega, samas vundament on nii oluliste

puudustega, et eksperdiarvamuse kohaselt tuleb teostada uus töö.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et pinnase tihendamine oleks läbi viidud.

Aastatega tagasi vajumine ei ole ehitamine vastavalt normidele. Kostja ei ole tagasitäite tööd

vastu võtnud. Omanikujärelevalve küsis hagejalt korduvalt tõestust tagasitäite teostamise ja

tihendamise kohta (A. Rammi 02. ja 03.10.2018 e-kirjad). Tõendeid ei esitatud. 19.04.2019

esitatud pinnase mõõteprotokoll, kalibreerimise tunnistus ja A. Pavlovi tunnistus on

asjakohatud. Vastuapellatsioonkaebuse väide, et kostja juhatuse liige I. Võssokov viibis

13.09.2018 objektil, on ebaõige. I. Võssakov ei olnud sel ajal Eestis (vastavad tõendeid lisatud).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada hagi osalise

rahuldamise, tasaarvestusavalduse rahuldamata jätmise ja menetluskulude poolte endi kanda

jätmise osas.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi tasaarvestuse tulemusena

rahuldamata ning menetluskulud maakohtus hageja kanda.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

9. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja (tellija) ütles töövõtulepingu üles hageja (töövõtja) poolt

lepingu olulise rikkumise tõttu (VÕS § 655 lg 2). Sellisel juhul kuuluvad kohaldamisele

lepingust taganemise sätted (VÕS § 647 ja § 116 lg 2).

VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis,

kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Nimetatud juhtudel ei pea

tellija sama paragrahvi lg 3 kohaselt määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud

täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

Seega sisaldab VÕS § 647 lg 1 lahtise loetelu juhtumitest, millal loetakse töövõtja

töövõtulepingut oluliselt rikkunuks ning mis annavad tellijale aluse lepingust taganemiseks

ilma VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega määramata. Praeguses asjas on pooled olulise

lepingurikkumise alused (kokku neli iseseisvat alust lepingu lõpetamiseks) leppinud kokku

lepingu p-s 15.10.2 (I kd, tl 16). Maakohus on tuvastanud, et hageja on rikkunud nendest kolme

alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid kõiki

kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga käesolevas otsuses.

Vastuseks vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ning tuvastada, et hageja töövõtjana

ei rikkunud oluliselt lepingut ning kostja taganemine lepingust ei olnud kehtiv.

Lepingu p 15.10.2 (1) kohaselt võib tellija lepingu üles öelda eelkõige, kui töövõtja teeb töid

aeglaselt ning ehitustööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks.

Maakohtu otsusest nähtub, et leping sõlmiti 08.08.2018, töödega alustati 12.09.2018 ning tööd

pidid olema lõpetatud hiljemalt 07.12.2018. Lepingu lõpetamise ajaks 29.10.2018 oli

möödunud ca 75% tööde kokkulepitud kestvusest ning kokkulepitud tööde maksumusest

122 873,24 eurot oli hageja aktide järgi tehtud 18 911,70 euro ulatuses (sh kokku leppimata

katusetööd), s.o ca 15,4%. Lisaks tuvastas maakohus õigesti ka selle, et hageja ei järginud

kalendergraafikut ning teatas 15.10.2018 e-kirjas, et peatab tööde tegemise. Seega oli kostjal

põhjendatud kahtlus, et ehitustööde lõpetamine muutub ilmselt võimatuks. Hageja

vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja kartused seoses lepingu tähtajaga on

põhjendamatud, ei ole usutav ning vastuolus faktilise olukorraga.

Lepingu p 15.10.2 (2) kohaselt võib tellija lepingu üles öelda eelkõige, kui töövõtja teostab

ehitustöid vastuolus lepinguga, kehtestatud ehituseeskirjade, -normatiivide või-standardite või

kehtiva seadusandlusega.

Lepingu p 3.3.2 järgi on lepingu osaks arhitektuurne põhiprojekt nr 171/17 (IV kd, tl 7-80) ning

maakohus on tõendeid õigesti hinnates jõudnud põhjendatud järeldusele, et hageja tehtud

soklitööd ei vastanud eelmärgitud projektile. Eelkõige tõendab hageja tehtud soklitööde

mittevastavust projektile asjas läbi viidud ehitustehniline ekspertiis (V kd, tl 40-123).

Ekspertiisiaktiga on muu hulgas tõendatud, et vundamendi soojustamine ei vasta projektile ning

hageja tehtud tööde tõttu muutus elamu energiamärgise sisu; niiskustõkke membraan Delta on

paigaldatud tagurpidi, mille tõttu see ei tööta; Delta membraani ülemine veer on teostatud ilma

lõpetusliistuta; ehituslepingule ei vasta teostatud hüdroisolatsioon; tõenäoliselt on sadevee

elamusse sisse tungimise põhjuseks ehitaja tegevus; vundamendi soojustamise järgselt

teostatud pinnase tagasitäide ei ole dokumenteeritud. Puuduste tõttu vundamendi soojustuse

juures ei ole esinevate mittevastavuste osaline likvideerimine võimalik, vaid eeldab uue töö

tegemist. Ekspertiisiaktis tuvastatud asjaolusid ei ole hageja vastuapellatsioonkaebuses ümber

lükanud.

Maakohus on kohtuotsuse p-des 31 ja 31.1 hinnanud õigesti kostja seadusliku esindaja ja

omanikujärelevalve teostaja 23.09.2018 e-kirju ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et

nimetatud e-kirjades avaldatu on tingimuslik ja neid ei saa käsitleda tööde vastuvõtu aktina (vt

lepingu p-d 9.2). Omanikujärelevalve teostaja on 23.09.2018 e-kirja lõpus rõhutanud, et

allkirjastamine toimub objekti lõpus komplektselt. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et

eelmärgitud e-kirju, millele hageja vastuapellatsioonkaebuses tugineb, tuleb hinnata koos teiste

tõenditega (TsMS § 232 lg 1), sh lepinguga.

Lepingu p 3.2 kohaselt oli hagejal kohustus juhinduda kehtivatest õigusaktidest. Tulenevalt

VÕS § 642 lg-s 1 sätestatust vastutab hageja töövõtjana igasuguse lepingutingimustele

mittevastavuse eest. Nimetatud säte kujutab endast erinormi VÕS § 103 lg-s 1 ettenähtud

vastutusstandardile, st VÕS § 642 lg 1 näeb ette töövõtja kõrgendatud vastutuse. VÕS § 642

lg-t 1 tuleb kohaldada koos VÕS § 641 lg-s 3 sätestatuga, mis näeb ette, et töövõtja ei vastuta

töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui see tuleneb tellija juhistest. Samas välistab

nimetatud säte töövõtja vastutuse ainult siis, kui ta tellija juhiseid piisavalt kontrollis. VÕS §

641 lg 3 kohaldamisel on oluline see, et töövõtja ei või eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi

järgida, vaid oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu on kohustatud juhiseid kontrollima.

Kahtluse korral on töövõtja seetõttu kohustatud alati tellijat informeerima juhiste täitmisega

kaasnevatest riskidest ja ohtudest. Töövõtja võib juhist järgida alles siis, kui tellija pärast

vastava nõuetekohase informatsiooni saamist juhist kinnitab. Kui töövõtja tellijat ei informeeri

juhisega seonduvatest kahjulikest tagajärgedest, vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavus eest. Sellele seadusest tulenevale töövõtja kohustusele on kostja põhjendatult

tuginenud ning vastuapellatsioonkaebuse vastuses viidanud ka asjakohasele Riigikohtu

praktikale (Riigikohtu 05.04.2019 lahend nr 2-16-16481, p 20). Hageja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, mis kinnitaks, et ta on töövõtjana täitnud VÕS § 641 lg-s 3 sätestatud kohustuse ja

selgitanud kostjale ohtusid, mis võivad järgneda projektist mittekinnipidamise korral. Samuti

nähtub vastuapellatsioonkaebuses viidatud omanikujärelevalve 27.08.2018 e-kirja lõpuosast, et

tööd tuleb teha selliselt, et vesi keldrisse ei satuks ning lõplik lahendus on hüdroisolatsioon ja

soojustus 100-150 mm. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et lepingu p 16.2 teise lause kohaselt

tellija omanikujärelevalve olemasolu ei vähenda töövõtja vastutust enda ja alltöövõtjate poolt

tehtavate ehitustööde kvaliteedi ja projektdokumentatsioonile vastavuse osas.

Lepingu p 15.10.2 (3) kohaselt võib tellija lepingu üles öelda eelkõige, kui töövõtja ei vii

lepingu tingimustele mittevastavaid töid lepingu tingimustega vastavusse või viivitab oluliselt,

üle 21 päeva, ehitustöö lepingu tingimustega vastavusse viimisega. Maakohus on nimetatud

lepingu ülesütlemise aluse õigesti tuvastanud otsuse p-s 26. Seejuures on maakohus viidanud

tõenditele,

mis

nimetatud

ülesütlemise

alust

kinnitavad.

Vastuapellatsioonkaebuse

põhjendustes ei ole hageja nimetatud osas vastuväiteid esitanud.

10. Kostja ütles lepingu üles hageja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu ning kohaldamisele

kuuluvad lepingust taganemise sätted (vt käesoleva otsuse p 9).

Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei

mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS §

189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2

järgi).

Seega on hageja nõue käsitletav üleantu väärtuse hüvitamise nõudena VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi

ning üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada selle lepingule mittevastavusega (Riigikohtu

21.09.2011 lahend nr 3-2-1-64-11, p 13). Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, lasub töö

valmimise ja üleantu väärtuse tõendamiskoormis hagejal (Riigikohtu 18.04.2018 lahend nr 2-

14-61484, p 18).

11. Tehtud tööde (üleantu väärtuse) kindlakstegemisel on maakohus tõendeid valesti hinnanud

ning seetõttu hageja nõude ebaõiges ulatuses rahuldanud. Apellatsioonkaebus on selles osas

põhjendatud.

Töövõtja hinnapakkumine (I kd, tl 161-162) on lepingu p 3.3.3 järgi lepingu osa ning seetõttu

tuleb tehtud tööde väärtuse kindlakstegemisel lähtuda hinnapakkumises märgitud

ühikuhindadest.

11.1. Puudub vaidlus, et hageja on paigaldanud 11 keldriakent ja 10 baasprofiili ning akende

siseviimistlus on tegemata. Hageja nõuab nimetatud tööde eest 2804,60 eurot (uued aknad ja

siseviimistlus 2142,95 eurot ning keldriakende kõrgemaks ehitamine 661,65 eurot). Hageja on

nõude tõendamiseks esitanud 09.11.2018 ühepoolselt allkirjastatud akti (I kd, tl 22-24). Seetõttu

on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud tehtud tööde väärtust ning

maakohus on ebaõigesti lähtunud keldriakendega tehtud tööde väärtuse kindlakstegemisel

hageja ühepoolses aktis märgitud väärtusest 2804,60 eurot. Kostja kinnitas ringkonnakohtu

istungil, et ta on nõus tasuma 50% akende paigaldamisega nõutud kuludest, s.o

2142,95:2=1071,48 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja poolt on 11 keldriakna alused

kõrgemaks ehitatud ning hinnapakkumise järgi on selle maksumuseks kokku 661,65 eurot.

Seega on hageja nõue seonduvalt keldriakendega põhjendatud kokku 1733,13 eurot. Lepingu p

13.3 järgi tuleb kostjalt välja mõista viivis 173,30 eurot (s.o 10% tasumata summast).

11.2. Maakohus rahuldas hageja katuse raudbetoonvöö tegemisega seotud nõude kokku

7872,63 euro ulatuses ning tugines tööde väärtuse kindlakstegemisel üksnes hageja 09.11.2018

ühepoolselt allkirjastatud aktidele (I kd, tl 20; 22-24). Samuti leidis maakohus, et tegemist on

lisatööga, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Samas ei ole maakohus märkinud, millisel

konkreetsel õiguslikul alusel ta nimetatud hageja nõude rahuldas.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse seisukohaga, et maakohus on hageja nõude

7872,63 euro ulatuses ebaõigesti rahuldanud.

Lepingu p 8.1 kohaselt lepinguga kokkulepitud ehitustööde eest tasub tellija töövõtjale lepingu

hinna 122 873,24 eurot, mis sisaldab kehtivat 20% käibemaksu (s.o hinnapakkumises

nimetatud summa). Tegemist on siduva eelarvega lepinguga VÕS § 639 lg 1 tähenduses ning

sellega nõustus ringkonnakohtu istungil ka hageja. Siduva eelarve tagajärjeks töövõtjale on see,

et kui tegelik tööde maht või kulukus osutuvad eelarves kalkuleeritust suuremaks, kannab

vastavad kahjulikud tagajärjed töövõtja ehk töö maksumuse riski kannab töövõtja kui vastava

valdkonna professionaal.

Lepingu p 15.6 kohaselt võib lepingu tingimusi muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel,

välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu p 15.8

täpsustab, et ehitustööde teostamist käsitlevate muudatusettepanekute puhul sõlmitakse selle

kohta pooltevaheline kirjalik kokkulepe, milles määratletakse täiendavalt teostamist vajavate

tööde maht ja hind, teostamise tähtaeg, tasumine ja muud tingimused.

Katuse raudbetoonvöö on lisatöö ning selle tegemises ei ole pooled kokku leppinud. Hageja ei

ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta soovis katuse raudbetoonvöö osas lepingut

muuta ning tegi vastava ettepaneku kostjale, milles oleks määratletud tööde maht, hind, tööde

tähtaeg, selle eest tasumine ja muud tingimused. Tegemist on hageja (töövõtja) riskiga ning

puudub alus nõuda kostjalt lisatööde maksumuse hüvitamist.

Analoogilist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika. Nii on Riigikohus 19.09.2012 lahendis

nr 3-2-1-89-12 asunud seoses VÕS § 13 lg 3 kohaldamisega seisukohale, et ei saa eeldada, et

igasuguse tööde mahu muutumisega nõustumine tähendab ka nõusolekut muuta kokkulepitud

hinda. Isegi siis, kui tööde aluseks võetud projekti muudeti ja tööde maht suurenes, ei ole

töövõtja poolt esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada kokkulepet tellijaga, et vastavalt

suurendatakse ka lepingu hinda, ega ka mitte seda, et tellija pidanuks sellise hinna

suurendamisega arvestama. Samas lahendis on Riigikohus rõhutanud, et taunitav on töövõtjate

praktika, mille järgi ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna

muutmises kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem

ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja poolt ühepoolselt arvestatud tasu.

Hageja 16.08.2018 e-kiri (I kd, tl 33-34) ei ole käsitletav lepingu muutmisettepanekuna lepingu

p 15.8 tähenduses, kuna sellest ei nähtu katuse raudbetoonvöö maht ja hind, teostamise tähtaeg,

tasumine ja muud tingimused. Kui hageja soov oli teha katuse raudbetoonvöö ja sellega seoses

mingid kokkulepitud tööd ära jätta, siis ka selles tulnuks konkreetselt kirjalikult kokku leppida.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et samas 16.08.2018 e-kirjas on hageja viidanud lepingu

p-dele 9.5 ja 15.8, mis kohustavad pooli sõlmima kõik ehitustööde teostamise

muudatusettepanekud kirjalikus vormis. Kostja omanikujärelevalve teostaja 04.09.2018 e-kiri

(I kd, tl 38), millest nähtuvalt on viimane tutvunud projekti joonistega, ei ole samuti käsitletav

kokkuleppena lisatööde tegemiseks.

Kostja on temalt katusetööde eest väljamõistetud summa 7872,63 eurot täies ulatuses

vaidlustanud. Aktidest (I kd, tl 20; 22-24) nähtuvalt soovib hageja lisaks raudbetoonvöö

ehitamise tasule 5915 eurot veel kulutuste hüvitamist aurutõkkekihi taastamiseks 360 eurot,

kõrvalkulude eest 745,20 eurot, lammutussaaduste äraveo ja utiliseerimise eest 208,43 eurot ja

tööprojekti eest 644 eurot. Nimetatud kulutuste tegemist ei ole hageja tõendanud ning seetõttu

tuleb kogu hageja nõue 7872,63 eurot jätta rahuldamata.

11.3. Hageja nõuab vastuapellatsioonkaebuses maakohtu poolt rahuldamata jäetud nõude osa

6099,02 euro ja viivise väljamõistmist ning on lähtunud seejuures eeldusest, et tegemist oli

lepingu korralise ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 tähenduses.

Ringkonnakohus nõustus käesoleva otsuse p-s 9 maakohtu seisukohaga, et pooltevaheline

leping lõppes hageja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu ja kohaldamisele tulevad lepingust

taganemise sätted. Seega on hageja nõue käsitletav üleantu väärtuse hüvitamise nõudena VÕS

§ 189 lg 2 p 1 järgi ning tehtud tööde väärtuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Kuna hageja ei

ole tõendanud suuremas mahus tööde tegemist (s.o 6099,02 euro ulatuses), jättis maakohus

hageja nõude nimetatud ulatuses põhjendatult rahuldamata. Hageja vastuapellatsioonkaebus

tuleb jätta seetõttu rahuldamata.

12. Kostja esitas 04.06.2021 menetlusdokumendis lõpliku tasaarvestusavalduse (VI kd, tl 118-

121), milles leidis, et juhul kui kohus hageja nõude mingis ulatuses rahuldab, tuleb see

rahuldatud osas tasaarvestada tema vastunõudega.

VÕS § 115 lg-s 1 sätestatust tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmise

asemel rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning selline nõue ei eelda, et kulud oleks kantud.

Riigikohus on 28.10.2008 lahendis nr 3-2-1-80-08 leidnud, et kui tellijal on rahaline nõue

töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, võib ta selle tasaarvestada töövõtja

tasunõudega.

Ekspertiisiakti kohaselt ei vasta vundamendi soojustamine ehitusprojektile (akti p 3.6.1.1);

vundamendi soojustuse juures esinevate mittevastavuste osaline likvideerimine ei ole võimalik

(akti p 3.6.2.1) ning läbi tuleb viia uus soojustamine (akti p 3.6.2.2).

20.09.2019 menetlusdokumendis (I kd, tl 137-141) ning lõplikus tasaarvestusavalduses soovis

kostja vundamendi soojustamise eest kahju hüvitist. 26.07.2019 Livonia Ehitus OÜ

hinnapakkumuse kohaselt (I kd, tl 143) on sokli soojustuse ja krohvimise ning eritööde

maksumus kokku 25 232,40 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud töid võiks teha

odavamalt, samuti ei ole hageja esitanud vastuväidet, et Livonia ehitus OÜ hinnapakkumuses

märgitud summa ületaks keskmiselt vastavate tööde tegemiseks vajalikke kulusid. Hageja

apellatsioonkaebuse vastuses esitatud vastuväited ei põhine tõenditel.

Seega võib eeldada, et tasaarvestusavalduses esitatud vundamenditööde vastunõude suurus on

25 232,40 eurot. Kuna hageja rahuldatud nõue on kostja vastunõude suurusest väiksem, puudub

ringkonnakohtul vajadus anda hinnangut kostja tasaarvestusavalduses märgitud muudele

vastunõuetele.

Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude kostja vastu kokku 1906,43 eurot ning kuna kostjal on

vastunõue vähemalt samas suuruses, siis tasaarvestuse tulemusena on poolte vastastikused

nõuded kattuvas ulatuses lõppenud. Hageja nõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata (vt Riigikohtu

05.04.2019 lahend nr 2-16-16481, p 15).

13. Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Kostja leiab

apellatsioonkaebuses, et nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Hageja vastuapellatsioonkaebuse kohaselt tulnuks menetluskulud jaotada vastavalt hagi

rahuldamise proportsioonile.

Ringkonnakohus leiab, et kuna tasaarvestuse tulemusena jäi hagi rahuldamata, siis tuleb

menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohtu otsus, millega

jäeti menetluskulud poolte endi kanda, tuleb tühistada.

14. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja jättis vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata. Seetõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja

kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse (maa- ja ringkonnakohtus) määrab kindlaks maakohus TsMS

§ 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja