Legislator Case Law & Legislation
2-23-233/10 AI generated

2-23-233/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-233/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-23-233/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Kati Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-233 Tsiviilasi A. I.i hagi H. I.i vastu vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. I. (isikukood XXX) Kostja: H. I. (isikukood XXX) Kohtuistung 14.04.2023 RESOLUTSIOON 1. Lahutada A. I.i ja H. I.i abielu, mis on registreeritud 06. veebruaril 2010 Tallinna Perekonnaseisuametis. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Toimetada kohtuotsus H. I.ile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

2 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD

1. A. I. esitas 05.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse H. I.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 06. veebruaril 2010 Tallinnas. Hagiavalduse kohaselt poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja keeldub kokkuleppel abielu lahutamisest. Hageja soovib abielu lahutada.

2. Kostja kohtule hagiavalduse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud ning istungile 14.04.2023 ei ilmunud, kuigi hagimaterjalid on kätte toimetatud 01.04.2023 Ametlikes Teadaannetes ja kohtuistungi toimumise aeg on talle teada.

3. Kohtuistungil 14.04.2023 jäi hageja hagi juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos alates 2022. aasta novembrist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED

4. TsMS § 414 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus hoiatas kostjat 16.03.2023, et kui kostja H. I. ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja (TsMS § 408, § 414 lg 1). Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning asi on võimalik lahendada sisuliselt.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

7. Poolte abielu sõlmiti 06. veebruaril 2010 Tallinnas. Hageja on välja toonud, et pooled elavad eraldi alates 2022. aasta novembrist. Hageja abielusuhete taastamist ei soovi. Kostja ei ole vastuväiteid abielu lahutamisele kohtule esitanud, kuigi hagimaterjalid on kätte toimetatud ning kohtuistungile ta ei ilmunud samuti. Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh seda, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada, nähtub, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

8. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja eluja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik eluja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

3 jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik