3-21-1403/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1403

Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse nr 7-8.1/21/0337

õigusvastasuse tuvastamiseks ja 13.04.2022 otsuse nr

7-8.1/22/0453 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks

vaadata uuesti läbi 27.01.2021 taotlus ettevõtluse alustamise

toetuse saamiseks

Menetlus

osalised

Kaebaja – X, riigi õigusabi korras esindaja v.adv

Indrek Västrik

Vastustaja - Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Anda kaebajale nõusolek kaebuse nõude muutmiseks ning lugeda, et kohtu menetluses on

Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse nr 7-8.1/21/0337 tühistamise nõude asemel nõue tuvastada

Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse nr 7-8.1/21/0337 õigusvastasus.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.05.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 27.01.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja/Töötukassa) avalduse ettevõtluse

alustamise toetuse saamiseks. Kaebaja taotles 6000 eurot ettevõtte käivituskuludeks. Kaebaja

2(11)

plaanis asutada ettevõtete asutamise ja sellega kaasnevate lisateenuste pakkumisega tegeleva

ettevõtte.

2. Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsusega nr 7-8.1/21/0327 keelduti kaebajale ettevõtluse alustamise

toetuse andmisest. Otsust põhjendati sellega, et vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse

(TTTS) § 19 lg 1 p 2 ei saa taotleda ettevõtluse alustamise toetust isik, kes pole läbinud

ettevõtluskoolitust ning tal pole kutse- või kõrgharidust majanduse alal ega ettevõtluskogemust.

Taotleja pole ettevõtluskoolitust läbinud, samuti pole tal kutse- või kõrgharidust majanduse alal ega

ettevõtluskogemust.

3. Kaebaja esitas 15.04.2021 Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsusele vaide, mille Töötukassa jättis

24.05.2021 vaideotsusega nr 1604 rahuldamata.

4. Kaebaja esitas Töötukassa 17.03.2022 otsuse peale 25.06.2021 kaebuse Tallinna Halduskohtule.

Kaebus on menetluses haldusasjas nr 3-21-1403.

5. Vastustaja (ilma varasemat 17.03.2021 otsust 7-8.1/21/0327 kehtetuks tunnistamata), tegi

13.04.2022 otsuse nr 7-8.1/22/0453, millega keeldus ettevõtluse alustamise toetuse andmisest,

sest äriplaan on suure riskiga (TTTS § 19 lg 4 p 5). Töötukassa otsuse kohaselt seisnes äriplaani

riskantsus kokkuvõtvalt järgnevas:

5.1

Äriplaan ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest.

Koostatud kliendianalüüs ja tegevusvaldkonna turuanalüüs on puudustega, sihtrühmad ei ole

määratletud piisava detailsusega, puudub analüüs, mis annaks ülevaate kliendi eelistustest

sarnaste teenuste tarbimisel. Puudub ülevaade, milline on turunõudlus pakutavatele

teenustele ning konkurentsianalüüs turul. Ei selgu, milliste müügikanalite kaudu on võimalik

teenust müüa. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte turupotentsiaali,

selgusetuks jääb, mille alusel on koostatud müügitulu prognoos ning ei saa kindel olla, et

taotlejal õnnestub saavutada klientide piisav kogus ettevõtte toimimiseks.

5.2

Äriplaanil puudub teave teenuseprotsessi üksikasjade, sh kulude ja tööjõuvajaduse

kohta. Seetõttu ei ole võimalik hinnata müügitulu realistlikkust.

5.3

Kaebaja suhtleb ainult inglise ja araabia keeles. Äriplaanist jääb selgusetuks Eesti

seadustes ning ärimaastikul orienteerumine. Tõendatud ei ole kaebajal kogemuse olemasolu

raamatupidamisteenuse pakkumise valdkonnas. Ei selgu, kuidas suudetakse konkureerida

turul pikaajaliselt tegutsevate konkurentidega.

5.4

Konkurentsianalüüs on pealiskaudne ja ei anna piisavat informatsiooni

konkurentsisituatsioonist tegevusvaldkonnas. Seetõttu ei saa kindel olla eelise saavutamise

realistlikkuses.

5.5

Puudub sisuline turundusplaan ning selgusetuks jääb loodava ettevõtte esimese aasta

turunduseelarve.

5.6

Puudub omahinna arvutuskäik, ettevõtte käivitamiskava ja finantsprognoosid.

Ettevõtte käivitamise käigus tekkivad riskid on suures osas kaardistamata. Selgusetuks jääb,

mida konkreetselt toetuse eest soovitakse soetada.

6. Kaebaja esitas 13.04.2022 otsuse peale vaide 23.05.2022.

7. Töötukassa tegi 04.07.2022 vaideotsuse nr 67, millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuses on

ühtlasi selgitatud, et kaebaja 27.01.2021 avaldus on Töötukassa poolt uuesti läbi vaadatud, kuna

3(11)

kaebaja on kõrvaldanud puuduse, mis tingis 17.03.2021 otsusega nr 7-8.1/21/0327 toetuse

andmata jätmise. Lisaks märkis Töötukassa, et 13.04.2022 otsuses on ekslikult vale avalduse

esitamise kuupäev 01.04.2022, õige on 27.01.2021.

8. Kaebaja esitas 03.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 13.04.2022 otsuse

nr 7-8.1/22/0453 tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks Eesti Töötukassale

(haldusasi nr 3-22-1655). Kohus võttis 12.08.2022 määrusega menetlusse kaebaja poolt esitatud

kaebuse nõudes 13.04.2022 otsuse nr 7-8.1/22/0453 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata uuesti läbi 27.01.2021 taotlus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.

9. 01.02.2023 kirjas selgitas kaebaja, vastates kohtunõudele, et ei loobu nõudest tühistada Eesti

Töötukassa 17.03.2021 otsus, kuivõrd kohtu hinnang nimetatud otsuse õiguspärasusele on vajalik

seoses vaidlusega haldusasjas nr 3-22-1655. Loobumine muudaks ka senise kohtumenetluse

mõttetuks. Kaebaja märkis, et kui kohus leiab, et hiljem ilmnenud asjaoludel ei ole võimalik

tühistamiskaebust edasi menetleda, kuid seda on võimalik teha tuvastamiskaebusega, siis palub

kaebaja alternatiivselt tuvastada Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse õigusvastasus. Täiendavaid

põhjendusi kaebajal esitada ei ole.

10. Tallinna Halduskohus liitis oma 8.02.2023 määrusega haldusasjades nr 3-21-1403 ja 3-22-

1655 esitatud kaebused ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jäi 3-21-1403.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

11. Kaebaja seisukohad seonduvalt 17.03.2022 otsuse õigusvastasusega on kokkuvõtvalt järgmised:

11.1 05.02.2021 palus Töötukassa peaspetsialist ENIC/NARICil väljastada hinnangu kaebaja

akadeemilisele õiendile. Hinnang pidi kinnitama, et nõutud ainetes läbitud kursuste maht

tundides on vähemalt 56 tundi. 09.03.2021 andis ENIC/NARIC hinnangu ning kinnitas, et

akadeemilisel õiendil, mille 28.01.2021 kaebaja Töötukassale saatis, on loetletud ka kõik ained,

mille alusel saab töötukassa arvestada, millised ained on antud juhul olulised ja mida saab

mingiks tegevuseks või nõudeks arvestada. 16.03.2021 kirjutas ENIC/NARIC juhataja uuesti

e- kirja seletades, kuidas ainepunkte arvestatakse (muu hulgas seletades, et 1 ainepunkt vastab

45 tunnile). Kuigi TTTS § 19 lg 1 p 2 ei näe ette 56 tundi, on Gunnar Vahi 18.03.2021 e-kirjas

toodud, et ENIC/NARIC seisukohast on kaebaja akadeemilisel õiendil selgelt toodud, et kaebaja

on läbinud üle 900 tunni ettevõtluskoolitust vastavalt TTTS § 19 lg 1 p-le 2.

11.2

TTTS § 19 lg 1 p-d 2 ei tule tõlgendada kitsendavalt. Hariduse omandamise käigus

kogutud ainepunkte peaks olema võimalik arvestada ka juhul, kui kutse- või kõrgharidus ei

ole lõplikult omandatud. Kui võrrelda ettevõtluskoolitust lõplikult välisriigis omandatud

kõrgharidusega, siis ka viimasel juhul ei hõlma välisriigis omandatud kõrgharidus

ettevõtluskoolituse õppeprogrammi Eesti seadusandluse ja olude kontekstis. Seega ei ole

õige põhjendada täies mahus välisriigis omandamata kõrghariduse sisu teadmise või

teadmise puudumisega Eesti kohalikest oludest seoses ettevõtluskoolitusega. Ka juhul, kui

kõrgharidus on lõplikult omandamata, kuid ainepunktid näitavad, et suurem osa välisriigis

omandatud ainekavast on läbitud, oleks õige lugeda TTTS § 19 lg 1 p 2 nõuded täidetuks ja

seega määrata toetus.

11.3

Vastustaja ei ole oma otsuses õigesti kajastanud faktilisi asjaolusid ja seetõttu ei ole

otsus põhjendatud. See on omakorda toonud kaasa ebaõige TTTS sätte kohaldamise.

12. Kaebaja seisukohad seoses 13.04.2022 otsuse õigusvastasusega on kokkuvõtvalt järgmised.

4(11)

12.1

Vastustaja 17.03.2021 otsust põhjendati sellega, et kaebaja ei vasta toetuse saamise

eelduseks olevatele haridusnõuetele. Kaebaja läbis vajalikud kursused ja jääb selle juurde,

et tema haridus vastas ka teistel põhjustel haridusnõuetele. Sellest tulenevalt oleks vastustaja

pidanud tegema uue otsuse ja andma kaebajale ettevõtlustoetust. Kui ettevõtlustoetuse

mitteandmise ainsaks põhjuseks on välja toodud haridusnõuetele mittevastamine, nimetatud

puudus on kõrvaldatud, oleks kaebaja hinnangul põhjendatud anda ettevõtlustoetus. Uute

põhjenduste lisamine toetuse mitteandmisel ei ole põhjendatud.

12.2

Kui tinglikult möönda, et uute põhjenduste lisamine on võimalik, siis ka sellisel juhul

vaidlustab kaebaja otsuse. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tagama kaebajale HMS

§ 15 lg 2 ja § 40 lg 1 kohaselt menetluslikud õigused ja andma kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks/arvamuse andmiseks. Vastustaja seda ei teinud.

12.3

Vastustaja ei ole ka välja toonud, et äriplaan oli niivõrd puudulik, et vajas täielikku

ümbertöötamist ja seetõttu täiendavat võimalust puuduste kõrvaldamiseks andma ei pea.

Vastustaja seisukoht

13. Vastustaja palub jätta kaebus 17.03.2021 otsusele rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel

põhjendustel:

13.1

Kui on tuvastatud, et TTTS § 19 lg 1 p 2 tingimus ei ole täidetud, siis puudub

vastustajal kaalutlusõigus teha teistsugune otsustus. TTTS § 19 lg 1 p 2 on vastustajale

imperatiivne norm. Vastustaja tuvastas kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel, et kaebaja

poolt ei ole täidetud TTTS § 19 lg 1 p 2 toetuse saamise tingimused.

13.2

Vastustaja palus kaebajal 28.01.2021 esitada ettevõtluskoolituse läbimist või

majanduse alal omandatud kutse- või kõrgharidust või ettevõtluskogemust tõendava

dokumendi. Kaebaja saatis kooli tunnistuse. 28.01.2021 küsis Töötukassa täiendavat infot,

millele vastuseks saatis kaebaja info koolis omandatud ainete kohta. 05.02.2021 palus

vastustaja kaebajal esitada ENIC/NARIC-u hinnang tema kvalifikatsiooni vastavuse kohta.

10.03.2021 saabus kaebaja vastus koos ENIC/NARIC otsusega. Kogu eelnevalt esitatud info

põhjal selgus, et kaebajal ei ole toetuse saamiseks vajalikku majandusalast kutse- ega

kõrgharidust ning pole läbitud ettevõtluskoolitust, kuna läbitud aineid ei saa samastada

ettevõtluskoolituse läbimisena. Kaebaja ei ole kordagi ka väitnud, et tal on

ettevõtluskogemus ning vastustaja seda äriregistri andmebaasi andmetel ka ei tuvastanud.

13.3

Vastustaja arvestaks ka läbitud ainepunkte juhul, kui kutse- või kõrgharidus ei ole

lõplikult omandatud, kuid antud juhul ei ole selgunud, et kaebajal on läbitud vastavas

ulatuses aineid, mida võiks lugeda analoogseks Töötukassa poolt soovitud 56 tunni

ettevõtluskoolituse

ainetega.

Vastustaja

aktsepteerib

küll

välismaal

omandatud

majandusalast haridust, kuid ei arvesta ettevõtluskoolitusena välismaistes ülikoolides läbitud

aineid eraldi, kuna ei tea nende sisu. Seetõttu ei saa vastustaja samastada kaebaja välismaa

kõrgkoolis läbitud ainepunkte ettevõtluskoolituse läbimisena. Vastustaja võtab otsuse

tegemisel arvesse ENIC/NARIC hinnangu, kuid otsust kaebaja vastavuse kohta toetuse

tingimustele ei saa ENIC/NARIC teha. Seda saab TTTS alusel otsustada vastustaja. 13.4

Kaebaja suunati Töötukassa poolt rahastatavale ettevõtluskoolitusele 16.09.2021-

29.10.2021, mille läbimise järel vastaks kaebaja TTTS § 19 lg 1 p 2 tingimustele ning tal on

võimalik esitada toetuse taotlemiseks uus avaldus.

5(11)

14. Vastustaja palub jätta kaebus 13.04.2022 otsusele rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel

põhjendustel.

14.1

Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks äriplaan on suure riskiga.

Kaebaja koostatud äriplaan ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte

toimimisest, kaebaja äriplaan ja selgitused on liialt pealiskaudsed, need ei ole piisavalt

detailsed ega konkreetsed. Sellise äriplaani puhul ei ole võimalik veenduda kavandatava

ettevõtluse tulemuslikkuses ega äriplaanis sisalduvate prognooside realistlikkuses. Sellisel

juhul ongi äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5 tähenduses suure riskiga.

14.2

Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks

tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus, mille

tulemusena peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on selles toodu

põhjal reaalselt võimalik ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte oleks jätkusuutlik. Kui

äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või otsustajal puudub selle

osas kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ning selline taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

14.3

See, kas toetuse taotlejaga võetakse äriplaani menetlemise käigus asjaolude

täiendavaks väljaselgitamiseks ühendust, oleneb puuduste hulgast ja nende ulatusest. Kui

äriplaani puudused on niivõrd olulised, et nende kõrvaldamine vajab taotlejalt põhjalikumat

analüüsi või selgitamist, siis taotlejaga ühendust ei võeta. Kuna kaebaja äriplaanis esines

hulganisti olulisi puudusi, mille parandamiseks tuleks koostada uus äriplaan, siis kaebajaga

ühendust ei võetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse muutmine

15. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

16. Kaebaja teatas oma 01.02.2023 avalduses, et ehkki vastustaja on teinud kaebaja 27.01.2021

avalduse alusel uue otsuse, ei palu kaebaja menetluse lõpetamist. Kui kohus leiab, et antud

asjaoludel ei ole võimalik tühistamiskaebust edasi menetleda, kuid seda on võimalik teha

tuvastamiskaebusega, palub kaebaja alternatiivselt tuvastada Töötukassa 17.03.2021 otsuse

õigusvastasus. 17. Kohus tõlgendab kaebaja 01.02.2023 avalduses toodut selliselt, et kaebaja soovib

minna üle 17.03.2021 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele juhul, kui kohus leiab, et

tühistamisnõude esitamine ei ole muutunud asjaolude kohaselt kaebaja õiguste kaitseks enam

vajalik või lubatav.

Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja tahteks tuvastamisnõude esitamine alternatiivselt HKMS § 37 kg

6 tähenduses.

18. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu

hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul

oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks

esialgse kaebuse esitamise ajal.

19. Kaebaja esitas avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks 27.01.2021 ning vastustaja

jättis 17.03.2021 otsusega toetuse määramata, kuna kaebaja ei vastanud TTTS § 19 lg 1 p 2

tingimustele. Nähtuvalt Töötukassa 04.07.2022 vaideotsusest vaatas vastustaja kaebaja 27.01.2021

6(11)

avalduse ettevõtlustoetuse saamiseks uuesti läbi, kuna kaebaja kõrvaldas puuduse, mis tingis

17.03.2021 otsusega toetuse andmata jätmise. Vaideotsuse kohaselt läbis kaebaja ettevõtluskoolituse

OÜ-s Projektiekspert. Teistkordselt 27.01.2021 avalduse läbi vaatamise tulemusel tegi Töötukassa

otsuse 13.04.2022, mille kohaselt otsustati ettevõtluse alustamise toetust mitte anda, kuna kaebaja

äriplaan on suure riskiga (TTTS § 19 lg 4 p 5).

20. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja vastustaja hinnangul peale 17.03.2021 otsuse tegemist

täitnud nõude, mis tingis toetuse andmisest keeldumise ning vastustaja on peale seda teinud kaebaja

27.01.2021 avalduse alusel uue otsuse. Ehkki Töötukassa ei tunnistanud 13.04.2022 otsusega

17.03.2021 otsust kehtetuks, on vastustaja teinud kaebaja taotluse osas uue kehtiva otsuse ega tugine

keeldumisel enam TTTS § 19 lg 1 p-le 2. Seetõttu ei riku 17.03.2021 otsus enam kaebaja õigusi

ning selle tühistamine kohtumenetluses ei ole võimalik. Kohus leiab, et tekkinud õiguslikus

olukorras on kaebaja õiguste kaitseks efektiivne nõue 17.03.2021 otsuse õigusvastasuse tuvastamise

nõue, kuivõrd kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ka enne täiendavate tõendite esitamist puudus alus

toetuse andmisest keeldumiseks TTTS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud alusel, kuivõrd tema haridustase

vastas nõuetele.

21. Eeltoodust tulenevalt lubab kohus kaebajal kaebuse nõuet muuta ning minna 17.03.2021

otsuse tühistamisnõudelt üle otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kuivõrd kaebaja ei ole

esitanud tuvastamisnõudega seonduvalt täiendavaid põhjendusi ning vastustaja ei ole vaielnud

kaebaja

01.02.2023 avalduses toodule vastu, siis ei tingi nõude muutmine menetluse uuendamist. Asjaolud

ning väited on vastustajale teada.

22. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata.

17.03.2021 otsus

23. TTTS § 19 lg 1 p 2 kohaselt võib Eesti Töötukassast ettevõtluse alustamise toetust (edaspidi

toetus) taotleda töötu, kes on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus

majanduse alal või ettevõtluskogemus.

24. Vastustaja jättis kaebaja poolt 27.01.2021 esitatud avalduse 17.03.2021 otsusega

rahuldamata, kuna leidis, et kaebaja pole läbinud ettevõtluskoolitust ning tal pole kutse- või

kõrgharidust majanduse alal ega ettevõtluskogemust, mistõttu puudub tal õigus saada ettevõtluse

alustamise toetust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal puudus ettevõtluskogemus.

Vaidlus on selles, kas kaebajal oli toetuse saamiseks vajalik majandusalane kutse- või kõrgharidus

või ta oli läbinud ettevõtluskoolituse.

25. Vastustaja palus kaebajal oma 28.01.2021 e-kirjas (dtl 29) esitada ettevõtluskogemuse

läbimist või majanduse alal omandatud kutse- või kõrgharidust või ettevõtluskogemust tõendava

dokumendi. Kaebaja saatis vastustajale haridusasutuse dokumendid, kus ta hariduse omandas (dtl

30-33).

28.01.2021 palus vastustaja kaebajalt täiendavat infot selgitades, et ettevõtluse alustamise toetuse

taotlemiseks ettevõtluskoolituse alusel peab ettevõtluskoolituse kogumaht olema vähemalt 56 tundi.

Vastustaja tõi välja teemade loetelu, mida ettevõtluskoolituse läbimisel arvestatakse (dtl 42).

Vastustaja selgitas, et varasemate õpingute käigus läbitud aineid saab aktsepteerida

ettevõtluskoolitusena juhul, kui nende sisu ja maht vastab nõuetele. Vastusele oli lisatud fail

varasemate õpingute arvestamise metoodika osas. Vastuseks nimetatud kirjale saatis kaebaja info

õppeasutuses omandatud ainete kohta (dtl 58). Kuivõrd juhul, kui haridus on omandatud välisriigis

7(11)

või NSV Liidu territooriumil, peab toetuse saaja esitama ENIC/NARIC hinnangu tema

kvalifikatsiooni kohta, palus vastustaja 05.02.2021 kirjas (dtl 47-48) kaebajal esitada ENIC/NARIC

hinnang tema kvalifikatsiooni vastavuse kohta. 10.03.2021 saabus kaebaja vastus koos

ENIC/NARIC otsusega (dtl 36). Otsuses palutakse tunnustada kaebaja poolt esitatud

haridusdokumendiga tõendatud õpinguid kõrghariduse esimese astme tasemel. Kõrgkooli poolt

kehtestatud tingimustel ja korras võib õpinguid arvestada osana kõrghariduse esimese astme

(bakalaureuseõpe; rakenduskõrgharidusõpe) õpingutest. Tõendi kohaselt tõendab kaebaja poolt

esitatud akadeemiline õiend, et kaebaja õppis ajavahemikul 2012-2017 logistika juhtimise eriala 4-

aastase nominaalkestusega kõrghariduse esimese astme õppekava järgi, kuid õppekava on täitmata.

26.

16.03.2021 kirjutas ENIC/NARIC juhataja kirja vastustajale, milles selgitas, kuidas

ainepunkte arvestatakse (dtl 58). Selgituse kohaselt vastab 1 ainepunkt 45 tunnile. Oma 18.03.2021

kirjas (dtl 65) selgitab ENIC/NARIC juhataja, millised ainekursused vastavalt Higher College of

Technology poolt 29.06.2017 välja antud akadeemilisele õiendile on kaebaja läbinud kõrghariduse

tasemel ja mis ENIC/NARIC hinnangul on otseselt seotud ettevõtlusega. Kirjas on võetud seisukoht,

et loetletud ainetest ja nende mahtudest tulenevalt on kaebaja puhul ettevõtlusalase koolituse

mõistes nõue täidetud. Lisaks on õppekava sisaldanud logistika ained, mida ENIC/NARIC

hinnangul tuleks samuti lugeda ettevõtlusalasteks aineteks.

27. Eesti ENIC/NARIC Keskus hindab (vastavalt asutuse kodulehel avaldatule) välisriigi

diplomit ja sellega tõendatud kvalifikatsiooni eesmärgiga määrata selle vastavus Eesti

haridussüsteemi haridustasemele ja kvalifikatsioonile. ENIC/NARIC ei anna hinnangut läbitud

õppekava sisulisele vastavusele Eestis nõutule. Vastustaja märgib iseenesest õigesti, et

ENIC/NARIC hinnang ei ole TTTS § 19 lg 1 p 2 tähenduses vastustajale siduv. Nimetatu ei tähenda

aga, et vastustaja ei peaks põhjendama, miks ta ENIC/NARIC poolt esitatuga ei arvesta. Olukorras,

kus kaebaja oli omandanud hariduse välisriigis ning tugines ettevõtluse alustamise toetuse

taotlemisel välisriigis omandatud haridust tõendavatele dokumentidele, pidi vastustaja võrdlema

kaebaja poolt esitatud dokumente toetuse saamiseks kehtestatud nõuetega ning nendega arvestama

jätmisel põhjendama, miks kaebaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda TTTS § 19 lg 1 p-s 2

sätestatud nõuete täidetavust. Nimetatu sisaldab endas ühtlasi kohustus põhjendada, miks

ENIC/NARIC poolt esitatud hinnanguga ei arvestata.

28. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud 17.03.2021 otsus ei sisalda selgeid kaalutlusi, miks

vastustaja on leidnud, et kaebaja poolt esitatud dokumendid ei ole piisavad tõendamaks, et TTTS §

19 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuded on täidetud. Vastav puudus on aga kõrvaldatud vaidemenetluses.

Vaideotsuses hindas vastustaja täiendavalt ENIC/NARIC poolt 16.03.2021 ja 18.03.2021 kirjades

avaldatut ning selgitas, et vastustaja võtab küll arvesse ka ülikoolis läbitud aineid, kuid üksnes juhul,

kui nende maht vastab nõuetele. Kaebaja Araabia Ühendemiraatide ülikoolis omandatud

majandusega/ettevõtlusega seotud ainete läbimist ei saa lugeda nõuetekohaseks ettevõtluskoolituse

läbimiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et TTTS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud nõude täitmiseks ei piisa

ainult ettevõtlusega seotud ainetest, vaid koolituse läbinu peab valdama vastustaja poolt nõutud

teemasid. Nähtuvalt kaebaja poolt esitatud ainete loetelust (dtl 58) ja ENIC/NARIC 18.03.2021

selgitusest (dtl 65) on kaebaja tõepoolest omandanud ainepunktid ettevõtlusega seotud ainetes, kuid

kaebaja ei ole omandanud teadmisi valdavas osas ettevõtluskoolitusega hõlmatud ainetes (nt

finantsplaneerimine, raamatupidamine, maksundus, töötervishoid, turundus). Vastustaja ei saa

otsuse tegemisel arvestada välismaistes ülikoolides läbitud aineid eraldi, kuivõrd nende sisu ei ole

teada. Samuti on õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuleb ettevõtlusega alustamiseks Eestis

tunda Eesti ettevõtlusega seotud seadusandlust ja ettevõtluskeskkonda. Seega on vastustaja õigesti

8(11)

leidnud, et esitatud dokumentide põhjal ei saanud kaebajat lugeda ettevõtluskoolituse läbinuks. 29.

Samuti ei olnud esitatud dokumentide põhjal täidetud nõue, mille kohaselt on õigus saada

ettevõtluse alustamise toetust töötul, kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal. Nähtuvalt

ENIC/NARIC 9.03.2021 vastusest (dtl 36) on õpingud läbitud osaliselt (bakalaureuseõpe;

rakenduskõrgharidusõpe) õpingutes. Kaebaja märgib iseenesest õigesti, et hariduse omandamise

käigus läbitud ainepunkte peaks olema võimalik arvestada ka juhul, kui kutse- või kõrgharidus ei

ole lõplikult omandatud. Vastustaja ongi nimetatud ainepunte arvestanud hinnates seda, kas kaebaja

poolt on läbitud ained, mida saaks lugeda analoogseks 56 tunni ettevõtluskoolituse ainetega. Kuna

kutse- või kõrgharidus ei ole lõplikult omandatud, siis ei saa kaebaja poolt esitatud dokumentide

põhjal asuda seisukohale, et kaebajal on omandatud kutse- või kõrgharidus majanduse alal.

30. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti jätnud 17.03.2021 otsusega rahuldamata kaebaja

taotluse ettevõtlusega alustamise toetuse saamiseks, kuivõrd täidetud ei olnud TTTS § 19 lg 1 p-s 2

sätestatud toetuse saamise eeldused. Seega on 17.03.2021 otsus õiguspärane ning puudub alus selle

õigusvastaseks tunnistamiseks.

13.04.2022 otsus

31. Vaidlustatud Töötukassa otsuse andmise aluseks on TTTS § 19 lg 4 p 5, mis näeb ette, et

ettevõtte alustamise toetust ei anta isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Vastustaja keeldus

kaebajale ettevõtlustoetuse andmisest, kuna leidis, et koostatud äriplaan ei anna terviklikku ja

ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest, kaebaja äriplaan ja selgitused on liialt

pealiskaudsed, need ei ole piisavalt detailsed ega konkreetsed. Vastustaja selgitas, et sellise äriplaani

puhul ei ole võimalik veenduda kavandatava ettevõtluse tulemuslikkuses ega äriplaanis sisalduvate

prognooside realistlikkuses, mistõttu on äriplaan suure riskiga.

32. Kaebaja plaanis asutada ettevõtete asutamisega seotud teenuseid, raamatupidamisteenuseid

ja tõlketeenuseid pakkuva ettevõtte.

33. Vastustaja ei vaidle vastu, et kaebajale et tagatud HMS § 15 lg-s 2 ja § 40 lg-s 1 sätestatud

menetluslikke õigusi, kuid leiab, et see ei tingi käesoleval juhul haldusakti tühistamist. Vastustaja

hinnangul on kaebaja äriplaani sisulised puudused sedavõrd suured, et nende parandamiseks oleks

tulnud koostada tervikuna uus äriplaan. Seega seisneb poolte vahel vaidlus selles, kas vastustaja

jättis põhjendatult kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel andmata,

sealhulgas andmata kaebajale võimalust täiendavate seisukohtade, täienduste või vastuväidete

esitamiseks. 34. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja viitab asjakohaselt Tallinna

Ringkonnakohtu lahenditele, kus on leitud, et kui taotluse puudused on niivõrd ulatuslikud, et nende

kõrvaldamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan, ei tule kaebajale anda eraldi tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks, vaid haldusorgan võib jätta taotluse kohe rahuldamata ilma HMS § 15 lg

2 alusel taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. Eeltoodust tulenevalt

tuleb järgnevalt seega analüüsida, kas kaebaja äriplaani puudused on vaidlustatud otsuses toodud

põhjustel sellised, et puuduste kõrvaldamine ei ole ilma äriplaani täieliku ümbertöötamiseta

võimalik.

35. Vastustajal on õigus selles, et hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja

kaalutlusotsustus. Sellise otsuse tegemisel tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte

kogumis ja koosmõjus. Kaalumise tulemusel peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas äriplaanis

seatud eesmärke on selles toodu põhjal võimalik reaalselt ellu viia ning kas äriplaanis toodud viisil

9(11)

toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Juhul, kui ettevõtluse alustamise taotlusele lisatud äriplaanist

tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse eest loodav ettevõte ei oleks jätkusuutlik ega

suudaks tagada toetuse eesmärkide saavutamist, siis ongi esitatud äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5

tähenduses suure riskiga. TTTS § 9 lg 1 p 9 ja lg 3 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetuse

andmine kui tööturuteenuse osutamine soodustama isiku töölerakendamist, milline nõue peaks

olema täidetud vaid olukorras, kus esineb piisav alus arvata, et alustav ettevõte oleks jätkusuutlik ja

tagaks taotleja tööga kindlustamise.

36. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta

kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ei saa kohus ise kaebaja äriplaani (dtl 20-26) hinnata ega

kaaluda, kas äriplaanis esinevad vead toovad kaasa TTTS § 19 lg 4 p-s 4 nimetatud suure riski või

mitte. Kohus kontrollib, kas vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole rikkunud

kaalutlusreegleid. 37. Leian, et asjakohatu ei ole vastustaja põhjendus, mille kohaselt ei anna

koostatud äriplaan terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest. Koostatud

kliendianalüüs ja tegevusvaldkonna turuanalüüs on puudustega, puudu on taustainfo/uuringud, mis

kinnitaksid turunõudlust. Kaebaja on üksnes formaalselt välja toonud, et tema klientideks on

peamiselt äriühingute ja ettevõtete omanikud kogu maailmas, kuid ei ole aru saada, millise taustaga

isikud vajaksid kaebaja poolt osutatavat teenust. Kaebaja on küll määratlenud, et peamine fookuses

olev kliendirühm on Euroopa Liidus mitte elavad isikud, kuid tähelepanuta on jäetud, milline on

nimetatud isikute puhul turunõudlus kaebaja poolt pakutavate teenuste järele ning milline on

konkurentsiolukord sarnaste teenuste turul kaebaja määratletud sihtrühma puhul. Vastustaja on

kaebaja esitatu alusel põhjendatult leidnud, et äriplaani põhjal ei ole võimalik hinnata loodava

ettevõtte turupotentsiaali ning jääb selgusetuks, mille alusel on koostatud müügitulu prognoos ning

ei saa kindel olla, et kaebajal õnnestub saavutada klientide piisav kogus ettevõtte toimimiseks. 38.

Õige on vastustaja tähelepanek, et äriplaanist puudub teave teenuse osutamise protsessi üksikasjade

kohta. Viidatud on küll tööprotsesside etappidele, kuid need on välja toodud liiga üldistatult.

Puuduvad erinevate etappidega kliendile kaasnevad kulud ja ka ajakulu. Vastustaja toob

põhjendatult välja, et sellise kirjelduse puhul ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte

prognoositava müügitulu (aastaga prognoosis kaebaja müügitulu kasvu 80 000 euroni)

realistlikkust. Puudub ka omahinna arvutuskäik ning lahti on kirjutamata pikemaajaline

finantsprognoos. Ei ole aru saadav ega jälgitav, milliste vahendite ja tegevuste abil kavandab kaebaja

kasumlikult tegutseda ning maandada tegevusega vältimatult kaasnevad riskid. Vastustaja on

analüüsi põhjal põhjendatult leidnud, et kuna ettevõtte tegevuse käigus tekkida võivad riskid on

suuremas osas kaardistamata ning riske maandavad tegevused välja toomata, ei saa olla kindel, et

loodav ettevõte suudab tagada oma jätkusuutlikkuse riskide ilmnemisel.

39. Samuti on vastustaja asjakohaselt väljendanud oma kahtlust, et kaebaja ei orienteeru

kavandatavas valdkonnas tegutsemiseks piisavalt Eesti seadusandluses ega ärimaastikul. Kaebaja

suhtleb ainult araabia ja inglise keeles, mis tähendab, et kaebajani jõudev asjaomane teave võib olla

piiratud. Kohus jagab vastustaja kahtlust, et kaebaja ei oma raamatupidamisteenuse valdkonnas

tegutsemiseks piisavaid teadmisi, mis koosmõjus vastava kogemuse täieliku puudumisega ei

maanda riski, et ei suudeta konkureerida asjaomasel turul juba pikaajalist tegutsemise kogemust

omavate ettevõtetega. Kohus märgib täiendavalt, et raamatupidamisteenuse osutamine eeldab seda,

et teenuse osutaja omab teavet Eesti maksusüsteemist ning raamatupidamist reguleerivatest

õigusaktidest. Sama kehtib ka ettevõtete asutamise teenuse puhul, kuivõrd kliente ei saa

10(11)

konsulteerida teadmata valdkonna õiguslikku raamistikku. Äriplaanist aga ei selgu, et kaebajal

vastav teave või kogemus olemas oleks, nagu märgib ka vastustaja.

40. Ühe olulise puudusena toob vastustaja õigesti välja, et kaebaja poolt esitatud

konkurentsianalüüs on pealiskaudne ja ei anna piisavat ülevaadet konkurentsisituatsioonist

tegevusvaldkonnas. Sellest tulenevalt oli vastustajal keeruline hinnata loodava ettevõtte

turupotentsiaali ning eeliste saavutamise võimalikkust teiste konkurentide ees. Kaebaja on

äriplaanis nimetanud kahte võimalikku konkurenti, mis ei pruugi olla täpne määratlus. Kaebaja toob

loodava ettevõtte konkurentsieelisena pealiskaudselt välja suhtlust ja paindlikku ärikontseptsiooni,

kuid äriplaanis ei ole toodud välja, et nimetatud eelised puuduvad kaebaja võimalikel konkurentidel.

Vastava analüüsi puudumine viitab sellele, et kaebaja ei ole loodava ettevõtte turueeliseid

põhjalikult läbi mõelnud, mistõttu ei ole tal ka kindlat teadmist eeliste saavutamise realistlikkuses.

Sellises olukorras on vastustaja põhjendatult seadnud kahtluse alla ettevõtte tulubaasi saavutamise

realistlikkuse.

41. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja ei ole kaebaja äriplaani hindamisel ja toetuse

andmise üle otsustamisel arvestanud ilmselgelt asjakohatuid või meelevaldseid kaalutlusi.

Vastustaja on piisavalt põhjendanud, milles seisnevad kaebaja äriplaani puudused ja milles

vastustaja arvates väljendub kaebaja poolt kavandatud tegevuse kasumliku realiseerumise

riskantsus. Vaidlustatud otsuses toodud äriplaani puudustest ning eeltoodud põhjendustest tulenevalt

vajab kaebaja äriplaan täiendavat läbitöötamist ja olulist täiendamist, mistõttu oli põhjendatud ka

kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata ning ka

kaebaja ärakuulamine enne keelduva otsuse tegemist poleks saanud mõjutada vaidlustatud

haldusakti sisu (HMS § 58). Vastustaja on asjakohaste kaalutluste tulemusena jõudnud järeldusele,

et kaebaja püstitatud eesmärkide saavutamine, võttes arvesse turusituatsiooni ning projekti

ettevalmistamise kvaliteeti, ei ole tõestatud ning seab kahtluse alla planeeritava ärimudeli

toimimise. Seega jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja ettevõtluse alustamise toetuse määramata.

42. Kohus ei nõustu kaebajaga, et olukorras, kus vastustaja 17.02.2021 otsust põhjendati sellega,

et kaebaja ei vasta toetuse saamise eelduseks olevatele haridusnõuetele, oleks vastustaja peale

vastavate kursuste läbimist pidanud kaebajale toetuse andma. Kohus möönab, et vastustaja oleks

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt võinud juba taotluse esialgsel hindamisel tuua välja kõik

toetuse saamist välistavad asjaolud. Samas ei too äriplaani hindamine alles peale ettevõtluskoolituse

läbimist kaasa toetuse maksmise kohustust. Vastustaja oli pädev hindama kaebaja äriplaani

riskantsust ka peale seda, kui vastustaja hinnangul oli kõrvaldatud puudus seoses kaebaja hariduse

vastavusega. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetuse saamiseks.

Toetust määratakse avalikest vahenditest, mistõttu peab vastustaja otsus toetuse määramisel olema

põhjendatud ning ei saa tugineda puudulikele andmetele või tõendamata prognoosidele.

43. Eeltoodust tulenevalt puudub Töötukassa 13.04.2022 otsuse tühistamiseks alus. Kuna

tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka sellega olemuslikult seotud

kohustamisnõue Töötuksaasa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Töötukassa on

kaebajale selgitanud, et tal on õigus esitada uus taotlus ning oma äriplaani täiendada.

MENETLUSKULUD

44. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

11(11)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm kohtunik