Legislator Case Law & Legislation
2-21-124240/34 AI generated

2-21-124240/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-124240/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada tagaseljaotsusega If P&C Insurance AS hagi J. T. vastu võlgnevuse 3393 eurot 89 senti (sealhulgas põhivõlg 3215 eurot 72 senti ja 13. oktoobri 2021

Legislator headnote

AI generated

2-21-124240/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T. vastu võlgnevuse 3393 eurot 89 senti (sealhulgas põhivõlg 3215 eurot 72 senti ja 13. oktoobri 2021

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-124240

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi J. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3651 eurot 15 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168;

asukoht Lõõtsa tn 8a, Tallinn 11415)

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (e-postXXX)

Kostja: J. T. (isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht

XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega If P&C Insurance AS hagi J. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista J. T. lt (Tammearu) If P&C Insurance AS kasuks välja:

2.1. 3393 eurot 89 senti (sealhulgas põhivõlg 3215 eurot 72 senti ja 13. oktoobri 2021

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 178 eurot 17 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt 3215 eurolt 72 sendilt alates 14. oktoobrist 2021 kuni

põhivõla 3215 euro 72 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid

1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud J. T. kanda.

7. Mõista J. T. lt If P&C Insurance AS kasuks välja menetluskulu 1590 eurot.

8. Mõista J. T. lt If P&C Insurance AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. If P&C Insurance AS (hageja) esitas 13. oktoobril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi J. T. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 3215 eurot 72 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 178 eurot 17 senti ning

viivise põhinõudelt 3215 eurolt 72 sendilt alates 14. oktoobrist 2021 kuni põhinõude 3215 euro

72 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt toimus 14. oktoobril 2020 Soome Vabariigis liiklusõnnetus, kus osales

kostja sõidukiga Volkswagen Passat ja sõiduk Volkswagen Golf. Sõiduk Volkswagen Passat

oli kindlustatud hageja poolt. Kostja sõitis sõidukiga Volkswagen Passat tagant sisse sõidukile

Volkswagen Golf. Sõidukid said oluliselt kahjustada ning muutusid kasutuskõlbmatuks.

Politseiraporti kohaselt tuvastati kostjal narkootiliste ainete joove: amfetamiini 0,28mg/l ja

metamfetamiini 0,22mg/l. Samuti juhtis kostja sõidukit ilma juhtimisõigust omamata. Soome

kindlustusettevõte hüvitas sõiduki Volkswagen Golf vabatahtliku kindlustuse kaudu 3215

eurot 72 senti ning taotles hagejalt kui kahju põhjustanud sõiduki kindlustusandjalt kahjude

hüvitamist. Hageja tasuski 14. jaanuaril 2021 Soome kindlustusandjale 3215 eurot 72 senti.

Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada

tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui juht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse (LS)

§ 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet

vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. LkindlS § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal

õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui juht juhtis sõidukit LS § 90 lõike 1 punktides 1

või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt

mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Kostja on rikkunud nii LkindlS § 53 lg 1 p-i 4 kui ka § 53 lg 2

p-i 3. Seega on hagejal tagasinõue kostja vastu.

Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 22. jaanuaril 2021 kostjale nõude kahju hüvitamiseks

summas 3215 eurot 72 senti, tasumise tähtajaga 10 päeva. Kostja võlgnevust ei tasunud.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale Ametlike Teadaannete

vahendusel kätte 31. juulil 2022 ning dokumendid jäeti ka kostja registrijärgse elukoha

postkasti aadressil XXX. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib

kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on

hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega

kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite

andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse,

Soome

rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja

Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude

sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule

ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult

kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite

andmeid. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse

resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb

TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse

resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

5. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 375 eurot (s.o

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 325 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot),

tõlkekulu 590 eurot ja esindajakulu 900 eurot (käibemaksuta).

6. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 325 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi põhjendatud menetluskulu ning kuulub hagejale

hüvitamisele. Samuti peab kohus põhjendatuks määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot

kostja kanda jätmist. TsMS § 150 lg 1 p 5 näeb ette, et määruskaebuse esitajale tagastatakse

riigilõiv kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus

ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kohtu hinnangul on käesolevalt

põhjendatud jätta määruskaebuselt tasutud riigilõivu kulu 50 eurot kostja kanda, kuivõrd

määruskaebus esitati maakohtu määruse peale, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmast

põhjusel, et kohtu andmetel oli kostja alaline elukoht Soomes ning seega ei allunud hagi Tartu

Maakohtule. Hageja määruskaebus rahuldati, kuivõrd vahepeal ilmnes ja leidis kinnitust, et

kostja elab siiski Eestis. Kohus küsis enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist kostjalt

andmeid tema alalise elukoha kohta. Kostja kohtule ei vastanud. Seega oleks määruskaebuselt

tasutud riigilõivu kulu 50 olnud välditav, kui kostja oleks kohtule esitanud varakult andmed,

mis võimaldanuks kohtualluvuse kindlaks määrata.

7. Tõlkekulu on TsMS § 143 p 1 järgi asja läbivaatamise kulu. Kuivõrd TsMS § 33 lg 1 kohaselt

peavad kohtule esitatud dokumendid olema eesti keeles, on tegu põhjendatud menetluskuluga

ning seega kuuluvad tõlkekulud 590 eurot hagejale hüvitamisele.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta) kokku 8 tundi. Lisaks palub

hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtusse

esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja lepingulise esindaja õigusabi hõlmab järgmisi

toiminguid:

1) Hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja

kohtusse esitamine – 2 tundi ja 15 minutit;

2) 16. novembri 2021 määrusega tutvumine, seisukoha kujundamine ning määruskaebuse

koostamine – 4 tundi;

3) 17. mai 2021 määrusega tutvumine ja vastuse koostamine kohtu nõudele – 1 tund ja 30

minutit;

4) Menetluskulude nimekirja koostamine – 15 minutit.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt seega põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses.

Kohus leiab, arvestades tsiviilasja mahtu, keerukust ja kulgu, et hageja lepingulise esindaja

kulud on osaliselt ülemäärased. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja lepingulise

esindaja toimingu nr 2 ajakulu 4 tundi. Maakohtu määrus, millele kulureas viidatakse, on

määrus, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmast alluvuse puudumise tõttu. Tegu pole

õiguslikult keeruka määrusega, mis eeldaks pikemat süvenemist. Seejärel on hageja koostanud

määruskaebuse, milles mahtu on küll rohkem, ent õiguslikud põhjendused leiduvad ca kahel

leheküljel. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 2 põhjendatud ja

vajalik ajakulu 2 tundi. Ka ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja

toimingu nr 3 ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Viidatud vastus on ca poolteist lehekülge pikk, ent

sellele annab suuresti mahtu kopeeritud seaduse tekst. Kohus peab hageja lepingulise esindaja

toimingu nr 3 põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund, vähendades seega ajakulu 30 minuti

võrra. Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning hageja esindaja

töömaht 5 tundi ja 30 minutit vastab hageja esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule.

Eeltoodust tulenevalt on hageja esindajakulu põhjendatud ja vajalik 625 (5,5 x 110 + 20) euro

ulatuses (käibemaksuta).

9. Hageja menetluskulud on seega kokku 1590 (375 + 590 + 625) eurot. Kuna menetluskulud

jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 1590 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik