1-11-617/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-617 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus Sergei Firsov´i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2003/3035 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Sergei Firsov, isikukood 37901282222, Asukoht xxx Resolutsioon Juhindudes TMS § 210, § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Sergei Firsovi suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2003/3035 Viru Ringkonnakohtu 18.05.2000 kohtumäärusega välja mõistetud kaitsjatasu sissenõudes määruse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Sergei Firsovi sissetulek, vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2003/3035 raames.

Määruse ärakiri saata Sergei Firsovile ja kohtutäitur Risto Küttile.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Ida-Viru Maakohtu 27.10.2000 kohtuotsusega 1-134/00 tunnistati Sergei Firsov süüdi KrK § 207-3 lg 1, § 207-4, § 144 lg 1, § 139 lg 2 p 2,3 järgi. Sama kriminaalasja raames 18.05.2000 Viru Ringkonnakohtu määrusega mõisteti temalt välja kaitsjatasu 495,60 krooni (31,67 EUR). Nõude jääk on 28,48 EUR. Kohtuotsus jõustus 12.01.2001.

17.01.2011 saabus kohtusse Sergei Firsovi avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2003/3035 kaitsjatasu sissenõudmises seoses nõude aegumisega.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Viru Ringkonnakohtu 18.05.2000 määruse nr 1-247/00 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2003/3035. 20.06.2006 koostas täitur nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust ja 20.03.2009 vara hoiusel või arveldusarve arestimise akti.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Sergei Firsovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses otsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut.

TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu.

Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 27.10.2000 kohtuotsusega karistati Sergei Firsovit KrK § 207-3 lg 1, § 207-4, § 144 lg 1, § 139 lg 2 p 2,3 järgi, mis jõustus 12.01.2001. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Sergei Firsovi suhtes otsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 12.01.2004 (12.01.2001 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused.

Kohus kontrollib, kas esineb otsuse täitmise aegumise peatamise aluseid.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks.

Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Sergei Firsovilt 18.05.2000 kohtumäärusega välja mõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse/määruse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsuse/määruse täitmine 12.01.2004 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat)

TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Kohtu hinnangul 27.10.2000 kohtuotsuse kriminaalasjas 1-134/00, mis jõustus 12.01.2001, puhul on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt.

Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 27.10.2000 otsuse jõustumisest 12.01.2001 kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg kaitsjatasu sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.

Kohtunik

Loretta Pikma