4-11-387/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-11-387

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2011.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-387 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi

A.N kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

avariitalituse menetlusteenistuse 18.11.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2302,10,016191 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – A.N (isikukood XXX, elukoht xxx)

Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo Menetlustoiming

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine, kaebuse läbi vaatamata jätmine ja tagastamine RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 118 lg 2 p 1 kohus

määras:

1. Jätta A.N taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Jätta A.N kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse

menetlusteenistuse 18.11.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2302,10,016191 läbi vaatamata.

3. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale, saata kohtumäärus teadmiseks

kohtuvälisele menetlejale ja tagastada väärteotoimik kohtumääruse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

18.11.2010.a otsusega määras Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse

vanem A.N-ile liiklusseaduse (LS) § 74 17 lg

1 alusel karistuseks rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 2100 krooni, LS § 7431 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni, LS § 7421 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 4500 krooni ja LS § 7421 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.

25.01.2011.a esitas A.N märgitud otsusele kaebuse, milles taotleb kaebetähtaja

ennistamist, kuna oli sünnituseelses seisundis ja pidi arsti prognoosi kohaselt sünnitama

20.11.2010.a, seega osutus tal võimatuks kohtuvälise menetleja juurest väärteoasjas otsust kätte

saada. Seoses tütre sünnitamisega XXXa sünnitusmajas viibimisega ei olnud kaebajal võimalust 15 päeva jooksul otsuse tegemisest esitada kohtule kaebust otsuse vaidlustamiseks.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud A.N taotlusega kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Kaebuse esitajale oli teada kohtuvälise menetleja juures otsuse kättesaamise

kuupäev ja juhul kui tal ei olnud võimalust ise otsusele järgi tulla, oleks tal olnud ka võimalus esitada taotlus otsuse saatmiseks kas posti või elektronposti teel. Antud juhul ei ole isik näidanud üles huvi, et saada otsus õigeaegselt kätte. Isikule oli eelnevalt teada, et ta on lapseootel ning võib sattuda samaaegselt sünnitama.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et asjas ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi

vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud

isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

A.N suhtes 20.10.2010.a koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.11.2010.a A.N on väärteoprotokolliga isiklikult tutvunud samuti 20.10.2010.a. Väärteoasjas tehtud

kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli otsuse vaidlustamise tähtpäev 06.12.2010.a. A.N esitas kaebuse Harju Maakohtusse 25.01.2011.a, s.o enam kui kuu aega pärast kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja

ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et

mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi

isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud –

loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused väärteoasjas 3- 1-1-144-03 ja nr 3-1-1-77-98).

Kohus on seisukohal, et ei A.N kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu, et

kaebuse esitajal esines kaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuv põhjus ehk objektiivne

takistus kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebuse kohaselt oli kaebaja arvatav sünnitustähtaeg

20.11.2010.a, see on kuu aega pärast väärteoprotokolli koostamist ja sellega tutvumist.

20.10.2010.a väärteoprotokolliga tutvumisel oli kaebajale seega üheselt teada kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise ja eeldatava sünnituse tähtaja kokkulangemise võimalus.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et A.N oleks kohtuvälist menetlejat sellest asjaolust teavitanud ja taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemist kas mõnel

teisel ajal kui väärteoprotokollis märgitud aeg või mõnel muul viisil kui kohtuvälise menetleja

juurde ilmumine või volitanud kedagi otsuse kättesaamiseks. Kohtuväline menetleja on põhjendatult märkinud, et kaebajal oli õigus taotleda tema suhtes tehtava otsuse väljastamist posti

või elektronposti teel. Asjaolu, et kaebuse esitajal oli elektronposti kasutamise võimalus olemas, nähtub tema 20.10.2010.a ülekuulamise protokolli märgitust. Kaebuse kohaselt on A.N

laps sündinud 03.12.2010.a. Samas ei nähtu kaebusest ega sellele lisatud tõenditest ja ei ole ka

eeldatav, et tal oli kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise ajast kuni sünnituseni olnud objektiivselt võimatu ilmuda kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks politseisasutusse,

kohtu hinanngul ei ole rasedus iseendast ka eeldatava sünnituse ajale lähedasel ajal samastatav

raske haigusega, mis on vastavalt kohtupraktikale menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.

Kuivõrd ei kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu, et A.N oleks astunud

mistahes samme kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks ning selle tähtaegseks

vaidlustamiseks ning kaebuse tähtaegset esitamist mittevõimaldanud objektiivsete takistuste

esinemist, jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja juhindudes V™S § 117 lg 1 p 2 ja § 118 lg 2 p 1 kaebuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 18.11.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2302,10,016191 läbi vaatamata.

Marie Tammsaar Kohtunik