2-23-4436/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-4436

Tsiviilasi

V. F. hagi M. R. vastu testamendi vaidlustamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. F. , isikukood XXX;

Kostja M. R. , isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-4436.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. V. F. (hageja) esitas 21.03.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi M. R.

(kostja) vastu testamendi vaidlustamiseks. Hageja palub A. P. välja mõista pool

abielus soetatud ühisvarast ning anda A. P. õigus pärandada oma vara vastavalt oma

viimsele soovile. Hageja toob esile, et E. H. tegi 24.08.2016 testamendi, millega

muutis oma 1980. a tehtud testamenti ning sellega käitus vastuolus A. P. soovidega.

22.03.2023 on hageja tasunud riigilõivu 490 eurot.

2. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg-st 1 lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

3. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

4. Kohtu hinnangul ei ole esitatud avaldusega võimalik saavutada hageja soovitud

eesmärki. Kuigi hageja on formuleerinud nõuded kolmanda isiku nimel, on avaldusest

aru saada, et tema tegelik eesmärk on vaidlustada E. H. i 2016. a tehtud testament.

Sellise nõude menetlemisest on kohus juba tsiviilasjas nr 2-23-1853 keeldunud ega pea

vajalikuks Tartu Maakohtu 03.02.2023 määruses ja Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2023

määruses toodud põhjendusi korrata.

5. Kohus märgib täiendavalt, et sellisel viisil nõude formuleerimisel tekib ka vastuolu

TsMS § 3 lg-ga 1, mille järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses

sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks. Hageja on esitanud nõuded 14.08.1980 surnud isiku nimel, kelle

õigusjärglane ta ei ole ning asjaoludest nähtuvalt ei saa ka olla, soovides kohtu kaudu

kujundada tema isiklike korraldusi oma vara suhtes. Hageja esile toodud asjaoludest

ega ka rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole ta A. P. seadusjärgne pärija toona kehtinud

ENSV tsiviilkoodeksi § 536 mõistes, samuti ei nähtu asjaoludest, et A. P. oleks teinud

hageja kasuks testamendi. Kohus märgib, et ka toona ei olnud võimalik teha testamenti

suuliselt (vt ENSV tsiviilkoodeks § 545-546), mistõttu jätab kohus tähelepanuta hageja

viited A. P. väidetavatele suulistele avaldustele. Hageja leiab, et A. P. viimased

korraldused sisaldusid E. H. i 1980. a testamendis, mis ei ole aga õiguslikult võimalik,

kuna ka toona kehtinud ENSV tsiviilkoodeksi § 539 lg 1, 2 järgi teeb testamendiga isik

ise korraldusi oma vara suhtes.

6. Hageja viitab ka asjaolule, et E. P. pärimismenetluses jäeti arvestamata abikaasade

ühisvaraga. Kohus selgitab hagejale, et isegi kui antud asjaolu oleks võimalik tuvastada

ja hagejal selline nõue esitada, siis asjaoludest nähtuvalt ei muudaks selle asjaolu

tuvastamine asja lõpptulemust, kuna õigus A. P. osale abikaasade ühisvaras kanduks

edasi tema seadusjärgsele pärijale.

7. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eeltoodud puudusi kõrvaldada, mistõttu ei pea kohus

vajalikuks jätta hagi TsMS § 340¹ lg 1 alusel käiguta.

8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust

kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja

et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

10. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis

menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tasutud riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik