Legislator Case Law & Legislation
2-23-4312/37 AI generated

2-23-4312/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-4312/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kostjad, A. I. (isikukood XXX) ja R. I. (isikukood XXX) kohustuvad hoiduma Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.1. nimetatud hoidumiskohustused

Legislator headnote

AI generated

2-23-4312/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kostjad, A. I. (isikukood XXX) ja R. I. (isikukood XXX) kohustuvad hoiduma Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.1. nimetatud hoidumiskohustused

Keywords

AI generated
right of necessary spring decision not to raise objections withdrawal of opposition intention to appropriate umbrella clause objection to debt enforcement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Britt Rand

Määruse tegemise aeg ja koht

13.04.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4312

Tsiviilasi

E. N.i hagi A. I.a ja R. I.a vastu õigusvastase tegevuse

lõpetamise ja sellest hoidumise nõudes

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja: E. N. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Kukk

Kostja I - II: A. I. (isikukood XXX) ja R. I. (isikukood

XXX), ühine lepinguline esindaja H. K.

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja

menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta hagi täies ulatuses menetlusse.

2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. Kostjad, A. I. (isikukood XXX) ja R. I. (isikukood XXX) kohustuvad hoiduma

kuuri (ehitusregistri koodiga nr XXX) lammutamisest ja kahjustamisest ning aia

rajamisest/ehitamisest ning olemasolevate puude ja põõsaste eemaldamisest ning

uute puude ja põõsaste istutamisest kinnistu registriosa nr XXX (X kinnistu) ja

kinnistu registriosa nr XXX (X kinnistu) piiril kuni Maa-ameti haldusmenetluse

nr 22041008480 lõppemiseni.

2.2. Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.1. nimetatud hoidumiskohustused

kehtivad käesolevale määrusele lisatud joonisel X ja X kinnistute vahel

piirimärkidega 3-6-5-4 tähistatud piirjoontel, sealhulgas leppemärkidena

tähistatud katastriüksuse piiril katastrikaardil (tähistatud sinise joonega),

ülemõõdistatava katastriüksuse piiril (roosa joonega) ja kontrollmõõdistamisel

omanike poolt välja pakutud piiril (punane katkendlik joon), ja nende piirjoonte

vahele jääval alal.

3. Lisada määrusele selle lahutamatu osana joonis.

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

2-23-4312

2 (3)

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Harju

Maakohtu

kaudu

Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. E. N. esitas 20.03.2023. a Harju Maakohtule hagiavalduse A. I. ja R. I. vastu õigusvastase

tegevuse lõpetamise ja sellest hoidumise nõudes. Hageja soovis, et kohus keelaks kostjatel

vaidlusaluse kuuri lammutamine ja kahjustamine. Avalduse kohaselt on poolte vahel vaidlus

selle osas, kus asub hageja ja kostjate kinnistute vaheline piir ja kumma kinnistul asub

vaidlusalune kuur. Hageja mure oli selles, et kostjatel on huvi kuur (mis on ajalooliselt olnud

kostja kinnistul) lammutada. Koos hagiga esitati ka hagi tagamise avaldus. Kostjad vaidlesid

hagi tagamise avaldusele vastu.

2. Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi ja esitasid 12.04.2023. a kohtule digitaalselt

allkirjastatud kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse

lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kuigi pooled on enne hagi menetlusse võtmist otsustanud asja lahendada kokkuleppel ja

paluvad kohtul kinnitada kompromissi ja sellega menetlus lõpetada, tuleb kohtul võtta avaldus

selleks menetlusse. Kohus võtab seega esmalt hagi menetlusse, kuid ei küsi kostjatelt vastust

ega tee muid menetlustoiminguid, sh ei lahenda kohus ka esitatud hagi tagamise taotlust, kuna

pooled on saavatanud kompromissi.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS§ 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused, sh on

praegusel juhul kompromissi lahutamatu osa ka määrusele lisatud joonis.

5. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole

vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

2-23-4312

3 (3)

6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

7. Hageja on esitanud ka taotluse, et talle tagastataks pool avalduselt tasutud riigilõivust, mis

kuulub ka rahuldamisele, kuid vajab täpsustamist, kelle kontole riigilõiv tagastatakse. Samuti

ei ole hageja esitanud taotlust tasutud riigilõivu tagastamiseks hagi tagamise avalduselt, mida

kohus ei lahenda. Seega täpsustab kohus eraldi kirjaga eeltoodut ning lahendab riigilõivu

tagastamise küsimuse eraldi määrusega.

8. Pooled on soovinud edasikaebeõigust lühendada 3 päevani, mis on poolte seadusest tulenev

õigus (TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4) ja märgitakse resolutsiooni juurde.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)