2-22-1000/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-1000

Tsiviilasi

BBK OÜ hagi TONERTA EHITUS OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

38 631,64 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. detsembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TONERTA EHITUS OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): TONERTA EHITUS OÜ (rk: 11477946),

esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma

Vastustaja (hageja): BBK OÜ (rk: 16247725), esindaja Vassili

Kosteitšuk

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. detsembri 2022 otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus TONERTA EHITUS OÜ kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

2

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. BBK OÜ (hageja) esitas 20.01.2022 maakohtule TONERTA EHITUS OÜ (kostja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 32 179,63 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 579,23 eurot ja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras, s.o 0,05%

maksmata summalt päevas, alates 20.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostja kliendile (s.o peatellijale) Rootsis kinnistu, millele

peatellija soovis ehitada saunamaja. Peatellija valmistas vundamendi ja tellis kostjalt

puitkarkasselementidest saunamaja ehitamise. Kostja valmistas puitkarkasselemendid ning

04.11.2021 sõlmisid kostja (tellija) ja hageja (töövõtja) töövõtulepingu nr 03112021, mille

p 2.1 järgi pidi hageja tegema järgmise töö: puitkarkasselementidest toodetud sauna

püstitamine ja osaliste sisetööde teostamine. Tööde valmimise tähtaega kokku ei lepitud.

Lepingu p-s 2.3 leppisid pooled kokku, et töid teostatakse tunnitöö alusel. Tunnitasu oli

27 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu p-ga 4.2 kohustus kostja maksma hagejale tasu

vastavalt hageja esitatud arvetele järgnevalt: 1) reisikulud 1700 eurot + KM enne objektile

sõitu; 2) paigaldustööde ettemaks 2500 eurot + KM enne objektile sõitu; 3) paigaldustööde

ettemaks 2500 eurot + KM peale objektile jõudmist; 4) edasiste tunnitööde akteerimine iga

14 päeva tagant, arve maksetähtaeg 14 päeva.

Kostja tasus ettemaksud, hageja töölised saabusid objektile ja asusid tööle. Kuna ilmnes, et

vundament ei vasta projektile, mistõttu vajas suurem osa puitkarkasselementidest kohapeal

ümbertegemist, hakkas peatellija kostja nõusolekul ise hageja tööliste tööd juhtima.

Hageja tegeles igapäevaselt tööde ja töötundide arvestuse pidamise ning tööde fotode kostjale

edastamisega. Töötunnid ja tehtud tööd kajastati iga tööpäeva lõpus Google docs´i tabelis.

Tabelile omas juurdepääsu ka kostja juhatuse liige Imre Neidek. WhatsApp´is oli hageja ja

kostja grupp, kus arutati töödega seotud küsimusi ning hageja juhatuse liige jagas seal ka linki

töötundide tabelile. Seega jälgis kostja igapäevaselt hageja töötundide arvestust, tehtud tööde

nimekirja ja pilte. Sellega oli täidetud lepingus kokkulepitud tööde üleandmise kord.

Hageja töölised tegid objektil tööd 07.–28.11.2021. a 1171,50 tundi. Esimese kahe nädala

737,5 töötunni eest esitas hageja kostjale 21.11.2021 arve summas 18 058,03 eurot. Hageja

märkis, et arve esitatakse Google docs´i tabeli põhjal. 21.–28.11.2021 tegid hageja töölised veel

434 tundi tööd. 28.11.2021 teatas kostja, et ei vaja enam hageja töötajaid. Hageja saatis

28.11.2021 kostjale kogu lepinguperioodi tunnitabeli koos tehtud tööde nimekirjaga ja arve

21.-28.11.2021 töötundide eest summas 14 121,60 eurot. Arved on tasumata.

Kostja vastas 03.01.2022 alusetu väitega, et ta ootab peatellijalt reklamatsioone tööde kvaliteedi

osas. Lepingu p 3.4 järgi oli kostja kohustatud tunnitabelile kinnituse andma 2 tööpäeva jooksul

peale tunnitabeli või tööde üleandmisakti saabumist e-postile. Seega kostja oli kohustatud töö

üle vaatama ja vastu võtma hiljemalt 30.11.2021. Kostja ei või töö lepingutingimustele

3

mittevastavusele tugineda, kuna ta ei ole ühtegi sisulist vastuväidet esitanud ega ühtegi puudust

kirjeldanud. Hageja töö loetakse VÕS § 638 ja lepingu p 3.5 alusel vastuvõetuks ning tasunõue

sissenõutavaks. Hageja nõuab viivist alates 15.12.2021.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja saanud peatellijalt

kokkuvõtlikku tagasisidet hageja teostatud tööde kvaliteedi osas. Hageja oli teadlik, et kostja

esitab tema tööde kvaliteedi osas tagasiside uuel aastal.

Hageja ei ole kostjale töid üle andnud ja kostja ei ole töid vastu võtnud. Lepingu p 3.4 sätestas,

et töö loetakse üle antuks, kui tellija on kinnitanud kirjalikult (e-posti teel) tunnitabeli või tööde

üleandmise akti. Google docs´i töötundide tabeli abil ei ole võimalik hinnata tegelikke tehtud,

töötundidega kaetud töid ja tööde kvaliteeti. Tööde akte ei ole hageja kostjale esitanud. Iga

tööetapp peaks lõppema akti koostamise ja vastava tõendusdokumentatsiooni üleandmisega.

Hageja käsitlus, et kostja keeldus põhjendamatult töid vastu võtmast, on alusetu.

Hageja tööliste töökultuur oli äärmiselt halb ja teostatud tööde kvaliteet ei vastanud lepingule.

Seetõttu saadeti hageja töölised peatellija Johan Väisaneni palvel objektilt ära enne ehituse

valmimist. Peatellija pidi tööde lõpetamiseks palkama oma töötajad ja oluliselt kallima hinnaga.

Samuti oli probleemiks, et objektile ei saabunud hageja inglise keelt kõnelev objektijuht.

11.07.2022 teatas kostja, et peatöövõtja BELOTAN OÜ esitas 02.07.2022 kostjale hageja

ebakvaliteetse ja aeglase töö tõttu tekkinud lisakulu ning lepingujärgsete tarnimata materjalide

tõttu tekkinud ettenägematu kulu tõttu nõude 103 112 eurot. Nõudes on sedastatud, et hageja

teostatud töid ei ole vastu võetud ja ühtegi tunnitabelis toodud infot ei ole aktsepteeritud, kuna

tellija ei olnud mitte üheski töö faasis töö kvaliteediga rahul.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 16. detsembri 2022 otsusega hagi ning mõistis TONERTA

EHITUS OÜ-lt välja BBK OÜ kasuks põhivõla 32 179,63 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 579,23 eurot ja viivise 0,05% päevas põhinõudelt (32 179,63 eurot) alates

20. jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja 26. juuli 2022 taotluse tõendite kogumiseks jättis maakohus rahuldamata.

Menetluskulud jäeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli pooltevahelise töövõtulepingu järgi teostatavate tööde

nimekiri lepingu lisas 1. Pooled ei vaidle, et hageja pidi lisaks lepingus märgitule tegema

täiendavaid töid (vundamendi puhastamine, jää sulatamine, elementide laadimine, ümber

tegemine ja seadistamine, mis kohtu arvates olid lisatööd) ning et nimetatud tööd olid vajalikud.

Samuti puudub vaidlus, et hageja töölised teostasid objektil töid alates 07.11.2021 kuni

28.11.2021 (k.a) ning et kostjal esindajat ehitusplatsil polnud, hageja töötajate töö juhtimise ja

tööülesannete andmisega tegeles peatellija.

Lepingu p-s 2.3 leppisid pooled kokku, et töid teostatakse tunnitöö alusel. Tunnimääraks on

27 eurot, millele lisandub käibemaks.

Lepingu p 3.3 kohaselt töö üleandmiseks näitab töövõtja töö tellijale ette ja täidab üleandmise

akti, mille saadab e-posti teel (imre@scandicmodule.ee) tellijale kinnitamiseks. Hageja ei ole

kostjale tööde üleandmise akte esitanud. Lepingu p 3.4 järgi loetakse töö töövõtja poolt

üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija on kinnitanud kirjalikult (e-posti teel)

tunnitabelit või tööde üleandmise akti. Tellija on kohustatud kinnituse andma 2 tööpäeva

jooksul peale tunnitabeli või tööde üleandmisakti saabumist e-postile. Hageja poolt Google

docs´i laetud tunnitabelile 07.–28.11.2021 teostatud tööde kohta omas juurdepääsu ka kostja

juhatuse liige I. Neidek. Seega kostjal oli võimalus hageja tehtud tööd ja töötunde pidevalt

4

jälgida. Lisaks saadeti töötabel 28.11.2021 koos viimase arvega lepingu p-s 3.3 märgitud kostja

e-posti aadressile, mistõttu hiljemalt selleks ajaks oli see kostjale kättesaadav. Esimese arve

saatmisel 21.22.2021 on hageja teatanud, et kõik on ajatabeli järgi. Kostja on arve kättesaamist

kinnitanud ning palunud saata eraldi selle nädala lisatunnid. 19.11.2021 e-kirjas on kostja

hagejale teada andnud, et on tabelis märgitud töid uurinud.

Kohus nõustus, et lepingu p-d 3.3 ja 3.4 on mõnevõrra vastuolulised, kuid kuna p 3.4 võimaldas

lugeda töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija on kinnitanud

kirjalikult (e-posti teel) tunnitabeli või tööde üleandmise akti, siis on hageja oma kohustuse

tööde üleandmiseks täitnud. Tunnitabel on piisavalt põhjalik, et hinnata tegelikke tehtud ja

töötundidega kaetud töid. Selle alusel ei saa hinnata tööde kvaliteeti, kuid seda ei oleks saanud

hinnata ka ainuüksi tööde üleandmisaktide alusel. Kostja oli lepingu p 3.4 järgi kohustatud

tabelis märgitud tööd üle vaatama ja vastu võtma või pretensioonid esitama 2 tööpäeva jooksul,

s.o hiljemalt 30.11.2021 (või vähemalt mõistliku aja jooksul). Kostja seda teinud ei ole.

Kostja etteheited hagejale on muu hulgas suunatud sellele, et hageja töö on tehtud puudustega.

11.07.2022 teatas kostja, et peatöövõtja BELOTAN OÜ esitas 02.07.2022 nõude kostja vastu

ning selles viidatud dokumendid hageja ebakvaliteetsete ja mitteaktsepteeritud tööde kohta.

Hageja ei olnud BELOTAN OÜ ja kostja vahelise töövõtulepingu pooleks, mistõttu ainuüksi

peatöövõtja poolt kostjale pretensiooni esitamisega ei olnud täidetud kostja kohustus teatada

hagejale töös esinevatest puudusetest piisavalt täpselt ja mõistliku aja jooksul. BELOTAN OÜ

pretensioon kostjale ei oma seega asja lahendamisel tähtsust.

Lisaks nõustus kohus hagejaga, et kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Hagiavalduses

tugines hageja väitele, et objekti peatellijaks oli Rootsi ettevõte. Kostja ei ole sellele vastuväidet

esitanud. Kõikides varasemates seisukohtades (sh 18.05.2022 kohtuistungil) tugines kostja

väitele, et tal puudub võimalus esitada üksikasjalik pretensioon hageja tööde kvaliteedi ja

töötundide osas, sest ta ootab pretensiooni peatellijalt ehk Rootsi ettevõttelt. Lisaks on kostja

vastuses hagile teatanud, et peatellija J. Väisanen palus hageja töölised objektilt ära saata ning

et peatellija sai suhelda hageja töölistega vaid inglise keeles. Kostja ei ole varem väitnud, et

Airon Vooglaid on BELOTAN OÜ esindaja, kellel oli leping Rootsi peatellijaga ja kes oli

sõlminud alltöövõtulepingu kostjaga, millele järgnes alltöövõtuleping hagejaga. Kostja

11.07.2022 esitatud tõenditest selgub, et juba 29.11.2021 oli BELOTAN OÜ üksikasjalik

pretensioon kostjale olemas. Ei ole usutav, et BELOTAN OÜ esitas 29.11.2021 lepingu

ülesütlemise teatise kostjale alles 2022. a suvel. Põhjendamatu ja eluliselt ebausutav on, et

kostja sai alles 2022. a suvel teada, kellega tal tegelikkuses 2021. a sügisel leping sõlmitud oli.

Kuivõrd kostja 11.07.2022 esitatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ja lisaks ei ole

usaldusväärsed, jättis kohus hageja 26.07.2022 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.

Kohus pidas eluliselt usutavaks, et mingid puudused hageja töös võisid olla, kuid kuna kostja

sõlmis hagejaga töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja ei ole mõistliku

aja jooksul hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud ega mittevastavust

piisavalt täpselt kirjeldanud (ei ole seda tänaseni teinud), ei või kostja töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda.

Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja tasunõude puudustele tuginedes

siis, kui ta oleks puudustest õigeaegselt teatanud, puudused oleksid välistanud töö vastuvõtmise

tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ja jätnud puudused kostja soovitud tähtaja

jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes rahaline vastunõue puuduste

kõrvaldamise kulu näol. Kostja on minetanud õiguse tugineda puudustele töös.

Lepingu p 3.5 kohaselt eelnevast sõltumata loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija

alusetult ei võta valminud tööd vastu ja ei tee seda ka pärast töövõtja poolt määratud mõistlikku

tähtaega. Seega tuleb hageja tehtud tööd lugeda vastuvõetuks ja nõuetekohasteks, kostjal ei ole

5

põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda, tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 32 179,63 eurot ja viivis lepingujärgses määras,

s.o 0,05% maksmata summalt päevas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. TONERTA EHITUS OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

16. detsembri 2022 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks

otsustamiseks või uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole hageja tööd kohaselt üle andnud. Maakohus on toonud välja, et lepingu p-d 3.3 ja 3.4

on omavahel vastuolus, kuid on lepingu tõlgendamisel jätnud arvestamata lepingu olemuse,

eesmärgi ja valdkonna tavad, sh Riigikohtu praktika, mille järgi töö vastuvõtmine toimub

eeskätt üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lepingu p 3.3 sidus tööde üleandmise tervikuna

üleandmisakti kinnitamisega, p 3.4 nimetas ühe variandina samuti tööde üleandmisakti

kinnitamise vajadust. Seega oli lepingu mõte ja eesmärk rõhutada, et töid ilma üleandmisakti

kinnitamata üle anda ei saa, ning selline on ka valdkonna praktika. Kohus on eksinud lepingu

tõlgendamisel, lugedes üllatavalt otsustavaks kõige vähemkaalukama reegli.

Kohus on eksinud ka selles, et töid saab lepingu p 3.4 kohaselt üleantuks lugeda tulenevalt

töötabeli e-posti teel tellijale välja saatmisest – p 3.4 nõuab ka tellijapoolset töötabeli

kinnitamist. Kostja ei ole töötabeleid kinnitanud. Arve saamise kinnitamist ei saa võrdsustada

töötabeli kinnitamisega. Samuti on kohus ebaõigesti lugenud asjassepuutuvaks, kas töötabelid

olid kostjale jälgimiseks kättesaadavaks tehtud või kas kostja töötabeleid jooksvalt uuris.

Kohtuotsus on üllatuslik, kohaselt põhjendamata ja vastuoluline ning kohus ei ole kohaselt

täitnud selgitamiskohustust;

2) on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 644 lg-t 1. Kuna kostja ei nõustu käsitlusega, et

hageja oli kostjale tööd üle andnud 28.11.2021 töötabelite edastamisega, ei nõustu kostja ka

sellega, et pretensioonide esitamise tähtaeg oli hiljemalt 30.11.2021 või mõni järgnev kuupäev.

Puudustest teavitamisel ei ole oluline, et konkreetsete hageja tööde puuduste kirjeldus sisaldus

kolmanda isiku nõudes kostja vastu. Arvestades, et kostja oli hoidunud hagejat kursis, et ta

ootab peatöövõtjalt lõplikku tagasisidet tööde kvaliteedi kohta, ja hageja oli teadlik oma tööde

probleemidest – ei saa kostjat lugeda puudustest teavitamise kohustuse mõistlikku tähtaega

rikkunuks isegi mitte juhul, kui lugeda tööd üleantuks 28.11.2021.

Kohus on ekslikult leidnud, et BELOTAN OÜ 02.07.2022 nõue ei ole usaldusväärne tõend.

Kohus on omistanud kostja ebatäpsusele menetluse alguses liiga suure kaalu. Kostja täpsustas,

et peatöövõtja oli BELOTAN OÜ, kel oli leping Rootsi ettevõttega. Kostja selgitas ja tõendas

24.11.2022 seisukohas, et kostja ja BELOTAN OÜ leping oli tegelik ning ülesütlemine ja

sellest teavitamine toimus 29.11.2021. Kostja teavitas hagejat tööde puudustest BELOTAN OÜ

nõude teatavakstegemise näol mõistliku aja jooksul (vahetult pärast nõude saamist 2022. a juuli

menetlusdokumendis).

Kohus ei ole hinnanud BELOTAN OÜ-ga seonduvaid tõendeid ja tööde üleandmist

(mitteüleandmist) puudutavaid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt;

3) võttis kohus ebaõigesti vastu hageja hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja.

6

5. BBK OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kostja tööde vastuvõtmisega seonduvad vastuväited otsitud. Lepingu p-d 3.1, 3.2 ja 3.3

reguleerivad eelkõige valmistöö akteerimist ja üleandmist. Kostja loobus hageja teenustest enne

tööde lõpuleviimist. Lepingu p-st 3.2 tulenevalt pidi kostja hageja tööliste objektilt ära

saatmisel ilmuma objektile, töö üle vaatama ja vastu võtma. Ühtegi kostja esindajat objektil ei

olnud. Seega puudus hagejal võimalus kostjale tööd ette näidata ja üle anda.

Hageja tegeles igapäevaselt teostatud tööde fotode ja töötundide tabelite kostjale saatmisega.

Lepingu p 3.4 sätestab, et töö üleantuks lugemise eelduseks on tunnitabeli saatmine. Lepingu

p 4.2.4 järgi kuulus tunnitöö akteerimisele iga 14 päeva tagant. Tunnitöö akteerimine väljendus

tunnitabeli saatmises. Lepingu p-dest 4.2 ja 3.4 tulenevalt oli kostja kohustatud tunnitabeli iga

14 päeva tagant üle vaatama ja kinnitama või põhjendatud pretensiooni esitama. Pretensioonide

esitamata jätmisel loeti töö 2 tööpäeva möödumisel vastuvõetuks. Tunnitabel oli kostjale

pidevalt kättesaadav ja saadeti ka koos iga arvega. Kostja ei ole tabelit 2 päeva jooksul

kinnitanud ega põhjendatult keeldunud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole

tunnitabelite allkirjastamise ja tasunõudega, määrates selleks mõistliku tähtaja. Kuni

kohtuvaidluseni ei olnud kostja ühtegi põhjendatud vastuväidet tunnitabeli või tööde kvaliteedi

osas esitanud. Seega jättis ta tööd alusetult vastu võtmata. Kohtuotsus ei ole üllatuslik. Kohus

luges tööd vastuvõetuks lepingu p 3.5 alusel (mis on sarnane VÕS § 638 regulatsiooniga);

2) on kostja pretensioonid töö kvaliteedi osas alusetud, põhjendamata ja tõendamata. Tulenevalt

VÕS § 643 ja § 644 lg-te 1, 2, 3 sätetest ei oma asjas tähtsust kostja väide, et ta olevat hoidnud

hagejat kursis, et ootab pretensioone peatellijalt. Hageja ei ole nõustunud töö vastuvõtmiseks

ja pretensioonide esitamiseks ette nähtud tähtaega pikendama. Kostja ei ole töö

lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatanud ega mittevastavust

kirjeldanud ning ei või seetõttu töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei

ole nõudnud puuduste kõrvaldamist ega määranud täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks. Seetõttu ei võinud kostja lepingust taganeda ega VÕS § 646 lg 5 alusel tööd

ise parandada või lasta seda teha hageja kulul. Sama sätestab leping (p-d 5.3.7, 5.3.8, 5.4.2);

3) vaidleb hageja vastu kostja 11.07.2022 esitatud uute väidete ja tõendite menetlusse

võtmisele. Kostja väited BELOTAN OÜ kui tellija kohta on ebausaldusväärsed ning samuti

esitatud hilinenult (kõik väited, taotlused ja tõendid tuli esitada hiljemalt 10.05.2022).

Kui ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus pidada 11.07.2022 esitatud tõendeid

ebausaldusväärseteks, siis on hageja 26.07.2022 täiendavate tõendite kogumise taotlus ekslikult

rahuldamata jäetud. Sel juhul taotleb hageja ringkonnakohtult tõendite kogumist, millega

tõendada, et BELOTAN OÜ ei olnud Rootsi objekti osas ei tellija ega töövõtja (s.o välja nõuda

Maksu- ja Tolliametilt kostja KMD deklaratsioonid august 2021 – veebruar 2022 eest ning info

selle kohta, kas kostja on nimetatud ajavahemiku KMD deklaratsioone hiljem muutnud;

kohustada kostjat esitama BELOTAN OÜ ja kostja vahelise 12.08.2021 töövõtulepingu

originaal, panga kinnitusega filtreeritud kontoväljavõte BELOTAN OÜ poolt august 2021 –

veebruar 2022 kostjale tehtud maksete kohta, e-kirja originaal, millega BELOTAN OÜ saatis

kostjale 29.11.2021 ülesütlemisteatise; välja nõuda BELOTAN OÜ-lt lepingu originaal, mille

alusel BELOTAN OÜ võttis kohustuse teostada saunahoone ehitustööd Rootsis);

4) esitas hageja menetluskulude nimekirja 8-tunnise hilinemisega 25.11.2022. Kohus leidis

põhjendatult, et nimekirja menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimist ei põhjusta.

7

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS

§ 657 lg 1 p 21).

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid

TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid järgides ning põhjendatult rahuldanud hageja nõude.

7.1. Hageja kui töövõtja nõue tuleneb poolte vahel 03.11.2021 sõlmitud töövõtulepingust.

Tegemist on täitmisnõudega VÕS § 108 lg 1 ja § 637 lg 1 järgi.

7.2. Maakohus leidis põhjendatult, et lepingu p 3.5 järgi loetakse eelnevast (s.o p-dest 3.1-3.4)

sõltumata töö tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valminud töid vastu ja ei tee

seda ka pärast töövõtja poolt määratud mõistlikku tähtaega. Nimetatud lepingu punkt on

sarnane VÕS § 638 teises lauses sätestatuga.

Lepingu p 3.3. kohaselt näitab töövõtja töö üleandmiseks töö ette tellijale või volitatud isikule

ja täidab tema poolse tööde üleandmise akti ning saadab selle kinnitamiseks tellijale e-posti teel

imre@scandicmodule.ee. Lepingu p 3.4 sätestab, et töö loetakse töövõtja poolt üleantuks ja

tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija on kinnitanud kirjalikult (e-posti teel) tunnitabelit või tööde

üleandmise akti. Tellija on kohustatud kinnituse andma 2 tööpäeva jooksul peale tunnitabeli

või tööde üleandmise akti saabumist e-postile. Seega tuleneb nimetatud lepingu punktidest kaks

erinevat võimalust tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks, s.o töö loetakse vastuvõetuks tellija

poolt kas üleandmise akti või tunnitabeli kinnitamisega. Eelnevast järeldub, et lepingu p-d 3.3.

ja 3.4 ei ole omavahel vastuolus ning selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

Kostja seisukoht, mille kohaselt toimub töö vastuvõtmine eeskätt üleandmise-vastuvõtmise

aktiga, ei ole õige ning selline seisukoht ei tulene lepingu p-st 3.4 ega VÕS § 637 lg-st 4.

Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et VÕS 36. peatükis puudub imperatiivne norm, mis

kohustaks töövõtulepingu pooli vormistama tööde üleandmine üksnes üleandmise-

vastuvõtmise akti alusel. Samas on kostja seisukoht nimetatud küsimuses vastuoluline, kuna ta

on apellatsioonkaebuse leheküljel 6 möönnud tööde vastuvõtmise lubatavust lepingu p 3.4 järgi

tunnitabeli alusel. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Maakohus on VÕS § 29 lg 1 alusel poolte ühise tahte lepingu p-de 3.3. ja 3.4

sisu väljaselgitamisel kindlaks teinud ning seetõttu puudub vajadus lepingu tõlgendamisel

kohaldada täiendavalt kostja nimetatud VÕS § 29 lg-tes 4, 5 ja 6 sätestatut. Maakohtu

seisukohta tööde vastuvõetuks lugemise kohta tunnitabeli alusel toetavad ka lepingu p 2.3, mille

kohaselt leppisid pooled kokku töö tasustamises tunnitöö alusel ning lepingu p 4.2, millest

nähtuvalt oli kostjal kohustus tunnitööd vastu võtta iga 14 päeva järel.

Iseenesest on õige kostja seisukoht, et ta ei ole tunnitabeleid kinnitanud, nagu seda nõuab

lepingu p 3.4. Samas ei ole kostja esitanud mõistlikku põhjendust tunnitabelite kinnitamata

jätmise kohta. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja juhatuse liige I. Neidek omas

pidevat juurdepääsu hageja poolt Google docs`i üleslaetud tunnitabelitele ning seega oli kostjal

võimalus hageja tehtud tööd ja töötunde pidevalt jälgida. Lisaks tuvastas maakohus ka selle, et

tunnitabelid on 28.11.2021 koos viimase arvega saadetud lepingu p 3.3 märgitud kostja e-posti

aadressile. Esimese arve on hageja saatnud 21.11.2021 samale e-posti aadressile, kostja on

nimetatud arve kättesaamist kinnitanud ja palunud saata nädala lisatunnid. 19.11.2021 e-kirjas

on kostja teatanud, et ta on tabelis märgitud töid uurinud. Tunnitabelites märgitud tundide

kogust ei ole kostja kahtluse alla seadnud. Eeltoodud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei

ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Asja materjalidest nähtub veel see, et hageja

lõpetas tööd objektil kostja nõudel 28.11.2021 ning 28.12.2021 e-kirjas nõudis hageja kostjalt

arvete tasumist. Ülaltoodu tõendab, et kostja jättis töötunnid kinnitamata ka pärast hageja

8

kirjalikku meeldetuletuse saamist ning tegemist on kostja poolt pahatahtliku käitumisega. Seega

luges maakohus põhjendatult lepingu p 3.5 alusel hageja töö kostja poolt vastuvõetuks.

7.3. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 644 lg-t 1.

Vastavalt VÕS § 644 lg-le 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab oma majandus- või

kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldama.

Kostja on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuse raames ja seetõttu on tal

VÕS § 643 järgi kohustus tehtud töö viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta.

Asja materjalide kohaselt lõpetas hageja objektil töö kostja nõudel 28.11.2021 ning nii

03.01.2022 e-kirjas kui vastuses hagile kinnitas kostja, et arvete maksmine on peatatud seoses

reklamatsioonidega hageja poolt tehtud tööle. Seega pidi kostja juba 2021. a novembri lõpus

teadma puudustest hageja töös. Kohtupraktika kohaselt on lepingutes, mille sõlmib tellijana

majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, teatamistähtaeg lühem kui kaks kuud (vt Varul. P,

Kull. I, jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. § 644 komm 3.1.1. c).

Kuna kostja ei ole tähtaegselt hagejat puudustest teatanud, ei saa ta VÕS § 644 lg 3 järgi töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Maakohtule 11.07.2022 esitatud tõendid, sh

BELOTAN OÜ nõue kostjale, ei ole käsitletav kostja poolt VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud

kohustuse täitmisena.

7.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja poolt 11.07.2022 maakohtule

esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ega anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks.

Vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmisid hageja ja kostja 03.11.2021 ning kuni 11.07.2022 ei

esitanud kostja vastuväidet asja materjalides märgitule, mille kohaselt oli töö tellijaks Rootsi

ettevõte (peatellija), kellega kostjal oli sõlmitud leping sauna püstitamiseks Rootsi ning kostjal

omakorda sõlmitud alltöövõtuleping hagejaga. Kostja on kinnitanud, et peatellija

kontaktisikuks oli Johan Väisanen (I kd, tl 157) ning muu hulgas heitnud hagejale ette hageja

töötajate halba inglise keele oskust. Ka 18.05.2022 kohtuistungil ei väitnud kostja, et tema

lepingupartneriks (peatellijaks) oleks keegi muu seni nimetamata isik. Samuti kinnitas kostja

kuni 11.07.2022, et ta ootab pretensiooni Rootsi peatellijalt. Eelmärgitud faktiliste asjaolude

alusel

on

maakohus

asunud

õigele

seisukohale,

et

kostja

poolt

11.07.2022

menetlusdokumendiga esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ega tõenda, et kostja

lepingupartner oli hoopis BELOTAN OÜ, kellel oli omakorda lepinguline suhe Rootsi

peatellijaga. Vastavaid lepinguid ei ole kostja esitanud ega põhjendanud ka seda, miks ta

BELOTAN OÜ väidetava 29.11.2021 lepingu ülesütlemise teatise esitas alles 11.07.2022

menetlusdokumendiga. Kostja tuginemine seejuures inimlikule eksimusele ei ole usutav.

7.5. Põhjendamatu on kostja väide, et maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel ebaõigesti

hageja hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja.

Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras 10.11.2022 määrusega menetluskulude

nimekirja esitamise tähtajaks 24.11.2022 ning hageja esitas menetluskulude nimekirja

25.11.2022.

TsMS §-st 66 tulenevalt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel

õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega või ei

menetle menetlusosalise esitatud avaldust käesoleva seadustiku § 331 lg-s 1 sätestatud juhul.

Kuivõrd menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja puhul on tegemist kohtu määratud

tähaajaga, oli kohtul õigus seda pikendada ning seega oli maakohtul õigus hageja 25.11.2022

esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestada. Asjaoludest nähtuvalt pikendas maakohus

menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega.

9

8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS

§ 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja