2-23-231/32 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-231

Tsiviilasi

I. S. hagi A. M. vastu auto tagastamiseks või võla

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi

ja

menetlusabi

taotluse

menetlusse

võtmise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. S. (isikukood XXX; elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja: A. M. (isikukood XXX; elukoht XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta I. S. hagi A. M. vastu auto tagastamiseks või võla väljamõistmiseks menetlusse

võtmata.

2. Jätta I. S. menetlusabi taotlus menetlusse võtmata.

3. Jätta menetluskulud I. S. kanda.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. I. S. (hageja) esitas 26. detsembril 2022 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi A. M.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Viru Maakohus andis 9. jaanuari 2023 määrusega asja

kohtualluvusel üle Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.

2. Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2023 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, s.o selge nõude esitamiseks, hagi aluseks olevate asjaolude

täpsustamiseks ja hagi eest riigilõivu tasumiseks

3. Hageja esitas 19. veebruaril 2023 menetlusabi taotluse riigilõivu või kautsjoni maksmiseks,

muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude

kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks, sissenõudjana

täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks, kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi

kättetoimetamise kulude kandmiseks, eestkoste teostamisega seotud kulude kandmiseks ja

eestkostjale tasu maksmiseks, kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks

ja lepitusmenetluse kulude kandmiseks.

4. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse 27. veebruaril 2023, milles selgitab, et soovib poolte

vahel 13. augustil 2022 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel üle antud sõiduki tagastamist. Kui

kostja autot ei tagasta, soovib hageja lepingus kokkulepitud järelmaksu osamaksete tasumist

kogusummas 4500 eurot.

5. Tartu Maakohus jättis 22. märtsi 2023 määrusega hagi ja menetlusabi taotluse käiguta ja

andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude,

hagi aluseks olevate asjaolude ja menetlusabi taotluses märgitud andmete täpsustamiseks ning

hageja majanduslikku seisundit kinnitavate tõendite esitamiseks.

6. Hageja sai Tartu Maakohtu 22. märtsi 2023 määruse e-posti teel 26. märtsil 2023 kätte.

Hageja selgitas, et edastas kogu informatsiooni juba eelmine kord.

7. Kohus selgitas hagejale 31. märtsi 2023 e-kirjas, et hagis ja menetlusabi taotluses esineb

jätkuvalt puudusi, mis tuleks kõrvaldada vastavalt kohtu 22. märtsi 2023 määruses antud

juhistele. Kohus selgitas ka hagejale, et kui hagejal on jätkuvalt küsimusi, on tal võimalik

helistada kohtute infotelefonile.

KOHTU SEISUKOHT

8. Hagiavalduses märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 järgi lisaks

muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sooritusnõue peab olema

esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks otsust võimalik täita, st haginõudele esitatakse

samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita

ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas

nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16).

Hageja ei esitanud hagiavalduses selget nõuet, st hageja ei märkinud, kas ta soovib esitada

kostja vastu nõuet auto tagastamiseks, ja alternatiivselt, juhuks kui kohus auto tagastamise

nõuet ei rahulda, nõuet lepingu alusel võlgnetavate järelmaksu osamaksete väljamõistmiseks

(juhuks kui kohus leiab, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud) või auto väärtuse

hüvitamiseks (juhuks kui sõiduki tagastamine ei ole võimalik)). Hagist ei ole ka selgelt aru

saada, kas hageja soovib, et kohus mõistaks alternatiivselt sõiduki tagastamisele kostjalt hageja

kasuks välja kokkulepitud müügihinna 4500 eurot või mõne muu summa. Samas on hageja

hagiavalduse täpsustuses selgitanud, et kostja on tasunud esimesest osamaksest 800 eurot.

Seega esineb arusaamatus ka hageja taotletavates summades.

Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Hagi tuleb jätta

TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.

9. Samuti pole hageja toonud kohtu ette piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd

hageja on eelduslikult esitanud auto tagastamise nõude, palus kohus hagejal märkida, kas ja

millal ta on lepingust taganenud ja kas ta on enne lepingust taganemist andnud kostjale

täitmiseks täiendava tähtaja. Hageja lepingust taganemisega seotud asjaolusid ei selgitanud.

Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on niivõrd puudulikult välja toodud, et sellist hagi

ei ole võimalik ega ka menetlusökonoomikast lähtudes mõistlik menetlusse võtta. TsMS § 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetlusökonoomia mõttega ei ole

kooskõlas, et kohus võtab menetlusse ebaselge hagi ning hakkab siis menetluse kestel hagi

aluseks olevaid asjaolusid täpsustama ning iga uue täpsustuse esitamisel küsima kostja

seisukohta. Kohus on seisukohal, et hagi aluse olulised puudused on samuti vorminõude oluline

rikkumine. Hagi tuleb ka eeltoodud põhjusel jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse

võtmata.

10. Ka hageja esitatud menetlusabi taotlus sisaldas puudusi, mille kohus palus hagejal

kõrvaldada. Kohus tõi esile, et hageja on menetlusabi taotluses märgistanud kõik

menetluskulud, mille kandmiseks on võimalik menetlusabi taotleda. Kohus palus hagejal

täpsustada, kas ta taotleb hetkel menetlusabi üksnes riigilõivu tasumiseks või veel millekski

muuks. Hageja täpsustust ei esitanud. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hageja

on menetlusabi taotluse täitnud puudulikult, s.o hageja pole märkinud, kas hagejaga samal

elamispinnal elab veel teisi isikuid (rahvastikuregistri andmetel elavad hagejaga samal aadressil

tema ema ja tädi) ning kas taotluses märgitud kulutused on üksnes hageja kulutused või kõigi

temaga samal elamispinnal elavate isikute kulutused. Ka polnud hageja esile toonud enda

kohustusi võlausaldajate ees ning esitanud dokumente enda väidetava töövõimetuse kohta.

Menetlusabi taotlusest nähtuvalt on hagejal arvelduskonto Soome pangas, mille väljavõtted

palus kohus hagejal esitada.

Hageja pole viidatud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, mistõttu tuleb menetlusabi taotlus jätta

TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

11. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 4 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus

keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei

ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

12. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik