3-23-643/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-643

Haldusasi

X kaebus Rahapesu Andmebüroo 22. veebruari 2023.

a ettekirjutuse nr 3-1/186-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Karl Kask

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2023. a

määruse peale haldusasjas nr 3-23-643.

2. Rahuldada X määruskaebus, tühistada Tallinn Halduskohtu 22. märtsi 2023. a

määrus haldusasjas nr 3-23-643 ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2023 taotluse anda

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse RahaPTS) § 57 lg 6 alusel luba piirata

X pangakontol AS-s LHV Pank oleva vara käsutamist alates 27.02.2023 kuni vara tegeliku

omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.

RAB-le sai teatavaks, et X pangakontol AS-s LHV Pank oli 22.11.2022 seisuga vara 200 000

eurot ning samal ajal ilmnes, et Ameerika Ühendriikides on menetluses kriminaalasi, milles Q

ja X kahtlustatakse püramiidskeemi juhtimises ja rahapesus. Teadaolevalt suunati kuritegelikul

teel saadud tulu äriühingute Burfa Capital OÜ, Burfa Tech OÜ ja Burfa Media OÜ kasutusse.

RAB kehtestas 29.11.2022 ettekirjutusega nr 3-1/890-2 X pangakontol olevale varale 200 000

eurot käsutuspiirangu 30 päevaks. Kuna isik või tema esindaja ei olnud vara kontole saabumise

3-23-643

2(6)

legaalsuse tõendamiseks esitanud selgitusi ja dokumente, kehtestas RAB 28.12.2022

ettekirjutusega nr 3-1/1000-2 X pangakontol olevale varale 200 000 eurot käsutuspiirangu 60

päevaks, mis lõpeb 26.02.2023. Vara legaalne päritolu ei ole seniajani tõendatud ning RAB-i

toimingud ja analüüs ei ole hajutanud kahtlust vara kuritegelikust päritolust. Kuna RAB-i

tuvastatud asjaolud viitavad, et käsutuspiirangu alune vara ei kuulu isikule, kelle pangakontol

see asub, ning vara tegelikke omanikke ei ole õnnestunud tuvastada, siis on vajalik piirata vara

käsutamist kuni üheks aastaks või kuni vara omaniku tuvastamiseni. Ühtlasi palus RAB piirata

kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu vara käsutamise piiramise aluseks olevatele faktilistele

asjaoludele.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377 RAB-i taotluse ning

andis loa X pangakontol AS-s LHV Pank oleva vara käsutamise piiramiseks alates 27.02.2023

kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui 27.02.2024.

Samuti piiras halduskohus X ja tema esindaja ning kolmandate isikute õigust tutvuda RAB-i

20.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/13-1 ning RAB-i 29.11.2022 ettekirjutust nr 3-1/890-1 ja

28.12.2022 ettekirjutust nr 3-1/1000-1 põhistavate faktiliste asjaoludega.

RAB-i taotlus vastab RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 ja 6 kehtestatud nõuetele ning on vajalikul

määral põhistatud. RAB-i 29.11.2022 ettekirjutusest tuleneb, et käsutuspiirangu seadmine on

vajalik rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni kontrollimiseks, ning RAB-i 28.12.2022

ettekirjutuse kohaselt ei ole puudutatud isik jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. Seega

haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks alles käib ja täidetud on RahaPTS § 57 lg-s 6

toodud eeldus, et vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. RAB-i 20.02.2023 taotluses

on selgitatud rahapesu kahtluse aluseks olevaid ja puudutatud isikuga seotud olulisi asjaolusid.

Kahtlust süvendab asjaolu, et puudutatud isik ei ole raha tegelikku päritolu tõendanud. Seega

ei saa pidada alusetuks RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust ega põhjendamatuks soovi

selgitada täiendavalt välja raha päritolu. RahaPTS § 57 lg-st 10 tulenevalt on RAB-l kohustus

varale seatud piirangud vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel viivitamatult lõpetada.

RAB on tõenditega tutvumise piiramise taotluses tuginenud RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1–3 ja

§ 60 lg-le 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg-le 1. RAB-i taotlusest nähtuvalt on

kriminaalmenetlust alustatud. Kohus nõustub, et faktilised asjaolud ettekirjutuste põhistamiseks

võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist.

Tegemist on prognoosotsusega. Seega ei ole põhjendatud avaldada neid andmeid puudutatud

isikule, tema esindajale ega teistele kolmandatele isikutele. Juurdepääsu piiramine ei kahjusta

ülemääraselt puudutatud isiku õigusi, sest RAB-i taotlus ja tõendid on juurdepääsupiiranguteta

osas temale edastatud.

3. Rahapesu Andmebüroo kohustas 22.02.2023 ettekirjutusega nr 3-1/186-2 AS-i LHV

Pank kehtestama X pangakontol olevale varale 200 000 eurot käsutuspiirangu kuni vara

omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui

1 aasta. Ettekirjutus kuulus täitmisele alates RAB-i 28.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/1000-2

lõppemisest.

4. RAB edastas Tallinna Halduskohtule 02.03.2023 teate, et RAB on 21.02.2023 määruse

alusel oma toimingud sooritanud ja määruse võib puudutatud isikule kätte toimetada. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrus toimetatud X-le isiklikult

kätte 03.03.2023. X ei ole määrust vaidlustanud.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 22.03.2023 kaebuse RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse nr

3-1/186-2 tühistamiseks. Kaebajal ei ole pangakontole juurdepääsu ja temale teadaolevalt on

3-23-643

3(6)

AS LHV Pank kaebajaga sõlmitud lepingud lõpetanud juba 2022. a novembris. Kaebaja viibib

alates 20.11.2022 vahistatuna Tallinna Vanglas ja tal ei ole juurdepääsu teabele või

teabekandjatele, mis puudutavad tema kontol oleva raha päritolu. See asjaolu on RAB-le hästi

teada. Kaebajale ei ole teada, millised on olnud ettekirjutust põhistavad faktilised asjaolud või

milliste põhjenduste alusel rahuldas halduskohus RAB-i 20.02.2023 taotluse haldusasjas nr 3-

23-377, sest kohus piiras kaebaja juurdepääs sellele teabele. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu

21.02.2023 määrust, mis tugines RAB-i ühepoolsele teabele. Kaebaja õigusi riivab ettekirjutus,

mitte selle tegemiseks antud luba.

RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna tegu on pangakontol

oleva rahaga, tulnuks haldusmenetluses teha kindlaks selle tegelik kasusaaja. RahaPTS § 9 lg 1

p 1 järgi on tegelik kasusaaja mh füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise

kaudu lõplik valitsev mõju teise füüsilise isiku (kaebaja) üle. Ettekirjutus ei sisalda ainsatki

põhjendust, miks RAB kahtleb, et raha omanik ei ole kaebaja, ja miks ta leiab, et sellest rahast

saab kasu keegi teine. Sellised elementaarsed põhjendused peavad sisalduma haldusaktis, et

isik saaks oma õiguste kaitseks ettekirjutusele tõhusalt vastu vaielda. Ettekirjutuse kohaselt on

seda põhistavad faktilised asjaolud kajastatud eraldi dokumendis (22.02.2023 nr 3-1/186-1),

kuid ettekirjutusest ei selgu täpsemalt, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil piiratakse kaebaja

juurdepääsu sellele dokumendile (vt RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1–3). Haldusasjas nr 3-23-377 on

kohus kaebaja eest salastanud mh RAB-i 20.02.2023 taotluse nr 1.2-1/13-1, mis võiks sellest

vähemalt aimu anda. Ettekirjutuses puuduvad lisaks põhjendused selle kohta, mida on RAB ise

teinud selleks, et haldusmenetluses selgitada välja kaebaja nn „tegelik kasusaaja“, ja miks see

ebaõnnestus. RAB-il on laiaulatuslikud volitused pääseda ligi krediidiasutuste teabele ning ka

kiire ja vahetu ligipääs kõikidele riiklikele andmebaasidele (RahaPTS § 58 lg-d 1 ja 2). Samuti

on RAB-il võimalik teha koostööd kõikide riigiasutustega, kuid sellise koostöö kohta andmed

puuduvad. Eeltoodud põhjendused puuduvad ka haldusasjas nr 3-23-377 tehtud kohtumääruses,

mistõttu ei ole kaebajale arusaadav, milline on teave, mille temale avaldamine võiks ohustada

kriminaalmenetlust. Kujunenud olukorras riivatakse ilmselgelt ebaproportsionaalselt kaebaja

põhiõigusi, mh käsitatakse teda süütuse presumptsiooni eirates kurjategijana.

Ettekirjutusest ei nähtu, millised tehingud on RAB-i arvates rahapesu kahtlusega ja milliseid

tõendeid tuleks kaebajal RAB-le konkreetsete tehingute kohta esitada. Sellest tulenevalt ei vasta

ettekirjutus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 nõuetele. Samad puudused olid RAB-i

29.11.2022 ja 28.12.2022 ettekirjutustel. Krediidiasutused küsivad kahtluse korral väga täpselt

andmeid pangatehingute kohta, kuid RAB seda teha ei soovi või ei suuda. Kuna ettekirjutust

põhistavad faktilised asjaolud on kaebaja eest varjatud, on seda enam oluline, et varjamata osa

oleks selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutuse resolutsioon ei vasta RahaPTS § 57 lg 6 nõudele,

sest puudub põhjendus, miks RAB kahtleb, et raha omanik ja tegelik kasusaaja on kaebaja (mh

pole selge, kas kahtlus on raha omanikus või tegelikus kasusaajas). Seadusesätete kordamine ei

asenda haldusakti põhjendusi. RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise aluseks saab käsutuspiirangu

seada vaid siis, kui pole selge kontol oleva raha tegelik kasusaaja. Vaidlusaluses ettekirjutuses

kasutatud väljendid „vara omaniku kindlakstegemiseni“, „vara legaalse päritolu tõendamiseni“

ja „tõendid vara legaalse omandiõiguse kohta“ ei lähtu RahaPTS § 57 lg-st 6. RAB on õigusliku

aluse lihtsalt „välja mõelnud“.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 22.03.2023 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-

de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult selle esitajale. Kaebajal puudub RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse

nr 3-1/186-2 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus, sest selle haldusaktiga ei ole rikutud

kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole vaidlustatud ettekirjutuse adressaat ning RahaPTS

§ 57 lg-st 8 tulenevalt käsitatakse kontol oleva vara puhul RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7

rakendamisel konto omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata. Ettekirjutusega

3-23-643

4(6)

ei otsustatud kaebaja kontol oleva raha käsutuspiirangu seadmist, vaid Tallinna Halduskohtu

21.02.2023 määrusele nr 3-23-377 tuginedes anti AS-le LHV Pank korraldus seada kaebaja

pangakontol olevale rahale käsutuspiirang. Seda on selgitatud ka vaidlusaluses ettekirjutuses.

RahaPTS § 57 lg 6 kohaselt toimub vara käsutamise piiramine HKMS-i 24. ptk-s sätestatud

erimenetluses. Seega otsustati kaebaja pangakontol oleva vara käsutamise piiramine Tallinna

Halduskohtu 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377. Määrus on kaebajale kätte toimetatud, kuid ta

ei ole seda vaidlustanud, mistõttu on määrus praeguseks jõustunud. Seega ei riku vaidlustatud

ettekirjutus iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi.

Isegi kui eeldada kaebeõiguse olemasolu, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vabaneda tema pangakontol olevale rahale seatud

käsutuspiirangust. Kuivõrd kaebaja pangakontol olevale varale otsustati käsutuspiirang seada

Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377, mis on praeguseks jõustunud, siis ka

juhul, kui kohus tühistaks kaebuse alusel RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse, ei vabaneks kaebaja

vara käsutuspiirangu alt. Seega ei ole kaebajal võimalik praeguses haldusasjas saavutada seda,

et vara käsutuspiirangut tema pangakontol oleva vara suhtes ei eksisteeriks. Kaebajal tulnuks

HKMS § 265 lg 5 alusel vaidlustada Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrust nr 3-23-377 ja

seejuures saanuks eraldi vaidlustada ka kehtestatud juurdepääsupiirangut (vt HKMS § 88 lg 5).

7. X palub 26.03.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning võtta tema

kaebus menetlusse või alternatiivselt saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Halduskohus hindas haldusasjas nr 3-23-377 tehtud määruse tähendust valesti.

Kaebaja kontol oleva raha käsutamise piiramist ei otsustanud halduskohus, vaid selle otsustas

RAB, kes pidi selleks üksnes taotlema kohtu luba (vt RahaPTS § 57 lg 6; HKMS § 264 lg 1).

See nähtub selgelt ka vaidlusaluse ettekirjutuse resolutsioonist. Kaebaja ei pidanud vajalikuks

haldusasjas nr 3-23-377 tehtud lihtmenetluse määrust vaidlustada, sest kohtul oli võimalik anda

luba RAB-i esitatud teabe põhjal ja kaebajal ei olnud alust seda vaidlustada. Kohtu põhjendused

ei ole resolutsioonist eraldiseisvalt vaidlustatavad. Lihtmenetluse reeglite tõttu ei saa nimetatud

menetluse raames toimuda sisulist vaidlust kontol olevale rahale piirangu seadmise üle ja selles

tehtud määrus ei anna ka vaidlustamata jätmise korral ettekirjutusele immuniteeti kohtuliku

kontrolli suhtes (nt ei vabasta kohtu luba haldusorganit kohustusest järgida HMS §-des 54–57

sätestatud nõudeid). Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas lihtmenetluse (HKMS §-d 133–136)

reeglid võimaldavad kaebaja õiguste tõhusat kaitset, eriti olukorras, kus ettekirjutust põhistavad

faktilised asjaolud on kaebaja eest salastatud.

Kuigi RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuses on õigesti märgitud, et kaebajal on õigus ettekirjutust

tühistamiskaebusega vaidlustada, on väga küsitav, kas kaebaja on selles menetluses kolmas isik

(HMS § 11 lg 1 p 3) või pigem ettekirjutuse teine adressaat (HMS § 51 lg 1). Kaebaja hinnangul

on ettekirjutusel kaks adressaati: AS LHV Pank ja kaebaja. Isegi kui kaebaja on kolmas isik,

on tal õigus ettekirjutust vaidlustada (vrd haldusasi nr 3-22-2646). Halduskohus on ebaõigesti

viidanud RahaPTS § 57 lg-le 8, sest nimetatud säte reguleerib üksnes tõendamiskoormust, kuid

ei piira mingil viisil kaebaja õigust pöörduda ettekirjutuse tühistamiseks kohtusse. Lisaks on

ettekirjutuse aluseks RahaPTS § 57 lg 6, mis eeldab, et ei ole õnnestunud teha kindlaks vara

tegelikku kasusaajat. Sellekohast vaidlust ei saa pidada loa andmise menetluses, vaid see tuleb

lahendada sisulise kohtuotsusega. Halduskohtu põhjendused kaebuse eesmärgi saavutamatusest

on samuti ebaõiged põhjusel, et käsutuspiirangut ei seatud lihtmenetluse määrusega. Kui RAB-i

22.02.2023 ettekirjutus enne ühe aasta möödumist tühistatakse, saab kaebaja HKMS § 265 lg 2

alusel taotleda lihtmenetluse määruse muutmist või tühistamist. Vajaduse korral saab kaebaja

minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele (vt lisaks RahaPTS § 57 lg 7).

3-23-643

5(6)

Ettekirjutuse tühistamise taotlemist ei piira ega välista kuidagi asjaolu, et Tallinna Halduskohus

piiras 21.02.2023 määrusega nr 3-23-377 kaebaja õigust tutvuda teabega, mis on seotud RAB-i

20.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/13-1. Vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised

ajaolud (22.02.2023 nr 3-1/186-1) on salastanud RAB ise ja nimetatud piirang on vaidlustatav

ettekirjutuse õiguspärasuse üle toimuvas vaidluses, ilma et lihtmenetluse määrus seda mõjutaks.

Tallinna Ringkonnakohus märkis 24.03.2023 määruses nr 3-23-402, et RAB ega kohus ei tohi

teavet salastada kergekäeliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus tagastas X kaebuse RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/186-2

tühistamiseks, viidates esmalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ja alternatiivselt HKMS § 121 lg 2 p-le

2. Mõlema aluse puhul on halduskohus sisuliselt lähtunud käsitusest, et kaebaja pangakontol

oleva vara 200 000 eurot käsutamise piiramine on otsustatud Tallinna Halduskohtu 21.02.2023

määrusega nr 3-23-377 ja RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus on tehtud üksnes selle kohtumääruse

täitmiseks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrust

nr 3-23-377 vaidlustanud. Ringkonnakohus selgitab siiski, et halduskohtu seisukoht määruse

jõustumise ajast on ekslik. Halduskohus annab RahaPTS § 57 lg 6 alusel loa vara käsutamise

piiramiseks HKMS §-des 264 ja 265 ettenähtud korras. HKMS § 265 lg 3 ls 3 kohaselt jõustub

määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Tegemist on erinormiga HKMS § 179 lg 3 ls-s 1

sätestatud määruse jõustumise üldisest korrast. Kui loa andmise määrus ei jõustuks taotlejale

kättetoimetamisest, siis ei saaks taotleja kohe pärast loa saamist teha ka taotletud toimingut.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebaja pangakontol

oleva vara käsutamise piiramine kuni üheks aastaks alates 27.02.2023 otsustati haldusasjas nr

3-23-377 tehtud kohtumäärusega. Halduskohus saab RahaPTS § 57 lg 6 ning HKMS §-de 264

ja 265 alusel anda üksnes RAB-le loa taotletud käsutuspiirangu seadmiseks, kuid halduskohtul

ei ole RahaPTS § 57 lg-st 6 tulenevalt pädevust teha ise taotletud toimingut RAB-i asemel.

Kohtumäärus ei kohustanud RAB-i käsutuspiirangut kehtestama, vaid andis selleks üksnes loa,

mis oli RAB-l võimalik jätta ka n-ö realiseerimata. Kaebaja pangakontol oleva vara käsutamise

piiramise aluseks on alates 27.02.2023 seetõttu RAB-i 22.02.2023 ettekirjutus nr 3-1/186-2.

Olenemata sellest, et ettekirjutuse adressaadiks on AS LHV Pank, piirab ettekirjutus X

pangakontol oleva vara (s.o kaebaja nõue panga vastu) käsutamist ja selle haldusaktiga kaebaja

õiguste rikkumine on ilmselgelt võimalik. Seejuures ei oma tähtsust, et RahaPTS § 57 lg 8 järgi

käsitatakse mh RahaPTS § 57 lg 6 rakendamisel kontol oleva vara puhul konto omanikku vara

valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata, sest esiteks on kaebaja kui kontoomaniku õiguste

rikkumine võimalik mõlema n-ö rolli puhul ja teiseks on kaebaja õigesti märkinud, et kõnealune

säte puudutab üksnes tõendamiskoormust (vrd Riigikohtu 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13;

14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13). Kaebaja omandiõiguse eelduse välistamine ei välista seda,

et kaebaja on kontol oleva vara omanik, kelle omandiõigust võib kontol oleva vara käsutamine

rikkuda. Seega ei saanud halduskohus kaebust tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

11. Kaebust ei saanud tagastada ka põhjendusega, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik

saavutada selle eesmärki. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei ole haldusasjas nr 3-23-377

tehtud määrusega kehtestatud kaebaja pangakontole käsutuspiirangut ega ka kohustatud RAB-i

kaebaja pangakontole käsutuspiirangut kehtestama. Kuna kaebaja pangakonto käsutamine on

3-23-643

6(6)

piiratud RAB-i 22.02.2023 ettekirjutusega, siis võimaldab esitatud tühistamiskaebus ilmselgelt

saavutada kaebuse eesmärki vabaneda pangakonto käsutamiseks seatud piirangutest. Seejuures

selgitab ringkonnakohus, et kui halduskohus peaks enne käsutuspiirangu kehtivusaja lõppemist

RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse tühistama (või kui RAB tunnistab ettekirjutuse ise kehtetuks),

siis ei annaks Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrus nr 3-23-377 enam RAB-le võimalust

kaebaja pangakonto käsutamist uuesti piirata, vaid selleks tuleks RAB-l esitada RahaPTS § 57

lg 6 alusel halduskohtule uus taotlus. Vaatamata sellele halduskohus annab RahaPTS § 57 lg 6

alusel loa tähtaegselt ja luba annab selleks tähtajaks taotletud haldustoimingule õigusliku aluse,

on halduskohtu antav luba siiski olemuselt ühekordne (st ühekordselt realiseeritav) ja antakse

konkreetse taotluse alusel, lähtudes selleks hetkeks tuvastatud asjaoludest ja kogutud tõenditest.

12. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et asjaolu, et kaebaja ei ole HKMS § 265 lg 5 alusel

vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrust nr 3-23-377, ei võta talt õigust taotleda

RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/186-2 tühistamist. Kaebaja ei saaks küll tugineda väitele,

et halduskohus andis loa õigusvastaselt, kuid ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine ei oleks

kuidagi takistatud näiteks aspektist, kas RAB on ettekirjutuse tegemisel jäänud halduskohtu loa

piiridesse. Samuti on kaebajal võimalik ettekirjutust vaidlustades esitada sisulised vastuväited

ja omapoolsed tõendid RAB-i hinnangutele, et kontol oleva vara tegelik kasusaaja ei ole teada.

Kaebajal on õigus selles, et HKMS §-de 264 ja 265 alusel loa andmise raames toimub üksnes

piiratud ulatusega eelkontroll, mis ei anna halduskohtu loa alusel toimuvale tegevusele kaitset

vaidlustamise eest. See ei oleks ka ilmselgelt võimalik, sest loa andmine toimub enne taotletava

toimingu tegemist. Muu hulgas on ettekirjutuses viidatud, et selle tegemist põhistavad faktilised

asjaolud (vt RahaPTS § 55 lg 2) on kajastatud 22.02.2023 dokumendis nr 3-1/186-1, mistõttu

ei saa neid olla hinnatud juba halduskohtu 21.02.2023 määruse tegemisel.

13. Ehkki see ei mõjuta iseenesest RAB-i 22.02.2023 ettekirjutuse vaidlustamise lubatavust,

võib viidata, et ka ettekirjutuses on korrektselt märgitud, et kuna sellega piiratakse X õigusi,

siis on tal RahaPTS § 55 lg-st 5 tulenevalt õigus ettekirjutust halduskohtus vaidlustada.

Kohtusse pöördumise õiguse seisukohast ei oma ka tähtsust, kas kaebaja oli haldusmenetluses

kolmas isik (HMS § 11 lg 1 p 3) või ettekirjutuse adressaat (HMS § 11 lg 1 p 2), sest kaebeõigus

sõltub üksnes isiku õiguste rikkumise võimalikkusest.

14. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et haldusasjas nr 3-23-377 kaebaja ja tema esindaja

toimikuga tutvumise õiguse HKMS § 88 lg-te 2, 3 ja 7 alusel piiramine ei ole praeguse vaidluse

lahendamisel asjassepuutuv, sest toimikuga tutvumise piirang saab kehtida üksnes konkreetse

haldusasja raames. Tallinna Halduskohtu 21.02.2023 määrusega ei ole lahendatud juurdepääsu

mh RAB-i 29.11.2022 ettekirjutuse nr 3-1/890-2, 28.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/1000-2 ega ka

22.02.2023 ettekirjutuse nr 3-1/186-2 tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid sisaldavatele

dokumentidele üldkehtivalt, vaid see määrus puudutas üksnes tutvumist haldusasja nr 3-23-377

toimiku materjalidega.

15. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 22.03.2023 määruse ning saadab X kaebuse halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)