3-23-777/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

12.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-777

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks loa saamiseks X suhtes

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse – X

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) X (registrikood xxxxxxxx) ettemaksukontole aresti seadmist summas

21 052,99 eurot.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. HKMS

§ 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega

ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist

maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe

ette seletuse küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse ega sätesta kohustust lahendada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa

andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Ka Riigikohus on selgitanud,

et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik,

kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa

2(5)

eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (nt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-14, p 11.5).

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse

loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on

muu hulgas pöörata sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3).

5. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas

menetlust,

mille

eeldatavaks

tulemuseks

on

isiku

maksukohustuse

kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei

kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena

maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava

kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri

kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril

ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede

saabumise tõenäosust.

6. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS§

130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

7. Taotlus vastab praegusel juhul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7.1.

Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud

eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse

lahendamise hetkel on MTA alustanud 20.01.2023 korralduse nr 12.2-3/060313-1 (dtl

20-22) alusel X ovember 2022 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude

õigsuse kontrolli ning maksustamisperioodide august–november 2022 käibemaksu,

erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

kontrolli. Seega on olemas maksumenetlus, mille raames saab MTA taotleda luba

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

7.2.

Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse

koostamine, mille tõenäoliseks tulemuseks on võimaliku maksukohustuse määramine

3(5)

420,58

euro

ulatuses.

MTA

20.01.2023

korralduse

alusel

teostatud

kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust

arvata, et äriühing on november 2022 käibedeklaratsioonil deklareerinud alusetult

käibemaksu 15 478,33 eurot ning teostanud ettevõtlusega mitteseotud makseid, kuid

jätnud väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku 31

942,25 eurot. Kuna äriühing ei ole esitanud MTA-le kõiki tõendeid ning menetlus

kestab,

ei

saa

väljastada

kontrolliakti,

millega

tagada

menetlusosalisele

ärakuulamisõigus, kuid MTA-l tekib kohustus vabastada X november 2022 KMD

esitamisega tekkinud tagastusnõue 21 052,99 eurot 18.04.2023 äriühingu

ettemaksukontole enne käibemaksu korrigeerimiseks maksuotsuse väljastamist.

7.3.

Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav.

Taotluses ja selle lisades sisalduvaid järeldusi ei saa pidada ilmselgelt

põhjendamatuteks. Taotluse asjaolude ja lisatud tõendite pinnalt ei saa väita, et

maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MTA esitatud

põhjenduste ja tõendite alusel saab maksuotsuse tegemist pidada tõenäoliseks. Seega on

täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on

rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg

ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1).

8. Täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur

tugineb põhjendustes, miks võib eeldatava maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, ka sellele, et äriühingul puuduvad eeldatavalt rahalised vahendid

maksukohustuse tasumiseks.

8.1.

Maksuhaldur on näidanud, et oli seisuga 30.11.2022 kontrollimiseks esitatud

pangakonto väljavõtetest nähtuvalt pangakontode saldo kokku 507,97 eurot (taotluse p

3.b, dtl 14) ja kassaraamatu andmetel oli seisuga 28.11.2022 kassa jääk 2230,82 eurot

(dtl 8081). Kohtule esitatud kontode väljavõtetest nähtuvalt oli äriühingu saldo

30.11.2022 seisuga aga 504,58 eurot (SEB arveldusarve saldo 501,42 eurot, dtl 88-121;

LHV arveldusarve saldo 3,15 eurot, dtl 122-125). Maksuhaldur on välja toonud, et

puudub teave X taotluse esitamise hetkel pangakontol olevatest vabadest vahenditest.

X ei oma kinnisvara, sõidukeid ega väärtpaberite kontosid. Seega ei võimaldaks

äriühingu varaline seis taotluse esitamise hetkel maksukohustust tasuda.

8.2.

Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et X on kontrollitaval perioodil

teadlikult deklareerinud november 2022 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu Y

arvete alusel, teades, et Y ei tasu arvetel kajastatud müügitehingute alusel tekkinud

maksukohustust. X on deklareerinud novembris 2022 sisendkäibemaksu kokku 25

608,04 eurot, millest 15 478,33 eurot on deklareeritud Y arvete alusel. Seeläbi on

tekkinud alusetu tagastusnõue 21 052,99 eurot. MTA on tuvastanud, et

maksustamisperioodil november 2022 on Y esitanud X arved ning arvete esitamise ajal

oli mõlema äriühingu juhatuse liikmeks Q (taotluse p 2.1.1.b ja p 2.1.1.c, dtl 5-6).

Samuti on MTA tuvastanud V. Kingi ja temaga seotud ettevõtete ebausaldusväärse

käitumise maksuõigussuhetes. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X ei ole

huvitatud kontrollis tähendust omavate kõikide asjaolude kiirest väljaselgitamisest, vaid

püüab võimaliku maksukohustuse tekkimist vältida või edasi lükata. Kohtu hinnangul

4(5)

ei saa põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma

tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise

võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Selliseks kahtluseks annavad alust

maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele

käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust

eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline

soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p

10.4).

8.3.

MTA on taotluses põhjendanud, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse

toime panemises pikema aja vältel kui kontrollitav periood, kuivõrd äriühing väldib

tahtlikult MTA-le täiendava teabe andmist ja dokumentide esitamist. Kuna X on jätnud

MTA-le maksumenetluse käigus tõendid osaliselt esitamata, on ta rikkunud

kaasaaitamiskohustust.

Kohtule esitatud kontrollimenetluse käigus kogutud dokumentidest nähtub, et X ei ole täitnud

MTA korraldusi, sh ei ole äriühing esitanud raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode

väljavõtted ning on andnud ebausaldusväärseid selgitusi (nt sularaha väljamaksed Valgevene

äriühingule, ülekanded eraisikutele; 03.03.2023 ärakuulamise protokoll, dtl 82-87).

MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine suurendab vajadust täitmist tagavate toimingute

tegemise järele, sest maksukohustuslane on juba maksumenetluse senist läbiviimist

raskendanud.

8.4.

Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks

vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

9. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 kohaselt peab kohus lisaks taotluse

rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja

proportsionaalsust (p 57). Seega peab täitetoimingu valiku puhul hindama, kas valitud

meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi. Üldjuhul ei tohiks eeltäitetoimingute

tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse

halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused

siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning

äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et

arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-201838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku

tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud

sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-

1672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p 15).

10. Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut. MTA taotleb luba X

ettemaksukontole aresti seadmiseks sinna laekunud november 2022 käibedeklaratsiooni

esitamisel tekkinud tagastusnõude aluseks oleva enammaksele 21 052,99 eurot.

Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on juurdemääramisele kuuluv maksusumma 47

420,58 eurot. Maksumenetluse, MTA tagastusnõude vabastamise tähtaega (18.04.2023),

maksukohuslaste varasemat käitumist ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades on

5(5)

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna

meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni

osutuda võimatuks.

11. Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud

täitetoimingu, kui äriühing esitab maksuhaldurile vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le

121 tagatise, mis katab maksekohustuse ja võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise

liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti,

on kantava deposiidi väärtuseks 21 052,99 eurot.

12. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada. Kohus annab MTAle

taotletud loa.

13. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. X toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist

täitetoimingu sooritamisest.

14. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale.

(allkirjastatud digitaalselt)