1-20-4550/45 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedMõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Henri Meentalolt Eesti Vabariigi kasuks välja 175 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul
Legislator headnote
AI generated1-20-4550/45 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R US
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg
12. aprill 2023
Kriminaalasja number
1-20-4550
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. märtsi 2023.
a määrus Henri Meentalole (ik 39302286819) Tartu
Maakohtu 13. augusti 2020. a kohtuotsusega mõistetud
karistuse täitmisele pööramine
Määruskaebuse esitaja
Vandeadvokaat Kaire Hänilane
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2. Määrata
Advokaadibüroole
Tarmo
Pilv
ja
Partnerid
Henri
Meentalole
määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175 eurot
20 senti (sh käibemaks 29 eurot 20 senti).
3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Henri Meentalolt Eesti
Vabariigi kasuks välja 175 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul
makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui
rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri
kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist
kaitsja
või
vangla
kriminaalhooldusosakond.
Määruskaebus
tuleb
esitada
Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest
teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Henri Meentalo tunnistati Tartu Maakohtu 13. augusti 2020 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2
p 2 ja § 4231 järgi. Talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust
(arvestades eelvangistuses viibitud aega). KarS § 74 sätete alusel määrati H. Meentalole 3 aasta
pikkune katseaeg. Kriminaalhoolduse ajal oli H. Meentalo kohustatud järgima KarS § 75 lg 1
p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama ega
tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Katseaeg algas 13. augustil 2020 ja vältab kuni
13. augustini 2023. Kohtuotsus jõustus 29. augustil 2020.
2. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2022 määrusega (jõustus 18. veebruaril 2022) kohustati
H. Meentalot alluma sõltuvusravile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel, kuhu ta pidi pöörduma 1 kuu
jooksul määruse jõustumisest. Pöörduda tuli kas raviprogrammi või arsti vastuvõtule ning
alluda raviskeemile. H. Meentalo pidi teatama kriminaalhooldusosakonnale oma elukoha.
Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli korduvalt narkootikumide tarvitamise keelu
rikkumine ja kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigist lahkumine.
3. 19. jaanuaril 2023 esitati teine erakorraline ettekanne, ettepanekuga pöörata H. Meentalo
karistus täitmisele.
4. Erakorralise ettekande kohaselt jättis H. Meentalo määratud programmi/ravi pooleli alates
2022. a aprillist. 5. detsembril 2022 aga tuvastati tal narkootikumide keelu rikkumine.
Ekspertiisi vastus kinnitas amfetamiini ja kanepi tarvitamist. Ka H. Meentalo ise on tunnistanud
amfetamiini ja kanepi tarvitamist ning kahetseb tehtut. Ravi poolelijätmist põhjendas ta kehva
majandusliku olukorraga.
5. Ettekandest nähtub, et 19. jaanuari 2023. a seisuga on H. Meentaloga toimunud 29
registreerimist. Ta on 10 korral muutnud registreerimisaega. Ühel korral on ta ilmunud
registreerimisele alkoholijoobes. Esimene kirjalik hoiatus seoses registreerimiskohustuste
rikkumistega 26. aprillil, 3., 5 ja 10. mail 2021, koostati 10. juunil 2021. Teine kirjalik hoiatus
koostati seoses loata Soome lahkumisega perioodil 17. juuni kuni 17. august 2021. Rikkumist
põhjendas H. Meentalo töötamisega. Välisriiki sõitmise avaldusi kriminaalhooldusametnik ei
rahuldanud. Lisandus veel kaks registreerimiskohustuse rikkumist 6. ja 27. juuli 2021.
Kriminaalhoolduse alguses alustati lisaks kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi.
4. oktoobril 2021 ilmus H. Meentalo kriminaalhooldusele alkoholijoobes, mistõttu temaga
registreerimist läbi ei viidud. 2. oktoobril 2021 toimetati ta kainenema tugeva alkoholi- ja
narkojoobeseisundi tõttu. 18. novembri 2021 ekspertiis kinnitas kanepi, amfetamiini ja
metamfetamiini tarvitamist. PPA päringu vastusest selgus, et H. Meentalol tuvastati
narkootikumi amfetamiini tarvitamine ka 20. augustil 2021. H. Meentalo lahkus Eesti
Vabariigist 6. detsembril ning naases 20. detsembril 2021. Hooldusalusel ei olnud luba Eesti
Vabariigist lahkumiseks.
6. Kohus pani H. Meentalole kohustuse pöörduda sõltuvusravile või vastavasse raviprogrammi.
Hooldusalune võttis ühendust Libertas Kliinikuga ning 2022. a veebruaris alustas seal käimist.
5. oktoobril 2022 uuris ametnik kirja teel kliinikust, kuidas hooldusalusel läheb ning millal on
toimunud vastuvõtud. Nõustaja vastas, et H. Meentalo käis tema vastuvõtul viimati enne
aprillikuud. H. Meentalo on võtnud ühendust ja küsinud aega, kuid ei ole aega kinnitanud või
kohale ilmunud. Nõustaja sõnul andis isik teada, et ta võib ise ühendust võtta ja nõustaja pakkus
talle ühte vabanenud aega, aga sellele pole H. Meentalo samuti vastanud. Seega on
süüdimõistetu katkestanud raviprogrammis osalemise.
7. Ettekandest nähtuvalt on alates 18. veebruarist 2022 on tehtud 5 narkootikumide tarvitamise
kontrolli ning ühel korral on fikseeritud narkootilise aine tarvitamine. 5. detsembril 2022
kriminaalhooldusosakonnas teostatud narkootikumide tarvitamise kiirtest süljest osutus
positiivseks kanepi suhtes. H. Meentalo ei tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ta
toimetati ekspertiisi.
8. 5. mai 2022 registreerimisel andis hooldusalune teada, et ta elab sõbra korteris XXX.
Elukoha õigsuses veendumiseks soovis ametnik kodukülastust teostada, mida H. Meentalo pole
võimaldanud. Ametnikud on proovinud H. Meentalot elukohast tabada mitmel korral (6., 12.,
17. mail, 21. juunil, 30. juulil ja 14. septembril 2022), kuid see ei ole õnnestunud. Hooldusalune
ei ole ka vastanud ametniku kõnedele eelpool mainitud päevadel, s.t väljaspool osakonda
narkootikumide tarvitamise keeldu kontrollida pole saanud. Seega on H. Meentalo takistanud
kriminaalhooldajal kontrolli teostamist. 5. detsembri 2022 registreerimisel väitis süüdimõistetu,
et elab hoopis ajutiselt vanemate juures Põlvamaal. Endiselt ei tea ametnik hooldusaluse alalist
elukohta ja see takistab kriminaalhoolduse täideviimist, sest puudub teadmine isiku
elukorraldusest ning võimalus teostada kontrolle elukohta.
9. H. Meentalo kriminaalhooldus on möödunud problemaatiliselt. Jätkunud on narkootikumide
tarvitamine. H. Meentalo ei ole motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema ega anna tõeseid
andmeid elukoha kohta. See viitab koostöösoovi puudumisele kriminaalhooldusametnikuga
ning negatiivsele suhtumisele.
10. Tartu Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja
H. Meentalole Tartu Maakohtu 13. augusti 2020. a otsusega nr 1-20-4550 karistusena mõistetud
karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust pöörati täitmisele.
11. Kohus luges tõendatuks, et H. Meentalo on käitumiskontrolli ajal jätkanud narkootikumide
tarvitamise keelu rikkumist vaatamata sõltuvusravil/-programmis osalemisele. Varasemalt on
ta rikkunud
registreerimiskohustust
ja
käinud
kriminaalhooldaja loata välismaal.
Kriminaalhooldusametnik ja kohus ei tea tegelikult senini, kus H. Meentalo tegelikult
regulaarselt elab. Teda ei ole ka kontrollimistel väidetavas elukohas kätte saadud.
Kohtuistungil antud lubadus avaldada enda elukohad on paljasõnaline. Mitme kuu vältel ei ole
hooldusalune olnud valmis tutvustama ametnikule oma elukohta. H. Meentalo on mitmel korral
väitnud, et elab nii Tartus Peetri tänaval kui ka Põlva maakonnas Naha külas. Kummastki
asukohast teda kätte saadud ei ole. Kriminaalhooldusele allumise üks esmaseid eeldusi on
kindel elukoht, mida aga H. Meentalol kohtutoimikust nähtuvalt ei ole – ta on nimetanud enda
väidetavaid elukohti umbmääraste aadressidena (nt XXX, mis on kortermaja), mida ei ole
saadud kontrollida. Karistusregistri 17. märtsi 2023 väljavõtte kohaselt on H. Meentalot
katseajal karistatud väärteokorras muuhulgas kolmel korral (29. märtsil 2022 kahel korral, 7.
septembril 2021) narkootiliste ainete tarvitamise eest.
12. H. Meentalo on enda sõnul võõrutusravi majanduslikul põhjusel katkestanud -
ravil/programmis osalemine jäi pooleli 60-eurose visiiditasu tõttu. Samas on H. Meentalo
jõudnud endale soetada tarvitamiseks narkootikume ja alkoholi. Teda on tugevas alko- ja
narkojoobeseisundis toimetatud kainenema. Vastuolulised on ka H. Meentalo poolt e-kirja teel
kohtule esitatud selgitused, et ta ei ole programmi pooleli jätnud – kohtuistungil H. Meentalo
kinnitas raviprogrammi pooleli jätmist. Kohtule esitatud kirjadest ei ole tuvastatav, et isik
tõsikindlalt edaspidiselt programmiga jätkab, sest ta ei ole varasemalt nõustaja pakkumistele
uuteks raviseanssideks reageerinud mitme kuu vältel. Kui süüdimõistetu ei ole valmis
korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohustusi täitma, tuleb mõistetud karistus
täitmisele pöörata. Tagasilangused ei vabanda rikkumisi.
13. Süüdimõistetu on hoidnud kohustuse täitmise kontrollist korduvalt kõrvale, s.o jäänud
ametnikele kättesaamatuks narkokontrolli teostamiseks, sh ei ole teda leitud väidetavatest
elukohtadest. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse hoolduse alguses kohustust olla
kriminaalhooldajale operatiivselt kättesaadav, sh telefoni teel. Kuna H. Meentalo on jäänud
kriminaalhooldajale kättesaamatuks, ei saa võtta tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidi alluda
kriminaalhooldusele, olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ja võimaldada elukoha
kontrolli.
14. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puuduvad. H. Meentalo selgitused elukoha olemasolu ja
majandusliku seisukorra kohta on menetluse vältel olnud läbivalt vastuolulised – küll ta elab
enda sõnul Põlva maakonnas, siis jälle Tartus, visiiditasu jaoks raha puudub, ent
narkootikumide ja alkoholi soetamiseks mitte, H. Meentalo firma tegutseb juba kaks aastat,
kuid tööle asus ta alles mõned päevad tagasi ning varasemalt sissetulekut ei olnud, RMK-ga
metsanduse valdkonnas sõlmitud lepingud on suulised ja elukoht mitmeid kuid remondis.
Mitme kuu jooksul ei ole süüdimõistetu võimaldanud elukoha kontrolli teostamist. Samuti ei
ole tõendatud, et H. Meentalo teeb remonti korteris, mis kuulub väidetavalt tema sõbrale ja
tegemist pidi olema ajutise elukohaga. Seega H. Meentalo ilmselgelt ei pea
kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele, sh
teavitada kriminaalhooldajat elukohast ja võimaldada selle kontrollimist. Seetõttu on ka pikema
aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised.
15. Suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest H. Meentalol on tekkinud ilmselt
karistamatuse tunne. H. Meentalo on oma käitumisest teadlik ja suudab seda juhtida.
H. Meentalole on korduvalt antud võimalusi enda käitumist korrigeerida ja lõpetada
rikkumised, kuid need on jätkunud. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda
(sõltuvus)käitumist muuta. Raha puudumine psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks mitme kuu
vältel ei ole samuti eluliselt usutav, sest isiku sõnul on tal loodud toimiv firma ning ta oli
kohtistungil valmis menetluskulu 129,60 eurot korraga ära tasuma. Järelikult on H. Meentalo
jätkuvalt otsinud vabandusi raviga/programmiga mittejätkamiseks.
16. Kriminaalhooldus on ennast ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja
pikendamine H. Meentalo käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Rikkumised on
pikaajalised ning H. Meentalo suhtumine on karistuse kandmisse vabaduses väga ükskõikne.
H. Meentalo ei ole ära kasutanud võimalust kanda karistust vabaduses. Kohus möönis, et
H. Meentalo täitmisele pööratav karistus on küllaltki pikaajaline, kuid kolme aasta pikkuse
katseaja jooksul rikkumistega jätkamine kuni sisuliselt katseaja lõpukuudeni ei ole õigustatud
ega põhjendatud ning näitab süüdimõistetu negatiivset ja ükskõikset suhtumist karistuse
kandmisse vabaduses.
MÄÄRUSKAEBUS
17. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus, jätta H. Meentalole Tartu Maakohtu 13.
augusti 2020.a. otsusega nr 1-20-4550 karistusena mõistetud vangistuse ärakandmata osa
täitmisele pööramata ning pikendada KarS § 74 lg 4 alusel H. Meentalo katseaega kuni ühe
aasta võrra.
18. H. Meentalo selgitustel on ta püüdnud oma elu katseajal ümber korraldada, ent see on
võtnud aega ning teatud osas keeruliseks osutunud. Probleemid tekkisid esmalt
kriminaalhooldaja loata Eesti Vabariiigist lahkumise tõttu. Eestist lahkus H. Meentalo, sest oli
enne süüditunnistamist pikalt töötanud Soomes, kust sai sissetuleku. Pärast esimest erakorralist
ettekannet H. Meentalo seda kohustust enam ei rikkunud. Kuna ta ei saanud Soomes töötada,
kadus tavapärane sissetulekuallikas ja see muutis keeruliseks elukoha leidmise ja raha
hankimise sõltuvusravi läbimiseks.
19. Materjalidest nähtub, et pärast 12. jaanuari 2022. a määrust on H. Meentalo täitnud kõik
kohustused, mis seonduvad kriminaalhooldusosakonnas registreerimisega ega ole ilma eelneva
loata Eestist lahkunud, s.t ta sai vigadest ja kriminaalhoolduse olulisusest aru. Ta on vaid ühel
korral rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ning jätnud pooleli määratud
sõltuvusravi.
20. Kohus pidas H. Meentalo muutuvaid selgitusi elukoha ja majandusliku olukorra kohta
vastuolulisteks ja eluliselt mitteusutavaks. H. Meentalo selgitas, et jättis ravi pooleli kehva
rahalise seisu tõttu. Töökoha ja sissetuleku puudumise tõttu polnud tal sageli raha toidu
ostmisekski. Äsjast tööleasumist põhjendas H. Meentalo sellega, et talvel on raske metsatööd
teha, kevadel on võimalused paremad ja ta saab jalad alla. H. Meentalo tunnistab ravivajadust
ja tal selle jätkamiseks sõlmitud kokkulepped (vt lisa 1), s.t ta saab jätkata kohustuse täitmist.
21. Alates 18. veebruarist 2022 on H. Meentalol kontrollitud narkootikumide tarvitamist viiel
korral, neist ühel tuvastati kohustuse rikkumine.
22. H. Meentalo selgitas, et töökoha ja sissetulekute puudumise tõttu on elukoha leidmine
keeruline. Istungil sai ta aru, et kriminaalhooldaja jaoks ei ole oluline elukoha kvaliteet, vaid
selle olemasolu ja kontrolli teostamise võimalus. Ta on pärast 16. märtsi 2023. a istungit
jätkanud elukoha otsimist ning teavitanud kriminaalhooldajat elukohast, kuhu on võimalik
kodukülastusi teha (vt lisa 2). Elukoht ja kontrollide tegemise võimalus aitab kaasa
kriminaalhoolduse täideviimisele.
23. Käitumiskontrolli tingimuste rikkumise tuvastamise korral on seadusandja andnud kohtule
ulatusliku kaalutlusõiguse. H. Meentalo kohustuste täitmata jätmine on võimalik korvata
katseaja pikendamisega. Ta on leidnud endale elukoha ja jätkab sõltuvusraviga, s.t tema suhtes
on võimalik läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Seetõttu palub
määruskaebuse esitaja karistust täitmisele mitte pöörata, vaid pikendada katseaega 1 aasta
võrra.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus
edulootus. Vaidlustatud ei ole rikkumiste toimepanemist. Määruskaebuse väited sisuliselt
kordavad H. Meentalo kohtule antud selgitusi. Maakohus on H. Meentalole karistuse täitmisele
pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt põhjendades ka seda,
miks ei ole kriminaalhoolduse jätkamine (s.o täiendavate kohustuste panemine ja katseaja
pikendamine) mõttekas. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest
ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st
1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
25. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse H. Meentalole riigi õigusabi osutamise käigus
tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus kliendiga nõupidamisele 15
minutit, maakohtu määrusega tutvumisele 16 minutit ning määruskaebuse koostamisele 90
minutit, millele vastab 175 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 29 eurot ja 20 senti).
Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik.
Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad
KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud H. Meentalo kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)