1-20-4550/45 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

12. aprill 2023

Kriminaalasja number

1-20-4550

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. märtsi 2023.

a määrus Henri Meentalole (ik 39302286819) Tartu

Maakohtu 13. augusti 2020. a kohtuotsusega mõistetud

karistuse täitmisele pööramine

Määruskaebuse esitaja

Vandeadvokaat Kaire Hänilane

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määrata

Advokaadibüroole

Tarmo

Pilv

ja

Partnerid

Henri

Meentalole

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175 eurot

20 senti (sh käibemaks 29 eurot 20 senti).

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Henri Meentalolt Eesti

Vabariigi kasuks välja 175 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist

kaitsja

või

vangla

kriminaalhooldusosakond.

Määruskaebus

tuleb

esitada

Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Henri Meentalo tunnistati Tartu Maakohtu 13. augusti 2020 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2

p 2 ja § 4231 järgi. Talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust

(arvestades eelvangistuses viibitud aega). KarS § 74 sätete alusel määrati H. Meentalole 3 aasta

pikkune katseaeg. Kriminaalhoolduse ajal oli H. Meentalo kohustatud järgima KarS § 75 lg 1

p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama ega

tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Katseaeg algas 13. augustil 2020 ja vältab kuni

13. augustini 2023. Kohtuotsus jõustus 29. augustil 2020.

2. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2022 määrusega (jõustus 18. veebruaril 2022) kohustati

H. Meentalot alluma sõltuvusravile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel, kuhu ta pidi pöörduma 1 kuu

jooksul määruse jõustumisest. Pöörduda tuli kas raviprogrammi või arsti vastuvõtule ning

alluda raviskeemile. H. Meentalo pidi teatama kriminaalhooldusosakonnale oma elukoha.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli korduvalt narkootikumide tarvitamise keelu

rikkumine ja kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigist lahkumine.

3. 19. jaanuaril 2023 esitati teine erakorraline ettekanne, ettepanekuga pöörata H. Meentalo

karistus täitmisele.

4. Erakorralise ettekande kohaselt jättis H. Meentalo määratud programmi/ravi pooleli alates

2022. a aprillist. 5. detsembril 2022 aga tuvastati tal narkootikumide keelu rikkumine.

Ekspertiisi vastus kinnitas amfetamiini ja kanepi tarvitamist. Ka H. Meentalo ise on tunnistanud

amfetamiini ja kanepi tarvitamist ning kahetseb tehtut. Ravi poolelijätmist põhjendas ta kehva

majandusliku olukorraga.

5. Ettekandest nähtub, et 19. jaanuari 2023. a seisuga on H. Meentaloga toimunud 29

registreerimist. Ta on 10 korral muutnud registreerimisaega. Ühel korral on ta ilmunud

registreerimisele alkoholijoobes. Esimene kirjalik hoiatus seoses registreerimiskohustuste

rikkumistega 26. aprillil, 3., 5 ja 10. mail 2021, koostati 10. juunil 2021. Teine kirjalik hoiatus

koostati seoses loata Soome lahkumisega perioodil 17. juuni kuni 17. august 2021. Rikkumist

põhjendas H. Meentalo töötamisega. Välisriiki sõitmise avaldusi kriminaalhooldusametnik ei

rahuldanud. Lisandus veel kaks registreerimiskohustuse rikkumist 6. ja 27. juuli 2021.

Kriminaalhoolduse alguses alustati lisaks kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi.

4. oktoobril 2021 ilmus H. Meentalo kriminaalhooldusele alkoholijoobes, mistõttu temaga

registreerimist läbi ei viidud. 2. oktoobril 2021 toimetati ta kainenema tugeva alkoholi- ja

narkojoobeseisundi tõttu. 18. novembri 2021 ekspertiis kinnitas kanepi, amfetamiini ja

metamfetamiini tarvitamist. PPA päringu vastusest selgus, et H. Meentalol tuvastati

narkootikumi amfetamiini tarvitamine ka 20. augustil 2021. H. Meentalo lahkus Eesti

Vabariigist 6. detsembril ning naases 20. detsembril 2021. Hooldusalusel ei olnud luba Eesti

Vabariigist lahkumiseks.

6. Kohus pani H. Meentalole kohustuse pöörduda sõltuvusravile või vastavasse raviprogrammi.

Hooldusalune võttis ühendust Libertas Kliinikuga ning 2022. a veebruaris alustas seal käimist.

5. oktoobril 2022 uuris ametnik kirja teel kliinikust, kuidas hooldusalusel läheb ning millal on

toimunud vastuvõtud. Nõustaja vastas, et H. Meentalo käis tema vastuvõtul viimati enne

aprillikuud. H. Meentalo on võtnud ühendust ja küsinud aega, kuid ei ole aega kinnitanud või

kohale ilmunud. Nõustaja sõnul andis isik teada, et ta võib ise ühendust võtta ja nõustaja pakkus

talle ühte vabanenud aega, aga sellele pole H. Meentalo samuti vastanud. Seega on

süüdimõistetu katkestanud raviprogrammis osalemise.

7. Ettekandest nähtuvalt on alates 18. veebruarist 2022 on tehtud 5 narkootikumide tarvitamise

kontrolli ning ühel korral on fikseeritud narkootilise aine tarvitamine. 5. detsembril 2022

kriminaalhooldusosakonnas teostatud narkootikumide tarvitamise kiirtest süljest osutus

positiivseks kanepi suhtes. H. Meentalo ei tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ta

toimetati ekspertiisi.

8. 5. mai 2022 registreerimisel andis hooldusalune teada, et ta elab sõbra korteris XXX.

Elukoha õigsuses veendumiseks soovis ametnik kodukülastust teostada, mida H. Meentalo pole

võimaldanud. Ametnikud on proovinud H. Meentalot elukohast tabada mitmel korral (6., 12.,

17. mail, 21. juunil, 30. juulil ja 14. septembril 2022), kuid see ei ole õnnestunud. Hooldusalune

ei ole ka vastanud ametniku kõnedele eelpool mainitud päevadel, s.t väljaspool osakonda

narkootikumide tarvitamise keeldu kontrollida pole saanud. Seega on H. Meentalo takistanud

kriminaalhooldajal kontrolli teostamist. 5. detsembri 2022 registreerimisel väitis süüdimõistetu,

et elab hoopis ajutiselt vanemate juures Põlvamaal. Endiselt ei tea ametnik hooldusaluse alalist

elukohta ja see takistab kriminaalhoolduse täideviimist, sest puudub teadmine isiku

elukorraldusest ning võimalus teostada kontrolle elukohta.

9. H. Meentalo kriminaalhooldus on möödunud problemaatiliselt. Jätkunud on narkootikumide

tarvitamine. H. Meentalo ei ole motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema ega anna tõeseid

andmeid elukoha kohta. See viitab koostöösoovi puudumisele kriminaalhooldusametnikuga

ning negatiivsele suhtumisele.

10. Tartu Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja

H. Meentalole Tartu Maakohtu 13. augusti 2020. a otsusega nr 1-20-4550 karistusena mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust pöörati täitmisele.

11. Kohus luges tõendatuks, et H. Meentalo on käitumiskontrolli ajal jätkanud narkootikumide

tarvitamise keelu rikkumist vaatamata sõltuvusravil/-programmis osalemisele. Varasemalt on

ta rikkunud

registreerimiskohustust

ja

käinud

kriminaalhooldaja loata välismaal.

Kriminaalhooldusametnik ja kohus ei tea tegelikult senini, kus H. Meentalo tegelikult

regulaarselt elab. Teda ei ole ka kontrollimistel väidetavas elukohas kätte saadud.

Kohtuistungil antud lubadus avaldada enda elukohad on paljasõnaline. Mitme kuu vältel ei ole

hooldusalune olnud valmis tutvustama ametnikule oma elukohta. H. Meentalo on mitmel korral

väitnud, et elab nii Tartus Peetri tänaval kui ka Põlva maakonnas Naha külas. Kummastki

asukohast teda kätte saadud ei ole. Kriminaalhooldusele allumise üks esmaseid eeldusi on

kindel elukoht, mida aga H. Meentalol kohtutoimikust nähtuvalt ei ole – ta on nimetanud enda

väidetavaid elukohti umbmääraste aadressidena (nt XXX, mis on kortermaja), mida ei ole

saadud kontrollida. Karistusregistri 17. märtsi 2023 väljavõtte kohaselt on H. Meentalot

katseajal karistatud väärteokorras muuhulgas kolmel korral (29. märtsil 2022 kahel korral, 7.

septembril 2021) narkootiliste ainete tarvitamise eest.

12. H. Meentalo on enda sõnul võõrutusravi majanduslikul põhjusel katkestanud -

ravil/programmis osalemine jäi pooleli 60-eurose visiiditasu tõttu. Samas on H. Meentalo

jõudnud endale soetada tarvitamiseks narkootikume ja alkoholi. Teda on tugevas alko- ja

narkojoobeseisundis toimetatud kainenema. Vastuolulised on ka H. Meentalo poolt e-kirja teel

kohtule esitatud selgitused, et ta ei ole programmi pooleli jätnud – kohtuistungil H. Meentalo

kinnitas raviprogrammi pooleli jätmist. Kohtule esitatud kirjadest ei ole tuvastatav, et isik

tõsikindlalt edaspidiselt programmiga jätkab, sest ta ei ole varasemalt nõustaja pakkumistele

uuteks raviseanssideks reageerinud mitme kuu vältel. Kui süüdimõistetu ei ole valmis

korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohustusi täitma, tuleb mõistetud karistus

täitmisele pöörata. Tagasilangused ei vabanda rikkumisi.

13. Süüdimõistetu on hoidnud kohustuse täitmise kontrollist korduvalt kõrvale, s.o jäänud

ametnikele kättesaamatuks narkokontrolli teostamiseks, sh ei ole teda leitud väidetavatest

elukohtadest. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse hoolduse alguses kohustust olla

kriminaalhooldajale operatiivselt kättesaadav, sh telefoni teel. Kuna H. Meentalo on jäänud

kriminaalhooldajale kättesaamatuks, ei saa võtta tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidi alluda

kriminaalhooldusele, olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ja võimaldada elukoha

kontrolli.

14. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puuduvad. H. Meentalo selgitused elukoha olemasolu ja

majandusliku seisukorra kohta on menetluse vältel olnud läbivalt vastuolulised – küll ta elab

enda sõnul Põlva maakonnas, siis jälle Tartus, visiiditasu jaoks raha puudub, ent

narkootikumide ja alkoholi soetamiseks mitte, H. Meentalo firma tegutseb juba kaks aastat,

kuid tööle asus ta alles mõned päevad tagasi ning varasemalt sissetulekut ei olnud, RMK-ga

metsanduse valdkonnas sõlmitud lepingud on suulised ja elukoht mitmeid kuid remondis.

Mitme kuu jooksul ei ole süüdimõistetu võimaldanud elukoha kontrolli teostamist. Samuti ei

ole tõendatud, et H. Meentalo teeb remonti korteris, mis kuulub väidetavalt tema sõbrale ja

tegemist pidi olema ajutise elukohaga. Seega H. Meentalo ilmselgelt ei pea

kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele, sh

teavitada kriminaalhooldajat elukohast ja võimaldada selle kontrollimist. Seetõttu on ka pikema

aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised.

15. Suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest H. Meentalol on tekkinud ilmselt

karistamatuse tunne. H. Meentalo on oma käitumisest teadlik ja suudab seda juhtida.

H. Meentalole on korduvalt antud võimalusi enda käitumist korrigeerida ja lõpetada

rikkumised, kuid need on jätkunud. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda

(sõltuvus)käitumist muuta. Raha puudumine psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks mitme kuu

vältel ei ole samuti eluliselt usutav, sest isiku sõnul on tal loodud toimiv firma ning ta oli

kohtistungil valmis menetluskulu 129,60 eurot korraga ära tasuma. Järelikult on H. Meentalo

jätkuvalt otsinud vabandusi raviga/programmiga mittejätkamiseks.

16. Kriminaalhooldus on ennast ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja

pikendamine H. Meentalo käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Rikkumised on

pikaajalised ning H. Meentalo suhtumine on karistuse kandmisse vabaduses väga ükskõikne.

H. Meentalo ei ole ära kasutanud võimalust kanda karistust vabaduses. Kohus möönis, et

H. Meentalo täitmisele pööratav karistus on küllaltki pikaajaline, kuid kolme aasta pikkuse

katseaja jooksul rikkumistega jätkamine kuni sisuliselt katseaja lõpukuudeni ei ole õigustatud

ega põhjendatud ning näitab süüdimõistetu negatiivset ja ükskõikset suhtumist karistuse

kandmisse vabaduses.

MÄÄRUSKAEBUS

17. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus, jätta H. Meentalole Tartu Maakohtu 13.

augusti 2020.a. otsusega nr 1-20-4550 karistusena mõistetud vangistuse ärakandmata osa

täitmisele pööramata ning pikendada KarS § 74 lg 4 alusel H. Meentalo katseaega kuni ühe

aasta võrra.

18. H. Meentalo selgitustel on ta püüdnud oma elu katseajal ümber korraldada, ent see on

võtnud aega ning teatud osas keeruliseks osutunud. Probleemid tekkisid esmalt

kriminaalhooldaja loata Eesti Vabariiigist lahkumise tõttu. Eestist lahkus H. Meentalo, sest oli

enne süüditunnistamist pikalt töötanud Soomes, kust sai sissetuleku. Pärast esimest erakorralist

ettekannet H. Meentalo seda kohustust enam ei rikkunud. Kuna ta ei saanud Soomes töötada,

kadus tavapärane sissetulekuallikas ja see muutis keeruliseks elukoha leidmise ja raha

hankimise sõltuvusravi läbimiseks.

19. Materjalidest nähtub, et pärast 12. jaanuari 2022. a määrust on H. Meentalo täitnud kõik

kohustused, mis seonduvad kriminaalhooldusosakonnas registreerimisega ega ole ilma eelneva

loata Eestist lahkunud, s.t ta sai vigadest ja kriminaalhoolduse olulisusest aru. Ta on vaid ühel

korral rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ning jätnud pooleli määratud

sõltuvusravi.

20. Kohus pidas H. Meentalo muutuvaid selgitusi elukoha ja majandusliku olukorra kohta

vastuolulisteks ja eluliselt mitteusutavaks. H. Meentalo selgitas, et jättis ravi pooleli kehva

rahalise seisu tõttu. Töökoha ja sissetuleku puudumise tõttu polnud tal sageli raha toidu

ostmisekski. Äsjast tööleasumist põhjendas H. Meentalo sellega, et talvel on raske metsatööd

teha, kevadel on võimalused paremad ja ta saab jalad alla. H. Meentalo tunnistab ravivajadust

ja tal selle jätkamiseks sõlmitud kokkulepped (vt lisa 1), s.t ta saab jätkata kohustuse täitmist.

21. Alates 18. veebruarist 2022 on H. Meentalol kontrollitud narkootikumide tarvitamist viiel

korral, neist ühel tuvastati kohustuse rikkumine.

22. H. Meentalo selgitas, et töökoha ja sissetulekute puudumise tõttu on elukoha leidmine

keeruline. Istungil sai ta aru, et kriminaalhooldaja jaoks ei ole oluline elukoha kvaliteet, vaid

selle olemasolu ja kontrolli teostamise võimalus. Ta on pärast 16. märtsi 2023. a istungit

jätkanud elukoha otsimist ning teavitanud kriminaalhooldajat elukohast, kuhu on võimalik

kodukülastusi teha (vt lisa 2). Elukoht ja kontrollide tegemise võimalus aitab kaasa

kriminaalhoolduse täideviimisele.

23. Käitumiskontrolli tingimuste rikkumise tuvastamise korral on seadusandja andnud kohtule

ulatusliku kaalutlusõiguse. H. Meentalo kohustuste täitmata jätmine on võimalik korvata

katseaja pikendamisega. Ta on leidnud endale elukoha ja jätkab sõltuvusraviga, s.t tema suhtes

on võimalik läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Seetõttu palub

määruskaebuse esitaja karistust täitmisele mitte pöörata, vaid pikendada katseaega 1 aasta

võrra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus

edulootus. Vaidlustatud ei ole rikkumiste toimepanemist. Määruskaebuse väited sisuliselt

kordavad H. Meentalo kohtule antud selgitusi. Maakohus on H. Meentalole karistuse täitmisele

pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt põhjendades ka seda,

miks ei ole kriminaalhoolduse jätkamine (s.o täiendavate kohustuste panemine ja katseaja

pikendamine) mõttekas. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest

ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st

1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

25. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse H. Meentalole riigi õigusabi osutamise käigus

tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus kliendiga nõupidamisele 15

minutit, maakohtu määrusega tutvumisele 16 minutit ning määruskaebuse koostamisele 90

minutit, millele vastab 175 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 29 eurot ja 20 senti).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik.

Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad

KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud H. Meentalo kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)