2-20-9869/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-20-9869 1
Legislator headnote
AI generated2-20-9869/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 2-20-9869 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-20-9869 1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel, vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9869 Tsiviilasi M. P. hagi K. L. vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. P. (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo Normann (Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, e-post abnormann@gmail.com) Kostja: K. L. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, e-post info@eipre.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja M. P. ja kostja K. L. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kompromissi preambulas on pooled kompromissi sõlmides arvesse võtnud, et poolte vahel on pooleli kohtuvaidlus Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-20-9869, M. P. hagi K. L. vastu ühisvara jagamiseks) ja Soome Vabariigi Helsinki Piirkonnakohtus (kohtuasi nr L 706/2021/5049, M. P. hagi K. L. vastu ühisvara jagamiseks). 1.2. M. P. ja K. L. on jõudnud ühisvara jagamise osas kokkuleppele ja peavad võimalikuks tsiviilasjade nr 2-20-9869 ja L 706/2021/5049 lahendamist kompromissi sõlmimisega. 1.3. Pooled jagavad vara ja kohustused järgmiselt:
2-20-9869 2
1.3.1. M. P.le jääb: − Xxxx konto nr xxxx; − pool (1/2) rahalistest vahenditest Xxxx kontol xxxx; − Xxxx konto nr xxxx; − 100% B Oy osa; − nõue B Oy vastu; − pool (1/2) Xxxx eramajakinnistu müügihinnast; − P Oy aktsiad; − B Oy-st 2018. aastal saadud dividendid; − B Oy-st 2019. aastal saadud dividendid; − P Oy 2020. aasta dividendid; − Xxxx kinnistud (kinnistute katastritunnused xxxx, xxxx ja xxxx); − Xxxx kinnistu netotulud; − pool (1/2) kodusest vallasvarast; − pool (1/2) eluasemelaenu kohustusest Xxxx xxxx; − maksuvõlg FIN. 1.3.2. K. L.le jääb: − Xxxx konto nr xxxx; − pool (1/2) rahalistest vahenditest Xxxx kontol xxxx; − Xxxx AS xxxx; − 100% B Oy osa; − pool (1/2) kinnistust aadressil Xxxx; − 13/48 kinnistust Xxxx; − pool (1/2) Xxxx eramajakinnistu müügihinnast, maksutagastusnõue; − nõue B Oy vastu; − B Oy-st saadud dividendid 2 x 386; − Pool (1/2) kodusest vallasvarast; − Ühisomandisse kuulunud 13/24 osa Xxxx kinnistust (registriosa xxxx); − kinnistu aadressil Xxxx (registriosa xxxx); − pool (1/2) eluasemelaenu kohustusest Xxxx xxxx; − Xxxx kohustus. 1.3.3. K. L. ainuomandisse jääb tema ja M. P.i ühisomandisse kuulunud 13/48 suurune osa Xxxx asuvast kinnistust, registriosa xxxx, katastritunnusega xxxx. M. P. lubab ja K. L. avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna number xxxx all registreeritud kinnistu 13/24 osa ühisomaniku M. P., mille tulemusena jääb eelnimetatud kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse K. L., isikukood xxxx. M. P. nõusolek kinnistusraamatu vastavate kannete tegemiseks asendada käesolevas asjas tehtava kompromissi kinnitava kohtulahendiga. 1.3.4. K. L. ainuomandisse jääb kinnistu aadressil Xxxx, registriosa xxxx, katastritunnus xxxx. M. P. kinnitab, et loobub kõigist nimetatud kinnistuga seotud nõuetest.
2-20-9869 3
1.3.5. M. P. ainuomandisse jääb kinnistu aadressil Xxxx, maatulundusmaa 100%, 4,98 ha, registriosa xxxx, katastritunnus xxxx. K. L. kinnitab, et loobub kõigist nimetatud kinnistuga seotud nõuetest. 1.3.6. M. P. ainuomandisse jäävad 7,51 ha ja 2,46 ha kinnistud aadressil Xxxx, maatulundusmaa 100%, registriosa xxxx, katastritunnused vastavalt xxxx ja xxxx. K. L. kinnitab, et loobub kõigist nimetatud kinnistutega seotud nõuetest. 1.3.7. M. P. ainuomandisse jääb B Oy (registrikood xxxx) 100%-line osalus. K. L. kohustub andma M. P.le üle B Oy osa, mis moodustab 50% äriühingu osakapitalist, ning annab nõusoleku teha kõik osa omandi üleminekuks vajalikud toimingud. K. L. kinnitab, et tal puuduvad nõuded B Oy vastu. 1.3.8. K. L. ainuomandisse jääb B Oy (registrikood xxxx) 100%-line osalus. M. P. kohustub andma K. L.le üle B Oy osa, mis moodustab 50% äriühingu osakapitalist, ning annab nõusoleku teha kõik osa omandi üleminekuks vajalikud toimingud. M. P. kinnitab, et tal puuduvad nõuded B Oy vastu. 1.3.9. Pooled kinnitavad, et esitavad Soome Vabariigis Helsinki Piirkonnakohtule hiljemalt 2 (kahe) kalendrikuu jooksul peale käesolevas asjas sõlmitud kompromissi kinnitava määruse jõustumist avaldused ja/või annavad kõik vajalikud nõusolekud vara jagamise hagi tagasivõtmiseks/lõpetamiseks kohtuasjas nr L 706/2021/5049. Poolte kogu vara ja kohustused on jagatud käesoleva kompromissikokkuleppe alusel. 1.3.10. K. L. tasub kompromissi preambulas viidatud vaidluste lõpetamise eesmärgil M. P. arvelduskontole nr xxxx (kolme) 3 aasta jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest hüvitise summas 7500 eurot (seitse tuhat viissada eurot). Hüvitise osamakse kalendrikuu kohta ei või olla väiksem kui 208,33 eurot (kakssada kaheksa eurot kolmkümmend kolm senti). 1.3.11. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissilepingu sätestatud kannete kinnistusraamatusse tegemisest, siis kohustuvad osalised asjatute viivitusteta sõlmima kompromissilepingus toodud tingimustel lepingud notariaalselt tõestatud vormis ning tegema kõik neist sõltuvad toimingud saavutamaks vastavatel tingimustel kompromisslepinguga taotletud kannete kinnistusraamatusse kandmise esimesel võimalusel. Notariaalsete tehingutega seotud võimalikud täiendavad kulud (notaritasu ja riigilõiv) kannavad pooled võrdses ulatuses. 1.3.12. Pooltel puuduvad pärast käesoleva kompromissi sõlmimist ja käesolevas kompromissis fikseeritud kohustuste täitmist ning ka tulevikus igasugused varalised ja mittevaralised nõuded teineteise suhtes, mis puudutavad kompromissi preambulas viidatud vaidlusi. 1.3.13. Kõik käesolevas kompromisslepingus sätestatud tingimused ning poolte kohustused on omavahel lahutamatult seotud. Kompromisslepingu rikkumise või ebakohase täitmise korral on poolel kompromisslepingut
2-20-9869 4
rikkunud poole vastu õigus esitada lisaks täitmisnõudele ka nõue lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-9869. 3. Toimetada määrus poolte lepingulistele esindajatele kätte. Menetluskulude jaotus 1. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Tagastada hagejale määruse jõustumisel hagilt tasutud riigilõiv 150 euro ulatuses. Riigilõiv tagastatakse lõivu tasunud isiku OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arvelduskontole. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on M. P. hagi K. L. vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled esitasid 06.04.2023.a kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 486 lg 4 koosmõju alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda
2-20-9869 5
ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud ka menetluskulude jaotuse osas. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja eest on käesolevas tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivu 300 eurot. Kohus tagastab käesoleva määruse jõustumisel hagejale riigilõivu pooles ulatuses, s.o 150 eurot ning kannab selle lõivu tasunud isiku OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arvelduskontole. Kohus lühendab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega (TsMS § 661 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel
kohtunik